4-15-4133/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-15-4133

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2015 a, Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-15-4133 Väärteoasi Andrus Lehesoo kaebus Keskkonnainspektsiooni 26.05.2015 kaebuse lahendamise määrusele ning väärteomenetluse lõpetamisele väärteoasjas 940014001481. Menetlustoiming Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Andrus Lehesoo (elukoht ), lepinguline esindaja Ants Kuningas (e-post ants.kuningas@gmail.com). Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsioon (asukoht Kopli 76, Tallinn, registrikood 70003106).

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andrus Lehesoo kaebus rahuldamata. 2. Saata kohtumäärus Keskkonnainspektsioonile ning määruse ärakiri Ants Kuningale (VTMS § 79 lg 5).

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskabust (VTMS § 191 p 12).

Asjaolud ja menetluse käik

Keskkonnainspektsioon alustas 18.08.2014 väärteomenetlust MTÜ Sõrve Sääre Jahiselts osas jahiseaduse (JahiS) § 63 tunnustel – MTÜ Sõrve Sääre Jahiselts on rikkunud JahiS § 40 lg-t 4 ja 6 jättes väljastamata väikeuluki jahiloa Andrus Lehesoole.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo lõpetas 16.01.2015 määrusega MTÜ Sõrve Sääre Jahiselts osas väärteomenetluse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p-i 1 alusel. Keskkonnainspektsioon leidis, et juriidilise isiku ja füüsilise isiku vahelise jahipidamise lepinguga ei saa anda edasi esindusõigust, mis annaks A. Lehesoole maaomaniku rolli ega ka maaomaniku poolt määratud isiku rolli.

4-15-4133

2 A. Lehesoo esitas 27.01.2015 Keskkonnainspektsioonile kaebuse väärteomenetluse nr 940014001481 lõpetamise määruse peale, mis Keskkonnainspektsiooni 02.02.2015 määrusega jäeti rahuldamata.

A. Lehesoo esitas 09.02.2015 Pärnu Maakohtule kaebus Keskkonnainspektsiooni 02.02.2015 otsusele ning väärteomenetluse lõpetamise kohta (asi nr 4-15-886). Kohus rahuldas A. Lehesoo kaebuse 17.03.2015 määrusega.

01.04.2015 määrusega uuendas Keskkonnainspektsioon väärteoasja menetluse. 15.05.2015 määrusega lõpetas Keskkonnainspektsioon asjas väärteomenetluse uuesti, kuivõrd MTÜ Sõrve Sääre Jahiselts käitumises puuduvad väärteo tunnused. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et A. Lehesoo on esitanud taotluse väljastada jahiluba kinnistutele, millede suhtes kehtib jahipidamise keeld ning kehtiv JahiS ei võimalda jahipiirkonna kasutajal seetõttu A. Lehesoo taotlusi rahuldada.

A. Lehesoo esitas 25.05.2015 väärteomenetluse lõpetamise määrusele kaebuse, mis jäeti Keskkonnainspektsiooni 26.05.2015 määrusega rahuldamata.

Pärnu Maakohtule saabus 01.06.2015 A. Lehesoo kaebus Keskkonnainspektsiooni 26.05.2015 kaebuse lahendamise määrusele ning väärteomenetluse lõpetamisele väärteoasjas 940014001481. Esitatud kaebuses märgib A. Lehesoo, et tema kui maaomaniku poolt määratud isik esitas maaomanike nimel korduvalt taotluseid Sõrve Sääre Jahiselts MTÜ-le JahiS § 40 lg 4 alusel tasuta jahiloa väljastamiseks maaomaniku poolt määratud isikule. Jahipiirkonna kasutaja lube ei väljastanud ja sisuliselt ignoreeris maaomanike ning maaomaniku poolt määratud isiku taotluseid. Jahiload on käesoleva ajani väljastamata.

Kaebaja osundab, et Keskkonnainspektsioonil ja ka selle ametnikel puudub pädevus tõlgendada A. Lehesoo poolt esitatud tahteavaldust muul viisil, kui see on A. Lehesoo poolt esitatud kirjalikes dokumentides väljendatud. Käesoleval juhul on Keskkonnainspektsiooni kohtuväline menetleja alusetult tõlgendanud A. Lehesoo poolt väljendatud keeldu MTÜ-le Sõrve Sääre Jahiselts ka maaomanikule ja selle esindajale endale. Viidatud tegevus osundab selgelt ametniku soovimatusele väärteoasja menetleda ja MTÜ-le Sõrve Sääre Jahiselts kohaldada seadusest tulenevat vastutust. Nimelt on kuni käesoleva ajani jäetud A. Lehesoole väljastamata väikeuluki luba maaomanike kinnistutel väikeulukitele jahipidamise korraldamiseks. Tegemist on seega jätkuva väärteoga MTÜ- le Sõrve Sääre Jahiselts poolt, millele on õigusvastaselt kaasa aidanud Keskonnainspektsiooni kohtuväline menetleja Jaak Haamer ja ka keskkonnaameti peadirektor, kes alusetult väidavad, nagu oleks viidatud kinnistutele seatud jahikeeld. Kuigi jahiseadus näeb väikeuluki loa alusetu väljastamata jätmise rikkumisel ette rahalise sanktsiooni, ei ole seda sanktsiooni MTÜ-le Sõrve Sääre Jahiselts kohaldatud ja väärteomenetlus on taas alusetult lõpetatud. Tegemist on vältava väärteoga, sest väikeuluki luba ei ole väljastatud. Eeltoodu tõttu tuleb väärteomenetluse lõpetamse otsus tühistada ja jätkata menetlust.

Kohtuväline menetleja on väärteomenetluse lõpetamisel muuhulgas kitsendanud kaebaja põhiseaduslikku õigust kinnisasjal jahipidamist korraldada, sh MTÜ-le Sõrve Sääre Jahiselts jahipidamist viidatud kinnistutel keelata ja on ületanud menetleja pädevust õigusakti tõlgendamisel. Nimelt ei ole menetlejal õigus välja mõelda kitsendusi, mida ei ole õigusaktis expressis verbis seaduses kirja pandud. Jahiseaduses, samuti tsiviilseadustiku üldosa seaduses ega ka asjaõigusseaduses ei ole sätestatud maaomanikule piiranguid jahipidamise korraldamiseks, sh konkreetse jahiseltsi jahindustegevuse keelamist kuni lepingu sõlmimiseni maaomanikuga. Kuigi Pärnu Maakohus on asjas 4-15-886 tuvastanud, et Andrus Lehesoo on JahiS § 40 lg-s 4 sätestatud isikuks, omades õigust taotleda jahiseltsilt jahiseadus § 40 lg 4 alusel tasuta jahiloa väljastamist, ei ole kohtuväline menetleja kohtumäärust sisuliselt arvestanud. Kohtuvälise menetleja ametnik Jaak

4-15-4133

3 Haamer on menetlust lõpetavas määruses taas põhistanud alusetult ja õigusvastaselt MTÜ Sõrve Sääre Jahiselts õigust mitte väljastada A. Lehesoole väikeuluki jahiluba.

Maaomanike esindaja A. Lehesoo poolt on selgelt väljendatud, et MTÜ-le Sõrve Sääre Jahiselts ei ole lubatud maaomanike kinnistutel jahti pidada, kuni ei ole sõlmitud lepingut viidatud MTÜ ja maaomanike vahel. Sellise tahteavaldusega ei ole kinnisasjal jahipidamist keelatud, vaid on üksnes korraldatud jahipidamist JahiS § 6 p 1 ja p 2 tähenduses.

Lisaks eelnevale on kaebaja seisukohal, et Eesti Vabariik on Keskkonnainspektsiooni kaudu rikkunud kaebaja ja maaomanike põhiseaduslikku õigust korraldada kinnisasjal jahipidamist ja seega õigust vabale eneseteostusele (PS § 19). Keskkonnainspektsioon on pidevalt õigustanud jahipiirkonna kasutaja MTÜ Sõrve Sääre Jahiselts õigusvastast tegevust ja ei ole taganud kehtivas jahiseaduses sätestatud maaomanike õiguste realiseerimist rikkudes sellega PS § 14 sätestatud kohustust. Keskkonnainspektsioon on nimelt alusetult ja korduvalt lõpetanud väärteomenetluse ja on alusetult õigustanud väikeuluki lubade väljastamata jätmist MTÜ Sõrve Sääre Jahiselts kui jahipiirkonna kasutaja poolt. Avaldajale ja maaomanikele on selle tagajärjel tekitatud vahetut kahju, sest jahipiirkonna kasutaja poolt ei ole väljastatud väikeuluki lube juba rohkem kui aasta jooksul. Sellega on õigusvastaselt piiratud kaebaja ja tema poolt esindatud maaomanike seadusega tagatud õiguseid, sh õigust korraldada maaomaniku kinnisasjal jahipidamist. Keskkonnainspektsioon on korduvalt jätnud sisuliselt täitmata seadusest vahetult tuleneva järelvalvekohustuse jahipiirkonna kasutaja tegevuse üle. Kaebaja palub kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelvalvemenetlus, et kontrollida, kas Eesti Vabariik on Keskkonnainspektsiooni vahendusel rikkunud kaebajate põhiseaduslikku õigust käesolevas menetluses.

