1-15-2604/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-2604 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-2604 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Ivi Kesküla , Urmas Reinola ja Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. aprilli 201 otsus 5 kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdistatav Andrei Dementjev (ik 38305220373 elukoht: ,

XXXXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX), Pavel

Novak (ik 37712225215, viibib XXXXXXXX

XXXXXXX) ja (ik 37207080015, Viktor Kaljupanov

viibib X )

XXXXXXXX XXXXXXX määruskaebused menetluskulude väljamõistmise peale RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Dementjevi, Pavel Novaki ja Viktor Kaljupanovi Harju määruskaebused

Maakohtu 28. aprilli 2015 otsuse peale menetluskulude väljamõistmise osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. d

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Harju Maakohtu 28.04.2015 otsusega tunnistati A. Dementjev kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p de 7, 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. -

KarS otsusega ning § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 30.10.2014 suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 11 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel arvati mõistetud liitkaristusest maha

Harju Maakohtu 30.10.2014 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus 9 kuud ning ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks mõisteti tähtajaline vangistus 1 aasta ja 2 kuud. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Dementjevilt välja kaitsjatasu 408 eurot. 1.2. Harju Maakohtu 28.04.2015 otsusega tunnistati P. Novak kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p de 7, 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § -

65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 30.10.2014 otsusega ning suurendades

mõistetud üksikkaristusest raskeimat, mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ning karistusaja alguseks

1-15-2604 2

loeti 10.06.2014. Sama kohtuotsusega mõisteti P. Novakilt välja menetluskulud 2781 eurot, so ekspert

iisitasu 2109 eurot ja määratud kaitsja tasu 672 eurot. 1.3. Harju Maakohtu 28.04.2015 otsusega tunnistati V. Kaljupanov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p de 7, 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. - KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohu 30.10.2014 otsusega ning suurendades mõistetud üksikkaristusest raskeimat, mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta ja 8

kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati mõistetud liitkaristusest maha Harju Maakohtu

30.10.2014 kohtuotsusega järgi osaliselt ärakantud karistus ning ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistusaja alguseks loeti 22.01.2015. Sama kohtuotsuse mõisteti V. Kaljupanovilt välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 504 eurot.

1.4.

-de 7 ja 12 ning Ka määras kohus KrMS § 313 lg 1 p § 180 lg 3 alustel, et määruskaebuste

esitajad kohustuvad menetluskulud tasuma 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsete osamaksetena.

1.5. Kõnealuse otsusega mõisteti süüdi ka B.O , kuid tema osas pole määruskaebust esitatud.

2. Harju Maakohtu 28.04.2015 otsuse peale esitasid A. Dementjev, P. Novak ja A. Kaljupanov määruskaebused. 2.1. A. Dementjev märgib esitatud määruskaebuses, et ta ei suuda menetluskulusid 12 kuu jooksul tasuda, kuna tal puudub vangistuses igasugune sissetulek kuriteod pani ta toime , et tal ja põhjusel

puudus töö, raha ja ka muu sissetulek. Kuriteod on ta toime pannud enne eelmist kohtuotsust, mistõttu leiab ta, et kui kohus oleks kõiki tema kuritegusid arutanud ühes menetluses, poleks talle täiendavaid menetluskulusid kaasnenud. Neil põhjendustel taotleb ta menetluskulude tasumisest vabastamist ja nende riigi kanda jätmist. 2.2. P. Novak taotleb esitatud määruskaebuse menetluskulude maksmise ajatamist selliselt, et tal oleks võimalik menetluskulusid tasuda pärast vangistusaja lõppemist. Ta selgitab, et vangistuses

ta ei tööta, tal pole võimalik seal tööle asuda ning tal pole ka sugulasi, kes teda materiaalselt abistaksid. 2.3. A. Kaljupanov taotleb samuti menetluskulude ja temalt väljamõistetud tsiviilhagide maksmise ajatamist selliselt, et tal oleks võimalik talle pandud kohustusi hüvitada vangistusest vabanemise

järgselt. Põhjenduste kohaselt pole tal vangistuse tingimustes võimalik talle pandud kohustusi täita pole tööd ja tal pole ka muid sissetulekuallikaid. Ta kinnitab, et , kuna kinnipidamisasutuses kohustub vangistusest vabanemisel asuma tööle ja kohustub hagisid hüvitama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul

jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg st 1 kehtib KrMS § 326 lg - -s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.

