4-15-2923/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-2923

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.juunil 2015, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2923 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

K.T kaebus Politseija Piirivalveamet Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 13.04.2015 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,15,005633 (10220132652112) Kvalifikatsioon: LS § 217 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht: 13.04.2015 kell 12:20, Peterburi tee 77, Tallinn Kaebuse esitaja

K.T (isikukood XXX, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: AS XXX) Kohtuväline menetleja

Menetluse liik Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 13.04.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,15,005633 (10220132652112) muutmata.

2. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

13.04.2015 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2302,15,005633

(10220132652112) märgitud Rahandusministeeriumi arvele:

EE891010220034796011 SEB pangas, EE93221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele

EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220132652112 rahatrahv, väärteoasi nr 4-15-2923, K.T ja selgitus .

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik 20.04.2015 laekus Harju Maakohtule K.T kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 13.04.2015 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,15,005633 (10220132652112) (tl 1-4). Nimetatud kiirmenetluse otsusega karistati K.T LS 217 lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o 140 (ükssada nelikümmend) eurot. Kaebuses maakohtule K.T palub tühistada kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus. Taotlust põhjendab asjaoludega, et kuivõrd ta tegeleb elektrihooldusteenuste osutamisega, siis vastavalt LS § 130 lg-s 12 p 8 sätestatule ei rakendata tema suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid riigisisesel maanteeveol.

Kohtuväline menetleja on esitanud Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 7- 9), milles on arvamusel, et alused kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. 13.04.2015.a teostas K.T veose vedu. Veoteenust osutas eraõigusliku äriühingu AS Elektrisentrum nimel H. Ruvolt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et niisugune veoteenuse osutamine kujutab endast äritegevust, milline on allutatud konkurentsile. Juhul, kui teenust osutava eraõigusliku äriühingu sõiduk MAN LE 18.280 4X2 BL reg nr XXX, mis veab objektile üksnes kaupa/seadmeid vabastada kohustusest kasutada sõidumeerikut, saab nimetatud ettevõte konkurentsieelise teiste samasugust teenust osutavate ettevõtete ees. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et K.T juhtis 13.04.2015 Tallinnas kella 12:20 ajal Peterburi tee 77 juures mootorsõidukit MAN LE 18.280 4X2 BL registreerimismärgiga XXX ja liiklusjärelevalve teostaja poolt peatamise momendil ei tegelenud elektrihooldusteenuse osutamisega. K.T transportis kaupa ja sellist tegevust ei saa liigitada elektrohooldusteenuse alla.

Elektrihooldustööde sõidukiks peetakse sellist sõidukit, mis otseselt ja reaalselt objektil elektrihooldusega tegeleb. Sellisele sõidukile peavad olema paigaldatud vastavad hooldusseadmed. Mootorsõiduki MAN LE 18.280 4X2 BL reg märgiga XXXon Maanteeameti liiklusregistri andmetel külmik, mille kasutusala on isotermiline vedu, sellisele sõidukile on paigaldatud vaid üks lisaseade – tagaluuktõstuk, muid lisaseadmeid paigaldatud ei ole. Kohtuväline menetleja leiab, et eelpool nimetatud mootorsõiduki kasutamise eesmärk ei ole mitte üksnes elektrihooldust puudutava teenuse osutamine, vaid ka kaubaveo teenusel kasutatav sõiduk, kuivõrd sõidukile on paigaldatud sõidumeerik, kuid seda lihtsalt ei kasutata. Lähtudes eelpool toodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et K.T on rikkunud LS § 131 lg 1 ja EMÜ 3821/85 art 15 nõudeid ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 217 lg 1 järgi. Väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja juhindunud KarS § 56 lg-s 1 sätestatust. Karistuse mõistmise põhimõtete kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse määramisel ei saa ega peagi alati arvestama tagajärjega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg liikluses või mitte. Kuivõrd liiklusseaduses on karistusraamid laia vahemikuga arvestades alam ja ülemmäära, tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi (RK lahend 3-1-1-58-13). Arvestades eelpool toodut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, ning isiku karistusregistri andmeid, asub kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusalusele isikule LS § 217 lg 1 järgi määratud rahatrahv 35 trahviühikut s.o 140 eurot vastab isiku süü suurusele ning karistuse üldja eripreventiivsetele eesmärkidele.

Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 7-9), kaebaja ei ole avaldanud soovi kaebuse arutamiseks kohtuistungil. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud K.T kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et K.T kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

13.04.2015 koostatud kiirmenetluse kohaselt (VT toim lk 1) juhtis 13.04.2015 K.T Tallinnas kella 12:20 ajal Peterburi tee 77 juures mootorsõidukit MAN LE 18.280 4X2 BL registreerimismärgiga XXX, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuse kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr

561/2006, 16.03.2015-13.04.2015 kontrollperioodi erinevate perioodide kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kasutas 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehti kauem, kui see oli ette nähtud, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Jättis oma salvestuslehele kandmata eesnime, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 131 lg 1 ja EMÜ 3821/85 art 15 nõudeid ning pani toime LS § 217 lg 1 kvalifitseeritava rikkumise.

LS § 88 lg 10 sätestab, et kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juht peab kontrollijale esitama sõidumeeriku salvestuslehe või juhi kaardi või muud dokumendid nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta artiklis 15 sätestatud ulatuses ja tingimustel.

LS § 131 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõiduja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu-ja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt.

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikkel 2 sätestab, et määruse kohaldamisel kehtivad Euroopa Parlamendi määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 4 esitatud mõisted. Enne nende mõistete välja toomist peab vaatama ka teisi sissejuhatavaid sätteid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EÜ) nr 561/2006 artikkel 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse eeskirjad kaubaja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas.

Artikkel 4 sätestab autoveo ja juhi mõiste. Artikli 4 p a kohaselt

autovedu – reisijatevõi kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel ning p kohaselt, juht – isik, kes juhib sõidukit, isegi lühiajaliselt, või c

kes oma kohustuste osana sõidab kaasa selleks, et olla vajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks.

EÜ määruse nr 561/2006 eesmärgiks on kehtestada eeskirjad kaubaja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada

konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust (art 1). Sama määruse art 13 lg 1 p-s h ette nähtud erandid põhinevad nende teenuste laadil, mille osutamiseks sõidukeid kasutatakse. Need teenused on kõigepealt avalikku huvi pakkuvad teenused.

Väärteoasjas ei ole vaidlust, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis K.T

AS Elektritsentrumile kuuluvat ja isotermiliseks veoks ehitatud mootorsõidukit MAN LE 18.280 4X2 BL täismassiga 18,6 tonni reg märgiga XXX. Seetõttu saab menetlusalust isikut käsitleda juhina ja tema tegevust autoveona määruse (EÜ) nr 561/2006 art 4 p-de ning a c mõttes. K.T poolt juhitud veok vastab sama määruse art 2 lg 1 p a tingimustele.

K.T leiab, et sõidumeeriku täitmine ei ole kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse seoses elektrihooldusteenuse osutamisega. Maanteeameti liiklusregistri andmete (VT toim lk 12) kohaselt mootorsõidukil MAN LE 18.280 4X2 BL reg märgiga XXXon külmik, mille kasutusala on isotermiline vedu, sellisele sõidukile on paigaldatud üks lisaseade tagaluuktõstuk, muid lisaseadmeid paigaldatud ei ole. Riigikohus väärteoasja otsuses nr 3-1-1-11-14 on asunud seisukohale, et sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumise puhul on tegemist pööratud tõendamiskoormisega. See tähendab, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid peab LS § 88 lg-s 10 ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 artiklis 15 sätestatud juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht. Vastasel juhul oleks sõidumeerikute kasutamise kohustusega taotletavate eesmärkide saavutamine oluliselt raskendatud või võimatu. K.T juhtis sõidumeeriku kasutamise kohustusega sõidukit ja on käsitatav juhina, seega oli tal ka kohustus esitada kontrolli teinud ametnikule sõidumeerikute salvestised või käsikirjalised kanded. Juhul, kui vaidlusalusel ajal bussi ei kasutatud, tulnuks täita Tõend tegevuse kohta.

Asjasse puutuvaid tõendeid menetlusalune isik kontrollimise käigus politseiametnikule ei esitanud. Kiirmenetluse otsusel on K.T allkiri V™S § 19 ja § 55 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes

(menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VT toim lk 2) mul puudus enamus 28 päeva andmed sõidumeerikust kuna pole vastavat koolitust läbinud ega teadnud kuidas sõidumeerikut õieti täita. Kohus leiab, et K.T-le koostatud Politseija Piirivalveamet Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 13.04.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,15,005633 (10220132652112) tema karistamise kohta LS § 217 lg 1 alusel on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. LS § 217 lg 1 sanktsiooni ülemmäär võimaldab süüdlast karistada kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. K.T karistati 35 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Leo Kunman Kohtunik