Kohtu seisukoht

Vastavalt VTMS § 78 lg-le 1, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Tulenevalt VTMS § 79 lg-st 2 vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.

Kohus, vaadanud läbi A. Lehesoo kaebuse ja väärteoasja materjalid, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

JahiS § 40 lg 4 sätestab, et jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele. JahiS § 63 lg-d 1 ja 2 näevad ette vastutuse maaomanikule väikeuluki jahiloa andmise nõuete täitmata jätmise eest. Vaidlus puudub selles, et A. Lehesoo on JahiS § 40 lg 4 mõttes isikuks, kellel on õigus taotleda tasuta jahiluba väikeulukite küttimiseks (kohtuasi nr 4-15-886). Vaidlus on aga selles, kas MTÜ-l Sõrve Sääre Jahiselts on kohustus A. Lehesoole tasuta jahiluba väljastada. Keskkonnainspektsioon on asunud seisukohale, et kui maaomanik keelab oma kinnisasjal jahipidamise (JahiS § 6 p 3), siis on tegemist absoluutse keeluga, st ka maaomanikul endal ega tema volitatud isikutel puudub õigus sellel kinnistul jahti pidada. A. Lehesoo aga leiab, et MTÜ-l Sõrve Sääre Jahiselts jahipidamise keelamine kinnistutel on lubatav JahiS § 6 p 3 järgi, sest tegemist on jahipidamise tingimuste seadmisega kinnisasjal.

Esmalt märgib kohus, et ei nõustu A. Lehesoo väitega, et keelates ühel jahiseltsil kinnisasjadel jahipidamise, on tegemist jahipidamise tingimuse seadmisega JahiS § 6 p 3 mõttes. Nii eristab JahiS § 6 p 3 kinnisasjal jahipidamise tingimuste seadmist ja keelamist. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on A. Lehesoo kinnitanud, et kinnisasjal on jahipidamine keelatud MTÜ-l Sõrve Sääre

4-15-4133

4 Jahiselts, st jahipidamine on täielikult välistatud sellel jahiseltsil. Seega ei ole tegemist jahipidamise tingimuse seadmisega, millisel juhul oleks jahipidamine võimalik teatud tingimustel, vaid tegemist on jahipidamise keelamisega JahiS § 6 p 3 tähenduses.