4. Esitatud maakohtu otsust neilt kaebusest nähtuvalt vaidlustavad määruskaebuse esitajad menetluskulude väljamõistmise osas.

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja tega, leiab esitatud määruskaebus

üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu

ed d, perspektiivitud ning need

tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu

kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud

1-15-2604 3

argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega

anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise

lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti

põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei

pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtukolleegium leiabki, et esi tel puudub edulootus ehk antud juhul on tatud määruskaebus tegemist perspektiivitu taotlustega. Maakohus on teinud viite te KrMS § 180 lg- 1 ja tulenevalt le

KrMS § 180 lg st 3 võib kohus menetluskulude hüvitamise otsustust tehes jätta osa -

menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega võimaldab nimetatud säte kohtul jätta menetluskulude hüvitamine osaliselt riigi kanda, kuid ei näe ette võimalust jätta menetluskulud riigi kanda täielikult, nagu on taotlenud A. Dementjev.

Käesolev kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. 16.04.2015 on prokurör, süüdistatav A. Dementjev ja tema kaitsja Eva Rivis sõlminud kokkuleppe (tl 80-84), milles on välja toodud ka kohtueelse menetluse kulud märkega, et tegemist pole lõplike kuludega ning sinna lisandub täiendavalt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses. Samuti on isikule

selgitanud, et menetluskulude hüvitamise kohustus lasub temal endal. Seega oli A. Dementjev

tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude

väljamõistmine. Harju Maakohtu 16.04.2015 kohtuistungil jäid süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul selle kinnitamist. Ka kohtuistungil on

käsitletud menetluskuludega seonduvat, kus A. Dementjevi kaitsja taotles sundraha väljamõistmata jätmist, kaitsjatasu osalist riigi kanda jätmist ning ülejäänud osas menetluskulude ajatamist seaduses sätestatud maksimaalsele tähtajale.

16.04.2015 on prokurör, süüdistatav P. Novak ja tema kaitsja Natalia Lausmaa sõlminud

kokkuleppe (tl 69-74), milles on samuti välja toodud kohtueelse menetluse kulud märkega, et

tegemist pole lõplike kuludega ning sinna lisandub täiendavalt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses. Samuti on P. Novakile selgitatud, et menetluskulude hüvitamise kohustus lasub temal endal. Seega oli A. Novak tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega

kaasneb Harju Maakohtu talt menetluskulude, so kaitsjatasu ja ekspertiisitasu väljamõistmine. 16.04.2015 kohtuistungil jäid süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul selle kinnitamist. Nagu A. Dementjevi puhul, nii on ka A. Novakiga seonduvalt käsitletud maakohtu 16.04.2015 kohtuistungil menetluskulude küsimust ning A. Novaki kaitsja taotles menetluskulude tasumiseks anda 12 kuu pikkust tähtaega.

16.04.2015 on prokurör, süüdistatav V. Kaljupanov ja tema kaitsja Leelo Viil sõlminud

kokkuleppe (tl 75-79), milles on samuti välja toodud kohtueelse menetluse kulud märkega, et

tegemist pole lõplike kuludega ning sinna lisandub täiendavalt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses. Samuti on V. Kaljupanovile selgitatud, et menetluskulude hüvitamise kohustus

lasub temal endal. Seega oli V. Kaljupanov tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva

kohtuotsusega kaasneb talt menetluskulude, so kaitsjatasu väljamõistmine. Harju Maakohtu 16.04.2015 kohtuistungil jäid süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde

ning palusid kohtul selle kinnitamist. Nagu A. Dementjevi ja P. Novaki puhul, nii on ka

1-15-2604 4

V. 6.04.2015 kohtuistungil menetluskulude Kaljupanoviga seonduvalt käsitletud maakohtu 1 küsimust ning V. Kaljupanovi kaitsja taotles menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Maakohus leidis, et taotlus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks rahuldamisele ei kuulu,

kuna süüdistatavad ei ole tõendanud, et nad pole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimelised ning seejuures ei tuvastanud kohus ka ise, et esineks selliseid asjaolusid või

takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaalude menetluskulude vähendamist. Samas leidis maakohus, et puudub alus süüdistatavatelt sundraha väljamõistmiseks, kuna isikule kohaldatakse liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg 1 sätteid ja eelmise kohtuotsusega on juba sundraha isikutelt välja mõistetud – nimelt oleks tulnud kriminaalasju lahendada ühises menetl

uses. Täiendavalt viitas maakohus ka kehtivas kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale, mille kohaselt

