4-15-3161/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-3161

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2015.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-3161 (2316,15,006064) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

N.A 01.05.2015.a kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Imre

Aunapuu 29.04.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,15,006064. Kaebuse esitaja N.A, ; elukoht: isikukood: XXX XXX; sidevahend: XXX; e-mail: XXX; töökoht: XXX OÜ Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta N.A 01.05.2015.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Imre Aunapuu 29.04.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,15,006064 rahuldamata.

Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Imre Aunapuu 29.04.2015.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,15,006064 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras.

4-15-3161

Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Imre Aunapuu 29.04.2015.a kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2316,15,006064 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE

891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220132766817.

Kohtuotsuse ärakiri saata N.A-le ja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonnale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati N.A LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot. Kiirmenetluse otsusega tehti kindlaks, et N.A juhtis mootorsõidukit kiirusega 75 km/h +/- 3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega N.A ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h.

Oma sellise tegevusega rikkus N.A LS § 15 lg 1 p 2 /Suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kergendavaks asjaoluks loeti isiku puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puudusid. Võttes arvesse ülaltoodut määras kohtuväline menetleja N.A-le karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot

4-15-3161

KAEBUSE SISU 01.05.2014.a esitas N.A kaebuse Harju Maakohtule Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Imre Aunapuu 29.04.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,15,006064 otsuse tühistamiseks. Kaebusest nähtub, et liikluspolitseinik olevat talle tunnistanud, et mõõdeti kolme eemalduvat autot 238 meetri kauguselt. Kuigi mõõdeti kolme auto kiirust võeti ainult kaebaja auto rajalt maha, seega puudub siin võrdse kohtlemise printsiip. Samuti nähtub kaebusest, et kaebaja arvates on kiirusmõõtja mälus mitu pesa, mis omakorda tekitab kahtlust, kas kaebajale näidati ikka õigeid andneid. Rikkumist ei filmitud ega fotografeeritud. Kaebaja märgib, et ta avaldas kahetsust, kuid tema kiirus ei saanud kohe kuidagi olla 75 km/h, samas ei olnud see ka 50 km/h. Kaebuse esitaja märgib, et tema arvates on linnaliikluses kiiruse ületamine mõttetu tegevus ja seda põhimõtet järgib ta üsna järjekindlalt. Kaebaja on kohtule 13.05.2015.a saadetud e-mailis avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 25.05.2015.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteotoimikuga ning kogutud tõenditega, on seisukohal, et väärtegu on kaebaja poolt toimepandud ning tõendatud. Tunnistaja on oma ütlustes kirjeldanud, et olles politseipatrullis mõõtis ta Toompuiesteel mööduvate sõidukite kiirust ning kasutades kiirusmõõteseadet UltraLyte fikseeris patrullsõidukist eemalduva sõiduauto Skoda Rapid reg.nr-ga XXX sõidukiiruseks -75 km/h, kuigi lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Mõõtes eemalduvat sõidukit ilmub kiirusmõõteseadme tabloole automaatselt sõidukiiruse ette - märk, mis tähistabki seda, et mõõdeti eemalduvat objekti.

Kiirumõõteseade UltraLyte töötab konkreetse objekti ja seadme vahelise laserkiire peegeldumise põhimõttel. Kui laserkiire peegeldumisel tekib segavaid faktoreid, mõõtmist ei toimu. Suunates kiirusmõõteseadme liikuvale sõidukile ning vajutades päästikut, ilmub tabloole punane täpp ja sõidukiirus, mis näitab millise sõiduki sõidukiirust parasjagu mõõdetakse.

Mitme sõiduki sõidukiiruse mõõtmine pole antud kiirusmõõteseadmega võimalik. Seega ei nõustu kohtuväline menetleja kaebaja seisukohaga, et mõõdeti kolme sõiduauto kiirust korraga.

Kiirusmõõteseade UltraLyte võimaldab sõidukite kiirusi mõõta maksimaalselt 1200 m kauguselt. Kiirusmõõturi kasutamise protokollil on märgitud mõõtekauguseks 241.8, mida võib pidada tavapäraseks mõõtmise kauguseks.

Kiirusmõõteseadmega UltraLyte saab sõidukite kiirusi mõõta erinevate režiimidega, kuid tabloole fikseerub alati viimane mõõdetud sõidukiiruse ja mõõtekauguse näit. Eelnevaid mõõdetud sõidukiirusi ei ole võimalik seadmest enam vaadata. Samuti video või helitehnika kasutamine ei ole kohustuslik ning kohtuvälisel menetlejal ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes, kes kirjeldab seda, et fikseerides sõidukiiruse, peatas ta sama sõiduki. Kaebaja ise on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil kirjutanud omakäeliselt, et juhtides sõidukit kiirendas selleks, et teises reas liikuv sõiduk kaebaja sõidukile ette ei pööraks. Samuti väljendab kaebaja kahetsust ning viitab sellele, et tavaliselt ta linnaliikluses kiirust ei ületa.

Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

4-15-3161

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et N.A 01.05.2015.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Imre Aunapuu 29.04.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,15,006064 otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused.

V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kuigi N.A kahtleb, et tema ületas kiirust sellises määras, nagu on kiirmenetluse otsuses märgitud, leiab kohus, et kiiruse ületamine on tõendamist leidnud. Nimelt on kiiruse ületamine tõendamist leidnud kiirmenetluse otsusega nr 10220132766817 millest nähtub, et N.A

29.04.2015.a kell 06:52 Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Toompuiestee l Tehnika tänava/Suurtüki tänava suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 75 km/h +/- 3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/hseega ületas N.A suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h; samuti menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles N.A selgitab, et ta kiirendas, kuna ei soovinud, et teise rea auto talle ette jääks;

tunnistaja Kristjan Jaaska ütluste kohaselt mõõtis ta koos abipolitseinikuga 29.04.2015.a Toompuiesteel Tehnika tänava ja Suurtüki tänava vahelises teelõigus sõidukite kiirust. Suurtüki tänava suunas liikus Skoda Rapid reg.märk XXX, mille kiiruseks mõõtis ta 75 km/h (sõiduk eemaldus patrullautost). Sõiduk peatati ning juhiks osutus N.A, kes ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h; kiirusemõõturi kasutamise protokolliga nähtub, et 29.04.2015.a kell 06:52 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Toompuiesteel suurtüki tänava suunas on suurim lubatud kiirus 50 km/h, sõiduk Skoda Rapid, registrimärgiga XXX, mida juhtis N.A, sõitis aga kiirusega 75 km/h. Kiirust mõõdeti UltraLyte LTI 20-20

UX020596. Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-15/00074 (taatlus kehtiv kuni 13.03.2016.a) tõendab, et mõõteseade on taadeldud. Seadet on testitud 28.04.2015.a kella 20:05 ajal ja seade oli töökorras. Samuti nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et kaebaja auto eemaldus patrullautost ning mõõdetav sõiduk liikus koos mitme autoga. Sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõtmine paigal seistes ning kiirusmõõtur oli mõõtmise hetkel politseiametniku käes. Mõõtmine toimus asulasisesel teel, nähtavus oli hea, ilmastik oli vihmane, teeolud olid märjad. Seega N.A poolt juhitud mootorsõiduki Skoda Rapid reg.märk XXX kiiruse näit on õige ning N.A ületas sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h.

4-15-3161

Kohus on seisukohal, et N.A poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/. Kohus leiab, et N.A pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta otsustas ületada suurimat lubatud kiirust, enda sõnade kohaselt, kuna ta ei soovinud, et teise rea auto talle ette jääks. Seega N.A teadlikult kiirendas, et mööduda sellest teisest autost, seejuures pidi ta pidama võimalikus, et ta ületab suurimat lubatud kiirust. Kohus on seisukohal, et lubatud suurima kiiruse ületamine on alati tahtlik tegu. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus juhtima tähelepanu teatud kaebaja väidetele. Kaebaja on ette heitnud kaebuses, et mõõtmine toimus eemalduvale autole ja 238 meetri kauguselt. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga, et kiirusemõõtur UltraLyte võimaldab kiirust mõõta maksimaalselt 1200 m kauguselt, mis tuleneb antud kiirusmõõte seadme kasutusjuhendist. Seega sellest seisukohast lähtudes saab tõesti väita, et mõõtekaugust saab pidada tavapäraseks kauguseks. Samuti võimaldab kiirusemõõtur UltraLyte mõõta kiirusi ka eemalduvatel autodel, seega selline etteheide ei ole asjakohane.

