3-14-52879/19 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

1(7)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52879 Haldusasi

K. T kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 14.10.2014 otsuse nr 3-5/1170 tühistamiseks ning Pärnu linna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Menetlusosalised Kaebaja – K. T, volitatud esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar; Vastustaja – Pärnu linn; Kolmandad isikud – J. A, P. V, M. S ja P. H RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada tühistamisnõudes haldusasja menetlus.

3. Jätta kohustamisnõue läbi vaatamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Määruse jõustumise järgselt tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot OÜ Advokaadibüroo TAMAR (registrikood 11133514) arvelduskontole nr EE721010220089168018 (SEB Pank AS). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 14.10.2014 otsusega nr 3-5/1170 väljastati K. Tle projekteerimistingimused M, Pärnu linn, asuva elamu kõrvalhoone laiendamiseks. Viidatud otsus edastati 16.10.2014 elektrooniliselt nii K. Tle kui ka teda esindajavale OÜ Advokaadibüroo TA- MAR vandeadvokaat Ljudmila Tamarile.

2. Tallinna Halduskohtule saabus K. T kaebus 14.10.2014 otsuse tühistamiseks 24.11.2014.

3. Pärnu linn märkis 12.01.2015 vastuses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ning palus jätta kaebuse läbi vaatamata. Kuigi kaebaja väidab, et sai 14.10.2014 otsuse kätte 23.10.2014, siis tegelikult toimetas vastustaja eelviidatud otsuse kaebajale ja tema esindajale kätte 16.10.2014 elektrooniliselt. Kaebaja ja vastustaja suhtlesid haldusmenetluses elektroonilist sidevahendit (e-

2(7) post) kasutades, mistõttu valis vastustaja otsuse teatavakstegemise viisiks elektroonilise kättetoimetamise. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 26 lg 2 lubab saata dokumendi ka üksnes menetlusosalise esindajale ning esindajale üleandmine on võrdsustatud üleandmisega menetlusosalisele endale. Vandeadvokaat osutab õigusteenust oma kutsetegevuses advokaadibüroo kui juriidilise isiku kaudu, siis on ta kohustud pidevalt hoolitsema oma posti vastuvõtmise eest. Kuna kaebaja esindaja pidi 14.10.2014 otsusest teada saama hiljemalt 17.10.2014, oli kaebuse esitamise viimane päev 17.10.2014.

4. Kaebaja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse 26.03.2015, milles märkis, et ei vaidle vastu, et 14.10.2014 otsus saabus kaebaja ja tema esindaja e-postile 16.10.2014. Ainuüksi kirja saatmine ja selle jõudmine kaebaja e-posti aadressile ei ole haldusakti teatavaks tegemine, kui see ei toimunud HMS § 27 lg-s 2 sätestatud eeldustel. Kaebaja esitas haldusmenetluses taotlused posti teel ning ka vastustaja vastused saadeti posti teel ning elektroonilise asjaajamise nõusolekuks ei saa pidada isiku e-psoti teel suhtlemist haldusorganiga. Samuti ei oma tähendust, et 14.10.2014 otsus saadeti ka esindajale, kuna HMS ei näe ette, et haldusakti saaks esindajale elektrooniliselt kätte toimetada. Kaebaja ja tema esindaja ei ole e-postkasti juures valves ning kaebajal ei olnud seoses töölähetustega võimalik 14.10.2014 otsusega tutvuda enne kui 23.10.2014. Ka kaebaja esindaja oli ülekoormatud tööülesannetega, mistõttu ei olnud ka kaebaja esindajal võimalik e-posti vaadata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 46 lg 1 ja lg 2 alusel võib tühistamisja kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest või kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates ning kohtusse pöördumise tähtaeg hakkab kulgema teatavakstegemisele järgmisest päevast (HKMS § 67 lg 1). HMS § 62 lg 2 p 1 alusel tehakse haldusakt teatavaks kättetoimetamisega, kui haldusaktiga piiratakse isiku õigusi. Seega on oluline õigesti tuvastada vaidlustatava haldusakti kättetoimetamise kuupäev, misjärel saab kohus otsustada kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning kas kaebetähtaja rikkumise korral esinesid mõjuvad põhjused selle ennistamiseks.

6. Haldusmenetluse alguses esindas kaebaja end ise, siis alates 25.08.2014 esindas kaebajat projekteerimistingimuste väljastamise menetluses vandeadvokaat Ljudmila Tamar, kes on kaebaja esindaja ka halduskohtumenetluses. 25.08.2014 kirjast ja selle lisaks olevast volikirjast nähtub advokaadist esindaja e-posti aadress ning et vandeadvokaat Ljudmila Tamarit ei ole volitatud kui lihtsalt õigusteadmistega füüsilist isikut, vaid kui advokaati advokatuuriseaduse tähenduses, kes osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu (advokatuuriseaduse § 49 lg 1).

7. HMS § 13 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Haldusmenetluses kohaldatakse esindusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) sätteid (HMS 13 lg 3). Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et ka haldusakti kättetoimetamine, sh elektrooniline kättetoimetamine, võib toimuda esindajale.

8. Kuigi haldusakti kättetoimetamine peab olema isiklik, reaalne ja arusaadav, siis ei tähenda HMS § 26 lg-s 2 ja § 28 lg-s 3 sätestatu, et elektrooniline kättetoimetamine (HMS § 27) on võimalik üksnes menetlusosalisele isiklikult. Sellist erisust, et elektrooniline haldusakt tuleb kätte toimetada menetlusosalisele isiklikult ning tema volitatud esindajale haldusakti kättetoimetamine on välistatud, HMS § 27 ei sätesta. HMS sätestab ka teisi norme, kus ei ole selgelt nimetatud, et toimingut võib teha ka esindaja kaudu, kuid toimingu sellisena tegemine on toimingu sisust tulenevalt võimalik, näiteks dokumentidega tutvumine, isiku ärakuulamine, asja arutamine (avalikul) istungil vms. TsÜS § 120 lg 2 sätestab, et volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava

3(7) tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Olukorras, kus kaebaja on volitanud end haldusmenetluses esindama vandeadvokaadi ning andnud talle kõik õigused (tlk 26 ja 77), mõistab iga mõistlik haldusorgan, et volitatud esindaja on volitatud tegema haldusmenetluses toiminguid, sh saama dokumente. Vaidlusalune otsus ei ole selline, mille kätte toimetamist oleks seadusega piiratud üksnes isiklikult kättesaamise nõudega. Kui kaebaja oleks soovinud, et projekteerimistingimuste haldusakt väljastatakse talle isiklikult, oleks see pidanud nähtuma ka selgesõnaliselt volikirjast.

9. Praegusel juhul ei seisne probleem selles, et kaebaja ja tema volitatud esindaja oleks mingil objektiivsel põhjusel või põhimõtte pärast keeldunud elektroonilisi dokumente vastu võtmast või et 14.10.2014 otsust ei oleks kaebajale ja tema esindajale kätte toimetatud. Sisuline vaidlus keskendub üksnes sellele, et millist ajahetke tuleb lugeda elektroonilise haldusakti kätte toimetamise ajaks.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlustatav haldusakt toimetati nii kaebaja kui ka kaebaja volitatud esindaja e-postile 16.10.2014. Seda on kaebaja ka ise korduvalt rõhutanud (tlk 55 pöördel ja lk 105, samuti lk 57, lk 60 ja lk 61). Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et kaebajale elektronkirja manusena edastatud haldusaktiga pidi kaebajale olema arusaadav, kas haldusaktiga rikutakse tema õiguseid või mitte. Kaebajale on edastatud lõpliku haldusakti terviktekst. Kuigi praegusel juhul oleks piisanud haldusakti kätte toimetamisest üksnes kaebaja esindajale, siis edastas vastustaja haldusakti nii kaebajale kui ka tema esindajale. See ei tähenda seda, et sellises olukorras võiks kaebetähtaeg hakata kulgema kahel erineval ajal või alata hilisemast teatavakstegemisest (kättetoimetamisest), kuivõrd Riigikohus märkis 20.05.2003 määruse nr 3-3-1-37-03 punktis 15, et haldusakti korduva teatavakstegemise korral tuleb kaebetähtaja algust lugeda esimesest teatavakstegemisest. Täiendav teatavakstegemine ei käivita juba alanud kaebetähtaega uuesti.

