3-14-53095/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-53095 Haldusasi R.M. kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.04.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus R.M. määruskaebus

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja R.M. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta R.M. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.04.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav R.M. esitas Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on alates 10.04.2014 kuni tänaseni Tartu Vangla ametnikud rutiinselt iga päev kolm korda sundinud teda paljastama oma genitaale. Selline kohtlemine on ahistav ja alandav.

2. Tartu Vangla jättis 08.12.2014. a otsusega nr 1-13/960-2 R.M. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. R.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest kohtu äranägemisel õiglase hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt töötab kaebaja toidujagajana ja peab kolm korda päeva enne tööleminekut valvurile enda genitaale paljastama. Kaebaja jaoks on see alandav ja tekitab hingelist valu ja kannatusi.

4. Tartu Halduskohus võttis R.M. kaebuse menetlusse ja määras asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.08.2015 kell 15.30 kohtu kantselei kaudu.

5. R.M. esitas Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse endale esindaja määramiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja märkis, et ta ei oska ise oma õigusi kaitsta ning

2

määruskaebusi esitada ja tal endal puuduvad rahalised vahendid advokaadi palkamiseks. Kaebaja soovib antud haldusasjaga edasi minna kuni Euroopa Inimõiguste Kohtuni.

6. Tartu Halduskohus jättis 21.04.2015. a määrusega R.M. riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt ei ole kaebaja vajadus riigi õigusabi saamiseks põhjendatud. Tegemist ei ole taolise vaidlusega, mille lahendamiseks oleks vajalik advokaadi abi poolte võrdsuse tagamiseks või asja keerukuse tõttu. Kaebaja on kohtule suutnud esitada arusaadava nõude ja põhjendustega kaebuse, mis on halduskohtu poolt menetlusse võetud ning puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks vajadusel ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgituskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kuna õigust kohaldab kohus, ei ole nõutav, et kaebaja kohtule esitatavat määruskaebust ja muid avaldusi õiguslikult põhjendaks. Probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Kuna esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 ning RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jääb riigi õigusabi taotlus isiku esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. R.M. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 21.04.2015. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei palunud kaebaja riigi õigusabi mitte halduskohtu menetluseks, vaid edasiseks. Nimelt kaebab vangla kõik vangla kahjuks tehtud otsused edasi. Riigikohtusse ja Euroopa Inimõiguste Kohtusse saab pöörduda ainult advokaadi vahendusel. Kaebaja palub riigi õigusabi, kes tegeleks edasi kaebaja asjadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et R.M. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.04.2015. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.

9. HKMS § 211 lg 1 kohaselt on kassatsioonkaebuse esitamise õigus poolel ja kolmandal isikul. Poolena tuleb HKMS § 15 lg 1 p 1 kohaselt mõista kaebajat ja vastustajat. Nimetatud regulatsioonist ei tulene kassatsioonkaebuse esitamise õigust ainult advokaadi vahendusel. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ei ole kohtureeglistiku reegli 361 kohaselt isikul vaja advokaadist esindaja olemasolu. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulehel on juhised (http://www.echr.coe.int/Documents/Notes_for_Filling_in_the_Application_Form_2014_1_ EST.pdf) Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse esitamiseks. Juhendis märgitakse, et kaebaja ei pea kaebuse esitamiseks advokaati võtma, kuigi see on soovituslik. Kui asi jõuab staadiumisse, mil esindamine advokaadi poolt on kohustuslik, informeeritakse sellest kaebajat. Hiljem, kui kohus otsustab teavitada asjassepuutuvat valitsust kaebusest ning küsida kirjalikke seisukohti, saab kaebaja taotleda õigusabi, kui tal pole võimalik tasuda advokaadi eest ning selline abi on vajalik kohtuasja lahendamiseks. Sellest võimalusest informeeritakse kaebajat vastavalt. Eeltoodu tõttu on ebaõige kaebaja seisukoht, et tal on võimalik Riigikohtule ja Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebus esitada vaid advokaadi vahendusel.

3

10. Halduskohus tuvastas õigesti, et tegemist ei ole nii keeruka vaidlusega, et kaebaja vajaks advokaadi abi haldusasja menetluse kestel. Samuti suutis kaebaja ise esitada arusaadava kaebuse ja konkreetse taotluse halduskohtule ning halduskohus võttis kaebuse menetlusse. Pealegi ei ole antud asja staadiumis võimalik anda kaebajale riigi õigusabi Riigikohtus ja EIK-s, kuna puudub alus väita, et see kaebus jõuab üldse sellele tasndaile.

/allkirjastatud digitaalselt/ / allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tiina Pappel

Agu Timmi