2-14-61323/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-14-61323 Tsiviilasi Timo Kõlvald hagi kohtutäitur Janek Pool vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 171/2011/257 Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Janek Pooli apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): kohtutäitur Janek Pool Vastustaja (hageja): Timo Kõlvald (isikukood 38610096012), esindaja vandeadvokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 otsus ja saata Timo Kõlvaldi hagi kohtutäitur Janek Pooli vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 171/2011/257 maakohtule uueks arutamiseks. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2 Menetluskulude jaotus Menetluskulud määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Timo Kõlvald (hageja) esitas 19. detsembril 2014 Tartu Maakohtule hagi kohtutäitur Janek Pooli (kostja) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 171/2011/257. Hagiavalduses märgitu kohaselt esitas hageja 20. novembril 2014 Tartu Maakohtule taotluse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel täitemenetluse pikendamiseks. Maakohus rahuldas 21. novembri 2014 määrusega taotluse ning pikendas täiteasjas täitmist ühe kalendrikuu võrra, s.o kuni 21. detsembrini 2014. Täitemenetlus hõlmas endas ka kohtutäituri poolt läbiviidatavat elektroonilist enampakkumist kinnisasjale XXX Viljandi, mille lõpptähtajaks oli 21.11.2014 kl 10.00. Kohtumäärus on kohtutäiturile 21.11.2014 kätte toimetatud, kuid sellele vaatamata jätkas kohtutäitur täitemenetlust ning koostas 21.11.2014 vara enampakkumise akti, millega tunnistas pakkumise võitjaks parima pakkumise teinud J.S.. Täiteasjaga on ühinenud ka teised kohtutäiturid. Kohtutäitur on täitemenetluse jätkamisega ja selle raames vara enampakkumise akti koostamisega rikkunud hageja seadusega ning jõustunud kohtumäärusega kaitstud õigusi, mistõttu on kaevatav täituri toiming nimetusega vara enampakkumise akt (21.11.2014) kui käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing TsÜS § 88 mõtte kohaselt tühine. Käesolevaks ajaks on hageja oma kohustused täitnud. 2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja pole viidanud ühelegi TMS § 223 lg-1 toodud eeldusele, mida oleks enampakkumise läbiviimisel rikutud. Kinnisasja müügi peatamiseks ei piisa hagi tagamise korras täitemenetluse peatamisest või tasumise tähtaja edasilükkamisest täiteasjas nr 171/2011/257. Teistes täiteasjades olevatel sissenõudjatel on täiteasjast nr 171/2011/257 sõltumatu õigus nõude pööramiseks võlgniku kinnisasjale. Enampakkumise kehtivuse seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, et võlgnik on pärast enampakkumise lõppu nõudeid mingis ulatuses tasunud. TMS § 45 kohaldamine ei ole põhjendatud. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 7. aprilli 2015 otsusega hagi, tunnistas 21.11.2014 vara enampakkumise akti täiteasjas nr 171/2011/257 tühiseks, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 641 eurot.

3 Maakohtu põhjenduste kohaselt nõustus kohus hageja seisukohaga, et kohtutäitur ei ole võlgniku huve arvestanud ega ka sisuliselt täitnud Tartu Maakohtu 21.11.2014 määrust. Vaidlusalune küsimus ei ole Tartu Maakohtu 21.11.2014 määruse resolutsiooni sõnastuses, vaid nimetatud määruse täitmises kohtutäituri poolt. Kohtutäituril oli võimalik nimetatud määrust vaidlustada. Täitemenetluse täitmise pikendamine ei hõlma ainult võlgnevuse tasumist, vaid ka kinnisasja müüki. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnikule teatatud teiste täitmisasjade ühinemisest käesolevaga täiteasjaga. Seega võis võlgnik järeldada, et kinnistu müük toimub täiteasja numbri 171/2011/257 raames. Kohtutäitur ei ole piisavalt põhjendanud teiste sissenõudjate sõltumatut õigust nõude pööramiseks võlgniku kinnisasjale. Võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kuigi elukoha kaotust ei loeta erandlikuks asjaoluks, on kohtul siiski diskretsiooniõigus pikendada täitemenetlust, andes võlgnikule võimalus oma kohustuste täitmiseks 1 kuu jooksul, mida võlgnik ka täitis. Kui kostjale edastati kohtulahend, millega hagejal pikendati täitemenetluse täitmist ja kostja siiski jätkas täitemenetlust, on kostja käsutused lähtuvalt TsÜS § 88 lg-st 1 tühised. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kohtutäitur Janek Pool esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on ebaõige maakohtu järeldus, et kohtutäitur ei ole arvestanud kohtumäärusega ning pole põhjendanud, miks ta seda ei täitnud. Sundtäitmisega ühinemisel ei liideta täiteasju ühe täitemenetluse alla. Täiteasjas nr 171/2011/257 menetluse pikendamine või peatamine ei too kaasa vara enampakkumise lõpetamist. Täiteasjaga nr 171/2011/257 ühinenud sissenõudjatel oli nimetatud täiteasjast sõltumatu õigus nõude pööramiseks võlgniku kinnisasjale; 2) on ebaõige maakohtu järeldus, et kohtutäitur pidi aru saama hageja eesmärgist pikendada täitemenetlust, et lükata edasi vara müüki ühe kuu võrra. Kohtutäitur ei saa asuda tõlgendama seda, mis võiks olla hageja eesmärk. Kui võlgnikul oli soov hagi tagamiseks peatada vara müük, siis oleks pidanud see sõnaselgelt ka hagi tagamise määruse resolutsioonis kirjas olema; 3) jääb apellandile arusaamatuks, miks ei kaasatud menetlusse teisi kinnisasja suhtes toimunud sundtäitmisega ühinenud sissenõudjaid; 4) on ebaõige maakohtu järeldus, et võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ning see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise; 5) kui võlgnik esitab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, tuleb kostjatena käsitleda kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat; 6) on põhjendatud menetluskulude jätmine poolte kanda, kuna õiguslik ebaselgus on tekkinud ebaselgest hagi tagamise määruse resolutsiooni sõnastusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 otsus tuleb tühistada ning Timo Kõlvaldi hagi kohtutäitur Janek Pooli vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7. Maakohus on asja läbivaatamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 656 lg 1 p 2) ning selline rikkumine toob kaasa maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise ja asja saatmise uueks arutamiseks.

4 Vastavalt TsMS §-le 646 võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsust tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tegi otsuse isikute suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Hagiavaldusest nähtuvalt taotleb hageja 21. novembril 2014 kohtutäitur Janek Pooli poolt täiteasjas nr 171/2011/257 koostatud vara enampakkumise akti tühiseks tunnistamist. Asjaolu, et hageja on hagis taotlenud tunnistada vara enampakkumise akti tühisust TsÜS § 88 alusel, ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga TMS § 223 mõttes. Seega on antud asjas esitatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Riigikohus on 28. septembri 2011 otsuse nr 3-2-1-69-11 p-18 selgitanud, et „Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa./…/ Arvestades hagi iseloomu, on kolleegiumi arvates vajalik ning otstarbekas tõlgendada TMS § 223 selliselt, et hagi esitamisel tuleb õigussuhte ümberkujundamist taotleda kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt AÕS § 80 alusel, ostja omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (TMS § 223 lg 2 p 3, samuti TMS § 98 lg 4), menetlusosaline võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamist (TMS § 223 lg 2 p 4). Kui hagi esitaja on võlgnik, on eespool nimetatud põhjustel vajalik, et menetluses osaleksid kostjatena kohtutäitur, sissenõudja ja ostja. Sellisel juhul oleks kohtuotsuses ammendava selgusega lahendatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise küsimus kõikide nimetatud isikute jaoks, keda see enim riivab. Nii ei saa tekkida ka küsimust, kas enampakkumise kehtetuks tunnistamine kehtib ka selle täitemenetluse osalise suhtes, kes hagimenetluses ei osalenud. Oluline on ka see, et menetluses osaledes on neil isikutel võimalik esitada erinevaid vastuväiteid.“ 9. Käesoleval juhul on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitatud üksnes kohtutäituri vastu, kuid tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist peaksid menetluses kostjatena osalema ka sissenõudja ja ostja. Eeltoodut arvestades on maakohus teinud otsuse isikute suhtes, keda menetlusse ei kaasatud – s.o sissenõudja ja ostja suhtes, ning tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagejale selgitada, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada kohtutäituri, sissenõudja ning ostja vastu. Kui hageja ei esita hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib maakohus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. 10. Menetluskulud määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson