4-14-8786/37 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5.juuni 2015.a. Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-14-8786 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Roomet Sõnna Liia Tigane Väärteoasi

Kohtuistungil osalesid

Kohtuistungi aeg

V. V. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kaebus Politsei-ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemliikluspolitseiniku 03.10.2014.a. otsusele väärteoasjas nr 2860,13,002002. Menetlusalune isik V. V.

V. V. kaitsja Vambola Olli Kohtuvälise menetleja PPA Lõuna Prefektuuri esindaja Tarmo Tammesoo 12.mail 2015.a. RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 2, 134 kohus

o t s u s t a s :

rahuldada V. V. kaebus osaliselt ja tühistada osaliselt kohaldatud lisakaristuse tähtaja osas Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemliikluspolitseiniku 03.10.2014.a. otsus.

Teha uus otsus: Süüdi tunnistada V. V. Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv

75 (seitsmekümne viie) trahviühiku suuruses, s.o. 300 (kolmsada) eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel V. V. tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 25 eurot kuus.

LS § 223 lg 2 alusel võtta V. V. ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud

5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

Välja mõista V. V. menetluskuludena liiklustehnilise ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud 518 (viissada kaheksateist) eurot.

Menetluskulud tasuda V. V. ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv ja menetluskulud tuleb V. V. tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 (AS SEB Pank), nr EE932200221023778606 (AS Swedbank), nr

EE403300333416110002 (Danske Pank) või nr EE701700017001577198 (№rdea Pank), viitenumber on 10220145204052. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse

otsuse number ja menetlusaluse isiku nimi. Tähtajaks rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu

Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemliikluspolitseiniku 03.10.2014.a. otsusega

väärteoasjas nr 2860,13,002002 karistati V. V. Liiklusseaduse § 223 lg 1

alusel 75

trahviühiku suuruse s.o. 300-eurose rahatrahviga ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse ja väärteoprotokolli kohaselt juhtis

V. V. 13.09.2013.a. Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt-1 mootorsõidukit Land Rover registrimärgiga

49ZKB teekattemärgistega märgistatud kahesuunalisel sõiduteel, pööras oma sõiduki enda sõidurajalt vastassuuna vööndisse (väidetava ümberpõike tegemiseks sõiduteel olevast kassist); peale ümberpõiget ei suutnud õigeaegselt ümber reastuda oma sõiduratta, vaid sõitis kogu auto

laiuselt otse edasi vastassuuna vööndis, millega tekitas sõiduteel vastutuleva sõiduki (Ford registrimärk 974BBF) juhile liiklusohu, mis seisnes selles, et liikus põhjendamatult otse edasi vastassuuna vööndis, kui tema enda sõidurada oli täiesti vaba ning ta oleks pidanud suunduma

õigeaegselt tagasi oma sõidurajale; peale mõningast põhjendamatut otsesõitu

vastassuunavööndis pööras tagasi oma pärisuuna vööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva

sõidukiga Ford registrimärk 974BBF, mis vahetult enne võimalikku liiklusõnnetust oma

pärisuunavööndis selle ärahoidmiseks oli suundunud vastassuuna (Land Rover registrimärk 49ZKB) vööndisse (ekspertiisiaktist nr 14E-LL0006 tulenevalt pöörasid mõlemad autod Land Rover reg märk 49ZKB ja Ford reg märk 974BBF samaaegselt, kuna vastutuleva sõiduki juhi

ümberreageerimine maasturi tagasisuundumisel ei ole reaalselt võimalik, mistõttu puudus sõiduauto Ford juhil antud olukorras võimalus kokkupõrget vältida); liiklusõnnetuse tagajärjel

said kergeid kehavigastusi Anneli Piir (küünarliigese ja nina piirkonna põrutus), Reimo Piir

(labakäe põrutus, mõlema puusapiirkonna marrastused), Sander Villo (kõhuseina põrutus,

pindmised marrastused) ja Rainek-Rainet Niinberg (mõlema puusa piirkonna pindmised marrastused). Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Rein Piir tervisekahjustusi, mis põhjustavad tavalise kulu korral pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega enam kui 4 nädalat, kuid mitte kauem kui

4 kuud (niudeluutiiva-ja ristluumurd paremal, mõlemapoolsed häbemeluu ülemise ja alumise haru murrud, parema reieluu suure pöörla tipu ärarebimismurd, verevalum vaagna pehmetes kudedes, peaajupõrutus põrutuskoldega paremas otsmikusargas, otsmiku-urke seina murrud,

silmakoopa välisseina ja sarnaluu murd paremal, haavad ja nahaalused verevalumid näol); liiklusõnnetuse tagajärjel deformeerus Anneli Piirile kuuluv sõiduauto Ford täielikult.

MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU

Kaebuse esitaja ei tunnista enda süüd ja leiab, et inimeste kannatuste kandmine on kahetsusväärne asjaolu ja ta vabandab kannatanute ees ning tunneb ennast seetõttu halvasti. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja pole üldse arvestanud ülekuulamisel kaebuse

esitaja poolt viidatud vastuoludele toimunu osas, nendest pole isegi juttu ülekuulamise protokollis. Järgmised olulisemad faktilised sündmused, milliseid pole kajastatud ja kogumis on viinud väära otsuseni: tema sõiduk Land Rover kokkupõrke hetkel juba tegelikult seisis, olles pidurdamisega praktiliselt täielikult peatunud; sõiduki seismise tuvastas vahetult peale sündmust ka politsei fotograaf, kes seda sõnaselgelt asjaolusid protokollivale kolleegile ütles, ekspert on tulnud arusaamatule ja valele järeldusele, et tema sõiduk liikus kokkupõrke hetkel; Fordi juht ei pidurdanud üldse ehk ta ei teinud mitte midagi selleks, et kokkupõrget ära hoida,

kuigi pidurdada oleks võimalik ka paanika olukorras, mida tavaliselt instinktiivselt iga kogenud autojuht teeks; ekspert üksnes oletab oma arvamuses seda, et Fordi juht pidi kiirust vähendama, kui sündmused juhtuvad mõne sekundi jooksul, ei jõua inimene kindlasti hakata käikudega pidurdama, mis on mitu liigutust nii jalgade kui kätega, kuna Fordi juht ei pidurdanud üldse

saigi Ford ja selles olnud sõitjad suuremaid vigastusi võrreldes tema kui seisva autoga ja

isikuga; kui ta oleks liikunud Fordi sunnas kiirusel 65 km/h, nagu ekspertiis väidab, oleks toimunud lauskokkupõrge, mille tagajärjed oleksid olnud päris kindlasti tunduvalt raskemad mõlemale sõidukile ja selles viibinutele; eksimus aastaarvudes esineb Hans Saarniit'i ettekandes

Elmar Vaherile, mis omakorda viitab sellele, et kohtuväline menetleja koostab dokumente puudustega; raskema tagajärje ärahoidmiseks kohene pidurdamine, olles oma sõiduvööndis, on kergendav asjaolu juhtunu tähenduses. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes V™S § 120 lg 2, KarS § 44 lg 2 ning eeltoodud faktide kogumist palub kaebuse esitaja kohtul tühistada täielikult

väärteoasjas 2860,13,002002 03.10.2014.a. langetatud otsus kaebuse esitaja süü puudumise

tõttu, kuna asjaolusid on kirjeldatud ebakorrektselt ja valikuliselt; kui maakohus leiab, et kaebuse esitajat süüst vabastavaid asjaolusid ei eksisteeri ja kaebus ei anna alust otsuse

tühistamiseks, palub kaebuse esitaja alternatiivse taotlusena määratud põhija lisakaristusi leevendada, kuna kaebuse esitaja on pensionär ja tema ainuke liikumisvahend on auto.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED

Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule (tl 20-23) avaldab kohtuväline

menetleja, et kõik pildid, mis tehti sündmuskohal on pandud ka CD plaadile ja lisatud

materjalide juurde; samuti edastati kõik pildid, mis tehti sündmuskohal ka ekspertarvamuse andmiseks eksperdile. Tunnistajate ütluste kohaselt ei näinud keegi nendest sõidutee peal kassi

ega ühtegi muud looma teed ületamas, Land Rover oli enne kokkupõrget pikalt kogu auto

ulatuses vastassuuna vööndis; sõidukit juhtinud Anneli Piiri sõnade kohaselt ei pidurdanud ta piduripedaaliga, vaid võttis jala gaasipedaalilt ning peale seda hakkas auto käigu ja mootori

koosmõjul hoog pidurduma; kuna ekspert hindas Rein Piiril liiklusõnnetuses saadud vigastusi kergeteks tervisekahjustusteks jätkub väärteomenetlus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

V. V. määratud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga

ning V. V. kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus muutmata.

Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Menetlusalune isik V. V. annab kohtuistungil ütlusi, et ta sõitis 13.septembril 2013.a. Land

Roveriga Tartu poolt ja enne Võru linna esimesi maju nägi ta, et kass astus tee peale ja ta võttis poole auto ulatuses või natuke vähem teise sõidusuunda; kui ette vaatas, siis oli tema sõidureas ees üks auto; sõitis 70 km/h kiirusega, kui kassi märkas, laskis kiiruse pikkamööda sujuvalt maha; autosid märkas piisavalt kaugel umbes 200 m; vaatas, et mingit ohtu ei ole ja laskis vastassuunavööndisse; antud teelõik oli suhteliselt sirge ja mõlemale poole näha; kui kass läks üle tee, hakkas ta tagasi pöörama ja siis pidurdas; ta pidurdas oma auto täielikult seisma oma sõidusuunas; protokollis on mõõdetud pidurdusjälg 13,5 m; tema autol oli haagiseks järelkäru; tundus algul, et vastutulev auto pöörab oma sõidusuunda tagasi, oli rohkem kaldu kraavi poole ja auto loperdas; tema auto esimesse paremasse kõrvalistuja nurka tabas löök vastutuleva auto vasaku nurgaga; ekspertiisiakti joonise puudulikkuses on toodud tema auto kolmes positsioonis, aga ei ole välja toodud teise avariis olnud auto positsiooni, joonisel pole näha üldse käru asendit peale avariid; käru jäi peale avariid haakesse, ta ei oska seda öelda, kes võttis käru haakest lahti. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl 52 ) annab V. V. ütlusi, et tema sõiduki kiirus oli enne pidurdama hakkamist 70 km/h, kokkupõrke hetkeks oli see väga väike, ta oli jõudnud kiiruse maha pidurdada.

Tunnistaja Anneli Piir annab ütlusi, et 13.septembril 2013 päike paistis ja oli ilus ilm;

kolmveerand kolme ajal istuti autosse, pandi turvavööd kinni ja hakati sõitma Võru linnast läbi Tartu poole; vastassuunas tuli autosid; mingil hetkel ta märkas, et vastassuunavööndist auto tagant tuleb nende poole auto ja teeb möödasõitu, suunatuld ei olnud ja hakkas nende suunas tulema; ta tuli nelja rattaga nende suunas; paremal pool teeserv läks allapoole, vastaspool oli tühi ja ta keeras sinna, et saab sealt mööda; läks hästi vasakusse serva ja nägi, et auto ikka tuleb paremalt nende suunas; mõtles, et juhil on terviserike; mingit looma üle tee jooksmas ta ei näinud; tema auto juhitavust ei kaotanud; 5 sekundit või rohkem võis olla; pidurdada poleks jõudnud, ta nägi, et auto tuleb ja pauk käis, turvapadjad lõi lahti, auto oli risti teega; nende auto paiskus vasakule teelt välja, 15-16 aastat on tal staaži autojuhina, 5000-7000 km sõidab aastas; ta mõtles, et saab mõlemat autot päästa, kui läheb kõrvalt mööda. Tunnistaja Rein Piir annab

ütlusi, et 13.septembril 2013 kuskil kell 15.00 sõitsid nad Võru linnast välja, ta istus ees

abikaasa kõrval ja jälgis teed, mõni kilomeeter peale Võrut tuli üks džiip vastu ja kaldus nende poolele, poolpõiki vajus neile peale; ta ei oska hinnata, auto oli umbes 100 m kaugusel kui kaldus vastassuunavööndisse; nende auto ei loperdanud; ta ei näinud mingisugust looma üle tee minevat; auto tuli neile otsa; kokkupõrke tagajärjel kaotas ta teadvuse; Võru haiglas Kubijal tuli teadvusele ja viidi Tartu haiglasse. Tunnistaja Reimo Piir annab ütlusi, et nad sõitsid Tartu- Võru maanteel, ta istus tagaistmel kõige paremal kõrvalistuja taga, 4-5 km Võrust välja saanud,

tuli maastur vastassuunavööndist neile vastu; taga keskel istuv ja teine poiss juhtisid tähelepanu, et teine auto oli pikemat aega täielikult nende suunavööndis, vahe võis olla paarsada meetrit; ema küsis, et mida me teeme ja võttis jala gaasipedaali pealt ära, ei näinud teel looma üle tee minemas, ema sõitis otse ja viimasel hetkel pööras vastassuunavööndisse. Tunnistaja Sander Villo annab ütlusi, et nad sõitsid Võrust välja ja olid maanteel, kui neile tuli vastu masin,

mis vaikselt vajus vastassuunda; otsustamiseks oli aega vähe, nende autojuht oli gaasi lahti lasknud, hoog rauges; juht keeras vasakule, et äkki saab mööda, et ei juhtuks õnnetust; samal ajal pööras teine auto oma vööndisse tagasi ja juhtus avarii; ta istus juhi taga; täielikult oli üle vastassuuna nelja rattaga nende sõidusuunas; mingit looma ei näinud üle tee jooksmas; nende autol oli kindel sõidujoon, kui prooviti mööda põigata; vastutulev auto oli piisavalt nende poolel ja nad oleksid paremalt teelt välja sõitnud. Tunnistaja Ranek-Rainet Niinberg annab ütlusi, et nad jõudsid sõbra ema autoga Tartusse sõites kilomeeter või natuke vähem Võrust välja, kui roheline Land Rover hakkas kalduma nende poole; pool autot oli nende suunas ja siis otsustasid nad tõmmata teise suunda, ta istus auto tagaistmel keskel; juht küsis, mida teeme; vastutuleva auto juht ärkas vist ja tõmbas oma suunda ning toimus kokkupõrge; Land Roveril ei olnud

mingit takistust ees; nende auto ei kaotanud juhitavust, gaas lasti lahti, mingit järsku

pidurdamist ei olnud, oli mootoriga pidurdamine. Tunnistaja Hans Saarniit annab ütlusi, et 13.septembril 2013 oli ta patrullpolitseinikuna avariivalves koos Rein Valge, Igor Bogdanovi ja Kuldar Kukega; tuli läbi raadiojaama väljakutse, et Tartu-Võru maanteel on avarii; tegi seal pilte, rääkis kindlasti Anneli Piiri ja V. V. ; naisterahvas rääkis, et sõitis oma sõiduvööndis ja vastu tuli sõiduk ja kokkupõrke vältimiseks võttis ta vasakule; D.V sündmuskohal ei osanud selgitusi anda, miks ta sõitis vastassuunavööndisse; V. V. näitas ta kokkupõrke kohta, kus kraapimisjäljed olid asfaldil; tema mäletamist mööda oli Land Rover tagasi paiskunud; pidurdusjäljed algasid vastassuunast ja jätkusid teises suunas. Tunnistaja Rein Valge annab ütlusi, et ta oli välijuht ja läks koos liikluspatrulliga sündmuskohale, rääkis Anneli Piiri ja V.

V. ; džiibijuht rääkis, et ta oli üksinda ja ei pannud tähele, et kaldus vastassuunda; päike paistis, proovis tagasi pöörata oma suunda ja toimus avarii, loomast ei rääkinud; 90 km/h sõidukiirusel pidurdamisega jääb auto seisma 30-40 m kaugusel. Tunnistaja Kuldar Kukk annab ütlusi, et ta

13.septembril 2013 otseselt liiklusõnnetusega ei tegelenud, vaid reguleeris liiklust koos Igor

Bogdanoviga. Tunnistaja Igor Bogdanov annab ütlusi, et 13.septembril 2013 oli tema

paariliseks Hans Saarniit; saadi väljakutse ja sõideti sündmuskohale, kus oli toimunud kahe

sõiduki kokkupõrge; Hans Saarniit hakkas vormistama liiklusõnnetust, Rein Valge vestles osapooltega ning I. Bogdanov ja Kuldar Kukk reguleerisid liiklust.

Liiklustehnilise ekspertiisi aktist ja skeemist (tl 44-48, 50) nähtub, et ekspert on andnud arvamuse, mille kohaselt maasturi Land Rover registrimärk 49ZKB arvutuslik liikumiskiirus enne pidurdamist oli ca 85 km/h; fotode alusel ei ole võimalik tuvastada asjaolu, kas sõiduauto Ford Focus registrimärk 974BBF juht on enne kokkupõrget pidurdanud, kuna fotodelt ei nähtu

enne kokkupõrke kohta sõiduki liikumist iseloomustavaid jälgi, arvestades aga auto arvutuslikku liikumiskiirust ca 65 km/h kokkupõrke hetkel, siis juhul kui sõiduk liikus eelnevalt

lubatud piirkiirusega, pidi juht enne kokkupõrget kiirust vähendama; sõiduauto Ford Focus registrimärk 974BBF ja maasturi Land Rover registrimärk 49ZKB arvutuslikud liikumiskiirused kokkupõrke hetkel olid vastavalt ca 65 km/h ja ca 66 km/h; sõiduauto Ford Focus registrimärk 974BBF ja maasturi Land Rover registrimärk 49ZKB kokkupõrge toimus maasturi Land Rover

suunavööndis; enne pidurdamist pidi maastur Land Rover registrimärk 49ZKB liikuma sõiduauto Ford Focus registrimärk 974BBF suunavööndis; sõiduauto Ford Focus registrimärk 974BBF juht on auto asendit kokkupõrke hetkel tee suhtes arvestades suunanud oma sõiduki

enne kokkupõrget vastassuunavööndisse (maasturi Land Rover registrimärk 49ZKB

suunavööndisse), eelnevalt pidi sõiduauto Ford liikuma oma suunavööndis; liiklusõnnetuse vältimine eeldab, et on tekkinud või tekitatud liiklusoht, mida juht peab vältima. Seega saab liiklusõnnetuse vältimise võimalust vaadelda üksnes juhi poolt, kelle liikumisele tekkis/tekitati oht. Ohu tekkimine on antud juhul otseselt seotud maasturi Land Rover registrimärk 49ZKB liikumisega sõiduauto Ford Focus registrimärk 974BBF suunavööndis. Antud olukorras ei oma määravat tähtsust asjaolu kus toimus kokkupõrge, vaid see, kus asus maastur Land Rover enne kokkupõrget. Vastavalt akti uurimuslikule osale pidi maastur Land Rover enne pidurdamist

liikuma sõiduauto Ford suunavööndis, millega tekitas maasturi juht ohu sõiduauto Ford juhi liikumisele. Kokkupõrke vältimiseks on suunanud sõiduauto Ford juht oma sõiduki kõrvale vastassuunavööndisse. Samaaegselt on maasturi juht suundunud tagasi oma suunavööndisse. Sõiduauto Ford juhi ümberreageerimine maasturi tagasisuundumisele ei ole reaalselt võimalik, mistõttu puudus sõiduauto Ford juhil antud olukorras võimalus kokkupõrget vältida.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust, et 13.09.2013.a. kella 15:00 ajal toimus Võru maakonnas Võru vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 248,6 km-1 liiklusõnnetus, milles osalesid

V. V. poolt juhitud mootorsõiduk Land Rover reg märk 49ZKB ja Anneli Piiri pool juhitud mootorsõiduk Ford Focus reg märk 974BBF. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ja liiklusõnnetuse skeemil (tl 25), on kirjeldatud sündmuskohta ja autode vigastusi. Kohus vaatles CD-l paiknevaid

sündmuskohal tehtud fotosid ja liiklusekspertiisi tegemisel sõidukite liikumiskiiruste määramiseks tehtud animatsiooni arvutisimulatsioonist (tl 84). Menetlusalune isiku ütlustest nähtuvalt kaldus ta oma autoga Land Rover vastassuunavööndisse, sest ei tahtnud otsa sõita teed ületavale kassile. Samas nähtub vastasliikunud autos istunud tunnistajate Anneli Piiri, Rein Piiri, Reimo Piiri, Sander Villo ja Ranek-Rainet Niinbergi ütlustest, et vastusõitnud maastur kaldus nende suunavööndisse ja sõitis pikalt nende suunas, mingit looma nad ei näinud. Samuti kinnitavad sündmuskohal viibinud politseitöötajad tunnistajad Rein Valge ja Hans Saarniit, et menetlusalune isik ei rääkinud ühestki loomast vaid oli öelnud, et talle paistis päike silma. Ka

liiklustehnilise ekspertiisi aktist nähtub et sõiduk Land Rover registrimärgiga 49ZKB pidi

liikuma enne pidurdamist sõiduauto Ford Focus reg märk 974BBF suunavööndis, samuti

algavad auto Land Rover pidurdusjäljed vastassuunavööndis. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt märkas ta piisavalt kaugel (umbes 200 m) vastutulevat autot; kuid antud teelõik oli suhteliselt sirge ja mõlemale poole näha ning kui kass läks üle tee, hakkas ta tagasi pöörama ja

pidurdas. Tunnistajate Anneli Piiri, Rein Piiri, Reimo Piiri, Sander Villo ja Ranek-Rainet Niinbergi ütlustest nähtuvalt liikus vastusõitev maastur nende suunavööndis ja nad arvasid, et juhil võib olla terviserike, juht Anneli Piir võttis jala gaasipedaalilt ja hinnates olukorda, pööras

vasakule tühja sõidusuunda, et vastutulevast sõidukist mööduda, samal hetkel pööras vastutulnud sõiduk tagasi oma suunavööndisse ning toimus autode Land Rover ja Ford Focus kokkupõrge. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on selgitanud korduvalt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. veebruari 2005.a. otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2-05, p 8, 8. septembri 2006.a. otsus väärteoasjas nr , 6. oktoobri 2006.a. otsus väärteoasjas nr 3-1-1-63-03 3-1-1-79-06, p 6, 19. novembri 2012.

a. otsus väärteoasjas nr jt), et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb 3-1-1-85-12

hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist, mis on vajalik, kuna tagajärjedelikti (koosseisupäraseks tagajärjeks on varaline kahju või inimese tervisekahjustus) toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kelle tegu oli tagajärje suhtes põhjuslik (KarS § 12 lg 2). Analüüsides liiklusõnnetuse osaliste Land Roveri juhi ja Ford Focuse juhi käitumist, nähtub, et Land Roveri juht ei liikunud asulavälisel teel võimalikult sõidutee parema ääre lähedal ja pööras

väidetavalt kassi ilmumise tõttu vastassuunavööndisse. Sellises olukorras on oluline, et manöövriga ei ohustataks teisi liiklejaid. Liiklusõnnetuse vältimine eeldab, et on tekkinud või

tekitatud liiklusoht, mida juht peab vältima. Kohus nõustub eksperdiga, et antud juhul on

oluline, et maastur Land Rover liikus sõiduauto Ford Focus suunavööndis, millega tekitas maasturi juht ohu sõiduauto Ford Focusjuhi liikumisele. Kokkupõrke vältimiseks on sõiduauto Ford Focus juht suunanud oma sõiduki kõrvale vastassuunavööndisse. Samaaegselt on maasturi juht suundunud tagasi oma suunavööndisse. Tunnistaja Anneli Piir kui ka teised autos Ford Focus olnud tunnistajad annavad kohtuistungil ütlusi, et enne seda kui nende auto vastassuunda pööras, oli vastassuuna suunavöönd tühi ja kedagi selle manöövriga ei ohustatud. Ekspert on

leidnud, et sõiduauto Ford juhi ümberreageerimine maasturi tagasisuundumisele ei olnud reaalselt võimalik, mistõttu puudus sõiduauto Ford juhil antud olukorras võimalus kokkupõrget vältida. Oletuslik on menetlusaluse isiku väide, et kuna paremal pool on maateekraav mitte sügav, vaid keskmine ja vasakpoolne perv on palju kõrgem, oleks Fordi juhi poolt paremale pöörates õnnetus ära hoitud või oleksid selle tagajärjed tunduvalt kergemad. Ekspertiisi akti kohaselt on suuremat liikumisenergiat omanud maastur paisanud sõiduauto Ford kokkupõrke

