3-14-52174/64 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-14-52174 Otsuse kuupäev

5. juuni 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Undverk Põllumajanduslik OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30.06.2014.a otsuse nr 13-6/894 ja 21.08.2014.a vaideotsuse nr 13-4/14/128-1 tühistamiseks RATOSFEN PÕLLUMAJANDUSLIK OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30.06.2014.a otsuse nr 13-6/892 ja 22.08.2014.a vaideotsuse nr 13-4/14/129-1 tühistamiseks Sarmeks Grupp OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30.06.2014.a otsuse nr 13-6/893 ja 21.08.2014.a vaideotsuse nr 13- 4/14/143 tühistamiseks Viimase kohtuistungi aeg

24. - 25. märts 2015.a Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja Undverk Põllumajanduslik OÜ Kaebaja RATOSFEN PÕLLUMAJANDUSLIK OÜ Kaebaja Sarmeks Grupp OÜ Kõigi kaebajate esindajad vandeadvokaadid Rene Varul ja Karina Lõhmus-Ein Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindajad Anne Lepik ja Maarja Sokk Resolutsioon

1. Jätta Undverk Põllumajanduslik OÜ, RATOSFEN PÕLLUMAJANDUSLIK OÜ ja Sarmeks Grupp OÜ kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 06.07.2015.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) määras 15.02.2012.a otsusega nr 13-6/348 loomakasvatusehitise investeeringutoetuse (maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meede 1.4.2) raames:

1.1. Undverk Põllumajanduslik OÜ-le (edaspidi Undverk) Rääbise sigala söödahoidla ehitustööde teostamiseks ja Sireli sigala ehitamiseks toetuse summas

389 689,20 eurot (I kd tl 12-13);

1.2. RATOSFEN PÕLLUMAJANDUSLIK OÜ-le (edaspidi Ratosfen) Possa võõrdepõrsaste ja kesikute lauda rekonstrueerimiseks, vedelsõnnikuhoidla ehitamiseks ja seadmete soetamiseks toetuse summas 497 805 eurot (II kd tl 12-13);

1.3. Sarmeks Grupp OÜ-le (edaspidi Sarmeks) Voore nuumikuteja võõrdepõrsalauda rekonstrueerimiseks ning seadmete soetamiseks toetuse summas

498 615,70 eurot (III kd tl 12-13).

2. 30.06.2014.a otsustega tunnistas PRIA punktis 1 nimetatud otsused kehtetuks ja otsustas jätta toetused välja maksmata järgmiselt.

2.1. PRIA 30.06.2014.a otsusega nr 13-6/894 (I kd tl 47-48) tunnistati Undverkile toetuse määramise otsus kehtetuks ja otsustati jätta välja maksmata toetus summas

210 830,80 + 57 986,40 = 268 817,20 eurot.

2.2. PRIA 30.06.2014.a otsusega nr 13-6/892 (II kd tl 39-40) tunnistati Ratosfenile toetuse määramise otsus kehtetuks ja otsustati jätta välja maksmata toetus summas

276 837,18 + 29 968,53 = 306 805,71 eurot.

2.3. PRIA 30.06.2014.a otsusega nr 13-6/893 (III kd tl 40-42) tunnistati Sarmeksile toetuse määramise otsus kehtetuks ja otsustati jätta välja maksmata toetus summas

250 517,88 + 43 215,05 = 293 732,93 eurot.

2.4. PRIA põhjendab kõiki otsuseid sellega, et vastav kaebaja ei ole veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobusevõi linnukasvatusega tegelev ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustab taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust. See selgus 03.03.2014.a - 14.05.2014.a läbi viidud täiendava kontrolli käigus.

2.5. Kaebajad ja muud asjaga seotud juriidilised isikud on seotud ühiste või omavahel sidemeid omavate juhatuse liikmete kaudu. Undverki ainuosanik ja juhatuse liige on Tanel Kurvits. Sarmeksi ainuosanik ja juhatuse liige on Marko Kutman. Ratosfeni ainuosanik ja juhatuse liige on Ronald Blumenau. Tanel Kurvits, Marko Kutman ja Ronald Blumenau on kõik Nauvitsman OÜ juhatuse liikmed. Ronald Blumenau on lisaks OÜ AGRILAND juhatuse liige (see ühing andis väidetavalt kaebajatele tasuta kasutada põllumajandustehnikat) ja osaühingu Kaavere Agro juhatuse liige (see ühing andis väidetavalt kahele kaebajale kasutada maad).

2.6. Undverk ja Sarmeks on muutnud 2010. aasta majandusaasta aruannet. Esialgse aruande järgi majandustegevust ei toimunud. Parandatud aruande järgi said ühingud põllumajandusliku tootmise müügitulu: Undverk 49 970 krooni tehingust, millega Undverk müüs Sadala Piim OÜ-le ruloonsilo ja Sarmeks 59 200 krooni tehingust, millega Sarmeks müüs Linika OÜ-le heina. Kumbki ostja ei ole kaebajatele eelnimetatud summat tasunud. Ratosfeni 2010. majandusaasta kogu müügitulu

63 000 krooni pärineb tehingust, millega Ratosfen müüs Sadala Piim OÜ-le ruloonsilo. See summa tasuti 2011. aastal sularahas.

2.7. Kõigil kaebajatel puudus põllumajanduslikuks tootmiseks vajalik põhivara ja tootmiskulud. Väidetavalt on kaebajatele põllumajandusmasinaid tasuta kasutada andnud OÜ AGRILAND. Need andmed ei ole usaldusväärsed.

2.8. Maad, millel väidetav põllumajanduslik tootmine toimus, on kõigil kolmel juhul PRIA-le esitatud ühtse pindalatoetuse taotluste põhjal läbi aastate, sh 2010. aastal kasutanud muud isikud: Undverki ja Sarmeksi puhul osaühing Kaavere Agro ja Ratosfeni puhul OÜ SADALA AGRO. Osaühing Kaavere Agro ja Ahti Kalde on kaebajatele andnud kirjalikud kinnitused, mille kohaselt kasutasid maad 2010. aastal kaebajad.

2.9. Väidetavalt Undverki kasutuses olnud maa puhul on põlluraamatus sissekanne, mille järgi teostas 10.07.2010.a ja 11.07.2010.a niitmist ja koristamist T. Kurvits. Väidetavalt Sarmeksi kasutuses olnud maa puhul on põlluraamatus sissekanne, mille järgi teostas 14.06.2010.a ja 15.06.2010.a niitmist ja koristamist M. Kutman. Hilisemad hooldustööd on mõlemal eelnimetatud põllul tehtud muude isikute poolt. Väidetavalt Ratosfeni kasutuses olnud maa puhul on põlluraamatus sissekanne, mille järgi teostas 12.-14.07.2010.a niitmise, vaalutamise, rullimise ja kiletamise töid Tanel K (täielik nimi puudub).

2.10. Eeltoodud andmed kogumis näitavad, et tingimused toetuse saamiseks (nõutav müügitulu) on kõigi kaebajate puhul tekitatud kunstlikult. Reaalselt ei ole kaebajad põllumajandusega tegelenud.

3. Undverk esitas punktis 2.1. nimetatud otsusele vaide. PRIA jättis 21.08.2014. a vaideotsusega nr 13-4/14/128-1 (I kd lk 49-50) vaide rahuldamata.

Ratosfen esitas punktis 2.2. nimetatud otsusele vaide. PRIA jättis 22.08.2014.a vaideotsusega nr 13-4/14/129-1 (II kd lk 41-42) vaide rahuldamata.

Sarmeks esitas punktis 2.3. nimetatud otsusele vaide. PRIA jättis 21.08.2014.a vaideotsusega nr 13-4/14/143 (III kd lk 43-44) vaide rahuldamata.

Kaebus ja poolte seisukohad

4. 22.09.2014.a esitasid kaebajad Tartu Halduskohtule kaebused, milles

- Undverk palus tühistada PRIA 30.06.2014.a otsuse nr 13-6/894 ja 21.08.2014.a vaideotsuse nr 13-4/14/128-1;

- Ratosfen palus tühistada PRIA 30.06.2014.a otsuse nr 13-6/892 ja 22.08.2014.a vaideotsuse nr 13-4/14/129-1;

- Sarmeks palus tühistada PRIA 30.06.2014.a otsuse nr 13-6/893 ja 21.08.2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/143. Kohus liitis 01.10.2014.a kaebused ühte menetlusse.

5. Kõik kaebajad kinnitavad, et nad on teinud investeeringud, milleks toetus saadi (hooned on valmis ehitatud, seadmed on soetatud). Kaebajad on võtnud selleks laenu. Kaebajatel on täitmata kohustused, mille nad kavatsesid täita toetuse arvel.

6. Kaebajad esitasid kaebustes järgmised kokkulangevad põhjendused.

6.1. PRIA-le olid otsuse kehtetuks tunnistamise alusena välja toodud asjaolud teada alates toetuse taotluse esitamisest 2011. aastal. PRIA-l oli õigus tühistada otsus 25 päeva jooksul neist asjaoludest teadasaamisest. PRIA on seda tähtaega ületanud. Tähtaega on ületatud isegi juhul, kui möönda, et müügitehinguid puudutavad asjaolud said vastustajale teatavaks 03.03.2014.a - 14.05.2014.a toimunud kontrolli tulemusena.

6.2. PRIA-l oli otsuse kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigus. PRIA ei ole kaalutlusõigust korrektselt teostanud - arvestatud ei ole otsuse kehtetuks tunnistamise tagajärgi kaebajale, taotluse rahuldamisest möödunud aega jne. Arvestatud ei ole sellega, et kaebajad on enne otsuse kehtetuks tunnistamist hooned valmis ehitanud ning PRIA on kaebajate tegevust pärast toetuse määramist korduvalt kontrollinud.

6.3. Rikutud on kaebajate õiguspärast ootust ja usaldust, et toetuse määramise otsus jääb kehtima. Otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödas. Lisaks kaebajatele usaldasid otsuse kehtima jäämist ka pank ja ehitusettevõtja. Kolmandate isikute või avalikkuse huvi otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub.

6.4. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. PRIA heidab kaebajatele ette, et tegemist ei ole veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobusevõi linnukasvatusega tegeleva ettevõtjaga, kellel on omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu. PRIA on varem tõlgendanud seda nõuet nii, et tegemist peab olema lihtsalt põllumajandustootjaga. Aastatel 2010 - 2012 on toetust saanud mitmed kaebajatega samas positsioonis olevad ettevõtjad, s.t ettevõtjad, kes ei tegele veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobusevõi linnukasvatusega.

