1-15-4338/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-4338

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuni 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-15-4338 (15230200266)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi

M.J süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 05.06.2015

Prokurör Urmo Paal

Süüdistatav M.J – isikukood: XXX; Eesti

kodanik; keskharidusega; elukoht: XXX; töökoht: XXX

OÜ; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 01.11.2011 otsusega KarS § 424 järgi 4-kuulise vangistusega, mis asendati 290 tunni üldkasuliku tööga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; tõkend: elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada M. KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) J

kuud vangistust.

KarS § 74 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui M. 1 J

(ühe) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata M.J-ile

kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta M. -ilt mootorsõiduki J juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb M.J loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie)

tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

3. Välja mõista M. -ilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve J

tuludesse eurot; : joobe tuvastamisega tekkinud kulu (kolmkümmend kaheksa) määratud

kaitsjale makstud tasu (ükssada nelikümmend neli) ja süüdimõistva kohtuotsusega eurot

kaasnev sundraha (viissada kaheksakümmend viis) . eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteist) kuu jooksul võrdsetes osades arvates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis makseinfo lehel.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus

M.J juhtis 06.03.2015 kella 23.21 ajal Harjumaal Nissi vallas Ääsmäe-Haapsalu- Rohuküla tee 16.-l kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,21 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06mg/g (lõplik tulemus 2,15 mg/g)). Sellise käitumisega rikkus M.J liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./ ja § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem./ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides./ ja § 34 lg 4 / Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid.

Seega pani M.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o järgi KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus

M.J süüditunnistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist 6-kuulise vangistusega. Mõistetud vangistus jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga ning süüdistatav on kohustatud täitma talle pandud kontrollnõudeid. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse M.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil M.J tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Taotles menetluskulude tasumist osade kaupa 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest., sest tal on tasuda laenud ja seoses juhtimisõiguse äravõtmisega väheneb tal töötasu. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning

M.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o joobe tuvastamisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 585 eurot.

Arvestades M.J varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik