4-15-2809/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-15-2809

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juunil 2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.04.2015.a.

otsus väärteoasjas nr. 2315,15,002179 B.E karistamises LS§ 224 lg.1 järgi

Kaebuse esitanud isik B.E, isikukood XXX, XXX, XXX

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON V™S § 132 p 1 alusel jätta kaebus rahuldamata ja Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.04.2015.a.

otsus väärteoasjas nr. 2315,15,002179 karistuse määra osas muutmata.

Täpsustada kohtuvälise menetleja otsust ja KarS§ 66 lg. 2, 3 alusel määrata, et rahatrahv summas 400 eurot kuulub tasumise ositi 5 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 80 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele

EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele

EE403300333416110002 Danske pangas või arvele

EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155061887.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras

Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule

kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vaidlustatud otsuse sisu:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.04.2015.a. väärteoasjas nr. 2315,15,002179 tehtud otsusega tuvastati, et B.E juhtis 06.03.2015 kella

11.17 paiku mootorsõidukit Tallinnas Järvevana teel joobeseisundis ja tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,17 mg liitri kohta. Samuti juhtis isik mootorsõidukit, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid.

Lubatud alkoholipiirmäära ületamisega rikkus isik Liiklusseaduse § 69 lg 3-e ja mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 1 järgi ning muu rikkumine ehk ilma algaja juhi tunnusmärkideta sõitmisega rikkus isik Liiklusseaduse § 106 lg 3-e ja mis on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi. Menetlusalune isik on oma süüd väärteootsuses nimetatud tegude toimepanemises tunnistanud ja tegusid puhtsüdamlikult kahetsenud. Kuna LS § 224 lg. 1 ja LS § 242 lg. 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 224 lg. 1 järgi 100 trahviühiku ehk 400 euro ulatuses.

Kaebuse sisu:

B.E kaitsja esitas 14.04.2015 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.04.2015.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,15,002179 tühistada karistuse määra osas, ning määrata väiksem rahatrahv, samuti ajatada mõistetud rahatrahvi tähtaeg 6 kuu jooksul.

Kaebuse kohaselt väärteomenetleja karistas B.E LS § 224 lg 1 järgi, mis näeb karistusena ette maksimaalselt kuni 100 trahviühikut ning oma otsuses määraski menetlusalusele isikule maksimaalse karistuse, arvestamata mitmete Riigikohtu otsuste seisukohti (3-1-1-40-04, p 7, 3-1-1-63-14 p 15.2; 3-1-1-52-13, p 19) kui ka väärteootsuses märgitud kergendavaid asjaolusid.

Samuti on jäetud otsuses põhjendamata, miks otsustas menetleja just maksimumkaristuse määrata, miks ei olnud võimalik isikut karistada kergema karistusega ning miks ei arvestatud karistuse määramisel kergendavaid asjaolusid ehk väärteootsus on põhistamata ja isikule ebaselge ning otsust lugedes ei ole menetleja mõttekäik karistuse määramise tagamaade kohta lugejale jälgitav.

Arvestades väärteoasjades karistuse määramise analoogiat kriminaalasjadega ja vastava normi sanktsiooni karistusmäära keskmist, oleks pidanud menetleja lähtuma 50-nest trahviühikust. Kuna väärteootsuse kohaselt antud asjas raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ja kergendava asjaoluna on märgitud menetlusaluse isiku puhtsüdamlik kahetsus, siis arvestades kohtupraktikat, oleks pidanud määratud karistus olema alla sanktsiooni keskmist määra.

Kohtuvälise menetleja seisukoht:

Kohtuväline menetleja, tutvunud B.E kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks karistusmäära vähendamise osas kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

Väärteoasja materjalide kohaselt juhtis B.E mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg. Esmase juhtimisõigusega juhtis B.E mootorsõidukit, millel puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Seega on õige tema karistamine KarS § 63 lõikest 1 juhindudes LS § 224 lg 1 järgi. B.E tuvastati väljahingatavas õhus selline alkoholi kogus, milline on praktiliselt LS § 224 lg 1 ülemmäära lähedane. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-58-13 asunud seisukohale, et juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine.

Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise juures on oluliseks teguriks nn mõõtetulemus, mis LS § 224 lg 1 puhul veres 0,20 – 0,49 milligrammi grammis või väljahingatavas õhus 0,10 – 0,24 milligrammi liitris. Selliste rikkumiste puhul, kus karistus määratakse mõõtetulemuse alusel, saab võtta kaalutlemisel lähtepunktiks lugemi ja karistuse määramisel mõõtetulemuse. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud isiku süüga ja teo toimepanemisega seotud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piirides ja prognoosida menetlusalusele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Väärteootsusele on kohtuväline menetleja märkinud kergendava asjaoluna kahetsuse ja määranud karistuse LS § 224 lg 1 maksimaalmääras, kuid see ei tähenda, et kahetsus on jäänud arvestamata. Lisaks näeb sanktsioon ette mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise võimaluse kuni kuueks kuuks ja lisakaristusena, lähtudes LS § 224 lg 3 p 1 sõiduki juhtimisõiguse ära võtmise kolmest kuust üheksa kuuni. LS § 242 lg 1 kohaselt mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–

224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Vabandada oma tegevust unustamise ja kalibreerimata alkomeetri kasutamisega, on ilmselgelt kitsarinnaline ja hoolimatu suhtumine. Iga algaja mootorsõidukijuhi tunnusmärkide paigaldamata jätmine ja keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on tahtlikult toime pandud seaduserikkumine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleva väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Kuigi kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluga arvestades määranud menetlusalusele isikule karistuse sanktsiooni maksimaalmääras, ei ole selline karistus ülemäära raske, arvestades, et menetlusalusel isikul oli käesoleva väärteo toimepanemise ajal 1 kehtiv väärteokaristus ja käesoleva väärteoasja on ta toime pannud 2 rikkumist.