6.5. PRIA tunnistas toetuse määramise otsuse kehtetuks samade andmete ja dokumentide (sh 2010. aasta majandustegevuse andmed) põhjal, millele tuginedes PRIA toetuse määramise otsuse tegi. Sh oli koos toetuse taotlusega esitatud äriplaanidest nähtav, et kaebajatel ei ole olnud kulusid. Haldusorgan ei saa oma seisukohti tõendite hindamise osas aja möödudes nõnda muuta, kui mitte mingisugused muud asjaolud ei ole vahepeal muutunud. PRIA on samade andmete põhjal määranud kaebajale 2012. ja 2013. aastal toetusi põllumajandustehnika soetamiseks (IV kd lk 102-105). Veel 2013. ja 2014. aastal andis PRIA kaebajatele juhiseid ja nõudeid investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamiseks, seega ei olnud PRIA-l ehituse ja toetuste osas probleeme kuu aega enne 2014.a märtsis alanud kontrolli.

6.6. Kaebajad ei nõustu vaidlustatud otsuste järeldustega:

- 2010. aastal kaebajate ning Sadala Piim OÜ ja OÜ Linika vahel toimunud tehingute tegemine on tõendatud dokumentidega ja tunnistajate ütlustega kohtus;

- maa kasutusse andmine kaebajatele on tõendatud. Osaühing Kaavere Agro on küll kasutanud kaebajatega sama maad, kuid osaliselt, teravilja kasvatamiseks. Osa põllust oli rohumaa ja see oli vastava kaebaja kasutuses. On küll õige, et ühtset pindalatoetust said kaebajate kasutuses olnud maa eest vastavalt osaühing Kaavere Agro ja OÜ SADALA AGRO, kuid see ei välista maa kasutamist kaebajate poolt;

- kaebajad kasutasid OÜ AGRILAND promomasinad. Kuna tööd olid väikese mahuga, siis kulusid ei olnud. Kaebajad soetasid 2013. aastal PRIA toetuse najal OÜ-lt AGRILAND sama marki masinad;

- kaebajatel oli majandustegevus. Kaebajad omandasid 2011. aastal renoveeritavate objektite hoonestusõiguse ja hiljem ka kinnistu omandi. Kaebajate majandusaasta aruannetes on deklareeritud põllumajandustootmise müügitulu.

7. Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata.

7.1. Kaebaja sai toetuste andmise otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks olevatest asjaoludest teada 03.03.2014.a - 14.05.2014.a toimunud kontrolli käigus. Koheselt pärast kontrollitoimingute läbiviimist e 15.05.2014.a edastas PRIA lähtuvalt ärakuulamise nõudest toetuse saajale kontrolliaruande vastuväidete esitamiseks (III kd lk 138). Kaebajate volitatud esindajad vastasid kontrolliaruandele 09.06.2014.a. Seega ei ole PRIA ületanud tähtaega haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.

7.2. Taotluste menetlemisel on kaks etappi, esiteks toetuse määramine ja teiseks toetuse väljamaksmine. Toetuse määramine ei tähenda toetuse väljamaksmist ilma kontrollimenetluseta. Toetuse saajal ei saa toetuse määramisel olla õiguspärast ootust, et määratud toetus ka välja makstakse. Tegemist on riigilt rahalise toetuse taotlemisega ja toetuse saamiseks isikul subjektiivne õigus puudub. Antud juhul on enne toetuse väljamaksmist tuvastatud, et isiku taotlus oleks tulnud jätta rahuldamata. Toetus on määratud taotleja poolt esitatud ebaõigete andmete alusel. Kaebajad ei ole tegelikult põllumajandustootjad.

7.3. Kaebajad ei saa haldusaktide kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kuna need on antud kaebajate poolt esitatud ebaõigete andmete alusel.

7.4. PRIA ei ole oma seisukohti määruse tõlgendamise osas muutnud. Toetust ei saa taotleda suvaline ettevõtja, kes soovib hakata tegelema linnuvõi loomakasvatusega, vaid ta peab juba eelnevalt olema tegelenud põllumajandustootmisega ja tal peab olema põllumajandusliku omatoodangu müügist saadud tulu. PRIA ei ole taotlejaid erinevalt kohelnud, kaebajate viidatud taotlejad on põllumajandustootjad.

7.5. Vastustaja kordas otsuse punktis 2 toodud põhjendusi, mille kohaselt kaebajad ei ole põllumajandustootjad. Vastustaja lisas, et

- asjaolu, et Undverki ja Sarmeksi poolt 2010. aastal tehtud tehingute eest ei ole tasutud, näitavad 2011. ja 2012. aasta majandusaasta aruanded, millel 2010. aastal väljastatud arvete summad kajastuvad nõuetena. Samuti näitab Ratosfeni 2011. aasta majandusaasta aruanne, et tehingu eest tasuti sularahas;

- ka OÜ AGRILAND ja osaühing Kaavere Agro on seotud ühiste juhatuse liikmete kaudu, mõlema juhatusse kuulub Aren Põder;

- tehtud tööde kohta esitatud põlluraamatu väljavõtted on Undverki ja Sarmeksi puhul osaühingu Kaavere Agro põlluraamatud. Ratosfeni puhul ei selgu põlluraamatu väljavõttest, millise ettevõtte põlluraamat see on. PRIA on küll andnud kaebajatele põllumajandustehnika soetamiseks toetusi, kuid on ka 2013. aastal tagasi lükanud Sarmeksi taotluse põhjusel, et tegemist ei ole põllumajandustootjaga.

Kohtu seisukoht

8. Kohus on kindlaks teinud järgmised asjaolud: 30.09.2011.a esitasid kaebajad loomakasvatusehitise investeeringutoetuse taotlused (andmed kontrolliaruandes); 15.02.2012.a määras PRIA kaebajatele toetuse; 29.05.2012.a sai PRIA põllumajandusministeeriumilt kirja, mis viitas sellele, et kaebajad ei vastanud toetuse saamise nõuetele (V kd lk 24-25); 14.05.2013.a esitas PRIA Prokuratuurile kuriteokaebuse seoses toetuse taotlemisega kaebajate poolt, PRIA poolt välja toodud asjaolude hulgas on nimetatud manipuleerimist aastaaruannetega taotluse tingimuste kunstlikuks täitmiseks (V kd lk 24-25); 03.03.2014.a - 14.05.2014.a viis PRIA läbi kaebajate kontrolli (III kd lk 140-146); 30.06.2014.a tunnistas PRIA kaebajatele toetuse määramise otsused kehtetuks ja otsustas jätta toetused välja maksmata.

Kaebajate vastavus toetuse saamise nõuetele

9. 01.01.2010.a jõustunud ja kuni 31.12.2014.a kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS2010) § 58 lg 1 kohaselt võib maaelu arengu toetust taotleda isik, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. ELÜPS2010 alusel põllumajandusministri 23.08.2010.a määrusega nr kehtestatud „Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 87) § 2 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobusevõi linnukasvatusega tegelev ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustab taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust.

PRIA leiab, et kaebajad ei vastanud toetuse saamise nõuetele, kuna neil puudus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal ehk majandusaastal 2010 omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu (omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu olemasolu pole kaebajad väitnud). Kaebajate väitel oli neil omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu olemas.

Kaebajad väidavad ekslikult, et PRIA heidab neile ette veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobusevõi linnukasvatuse puudumist. Sellist väidet PRIA esitanud ei ole. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebajate tõendid selle kohta, et toetust on saanud ühingud, kes ei tegele veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobusevõi linnukasvatusega, kuid tegelevad muu põllumajandusliku tootmisega.

10. PRIA tugineb oma väites, et kaebajatel puudus 2010. aastal põllumajanduslik tootmine, järgmistele asjaoludele:

- Undverk ja Sarmeks on muutnud 2010. majandusaasta aruannet ning esialgse aruande järgi 2010. aastal majandustegevust ei toimunud. Kaebajad ei ole sellele väitele vastu vaielnud, lisaks kontrollis kohus selle õigsust äriregistri andmete põhjal. Äriregistri andmetest selgub, et Ratosfen ei ole küll majandusaasta aruannet muutnud, kuid see on esitatud alles 01.11.2011.a (V kd lk 47-49);

- kaebajad, kaebajatele tasuta põllumajandustehnikat kasutada andnud OÜ AGRILAND ja kaebajatele maad kasutada andnud osaühing Kaavere Agro on seotud ühiste või omavahel sidemeid omavate juhatuse liikmete kaudu. Kaebajad ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Vastupidi, kaebajad on esitanud omapoolse ülevaate sellest, milliste ühingutega kaebajate juhatuse liikmed seotud on (IV kd lk 100);

- iga kaebaja väidetav põllumajanduslik tootmine 2010. aastal seisneb sisuliselt ühes väikesemahulises tehingus, tehingu eest ei ole tasutud või on tasutud olulise hilinemisega. Kaebajad ei ole tõendanud vastupidist (arvete tasumist ei tõenda juhatuse liikme suuline kinnitus, et tema teada on arved tasutud);

- ei ole usutav, et kaebajad tootsid nende tehingute esemeks oleva heina või ruloonsilo ise: kaebajatel puudusid selleks vajalikud tootmisvahendid ja maa, põllumajandustehnika ja maa kasutada andmine kaebajate väidetud asjaoludel ei ole usutav.

Kohus näeb praeguses kohtuasjas sarnasust kohtuasjadega, kus Maksuja Tolliamet heidab maksukohustuslasele ette seda, et maksukohustuslase poolt väidetud tehinguid ei ole tegelikult toimunud või ei ole toimunud väidetud viisil. Kohus leiab, et PRIA on põhistanud kahtluse, et kaebajatel puudus 2010. aastal tulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. Arvestades analoogiat eelnimetatud maksuasjadega leiab kohus, et sellega on kaebajatele üle läinud kohustus tõendada, et kaebajad sellist tulu said.

11. Kaebajate väitel on tulu saamine omatoodetud põllumajandussaaduste müügist tõendatud dokumentide ja tunnistajate ütlustega.

Kaebajad on kohtule esitanud vastavalt osaühingu Kaavere Agro ja Ahti Kalde kirjalikud kinnitused maa kasutamise kohta (I kd lk 93, II kd lk 79, III kd lk 98), OÜ AGRILAND kinnituse promomasinate kasutamise kohta (I kd lk 94, II kd lk 80, III kd lk 101) ja arved kauba müügi kohta (I kd lk 95-97, II kd lk 81-84, III kd lk 99-100).

Sadala Piim OÜ juhatuse liige Ants Soodla selgitas kohtuistungil, et 2010. aastal oli nii Undverki kui Ratosfeniga üks tehing, Sadala Piim ostis mõlemalt äriühingult ruloonsilo. Silo asus Lustiveres ja viidi ära Sadala Piima autoga suvel, tõenäoliselt paari päeva jooksul. Vedu oli ligikaudu 40 km. Müügihind peaks olema tasutud.