11. HMS § 27 kohaselt dokumendi elektroonilise kätte toimetamise korral peab olema isiku nõusolek ning digitaalselt allkirjastatud või digitaalse templiga dokument saadetakse taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil. Vaidlus puudub, et 16.10.2014 edastatud 14.10.2014 otsus oleks allkirjastamata või et see oleks edastatud haldusmenetluses esitamata e-posti aadressile. Küll aga on kaebaja leidnud, et 14.10.2014 otsuse elektroonilise kätte toimetamise valis vastustaja ise ning kaebaja ei ole sel viisil haldusakti kätte toimetamiseks nõusolekut andnud.

12. Kui HMS algusaastatel võis HMS § 27 lg-s 2 sätestatud nõusolekut lugeda antuks üksnes konkreetse taotluse esitamisega, siis praeguseks on Eesti infotehnoloogiliselt niivõrd arenenud, et suur osa asjaajamisest on koondunud digitaalsetesse kanalitesse, mistõttu on kohtu hinnangul võimalik teha HMS § 27 lg-s 2 nõusolek kui tahteavaldus nii otseselt kui ka kaudselt ning see võib olla seejuures selgesõnaline kui ka tuletatav konkreetse haldusmenetluse asjaoludest ja praktikast. Kaudne tahteavaldus väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg-d 1 ja 3). HMS § 27 lg 2 on mõeldud kaitsma isikut, kellel ei ole võimalik kasutada elektroonilisi suhtlusvahendeid või kes ei soovi seda teha. Toimikust nähtub, et 24.09.2014 edastati kaebajale ja tema esindajale projekteerimistingimuste väljastamise otsuse eelnõu (tlk 80 pöördel

– 82) ja dokumendihaldussüsteemi „Amphora Professional“ väljatrükist nähtub, et see saadeti kaebajale ja tema esindajale elektrooniliselt aadressidele k@hot.ee ja menetlus@tamar.ee. Toimikus puuduvad tõendid, et eelnõu elektroonilise edastamise järgselt oleks kaebaja või tema esindajal projekteerimistingimuste eelnõule vastates palunud lõpliku haldusakti toimetada kätte muul viisil, nt postiga. Seega ei valinud haldusorgan 14.10.2014 otsuse kätte toimetamise viisi juhuslikult, vaid lähtus omavahelises suhtes kujunenud praktikast. Samuti oli menetluses vastustajale teatavaks tehtud kaebaja ja tema volitatud esindaja elektronposti aadressid (tlk 26 ja 77, samuti lk 66, 73 ja 77 pöördel) ning kuigi algne suhtlus kaebaja ja vastustaja vahel ei toimunud e-posti teel, on kaebajale hiljem edastatud dokumente (sh 14.10.2014 otsuse eelnõu) elektrooniliselt ning kae-

4(7) baja on nende kättesaamist kinnitanud ning neile ka vastanud (tlk 70, 82 pöördel – 83). Vastustajale kinnituste saatmisest ja samuti haldusorgani poolt projekteerimistingimuste eelnõude elektroonilisest esitamisest saab järeldada kaebaja ja tema esindaja nõusolekut saada ka lõplik haldusakt elektrooniliselt.

Isegi kui väita, et sellist nõusolekut haldusmenetluses antud ei ole, siis ei väära see praegusel juhul kaebaja kinnitatud fakti, et tema ja tema esindaja e-posti saabus 14.10.2014 otsus 16.10.2014. Tallinna Ringkonnakohus 26.06.2013 leidis otsuse nr 3-12-2208 punktis 13, et HMS § 27 lg 2 eesmärk on küll tagada isiku valmisolek haldusakti kätte toimetamiseks elektrooniliselt, kuid olukorras, kus dokumendi tegelik kättesaamine konkreetsel kuupäeval on leidnud kinnitust, ei saa pelgalt adressaadi nõusoleku puudumine muuta tegelikku kätte toimetamist olematuks ning pole alust väita, et haldusakt ei olegi hakanud kehtima (HMS § 61 lg 1).