ei tule menetluskulude küsimuse lahendamisel silmas pidada mitte üksnes isiku faktilist maksevõimet, vaid arvestada tuleb ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. St,

et menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones ilmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Olukorras, kus süüdistatavaid on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja seda varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning nad on olnud

teadlikud sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud ja et inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud nende sihipärane käitumine ja teadlik valik, siis menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks positiivset toimet isikutele ning ka sel põhjusel

jättis maakohus menetluskulud täies mahus süüdistatavate kanda. Samas pidas maakohus

võimalikuks tulenevalt menetluskulude summa suurusest kogumis, samuti arvestades

konkureerivate kohustuste olemasolu tsiviilhagide hüvitamise näol, et süüdistatavatele on

põhjendatud võimaldada menetluskulude hüvitamist 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ehk seaduses sätestatud pikima võimaliku tähtaja jooksul.

Mis puudutab määruskaebuste viited kinnipidamisasutuses viibimisele ning seal töötamise

võimatusse, siis sellega angistusseaduse § seonduvalt osutab ringkonnakohus v - 37, mille le

kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid

võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Lisaks sellele on süüdistatavad sõlmit on nõus ud kokkulepe s oma allkirjadega kinnitanud, et te esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, kahjunõuete hüvitamisega, nõutava karistuse liigi ja määraga ning on kohustatud hüvitama kriminaalmenetluse kulud. Kokkuleppes on ära toodud

kriminaalmenetluse kulude suurused liikide kaupa. Kohtuistungil

süüdistatavad nõustusid

kokkuleppega, väljendades kokkuleppes oma tõelist tahet nõustunud

ja on neilt

kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisega. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava maksejõuetusele. Süüdistatav ei ole enda maksejõuetust ad kuidagi tõendanud. Küll on pidanud maakohus põhjendatuks taotlust menetluskulude hüvitamise

ostamist ning võimaldanud süüdistatavatel tasuda menetluskulusid seaduses sätestatud pikima tähtaja, so 12 kuu jooksul. Ringkonnakohus nõustub täielikult asjakohaste ja kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas maakohtu olevate tuleb asuda seisukohale, et kuna selliseid asjaolusid, mis tingiksid järeldustega, mistõttu

maakohtu otsuse muutmise väljamõistetud menetluskul määruskaebuse esitajad ude osas pole esitanud ja kriminaalasja materjalidega tutvumise järgselt ei tuvastanud ka ringkonnakohus selliste asjaolude esinemist, siis tuleb Harju Maakohtu 28.04

.2015 otsus jätta muutmata ja tühistamata.

Seonduvalt A. Dementjevi väitega, et kriminaalasjade üheaegne menetlemine ei oleks täiendavaid kulutusi põhjustanud, märgib ringkonnakohus, et kõnealust aspekti on maakohus ka arvestanud.

1-15-2604 5

Nimelt tuleneb maakohtu otsusest, kus maakohus käsitles menetluskuludega seonduvat,

sõnaselgelt, et tulenevalt asjaolust, et kriminaalasju oleks tulnud menetleda ühises menetluses,

pole põhjendatud isikutelt teistkordne sundraha väljamõistmine ning maakohus ongi jätnud süüdistatavatelt sundraha välja mõistmata.

Seonduvalt V. Kaljupanovi taotlusega võimaldada tal hüvitada tsiviilhagisid vangistusest

vabanemise järgselt, märgib ringkonnakohus, et ei pea võimalikuks sellesisulise taotluse

rahuldamist. Kohtukolleegiumi hinnangul, tulenevalt asjaolust, et täitemenetlust alustatakse (kannatanust) sissenõudja avalduse alusel peale kohtuotsuse jõustumist (täitemenetluse seadustik § 23 lg 1) ning sissenõudja otsustada on, kas ta üldse vastava avalduse esitab ja kui ta seda teeb, siis millal ta seda teeb ja on õigustatud seda otsustama kuni aegumistähtaja lõpuni, siis sellest tulenevalt ei saa kohtuotsusega korraldada nö ette tsiviilhagi täitmise küsimusi. Selles osas on

võimalik seisukohta kujundada kohtulahendi jõustumise järgselt vastavalt KrMS §-le 432 ja täitemenetluseseadustik §-le 45.

5. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu , mistõttu jätta läbi vaatamat ed d tuleb need a.

Urmas Reinola Julia Katškovskaja Ivi Kesküla

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/