Kohus möönab, et JahiS § 6 p-st 3 pole võimalik grammatilise tõlgendamise kaudu teha kindlaks, kas kinnisasja omanikul on õigus keelata kinnisasjal jahipidamine konkreetsetel isikutel või keelu seadmisel kehtib selline keeld eranditult kõigile. Kõnealuse sätte korrektseks rakendamiseks ning viidatud puuduse ületamiseks tuleb välja selgitada seega seadusandja tegelik tahe ning eesmärk sellise õigusnormi sisseviimisel. Seadusandja tahe selgitatakse välja õigusnormi tõlgendamise teel. Õigusteoorias tunnustatakse lisaks eelnevalt viidatud grammatilise tõlgendamise meetodile ka süstemaatilis-loogilist tõlgendamist, subjektiiv-teleoloogilist tõlgendamist (tõlgendamine seadusandja tahte kaudu) ning objektiiv-teleoloogilist tõlgendamist (tõlgendamine seaduse sätte mõtte ja eesmärgi kaudu). Kõiki neid meetodeid tuleb kasutada paralleelselt. Seadusandja tahte väljaselgitamiseks ning nende meetodite rakendamiseks kasutatakse ühe allikana seadusandja poolt koostatud konkreetsele seaduseelnõule lisatud seletuskirja. Jahiseaduse 351 SE eelnõu seletuskirjas ei ole täpsustatud § 6 juures, millist keeldu on seadusandja täpsemalt soovinud sätestada. Seega tuleb vaadata seaduse üldist eesmärki ning selle järgi teha kindlaks sätte mõte ja seadusandja tegelik tahe. Seletuskirja kohaselt oli uue jahiseaduse üheks eesmärgiks laiendada maaomanike võimalusi omandiõiguse kaitseks ning tõhustada koostööd jahimeeste ja maaomanike vahel – seadusega loodi alus, et jahiselts ja maaomanik sõlmiksid lepingulised suhted ja lepiksid kokku, millistel tingimustel ja kuidas maaomaniku maa peal jahti peetakse. Jahipiirkonna kasutusõigus ning selle loa saamise õigus jäeti siiski uue seadusega jahindusorganisatsioonidele, et säilitada Eesti traditsioonilist jahipiirkonna ühist majandamist ning tagada jahipidamisvõimalus võimalikult paljudele jahimeestele. Seega eelöeldut arvestades ning pidades silmas jahiseaduse eesmärki ja seadusandja tahet jahiseaduse sisseviimisel, leiab kohus, et JahiS § 6 p-i 3 tuleb tõlgendada selliselt, et kui maaomanik keelab oma kinnisasjal jahipidamise, siis see keeld laieneb kõigile, sh maaomanikule endale. Seadusandja sellist tahet kinnitab ka Keskkonnaministeeriumi samasisuline seisukoht (avaldatud Keskkonnaministeeriumi kodulehel), kes oli uue jahiseaduse eelnõu ettevalmistaja. Vastupidise tõlgenduse korral oleks jahipiirkonnad killustunud ning jahipidamine ei oleks paljudele jahimeestele enam võimalik.

Et kinnistutel, millele soovib A. Lehesoo saada jahiluba, on keelatud maaomaniku poolt jahipidamine, ei ole MTÜ-l Sõrve Sääre Jahiselts olnud kohustus A. Lehesoole jahiluba väljastada JahiS § 40 lg 4 alusel. Seega on Keskkonnainspektsioon õiguspäraselt leidnud, et MTÜ Sõrve Sääre Jahiselts osas tuli väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna tema tegevuses puudus JahiS § 63 sätestatud väärteo tunnused.

Seoses kaebaja etteheidetega, et Keskkonnainspektsioon on kaebaja seisukohti laiendavalt tõlgendanud ning Keskkonnainspektsioon on ületanud pädevust õigusakti tõlgendamisel, märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et Keskkonnainspektsioon pole A. Lehesoo 02.03.2014 ja 09.04.2014 kirju laiendavalt tõlgendanud, vaid lähtunud JahiS § 6 p-s 3 sätestatust, st kuna A. Lehesoo on kinnisasjadel keelanud jahiseltsil jahipidamise, siis tulenevalt JahiS § 6 p-i 3 kohaselt laieneb see keeld kõigile. Samuti pole Keskkonnainspektsioon oma pädevust ületades JahiS § 6 p-i 3 tõlgendanud. Nii tuleb ka Keskkonnainspektsioonil sätte ebaselguse korral kasutada tõlgendusmeetodeid, millisel juhul pole tegemist pädevuse ületamisega. Keskkonnainspektsioon pole kohtu hinnangul mingeid kitsendusi ise välja mõelnud.

Põhjendamatud on kaebaja etteheited Keskkonnainspektsiooni ametnike osas. Et Keskkonnainspektsioon pole kaebajale meelepärast lahendit teinud, ei näita, et

4-15-4133

5 Keskkonnainspektsioon ei soovi väärtegu menetleda ega MTÜ-le Sõrve Sääre Jahiselts vastutust kohaldada.

Kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks jääb rahuldamata, kuna põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuses pole kontrollida kaebaja põhiseaduslike õiguste rikkumist konkreetse riigiorgani poolt (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus § 2). Kaebaja saab väärteomenetluses rikutud põhiseaduslike õigusi kaitsta maakohtus kaebuse esitamisega..

Õige on kaebaja seisukoht, et jahipidamine on isiku vaba eneseteostamise viis ning see kuulub põhiseaduse § 19 lg 1 kaitsealasse. Alusetud on kaebaja väited, et Keskkonnainspektsioon oleks väärteomenetluse lõpetamisega rikkunud tema põhiseaduslikke õigusi. Seda põhjusel, et väärteomenetluse lõpetamine oli õiguspärane.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik