3-15-960/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-960 Haldusasi Andrei Pintšuki kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 14 000 eurot seoses ebapiisava põrandapinna tagamisega Tartu Vanglas ajavahemikul 23.10.2009-03.09.2012 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.04.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Andrei Pintšuki määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Andrei Pintšuk

RESOLUTSIOON Jätta Andrei Pintšuki määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Pintšuk esitas 14.01.2015 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 14 000 eurot, kuna teda on Tartu Vanglas ajavahemikul 23.10.2009-03.09.2012 ebainimlikult koheldud ja hoitud kambrites, milles on isiklikku ruumi ühe kinnipeetava kohta vähem kui 3 m².

2. Viru Vangla jättis 05.03.2015. a otsusega nr 1-13/5-2 A. Pintšuki kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata osas, mis puudutab kinnipidamistingimusi perioodil 23.10.2009-12.05.2010, ja rahuldamata osas, milles see puudutas kinnipidamistingimusi perioodidel 26.05.2010- 26.09.2011, 29.09.2011-20.02.2012 ja 23.02.2012-03.09.2012.

3. A. Pintšuk esitas 12.04.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 14 000 eurot seoses ebapiisava põrandapinna tagamisega Tartu Vanglas ajavahemikul 23.10.2009-03.09.2012.

4. Tartu Halduskohus vabastas 27.04.2015. a määrusega A. Pintšuki osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebuse käiguta ja andis

A. Pintšukile riigilõivu summas 50 eurot tasumiseks 15 päeva alates määruse jõustumisest (resolutsiooni p 2). Kohus märkis, et kahjunõudelt summas 14 000 eurot kuulub riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 järgi tasumisele riigilõiv 420 eurot. Halduskohus märkis, et kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli kaebuse esitamise hetkel kaebaja isikuarvel vaba jääk 0,49 eurot. Halduskohus lisas, et A. Pintšuki isikuarve väljavõttelt nähtub, et ajavahemikul 13.12.2014-12.04.2015 on laekunud kaebaja arvele kokku 641,37 eurot, millest on tehtud kinnipidamise nõuete fondi ja vabanemisfondi kokku summas 448,96 eurot ja elektrienergia eest on tasutud 8,92 eurot. Kohus tegi kindlaks, et arvestades halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 91,74 eurot ((641,37-457,88)÷4×2). Ehkki nõutav riigilõiv 420 eurot ületab selle summa, ei olnud kohtu hinnangul kaebaja täielik vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest põhjendatud, vaid kohus pidas põhjendatuks vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel 370 euro ulatuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Pintšuk esitas 29.04.2015 määruskaebuse, milles palub vabastada ta riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Kaebaja selgitas, et viimase kahe kuu jooksul on olnud tema sissetulek minimaalne, ühel kuul puudus tal sissetulek ja tal ei ole raha riigilõivu tasumiseks ka mujalt võtta. Seega pole tal võimalik tasuda riigilõivu. Kaebaja märkis, et kuivõrd ta soovib oma õigusi kaitsta, siis peab tal olema võimalus pöörduda kohtusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Eeltoodud sättest tulenevalt peab halduskohus menetlusabi taotluse lahendamisel arvutama taotleja keskmise ühe kuu sissetuleku menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekute ja kulutuste pinnalt. Olukorras, kus menetlusabi taotlejal ei ole piisavalt vahendeid menetluskulude tasumiseks täies ulatuses, kuid tema sissetulekutest nähtuvalt ei ole põhjendatud tema vabastamine menetluskulude tasumisest täielikult, tuleb kohtul kaaluda taotleja menetluskulude tasumisest vabastamist osaliselt, mida halduskohus on käesolevas asjas ka teinud.

8. Halduskohus on õigesti viidanud RLS § 60 lg-le 2 ja märkinud, et kahju hüvitamise taotluse korral summas 14 000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 420 eurot. Kaebaja on menetlusabi taotluse esitanud 13.04.2015, seega kuulub arvestamisele kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu osas, s.o perioodil 13.12.2014-12.04.2015. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul toimunud laekumisi kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu 12.03.2012. a määrus nr 3-7-1-3-61-12, p 9). Riigikohtu hinnangul on analoogia korras HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (12.03.2012. a määrus nr 3-7-1-3-61-12, p 10). Halduskohus on õigesti võtnud arvesse kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 24-25p) nähtuvad raha liikumised ja arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõueteja vabanemisfondi ning tasumised elektri eest kokku summas 457,88 eurot.

9. Kaebaja isikukonto väljavõtte andmete kohaselt olid tema sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kokku 641,37 eurot ning väljaminekud, mida saab sissetulekutest maha arvata, olid kokku 457,88 eurot. Eeltoodu pinnalt on A. Pintšuki kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ((641,37-457,88):4×2) 91,74 eurot. Kokkuvõttes on Tartu Halduskohus 27.04.2015. a määruses õigesti leidnud, et riigilõiv menetluskuluna ületab küll menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavat kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, aga kaebaja täielik vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole siiski põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud majanduslikku seisundit arvestades on 50 euro suuruse riigilõivu nõudmine mõistlik, st see ei koorma kaebajat ülemäära.

10. Vastuseks määruskaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist. PS § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Riigikohtu üldkogu on 29.11.2011. a otsuse nr 3-3-1-22-11 p-s 24 märkinud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Sellisel juhul ei kontrolli kohus, kas isiku õigusi on rikutud. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut täielikult ega osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamisel võimalused riigilõivu tasumiseks, nagu on tuvastatud käesolevas asjas A. Pintšuki suhtes. Kuna nähtuvalt

A. Pintšuki isikukonto väljavõtte andmetest oli ta võimeline enda sissetulekute pinnalt tasuma ülalmärgitud summas riigilõivu, siis on tal olemas juurdepääs kohtumenetlusele enda õiguste kaitseks ning A. Pintšuki õigust kohtusse pöörduda ei ole käesoleval juhul rikutud.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Pintšuki määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel