3-15-1413/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1413 Kohtuasi G.S.i kaebus kohtutäituri tegevuse läbi tekitatud 75,74 euro suuruse varalise ja 100 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada G.S.i kaebus.

2. Selgitada kaebajale, et tal on võimalik pöörduda oma nõudega kohtutäituri büroo asukoha järgse maakohtu poole.

3. Saata määrus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 03.06.2015 on G.S. (edaspidi kaebaja) koostanud Tartu Halduskohtule adresseeritud kaebuse, milles kurtis, et Pärnu kohtutäitur Eha Nikker on tekitanud talle perioodil 30.08.2012 kuni 2015 moraalset ja materiaalset kahju, kuna võttis tema pangast välja sotsiaalametniku poolt sinna saadetud 75,74 eurot. Ta väitis, et nõuab seda summat tagasi ning lisas, et loeb oma moraalseks kahjuks 100 000 eurot, kuna elamiseks polnud raha ja ta pidi nälgima.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ainult juhul, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohaselt peab halduskohus kaebuse määrusega tagastama, kui selle lahendamine ei ole tema pädevuses.

4. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise aluseid käsitleb riigivastutuse seadus. Selle § 7 lg-s 1 on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Kohtutäituri tegevust reguleerib täitemenetluse seadustik, mille § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 kohaselt tuleb kaebus kohtutäituri peale esitada esmalt kohtutäiturile endale ja kui saadud otsus ei rahulda, pöörduda täitemenetluse toimumise tööpiirkonna maakohtusse. Viimasena nimetatud sättes on kehtestatud veel ka, et et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt talle kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri vastutuse alused ja ulatus on kehtestatud kohtutäituri seaduses. Selle § 9 lg 1 ja 8 tulenevalt vastutab kohtutäitur küll oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduse järgi, kuid vastavad vaidlused vaadatakse läbi maakohtus. Halduskohtule ei ole seaduseandja andnud täitemenetlusest tulenevate vaidluste lahendamise õigust ning ta ei saa anda õiguslikku hinnangut kohtutäiturite tegevusele, teha neile ettekirjutusi, tühistada nende otsuseid ega mõista välja ka hüvitist tekitatud kahju eest.

5. Eeltoodu kohaselt ei ole kohtutäituri tegevusega seotud kahju hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevuses. Seega tuleb kaebus läbi vaatamata jätta ja kaebajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane