1-13-3523/41 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-3523

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 05.06.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-3523

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Marianna Sidorok

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid V.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu V.A (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 29.05.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada V.A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.08.2016.a ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada V.A katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX(XXX);

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada V.A suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) osaleda AN-tugirühma töös ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 3) mitte tarvitada alkoholi; 4) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 7) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

4. V.A-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. V.A vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja V.A-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 11.05.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava V.A kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

V.A on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.04.2013.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 200 lg 2 p 4,8 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 alusel 3 aasta ja 9-kuulise vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 08.11.2012.a ja lõpp on 08.08.2016.a.

V.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, neist neli on kustunud. Vangistuse ajal on kinnipeetavaga läbi viidud vestlusi aitamaks mõista narkootikumide tarvitamise negatiivset mõju, osales riigikeele õppes, osales sotsiaalprogrammides joovastisõltlastele, 12 sammu tugigrupis ja Eluviisitreening, on töötanud, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub kinnipeetav esialgselt elama XXXpoolt pakutavale ajutisele elamise teenusele. Peale eelnimetatud teenusel viibimist asub kinnipeetav elama vanematele kuuluvas korteris XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

V.A kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav soovib peale vabanemist elama asuda XXX. Aadressil XXXsaab kinnipeetaval olema oma tuba. Vabanemisjärgne töökoht kinnipeetaval puudub.

V.A isiklikus toimikus on XXXpoolt välja antud tõend, mille kohaselt XXXtõendab, et kinnipeetavale tagatakse vanglast vabanemisel tugiisiku teenus. Peale vanglast vabanemist asub V.A elama XXXpoolt pakutavale ajutisele elamise teenusele „XXX“, mis asub aadressil XXX.

V.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta

V.A 'i tingimisi ennetähtaegset vabastamist V.Ai tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud tulenevalt kuritegude asjaoludest ja süüdimõistetu varasemast käitumisest. V.A on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral, kehtivaid kriminaalkaristusi on neli. V.A kannab käesolevat karistust järjekordselt varguse eest, samuti kannab ta karistust raske I-astme kuriteo eest – röövimise eest. Ta pani röövimise toime alaealise isiku suhtes ning kasutas röövimise toimepanemisel alaealise kannatanu kallal jõhkrat vägivalda. V.A lõi alaealist kannatanut korduvalt rusikaga näkku, paiskas ta selili, istus talle peale ja pani noa vastu kannatanu kaela kriimustades seda ja ähvardades, et kui kannatanu telefoni ära ei anna, tekitab ta talle vigastusi. Teda on ka varasemalt karistatud röövimise eest, lisaks on teda karistatud varem ka narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Varasemad karistused ei ole avaldanud V.A-le vajalikku mõju, ta on ühiskonnale ohtlik. Isik on narkosõltlane. Vangla toetab V.Ai vabastamist enne tähtaega, kuid vangla arvutuste kohaselt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 52% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 36%. Need näitajad on prokuratuuri hinnangul kõrged. Vabanemisjärgne töökoht isikul puudub. Isikul on algharidus ning tal puudub ka elukutse. Isik oli töötu ka enne vangistust. Isik vajas narkootikumide jaoks raha ning seetõttu pani kuritegusid toime. Isiku varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom ning isiku elustiil on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ärakantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada V.A'it uut kuritegu mitte toime panema. V.A ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud V.A arvamuse, leiab, et V.A võib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 7 kuud vangistust ning tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud korrektne, mida kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav suudab käituda normikohaselt ning kehtivaid reegleid austada. Samuti võib sellest järeldada, et seekordne vanglas viibimine on pannud V.A mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud.

Võib eeldada, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Siinjuures lähtub kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle, valmisolekust tegeleda oma sõltuvusprobleemiga ning minna vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks ka joovastavate ainete tarvitamine Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist.

Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema ulatuslik resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et kinnipeetav soovib vabanedes esialgselt elama asuda XXX, kus omab võimalust sõltuvusrehabilitatsiooniga individuaalselt jätkata, tahe elada õiguskuulekalt on olemas, kuid vajab selleks suunavaid nõuandeid. Kohtu hinnangul saab kinnipeetav vastavat tuge ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § lg kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V.A-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on V.A-l olemas ka kindel elukoht ja XXXpoolt pakutav tugiisiku teenus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka V.A , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa V.A edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/