kohast tagasi, autol on tekkinud pöördumine päripäeva ning sõiduauto Ford on paiskunud tagaosa ees teelt välja ning peatunud tee suhtes praktiliselt risti. Kohus suhtub kriitiliselt menetlusaluse isiku ütlustesse, et sõiduk Land Rover oli kokkupõrke ajaks täielikult peatunud, sest need ütlused on vastuolus teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduki Land Rover pidurdusjälg oli 13 m. Võttes aluseks menetlusaluse isiku väite, et tema auto kiirus oli enne pidurdamist langenud 70 km/h või eksperdi arvamuse, et Land Roveri kiirus enne pidurdamist oli ca 85 km/h, mõlemal juhul, arvestades peale eksperdi arvamuses toodud arvutusi ka üldteada asjaolu, et kuival maanteel on näiteks kiirusel 70 km/h pidurdusteekond 27 m, 85 km/h pidurdusteekond umbes 40 m, mis

sisaldab ka piduri rakendusja aeglustusteekonda, ei saanud Land Rover olla kokkupõrke hetkeks peatunud. Kaebuse esitaja poolt väidetu, et sõiduki seismise tuvastas vahetult peale

sündmust ka politsei fotograaf, ei ole kooskõlas tunnistaja Hans Saarniidu ütlustega kohtuistungil, mille kohaselt ta jõudis sündmuskohale, kui asi oli toimunud ja ta ei ole ekspert.

Ekspertiisiakti kohaselt on sõidukite liikumiskiirus kokkupõrke hetkel tuvastatud arvutisimulatsiooni abil, arvestades autode vigastuste ulatust, teetingimusi, sõidukite tehnilisi

andmeid, kokkupõrkejärgseid asendeid ja paiknemist kokkupõrke hetkel. Kohus ei saa nõustuda menetlusaluse isiku väidetega, et ekspertiisiakti joonis on puudulik, sest on toodud tema auto kolmes positsioonis, kuid ei ole välja toodud teise avariis olnud auto positsiooni ning samuti pole joonisel näha üldse käru asendit peale avariid, sest joonisel on toodud ka sõiduki Ford asend ja paiknemine tee suhtes kokkupõrke hetkel ja kokkupõrke järel, samuti on ekspert ekspertiisiaktis põhjendanud, et fotodelt ei nähtu enne kokkupõrke kohta sõiduki Ford Focus liikumist iseloomustavaid jälgi; maasturi haagise liikumist saab arvutisimulatsioonil vaadelda üksnes lahtiühendumiseni, kuivõrd haagise liikumist pidi mõjutama ka turvatross, mille mõju tarkvara analüüsida ei võimalda; samas ei ole see otseselt ka vajalik, kuivõrd haagise mass ei ole suurusjärgus, mis mõjutaks autode liikumist ulatuses, mis muudaks nende liikumiskiiruste arvutuslikke suurusjärke.

Kohus leiab, et kuna ekspertiisiaktis on analüüsitud nii maasturi Land Rover kui ka sõiduauto

Ford Focus liikumist, ekspertiisiaktis ei ole võimalik anda õiguslikku hinnangut õnnetuse osapoolte käitumisele ning põhjuslikule seosele isikute käitumise ja selle tagajärgede vahel, ei ole põhjendatud üksnes akti juurde kuuluval skeemil sõiduki Ford Focuse enne kokkupõrget liikumise fikseeringu puudumise tõttu kordusekspertiisi määramine.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tunnistajate Anneli Piiri, Reimo Piiri, Sander Villo ja Ranek-Rainet Niinbergi ütluste kohaselt ei pidurdanud Ford Focuse juht piduripedaaliga, vaid

võttis jala gaasipedaalilt ning peale seda hakkas auto käigu (mitte käikudega nagu väidab kaebuse esitaja) ja mootori koosmõjul hoog pidurduma.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Käesolevas

asjas ei ole vaidlust, et V. V. pani väärteo toime ettevaatamatusest. Kohtupraktikas

omaksvõetud seisukoha järgi kehtivad ettevaatamatusdelikti koosseisupärasuse kontrollile

konkreetsed nõuded. Sarnaselt tahtliku süüteoga moodustavad ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta

tagajärg ei saabuks. Esmalt tuleb seejuures tuvastada objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine

(tegu ettevaatamatusdelikti mõttes) ning õigusvastasusseos. Deliktistruktuuri ülesehitusest tulenevalt saab õigusvastasusseosest ehk sellest, kas tagajärg saabuks ka hoolsuskohustusele

vastava käitumise korral, rääkida alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud objektiivse

hoolsuskohustuse rikkumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2006.a. otsus asjas nr , p 21). Isiku hoolsuskohustusele mittevastav tegu peab seejuures ületama 3-1-1-90-06 lubatud riski (materiaalse delikti korral peab just isiku poolt hoolsuskohustust rikkuv tegu esile kutsuma tagajärje saabumise lubatud riski ületamise näol ning viimane peab ka realiseeruma kahjuliku, isikule omistatava tagajärjena), s.t ei piisa pelgalt sellest, et tuvastatakse formaalselt hoolsusvastane tegu.

Kohus leiab, et kuigi ka sõiduki Ford Focus juhile saab ette heita liiklusnõuete rikkumist, kui ta ei sõitnud võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, vaid pööras vastassuunavööndisse, kuid tema käitumine oli tingitud ohust, mille tekitas tema sõidusuunas vastuliikunud Land Roveri juht, kes samal ajal pööras tagasi oma sõidusuunda. Land Roveri juht rikkus esimesena

hoolsuskohustust sõita võimalikult sõidutee parema ääre lähedal ja sõiduraja piirides, ohustamata teisi liiklejaid, luues tagajärjes realiseerunud ohu vastuliikunud Ford Focus juhile.

D.V pidi keskmise mõistliku sõidukijuhina aru saama oma käitumise tagajärgedest. Toimus autode kokkupõrge, milles said vigastada Ford Focuses viibinud sõitjad ja sõidukid.

Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamiseks ning selle omistamiseks teo

toimepanijale on tarvis küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata ning kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav. Kui D.V ei oleks rikkunud liiklusnõudeid oleks avarii toimumata jäänud. D.V ei tegutsenud lubatud riski piires, sest ohustas oma käitumisega teist liiklejat. Seega esineb D.V poolt toimepandud teo ja tekitatud tagajärje vahel õigusvastasusseos.

Põhimõtteliselt võib kaasliikleja ebakorrektne käitumine kahju tekitanud juhi vastutusest LS §

223 lg 1 järgi vabastada. Seda eeskätt juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda

liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud

õigushüve. Olukorras, kus menetlusaluse isiku käitumine lõi tingimused liiklusõnnetuses

kahjustatud õigushüve ohustamiseks, puudub kohtu arvates alus V. V. vabastamiseks vastutusest LS § 223 lg 1 järgi.

Liiklusseaduse § 14 lg 1,2 kohaselt on sõidukite liiklus parempoolne; iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 45 lg 1,7

kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides; asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendatud V. V. süü Liiklusseaduse §-de 14 lg 1, 45 lg 1,7 nõuete rikkumises, mille kohaselt on sõidukite liiklus parempoolne; teekattemärgistega

sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides; asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid.

Isiku ekspertiisiaktist (tl 39-42) nähtuvalt esinevad Rein Piiril niudeluutiivaja ristluumurd paremal, mõlemapoolsed häbemeluu ülemise ja alumise haru murrud, parema reieluu suure

pöörla tipu ärarebimismurd, verevalum vaagna pehmetes kudedes, peaajupõrutus põrutuskoldega paremas otsmikusargas, otsmiku-urke seina murrud, silmakoopa välisseina ja sarnaluu murd paremal, haavad ja nahaalused verevalumid näol, mis on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et liiklusõnnetuse käigus kannatanu paiskumisest vastu autosalongi kõvasid

tömpe pindu, detaile. R. Piiril sedastatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid mitte rohkem kui 4 kuud. Tunnistaja Rein Piiri ütlustega ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tõendatud, et Rein Piirile on tekitatud liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahjustus, mis põhjustas pikaajalise tervisekahjustuse, mis ei ole eluohtlik ja on kestvusega kuni 4 kuud, mistõttu loeb kohus Rein Piiri kehavigastused kergeks tervisekahjustuseks. Teatistest (tl 28-32) nähtub, et liiklusõnnetuses kannatada saanud Anneli Piiril, Reimo Piiril, Sander Villol ja Ranek-Rainet Niinbergil on fikseeritud kerged vigastused. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sündmuskohal

tehtud fotodest nähtuvalt on sõiduki Ford Focus esiots ja mõlemad küljed deformeerunud, sõiduki Land Rover esiots ja esiuksed deformeerunud. Seega pani V. V. sõiduki Land Rover juhina toime liiklusnõuete rikkumise, millega tekitati Anneli Piiri poolt juhitud sõidukile Ford Focus varaline kahju ja sõidukis Ford Focus viibinud viiele isikule tervisekahjustused.

V. V. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid

asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. V. V. on LS § 233 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja V™S § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid.

LS § 263 lg 1 järgi on LS §-des 201-261 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Politsei-

ja Piirivalveamet. Seega on Politseija Piirivalveamet pädev menetlema V. V. poolt toimepandud väärtegu. Kohus ei tuvastanud käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Kohus suhtub kriitiliselt ja loeb paljasõnaliseks menetlusaluse isiku ütlused, et kohtuväline menetleja ei protokollinud kõiki tema ütlusi. Ülekuulamise protokollist (tl 51) nähtuvalt on menetlusalune isik oma allkirjaga ja omakäeliselt kinnitanud, et ta on ütlused isiklikult läbi lugenud ja ütlused on õiged. Samuti ei anna kohtu arvates eksitus H. Saarniidu poolt koostatud ettekande (tl 55) aastaarvus alust seada kahtluse alla kõiki kohtuvälise menetleja poolt koostatud menetlusdokumente.

LS § 223 lg 1,2 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni; kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 223 lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Vastavalt KarS § 47 lg 1 sätestatule on väärteo eest kohaldatava

rahatrahvi miinimummäär kolm trahviühikut; trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V. V. vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud väärteoasjas puuduvad. Asja materjalidest ei nähtu, et V. V. oleks asja menetlemise käigus ilmutanud puhtsüdamlikku kahetsust, mistõttu ei ole tema poolt kaebuses kannatanute ees vabandamist võimalik arvestada

süüdlase karistust kergendava asjaoluna. Kaebuse esitaja poolt märgitud raskema tagajärje ärahoidmiseks auto kohest pidurdamist ei saa kohtu arvates samuti lugeda kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 1 mõttes, sest kergendav asjaolu peaks iseloomustama süüdlase käitumist pärast süütegu (KarS kommenteeritud väljaanne, 2009, lk 237). Kohus leiab, et kuigi KarS §

56 lg 1 ei sätesta karistamise alusena otseselt süüdlase isiku arvestamist, on selle

kindlakstegemine oluline, et määrata, millised on võimalused mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitse huvides. V. V. süü suuruse ja karistuse eripreventiivse mõju hindamisel arvestab kohus, et V. V. on nähtuvalt karistusregistri

teatisest (tl 79-83) karistatud pärast käsitletava väärteo toimepanemist liiklusalase väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 eurot, mis on rohkem kui aasta tagasi ära tasutud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et piisavaks tagamaks V. V. puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist tuleb lugeda tema karistamist sanktsiooni 1/4 määras, s.o. rahatrahviga 75

trahviühikut. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus leiab, et arvestades, et V. V. on pensionär, tuleb tema suhtes kohaldada KarS § 66 lg 2, mille alusel tuleb V. V. rahatrahv tasuda ositi 12 kuu jooksul, 25 eurot kuus. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-1-1-122-13, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See

tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest

hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle

kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil

põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub

(võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja lähtunud lisakaristuse kohaldamisel ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest,

kuivõrd samalaadseid süütegusid pannakse ühiskonnas toime massiliselt, tuleb nende piiramiseks määrata süüdlastele rangemaid karistusi ning kohaldada lisakaristusi. Peale selle tekitas menetlusalune isik oma teoga suure varalise kahju ja viiele isikule tervisekahjustused.

Riigikohtu Kriminaalkolleegium on juhtinud tähelepanu asjaolule, et üldjuhul kohaldatakse süüteo toimepanemisel lisakaristust korduvalt sõidukit alkoholijoobes juhtinud isikute puhul

ning lisakaristuse kohaldamata jätmiseks peavad esinema erandlikud asjaolud (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr , p 7). Seega ei saa lisakaristust kohaldada 3-1-1-10-03 automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Kohus leiab, et kuigi V. V. poolt

toimepandud väärteo tõttu said liiklusõnnetuses kannatanud kergeid kehavigastusi ning

põhjustati varaline kahju, on sellest teost möödunud üle pooleteise aasta, tegemist oli juhusesüüteoga, arvestades ka V. V. isikut, tuleb võtta V. V. eripreventiivsetel kaalutlustel mootorsõiduki juhtimisõigus ära LS § 223 lg 2 sätestatud minimaalmääras, s.o. üheks kuuks.

Käesolevas väärteoasjas on teostatud liiklustehniline ekspertiis maksumusega 457 eurot (tl 49)

ja isiku kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 61 eurot (tl 43).

1 kohaselt

V™S § 38 lg kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või

juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Seega kuuluvad V. V. väljamõistmisele menetluskuludena ekspertiisikulud kogusummas 518 eurot. KrMS § 180 lg 3

kohaselt võib kohus, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, määrata, et menetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et arvestades, et V. V. on pensionär, tuleb tal menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Neil asjaoludel rahuldab kohus V. V. kaebuse osaliselt ja tühistab osaliselt Politseija

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemliikluspolitseiniku 03.10.2014.a. otsuse kohaldatud lisakaristuse tähtaja osas. Tuleb teha uus otsus, millega süüdi tunnistada V. V. Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku suuruses, s.o. 300 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel tuleb V. V. tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul, s.o. 25 eurot kuus. LS § 223 lg 2 alusel võtta V. V. ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. Välja mõista V. V. menetluskuludena liiklustehnilise ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud kokku 518 eurot, mis tuleb tal tasuda ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roomet Sõnna Kohtunik