Vastustaja juhtis tähelepanu vastuolule kaebajate väidetes ja Ants Soodla ütlustes. Maa, mida kaebajad väidetavalt silo valmistamiseks kasutasid, asub Sadala Piim OÜ asukohast 7-8 km kaugusel Sadala aleviku lähedal, mitte 40 km kaugusel Lustiveres. Kohus tegi maakatastri andmete põhjal kindlaks, et väidetavalt Ratosfeni kasutuses olnud maa katastriüksusel 81001:002:0029 asub tõepoolest Sadala aleviku vahetus läheduses, Torma vallas Tähkvere külas. Väidetavalt Undverki kasutuses olnud maa katastriüksusel 61606:002:0671 asub Põltsamaa vallas Tõrenurme külas, mis on Sadala alevikust ca 50 km kaugusel ja Lustivere läheduses.

Linika OÜ juhatuse liige Liana Anton selgitas kohtuistungil, et 2010. aastal ostis ta Sarmeksilt sööta. Transpordi korraldas ta ise või ostis teenusena sisse. Arved on tasutud, kuupäeva ei oska ta öelda. Ta ei tea, kas toimus rahaline tasumine või tasaarveldus. Ta on seotud Ratosfeniga seeläbi, et on koostanud Ratosfenile taotlusi. Ta on koostanud paljudele ettevõtetele taotlusi PRIA ja EAS-i jaoks.

OÜ AGRILAND juhatuse liige Aren Põder selgitas kohtuistungil, et ühing andis põllumajandusmasinaid kasutada nende proovimise eesmärgil. Roolis oli tema ise. Kaebajatele masinate kasutada andmise maht oli väga väike. Teenuse osutamisena masinate proovimist ei käsitleta ja raamatupidamises seda ei fikseerita. Ta oskab vältida seda, et masinate proovida andmist ära kasutatakse.

Ahti Kalde ja osaühingu Kaavere Agro juhatuse liige Meelis Marmor selgitasid kohtuistungil, et andsid kaebajatele kasutada maad, maa kasutamine oli tasuta. Osaühing Kaavere Agro sai pindalatoetust selle maa eest ise. Ahti Kalde on ühtlasi OÜ SADALA AGRO juhatuse liige ning rendib maad ka sellele ühingule. Tema eraisikuna pindalatoetust ei saanud (vastustaja juhtis tähelepanu asjaolule, et tegelikult oli Ahti Kalde andnud OÜ SADALA AGRO kasutusse ka väidetavalt kaebaja kasutuses olnud maa ning OÜ SADALA AGRO sai selle maa eest ühtset pindalatoetust).

Kohtule on esitatud eelnimetatud maa kohta peetud põlluraamatute väljavõtted (IV kd lk 183-186).

12. Kohtu hinnangul ei lükka eeltoodud tõendid ümber PRIA poolt tõstatatud kahtlusi, seda järgmistel põhjustel. Puudub mõistlik põhjendus sellele, et hein ja silo viidi põllult ära ehk kaup anti ostjale üle suvel, kuid arved selle kohta esitati alles sügisel või talvel - Undverki arvete kuupäevad on 05.10.2010.a, 26.10.2010.a ja 08.12.2010..a, Sarmeksi arvetel 02.09.2010.a ja 20.10.2010.a ning Ratosfeni arvetel 15.11.2010.a, 24.11.2010.a, 13.12.2010.a ja 16.12.2010.a. Samuti puudub mõistlik selgitus, miks ühekorraga üle antud kauba kohta tuli koostada mitu arvet. Puudub selgitus, miks esitasid kaks ühingut esialgu majandusaasta aruande, mille järgi majandustegevus puudus. Eelnevate ega järgnevate majandusaastate aruandeid need ühingud parandanud ei ole. Maa kasutamine toimus kahel kuni kolmel päeval kogu aasta kohta. Undverki ja Sarmeksi puhul näitab põlluraamat, et põlde tuli hooldada ja neil tuli töid teha ka pärast niitmist ja koristamist, kuid neid töid ei ole teinud kaebajad. Ratosfeni puhul ei ole põlluraamatu andmetel töid teinud Tanel K üheselt tuvastatav ega ühinguga seostatav. Maa kasutada andmise kohta puuduvad lepingud, selline olukord ei ole usutav, kui kaebajad võtsid maa kasutusse oma majandustegevuse käigus. Isegi kui kaebajate väidetud sündmus ehk OÜ AGRILAND promomasinate kasutamine masinate tundmaõppimise eesmärgil osaühingu Kaavere Agro ja Ahti Kalde maadel toimus, ei saa seda käsitleda majandustegevusena või tootmisena, eriti arvestades, et masinaid juhtis ehk töid teostas OÜ AGRILAND juhatuse liige ise. Arvestada tuleb ka seda, et Undverki ja Sarmeksi puhul puuduvad tõendid esitatud arvete tasumise kohta.

Arvestades kogumis kõiki ülaltoodud asjaolusid ning eespool kirjeldatud ühingute omavahelist seotust, leiab kohus, et kaebajate poolt esitatud tõendid ei ole piisavad selleks, et tõendada omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu saamist. Kohus nõustub sellega, et kaebajatel puudus 2010. aastal omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu määruse nr 87 tähenduses ning seega ei vastanud kaebajad toetuse saamise nõuetele.

13. Kaebajate tegelemist põllumajandusliku tootmisega ei tõenda Maksuja Tolliameti poolt selle kohta välja antud tõendid (I kd lk 100, III kd lk 103). Tegemist on kinnisasja omandamise kitsendamise seaduses ette nähtud tõendiga, mille alusel kontrollitakse isiku õigust omandada teatavaid kinnisasju ning seda ei saa meelevaldselt kasutada muude asjaolude tõendamiseks. Tõend ei kajasta mingeid faktilisi asjaolusid, mida kohus saaks kaebaja nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutada. Kaebajate tegelemist põllumajandusliku tootmisega ei tõenda ka kinnistusraamatu väljavõtted maa omandamise ja hoonestusõiguse seadmise kohta (I kd lk 98-99, II kd lk 85, III kd lk 102). Renoveeritavate hoonete aluse maa või hoonestusõiguse omamine on määruse nr

87 § 5 lg 5 kohaselt toetuse taotlemise üks tingimusi.

Toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise aeg

14. Kaebajate väitel ei oleks PRIA tohtinud toetuse määramise otsust kehtetuks tunnistada ega toetust välja maksmata jätta, kuna otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest kuni otsuse tühistamiseni oli möödunud liiga pikk aeg ning rikuti kaebajate usaldust, et haldusakt jääb kehtima.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 1 kohaselt võib õigusvastase haldusakti, arvestades haldusmenetluse seaduse § 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. ELÜPS2010 § 62 lg 5 kohaselt jätab PRIA maaelu arengu toetuse maksmata, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused, taotluse rahuldamata jätmise aluseks on ELÜPS2010 § 62 lg 2 p 1 ja 4 kohaselt aga muuhulgas see, kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele või kui taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil.

Kohus leiab, et praegusel juhul on tegemist haldusaktiga, mis oli õigusvastane algusest peale, kuna see ei olnud antud kooskõlas kehtiva õigusega - kaebajad ei vastanud toetuse saamise nõuetele. Seega oli haldusakti kehtetuks tunnistamine ja toetuse välja maksmata jätmine lubatud.

15. Määruse nr 87 § 18 lg 4 näeb ette, et PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

Kohtu hinnangul sai PRIA kaebajate nõuetele vastavuse suhtes tekkinud kahtlustest esmaselt teada 29.05.2012.a. (vt otsuse punkti 8). Sellele järgnenud sisejuurdlus ei käsitlenud kaebajate taotlusi, vaid Setu Veis OÜ taotlust ja selle menetlemist (IV kd lk 24-25). Sisejuurdluse käigus selgusid ka mitmed kaebajatega seotud asjaolud, kuid enamuses olid need seotud hoonete omandamise ja renoveerimisega seotud tehingutega (samas). Punktis 2 toodud otsuste tühistamise aluseks olevad asjaoludele keskendus esmakordselt 03.03.2014.a - 14.05.2014.a toimunud kontroll.

Kohus ei nõustu sellega, et kui PRIA ei teinud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsust 25 päeva jooksul alates 29.05.2012.a, siis puudus tal õigus teha see otsus hiljem. Määruse nr 87 § 18 lg 4 toodud tähtaeg on kehtestatud ELÜPS2010 § 59 lg

5 sisalduva volitusnormi alusel, mille kohaselt valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega muuhulgas toetuse väljamaksmise, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise korra.

Määruses nr 87 toodud tähtaeg ei ole käsitletav aegumistähtajana. Volitusnormi alusel, mis annab õiguse kehtestada otsuse kehtetuks tunnistamise kord, ei saa kehtestada aegumistähtaega või õigust/kohustust lõpetavat tähtaega. Määruses nr 87 toodud tähtaega tuleb mõista kui PRIA-le asjaajamiseks määratud aega, mille ületamisel ei ole aga sellist tähendust, et hilisem toetuse määramise tühistamine ei ole enam võimalik.

16. Kohus ei nõustu kaebajatega, et toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamine on toimunud ebamõistlikult pika aja jooksul. Lähtudes otsuse punktis 8 toodud sündmuste kronoloogiast, tunnistas PRIA toetuse määramise otsuse kehtetuks kahe aasta ja ühe kuu jooksul teate saamisest nõuete võimaliku eiramise kohta. Seda aega ei saa pidada ebamõistlikult pikaks. PRIA-le võib teataval määral ette heita seda, et esmane signaal kaebajate nõuetele vastavuse kohta saabus 29.05.2012.a, kuid kontrolli alustati alles 03.03.2014.a. See etteheide ei kaalu aga üles asjaolu, et kaebajad tekitasid toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult.

17. Käesoleva asja lahendamisel tuleb arvestada ka Euroopa Liidu õigust.

Kaebajate arvates tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL, EURATOM) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, art 135 lg 3, mis näeb ette kaalutlusõiguse teostamise ja arvestamise sellega, millisesse etappi menetlus on jõudnud (V kd lk 4-5). Kohus sellega ei nõustu. Määruse pealkirjast ja preambulist nähtub, et tegemist on eelarvepõhimõtted ja finantseeskiru reguleeriva õigusaktiga. Isegi kui viidatud norm on kohaldatav vaadeldava toetuse osas, on tegemist suhteliselt kaugel asuva üldnormiga.

Kaebajatele määratud toetuse välja maksmata jätmise näevad ette mitmed Euroopa Liidu õiguse normid, mis reguleerivad spetsiaalselt ühtse põllumajanduspoliitika meetmeid või veelgi täpsemalt nende meetmete II samba, maaelu arengu raames antavaid toetusi:

* 01.01.2011.a kuni 31.12.2014.a kehtinud Euroopa Komisjoni 27.11.2011.a määrus (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (see on määrus Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas art 4 lg 8 sätestas, et olenemata üksikute toetuskavade mis tahes erisätetest ei maksta toetusi toetusesaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt. Sama määruse art 30 lg 2 kohaselt kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus EAFRD toetuse alt välja ning kõik selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Sellele, et kohaldada tuleb määrust nr 65/2011, viitas ka vastustaja (kontrolliaruandes ja V kd lk 15 pöördel);

* kuni 31.12.2013.a kehtinud nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta art 33 lg 1 nägi ette, et maaelu arengu projektides või programmides tuvastatud eeskirjade eiramise ja hooletuse rahalist korrigeerimist teostavad liikmesriigid vastava ühenduse rahastamise täieliku või osalise lõpetamise kaudu.

Nõukogu 18.12.1995.a määrus (EÜ, EURATOM) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta art 3 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg eeskirjade eiramisega seotud menetluste algatamiseks on neli aastat alates eeskirjade eiramise toimepanekust. Valdkondade eeskirjades võib sätestada lühema ajavahemiku, mis aga ei või olla vähem kui kolm aastat. Sama artikli lg 4 annab liikmesriikidele võimaluse kohaldada pikemat ajavahemikku. Määruse preambuli kohaselt on see kohaldatav ka ühise põllumajanduspoliitika meetmete suhtes. Määruse art 1 lg 2 kohaselt mõistetakse eeskirjade eiramise all ühenduse õiguse mistahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu. Määruse art 4 lg 3 ütleb, et kui tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi, mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse see ära. Sellele, et määrus nr 2988/95 kuulub käesolevas asjas kohaldamisele, viitas vastustaja kontrolliaruandes.

Alates 01.01.2014.a kehtiv Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta art 54 lg 1 näeb ette, et iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul taotlevad liikmesriigid selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud. Määruse 1306/2013 preambuli lõikest 39 tuleneb, et kohaldatav on ka nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (vt eespool).

18. Eeltoodust tuleneb, et aegumistähtaeg haldusmeetmete kohaldamiseks eeskirjade eiramise korral on sätestatud Euroopa Liidu õigusega ja seega ei saa seda reguleerida siseriikliku õigusega. Vaadeldava toetuse taotlemise ja eeskirjade eiramise avastamise ajal reguleeris aegumist ainult määrus nr 2988/95. Toetuse määramise otsus tunnistati kehtetuks ja toetus otsustati jätta välja maksmata selles määruses ette nähtud tähtaja jooksul e nelja aasta jooksul eeskirjade eiramise toimepanekust. Määruses 1306/2013 ette nähtud tähtaja kohaldamine on vaieldav, kuna esiteks ei kehtinud see määrus toetuse taotlemise ja määramise ajal ja teiseks on tegemist toetuse tagasinõudmise, mitte välja maksmata jätmise tähtajaga. Isegi kui kohalduks määruse nr 1306/2013 tähtaeg, on seda järgitud.

Kaebajate usalduse arvestamine

19. HMS § 66 lg 1 kohaselt tuleb haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestada usaldust, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 67).

HMS § 67 lg 4 p 2 ja 5 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele muuhulgas juhul, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses, isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik.

Kohus leiab esiteks, et praegusel juhul on haldusakti kehtetuks tunnistamise võimalus ette nähtud seaduses - ELÜPS2010 § 62 lg 5 kohaselt jätab PRIA maaelu arengu toetuse maksmata, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused, taotluse rahuldamata jätmise aluseks on ELÜPS2010 § 62 lg 2 p 1 ja 4 kohaselt aga muuhulgas see, kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele või kui taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Teiseks otsuse punktis 10-12 toodud asjaoludest tulenevalt pidid kaebajad vähemalt olema teadlikud sellest, et nende poolt esitatud andmed omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu saamise kohta on kunstlikult tekitatud ja toetuse määramine neile on seega õigusvastane.

Kuna kaebajad eeltoodud põhjustel ei saa tugineda usaldusele, siis ei puutu asjasse kaebajate väited nende poolt sõlmitud lepingute ja teostatud tööde kohta ning kohtul puudub vajadus arvestada ja analüüsida kaebajate sellekohaseid tõendeid.

20. Kaebajad eksivad selles, et puudub avalik huvi toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Toetust oleks kaebajatele makstud Euroopa Liidu vahenditest. Mitmed Euroopa Liidu õigusaktid näevad ette Eesti Vabariigi kohustuse võtta kasutusele kõik meetmed, et tagada Euroopa Liidu finantshuvide tõhus kaitse, sh vältida ja käsitleda eeskirjade eiramisi ja tagasi nõuda eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summad (sh näevad seda ette otsuse punktis 17 nimetatud määrused). Huvi selle kohustuse korrektse täitmise vastu on käsitletav avaliku huvina.

21. Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus PRIA-l oleks toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamisel tulnud teostada kaalutlusõigust. PRIA-l tuli kindlaks teha, et kaebajad ei vasta toetuse saamise nõuetele. Punktis 2 nimetatud otsustes on piisavalt põhjendatud, miks jõudis PRIA järeldusele, et see on nii. Pärast eelnimetatud asjaolu kindlakstegemist tulenes aga seadusest kohustus tunnistada haldusakt kehtetuks ning sellele otsustusele ei kohaldu HMS § 64 sätted kaalutlusõiguse teostamise kohta.