Määratud karistus on menetlusalusele isikule piisavaks motivatsiooniks oma hoiakute muutmiseks ja liiklusseaduses toodu kordamiseks, tuletamaks mh meelde liiklusreeglitest kinnipidamise kohustust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on kahjuks enamlevinud liiklussüütegusid ning liiklusõnnetuste põhjustaja.

Rahatrahvi tasumise ositi määramine ei ole põhjendatud, sest kaebusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, millest saaks informatsiooni kaebuse esitaja sissetulekute suuruse või temal lasuvate rahaliste kohustuste kohta.

Kohtu järeldused:

Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et B.E kaebus ei kuulu rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning seda alljärgnevatel asjaoludel.

Vastavalt V™S § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus toimepandud õigusrikkumise osas, kaebaja vaidlustab talle kohaldatud rahatrahvi suurust.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et puudub võimalus tühistada kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määra osas, menetlusaluse isikule määratud karistus tuleb jätta muutmata.

Menetlusalune isik on väärteoasjas ise andnud ütlused, et rikkumisega on nõus, kahetseb väga tehtut.

20. märtsil on menetlusalune isik edastanud kohtuvälisele menetlejale kirjalikult oma selgituse, mille kohaselt eelneval päeval käis saunas ning tarbis alkoholi liigselt, hommikul kodust väljudes isiklikku alkomeetrisse puhudes näitas see nulli. Vahtralehed unustas eelnevalt enda autost elukaaslase autosse ümber tõsta. Nüüd on tema alkomeeter kalibreeritud, samuti ostis lisapaari rohelisi lehti. Kuna töötab taksofirmas, siis ei tolereeri ta ka ise sellist käitumist. Samuti palub kohtuvälisel menetlejal jätta alles juhtimisõigus, kuna on peres ainuke, kellel on sissetulek. Tema töö sõltub suurel määral isikliku autoga liikumises. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja nimetatut juba arvestanud, kuivõrd B.E-lt ei võetud lisaks määratud rahatrahvile ära juhtimisõigust, mis on aga tavapärane praktika sarnaste õigusrikkumiste puhul. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud isiku puhtsüdamlikku kahetsust.

Kohus on seisukohal, et määratud rahatrahv on proportsionaalne toimepandud rikkumisega, selliselt määratud karistus peaks olema menetlusalusele isikule piisavaks motivatsiooniks oma hoiakute muutmiseks. Igal mootorsõiduki juhil on kohustus kinni pidada sätestatud liiklusreeglitest, mille rikkumisel võib järgneda isiku õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Kohus leiab, et arvestades isiku süü suurust ja samuti seda, et B.E on üks kehtiv väärteokaristus ning lisaks sõitis B.E ilma vahtralehtedeta, ei ole võimalik rahatrahvi vähendada.

Rahatrahvi määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud esiteks asjaoluga, et B.E tegevus on seotud enamohtliku väärteoga, nimelt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elud, tervise ja varad. Sellise rikkumise eest näeb sanktsioon ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. Lisaks on sellise rikkumise eest lisakaristusena võimalik ära võtta isiku mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuni üheksaks kuuks. Kohus leiab, et ei ole võimalik tolereerida ega aktsepteerida mingil viisil mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes ning sellele järgnevad karistused ei peagi olema leebed. Samuti on B.E ise oma kirjas kohtuvälisele menetlejale selgitanud, et ei tolereeri sellist asja absoluutselt. Veelgi enam – kuivõrd tegemist on algaja juhiga, tuleb olla eriliselt hoolikas ja tähelepanelik.

Arvestades asjaolu, et ühiskonnas on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes laialt levinud probleem, millel on traagilised tagajärjed – liiklussurmade arv on suur, on igati õigustatud, et selline vastutustundetu tegu saab võrdlemisi karmilt karistatud. Rahatrahv peab vastama karistuse eesmärkidele. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 400 eurot on piisvalt karm rahaline karistus.

Sellises summas rahatrahv on kohtu hinnangul piisav, et mõjutada B.E edaspidi elama õiguskuulekat elu ning mitte toime panema liiklusalaseid ega muid rikkumisi, samuti aru saama oma teo keelatusest ning sellest, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on vastutustundetu, selline käitumine ohustab teda ennast kui ka teisi kaasliiklejaid. Samuti tuleb algaja juhina pöörata tähelepanu vahtralehtede olemasolule.

Kohus märgib, et menetlusaluse isiku kaitsja ei ole kaebuses välja toonud mitte ühtegi asjaolu, miks kohus peaks B.E-le määratud rahatrahvi kergendama. Kaitsja on küll viidanud erinevatele Riigikohtu lahenditele, kuid ainuüksi see ei ole piisav, et rahatrahvi vähendada. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja rikkunud menetlusnorme.

Kohus arvestab B.E majanduslikku olukorda ja samuti seda, et menetlusalune isik on pere ainuke toitja, ja määrab rahatrahvi 400 eurot tasumisele 5 kuu jooksul vähemalt 80 eurot kuus.

Seega, lähtudes eeltoodust, tuleb B.E kaebus jätta rahuldamata ja Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.04.2015.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,15,002179 karistuse määra osas muutmata. Kohus võimaldab menetlusalusele isikule rahatrahvi tasumise ositi 5 kuu jooksul.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 1; § 133-135.

Piret Liivo Kohtunk /allkirjastatud digitaalselt/