13. Kuna projekteerimistingimuste väljastamise haldusmenetlus algas kaebaja taotlusega, mida täpsustati kaebaja esindaja poolt 25.08.2014, siis arvestades ehitusseaduse § 19 lg-s 3 sätestatud tähtaega, oleks kaebajat esindav juriidiliste teadmistega vandeadvokaat pidanud olema teadlik sellest, et 30 päeva jooksul alates menetluse alustamisest tuleb oodata haldusorgani poolt projekteerimistingimuste väljastamist või nendest keeldumist.

14. Kohtule on mõistetamatu kaebaja esindaja väide, et haldusakti kättetoimetamisel ei ole oluline mitte see, millal haldusakt jõuab kaebaja või tema esindaja mõjusfääri, vaid see, millal see avatakse. Selline lähenemine viiks absurdini ning tekitaks olukorra, kus haldusaktide jõustumine ning nende vaidlustamine sõltuks üksnes haldusakti adressaadi või tema esindaja suvast haldusakti lugeda. Selline lähenemine välistaks täielikult haldusaktide õiguskindluse ning muudaks juba reguleeritud olukorrad ebastabiilseteks.

15. Kohtu hinnangul ei ole põhjust lugeda elektroonilise kätte toimetamise korral haldusakti isiku mõjusfääri jõudmist kuidagi muud moodi kui näiteks posti teel haldusakti menetlusosalisele kättetoimetamist, kus dokument loetakse menetlusosalisele kätte toimetatuks ka siis, kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele (HMS § 28 lg 4). Ka sellisel juhul võib haldusakt tegeliku adressaadini jõuda päevi hiljem, kuid kättetoimetamine seaduse mõistes loetakse siiski toimunuks. Sama põhimõte kehtib ka elektroonilise kätte toimetamise korral, et kui haldusakt on adressaadi või tema esindaja e-postkasti jõudnud, siis loetakse see kätte toimetatuks, isegi kui selle kätte toimetamise kohta ei ole haldusorganile kättesaamise kinnitust saadetud või adressaat otsustab seda mingil põhjusel mitte avada. Seda loogikat toetab ka asjaolu, et HKMS ei seo kaebetähtaja kulgemahakkamist sellega, et kas isik tutvub reaalselt saadud haldusaktiga või mitte ning millal isik haldusaktiga tutvub. Kaebetähtaeg hakkab kulgema, kui haldusakt on isikule teatavaks tehtud, s.t haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on tekkinud reaalne võimalus tutvuda haldusakti kõigi oluliste sisuelementidega. Praegusel juhul ei ole vaidlust ning kaebaja on ise korduvalt kinnitanud, et nii tema kui ka tema esindaja e-posti saabus 14.10.2014 otsus 16.10.2014 ning selle üle ei ole vaidlust ning e-kirja pealkirjast „3- 5/1170/2014 Projekteerimistingimuste väljastamine M“ nähtub selgelt, et tegemist on haldusaktiga, mis võib ka isiku õigusi riivata. Kui isik kinnitab, et on haldusorgani edastatud haldusakti kätte saanud selle postitamise päeval, kuid mingil põhjusel ei loe ta seda kohe, siis ei väita, et isikule ei ole haldusakti kättetoimetatud või et tegelik kättetoimetamine leiab aset siis, kui isik otsustab haldusaktiga tutvuda. Haldusakti teatavaks tegemist isikule ei mõjuta see, kas isik haldusakti sisuga tegelikult tutvus ja kas ta selle tähendust mõistis (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2013, lk 194).