22. Kohus ei nõustu sellega, et kaebajatele toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamine rikub proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebajatele ei heideta ette mitte formaalseid rikkumisi, vaid seda, et nad tekitasid toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Kaebajad ise väidavad, et nende juhatuse liikmed on kogenud ja mitmete ühingute juhtkonda kuuluvad põllumehed. Seda enam saab väita, et kaebajad pidid teadma, et nad ei vasta toetuse saamise nõuetele. Kui kaebajad sellises olukorras võtsid kohustusi ja tegid kulutusi, siis on see käsitletav nende endi riisikona.

Muud kaebuse väited

23. Kaebajad heidavad PRIA-le ette, et kaebajad esitasid andmed oma majandusliku olukorra kohta juba algsetes toetuse taotlemise dokumentides. Kohus märgib, et ELÜPS2010 § 59 lg 3 kohaselt kontrollib PRIA taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse vastavust nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel. See tähendab, et taotluse kontroll toimub formaalses dokumendimenetluses. Ka PRIA selgituse kohaselt menetletakse taotlusi dokumentide põhjal, kõigi taotluste üksikasjalik kontrollimine ei ole võimalik. Kui saabusid vihjed selle kohta, et dokumentides näidatu ei vasta tegelikkusele, siis viidi läbi täiendav kontroll ning selgus, et dokumentides avaldatud andmed ei ole õiged (IV kd tl 165 pöördel). Kohus märgib, et toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks ei olnud mitte 2011. aastal esitatud dokumendid, vaid lõplikult 2014. aastal kindlaks tehtud asjaolu, et dokumentides avaldatu ei vasta tõele.

Poolte väited selle kohta, et PRIA on rahuldanud või jätnud rahuldamata kaebajate muid toetusetaotlusi, ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad, kuna kohus ei käsitle nende toetuste määramist või määramata jätmist. Kohus ei käsitle poolte sellekohaseid väiteid ja tõendeid.

Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et kaebajate poolt 2010. aastal tehtud tehingute (heina ja silo müük) hindamiseks ei ole mingit haldusmenetlust läbi viidud. Kaebajate nõuetele vastavuse hindamiseks viidi läbi kontroll ja selle kohta koostati kontrolliaruanne (III kd lk 140-146, IV kd lk 2-8). Kaebajatel oli võimalus esitada kontrolliaruandele oma seisukoht (IV kd lk 1).

24. Kaebajad esitasid esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise määrusele esitatud määruskaebuses ringkonnakohtule küsimuse, kas kaebajatel tõepoolest puudub subjektiivne õigus toetuse saamiseks või on tegemist halduskohtu ebaõige seisukohaga (IV kd tl 53 ja 62). Tartu Ringkonnakohus andis 28.10.2014.a määruse (IV kd tl 75-78) punktis 15 järgmise seisukoha. Kaebajad on arvamusel, et kuna neile on toetused otsustega juba määratud, siis on neil subjektiivne õigus toetust saada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja märgib, et halduskohus on õigesti nõustunud vastustaja seisukohaga, mille järgi kaebajatel subjektiivne õigus toetuse saamiseks puudub. Määruse nr 87 § 18 lg 2 sätestab, et toetust ei maksta Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 5 teises lauses sätestatud juhtudel. Sellisel juhul ei hüvitata toetuse saajale ka ettevalmistavale tööle tehtud kulutusi. ELÜPS § 62 lg 5 teine lause sätestab, et PRIA jätab maaelu arengu toetuse maksmata, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid. Taotluse rahuldamata jätmise alused on toodud ELÜPS § 62 lg 2. Kuivõrd tegemist on toetusega, mille saamiseks tuleb täita seaduses kehtestatud nõudeid, siis järelikult olukorras, kus ilmneb, et neid nõudeid ei ole siiski täidetud, on ka õigus jätta toetus välja maksmata. Halduskohus on nimetatud aspekti määrust tehes õigustatult silmas pidanud. Seega on halduskohus esitatud taotluste ja asjaolude kontekstis vaidlusaluses määruses õigesti sisustanud kaebajate subjektiivse õiguse puudumise. Ringkonnakohtu hinnangul on nii PRIA kui ka halduskohus käsitlenud kaebajat kui toetuse saajat, mitte kui toetuse taotlejat. Ringkonnakohus on seisukohal, et toetuste maksmine selleks tegelikkuses õigustamata isikutele on siiski kaalukam huvi, kui kaebajate poolt välja toodud huvi jätkata valmisehitatud lautade käiku andmist.

25. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et punktis 2 nimetatud PRIA otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Vaideotsustele kaebajad eraldiseisvaid etteheiteid teinud ei ole. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

26. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid esitasid kaebajad, kelle kahjuks tehakse otsus (V kd lk 36-46). Seetõttu kohus menetluskulusid välja ei mõista ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

27. Kaebajad tasusid kohtu nõudmisel Rahandusministeeriumi arvele ettemaksuna tunnistajate kulud kokku summas 307,20 eurot, iga kaebaja tasus 102,40 eurot (IV kd lk 141, 147-149). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 160 lg 1 ja 2 kohaselt makstakse tunnistajale tasu üksnes nõudmisel ning tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Kaebajatel on pärast eeltoodud tähtaja möödumist õigus taotleda kohtult tunnistajate kulude tagastamist tunnistajatele välja maksmata osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik Kohtunik