16. Kuigi e-kirja kättesaamise aja osas vaidlus puudub, peab kohus vajalikus välja tuua, et tähtsust ei oma kas kaebaja ja tema esindaja kinnitasid e-kirja ja selles sisalduvad haldusakti kättesaamist või mitte, sest kättesaamiskinnitus on esmajoones oluline dokumendi saajale kättetoimetamise

5(7) tõendamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2013 otsus 3-12-2208). Praegusel juhul ei ole kaebaja ja tema esindaja keeldunud haldusakti e-kirjaga vastu võtmast ning kaebaja ja tema esindaja on 14.10.2014 otsuse kättesaamist 16.10.2014 ka ise kinnitanud. Seega ei oma kättesaamiskinnituse edastamine ja selle kuupäev praegusel juhul mingit tähendust. HMS § 27 kohaselt ei sõltu kätte toimetamise aeg ka sellest, millal isik haldusorganile haldusakti kättesaamist kinnitab.

17. Kaebaja esindaja põhjused, et miks tal ei olnud võimalust tutvuda vaidlustatava haldusaktiga kätte toimetamise päeval ehk 16.10.2014 või sellele järgenval päeval, ei ole kohtule veenvad ning need on vastuolus advokatuuriseaduse §-s 44 sätestatud advokaadi kohustustega. Kaebaja esindaja ei ole tõendanud oktoobri alguses puhkusel viibimist, samuti seda, et miks tal ei olnud võimalik 16.10.2014 ja/või 17.10.2014 oma tööpostkasti vaadata. Kohtule on paljasõnaline kaebaja esindaja väide, et puhkuse järgselt oli tööd palju ning justnimelt haldusakti kättetoimetamise järgselt ei olnud tal vähemalt 17.10.2014, 20.10.2014 ja 21.10.2014 võimalust postkasti vaadata.

Kui 17.10.2014 osas ei ole kaebaja esindaja ühtegi põhjendust e-postkasti vaatamata jätmiseks toonud, siis 20.10.2014 ja 21.10.2014 takistusi mõistab kohus selliselt, et vandeadvokaat L. Tamar viibis kohtuistungitel Pärnu kohtumajas ning 22.10.2014 viibis L. Tamar Tartu kohtumajas kohtuistungil.

20.10.2014 tsiviilasjas nr 2-13-26139 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung algas kell 11.02 ja istung lõppes 11.10. 21.10.2014 tsiviilasjas 2-13-58267 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung algas 13.00 ja lõppes 16.25. 22.10.2014 tsiviilasjas 2-13-58444 toimunud kohtuistungist nähtub, et istung algas 11.05 ning lõppes 12.40. Kohus ei nõustu, et nt 20.10.2014 toimunud kohtuistung oleks vajanud erilist ettevalmistust, kuivõrd tegemist oli sisuliselt kompromissi võimalikkuse möönmisega. Lisaks tuvastas kohus kohtute infosüsteemi vahendusel, et nii 16.10.2015 (tsiviilasjas nr 2-14-57303) kui ka 22.10.2015 (tsiviilasjas nr 2-14-53785) on vandeadvokaat Ljudmila Tamar edastanud kohtule e-posti aadressilt menetlus@tamar.ee kättesaamiskinnitusi. Seega ei ole usutavad ja tõendatud kaebaja esindaja väited, et tal puudus võimalus oma e-postkasti vaadata ning vastustaja 16.10.2014 edastatud 14.10.2014 otsusega hiljemalt 17.10.2014 tutvuda.

18. Samuti ei nähtu kaebaja taotlusest, et mis takistas sellises menetluslikus olukorras esitada kaebus varem, sest takistusi kaebuse esitamisel hiljemalt 17.11.2014 ei ole kaebaja välja toonud. Kohus leiab, et kaebaja esindaja, olles õiguslikult kogenud isik, pidi vajalikku hoolt järgides tutvuma haldusaktide kätte toimetamist ja kaebetähtaja kehtima hakkamist reguleerivate õigusaktide sätetega ja halduskohtu praktikaga ning arvestades, et kaebetähtaja ületamisega võib esindatavale isikule kaasneda negatiivne tagajärg, vaidlustama talle kätte toimetatud haldusakti õigeaegselt. Nimetatud toimingute tegemiseks oli kaebaja esindajal piisavalt aega. Riigikohus märgib 12.12.2012 lahendi nr 3-3-1-59-12 punktis 18, et advokaadi õigusabi kasutava äriühingu ekslikku arusaama õigusest ning kahju tekkimise ajast ei saa pidada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Kuigi viidatud kohtulahend on tehtud äriühingu osas, siis ei ole ühtegi põhjust, miks viidatud seisukoht ei ole kohaldatav üldisel tasandil advokaati kasutava isiku osas, kuivõrd advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise ning teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest (advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p-d 1 ja 2).

19. Kohtu hinnangul ei ole advokaadist esindajale haldusakti kätte toimetamine samastatav füüsilisele isikule haldusakti kätte toimetamisega, kuivõrd advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu (advokatuuriseaduse § 49 lg 1). Kohtule ei nähtu põhjuseid, miks tuleks luua erandeid advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutavale advokaadile menetlusposti kätte toimetamisele võrreldes juriidilisele isikule menetlusposti kätte toimetamisega. Riigikohus märkis 19.12.2007 lahendis, et kuigi HMS sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele do-

6(7) kumentide kätte toimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. E-posti aadress menetlus@tamar.ee on advokatuuri kodulehel (www.advokatuur.ee) advokaadibüroo menetlusdokumentide esitamise aadressiks, mistõttu on advokaadibürool ka kohustus viidatud e-posti aadressil korraldada dokumentide vastuvõtmine. Sellest tulenevalt saab lugeda vaidlustatava haldusakti kaebaja esindajale kätte toimetatuks hiljemalt 17.10.2014 ning kooskõlas HKMS § 67 lg-ga 1 hakkas kaebetähtaeg kulgema alates 17.10.2014. Järelikult 24.11.2013 kohtule esitatud kaebus ei ole tähtaegne.

20. Kuivõrd tähtaegadest kinnipidamine peab tagama õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse põhimõtete realiseerumise ka teiste menetlusosaliste suhtes, siis on lubamatu mittemõjuval põhjusel möödalastud tähtaja kergekäeline ennistamine. Advokaadi esitatud põhjus, et tal oli palju tööd, ei ole eelnevalt käsitletud põhjendustel käesolevas asjas mõjuv ehk kaebaja ja tema esindaja isikust sõltumatu objektiivne põhjus. Isikule ega tema esindajale ei ole seadusega tagatud katkematu töökohustuste vaba 30-päevane tähtaeg haldusaktiga tutvumiseks ja selle vaidlustamiseks. Ka haldusaktiga tegelikult hiljem tutvudes ei ole kaebaja väitnud, et tal esinesid mõjuvad põhjused, miks ei olnud võimalik kaebust hiljemalt 17.11.2014 esitada. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning tühistamisnõudes haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

Kuna kohus lõpetab tühistamisnõudes haldusasja menetluse, on kaebaja taotlus kehtiva haldusaktiga lahendatud ning kohustamisnõude läbi vaatamine ei ole enam võimalik. Seetõttu tuleb kohustamisnõue jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

21. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. Arvestades seda, et vastustajat on esindanud tema enda ametnikud ning kolmandad isikud ei ole seisukohti esitanud, puuduvad neil menetluskulud, mida kaebajalt välja mõista. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda.

HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Toimikust nähtuvalt on kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot (tlk 15). Riigilõivu tasus OÜ Advokaadibüroo TAMAR kontolt nr EE721010220089168018 Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 selgitusega „RIIGILÕIV K. T kaebuse eest Pärnu LV 14.10.2014 otsuse peale“. Kaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv tuleb määruse jõustumise järgselt tagastada OÜ Advokaadibüroo TAMAR arvelduskontole nr EE721010220089168018 (SEB Pank AS).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2015 kohtumääruse

R E S O L U T S I O O N :

Jätta K. T määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05 juuni 2015 määrus muutmata.

Riigikohtu 11 veebruari 2016 kohtumääruse

R E S O L U T S I O O N:

7(7)

Jätta K. T määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 ja 234 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.