Samuti ei ole oluline, kui mitu autot korraga vaateväljas oli, sest Eestis kasutuses olevad kiirusmõõturid toimuvad põhimõttel, et laserkiir peegeldub konkreetse objekti ja seadme vahel. Kui kiirust ületava mootorsõiduki ja kiirusmõõturi vahel on takistused (nt teised autod), siis ei suudeta kiirust fikseerida ning kiirusmõõte seadmesse ilmub veateade. Seega ei olnud võimalik, et korraga mõõdeti kolme mootorsõiduki kiirust. Seega antud väide on asjakohatu ja ei ole leidnud tõendamist. Mis puudutab väidet, et ainult kaebaja auto peatati, ning siin puudub võrdse kohtemise printsiip, märgib kohus järgmist. Kohus on eelpool selgitanud, et UltraLyte kasutusjuhendist tulenevalt ei ole võimalik korraga mitme sõiduki sõidukiiruse mõõtmine. Seega kaebaja proovides kohtule jätta muljet, et politsei otsustas ainult tema kinni peatada ning teisi liiklusseaduse rikkujaid ta ei puudutanud, on asjakohatu ja kohtu eksitamine. Kui politsei otsustas neid teisi autosid mitte peatada, tähendab see seda, et need mootorsõidukit liiklesid lubatud kiirusega ning nende peatamiseks ei olnud põhjust. Kaebaja ei saa väita, et ka teised ületasid kiirust, kui tal pole sellist väidet mitte kui millegagi kinnitada ning tal on ainult enda arvamus. Seega kuna politseil ei olnud teiste mootorsõidukite peatamiseks seaduslikku põhjust ei saa rääkida ka võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisest. Seadus on kõigile täitmiseks ning selle eest on kõik võrdsed.

4-15-3161

Samuti on kaebuse esitaja seadnud kahtluse alla, kas talle näidati tema kiirust. Kohus selgitab veelkord, et UltraLyte kiirusmõõteseadel on küll erinevaid tabloosid, kuid seade fikseerib alati ainult viimase mõõdetud sõidukiiruse ja mõõtekauguse näidu. Seega ei ole kohtul alust kahelda, et fikseeritud kiiruse näit kuulus tõepoolest N.A poolt juhitud mootorsõidukile Skoda Rapid reg.märk XXX. Mis puudutab, et asja ei filmitud ega fotografeeritud, märgib kohus järgmist. Eesti Vabariigis kehtivad seadused ei pane politseile kohustust kasutada videoja/või fotosalvestust rikkumise tuvastamisel. Muidugi on hea, kuid politseil on võimalus kasutada videosalvestust, kuid selle puudumine ei saa olla aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, samuti ei ole selline lähenemine seadusandja tahe. Kuivõrd UltraLyte komplekti ei ole valmistaja poolselt ettenähtud salvestusseadet, ei olnud haldustoimingu teostajal võimalust ka enda toimingute salvestamiseks. Kohus viitab, et N.A on möönnud, et ta ületas kiirust, kuid on kahelnud asjaolus, et tema kiirus oli 75 km/h. On kaheldav, et N.A pidevalt jälgis, milline kiirus tal spidomeetril oli. Seega ei saa N.A tõsikindlalt väita, et tema kiirus ei olnud see, mis politsei poolt mõõdeti. Samuti on oluline siinkohal, et N.A kiirendas selleks, et teises reas oleva auto talle ette ei jääks, kui see teine auto sõitis lubatud kiirusega, siis on tõenäoline, et N.A kiirendades sai oma mootorsõiduki kiiruseks tõesti 75 km/h.

Kohus on seisukohal, et N.A-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus on seisukohal, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud N.A käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestatakse KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus (avaldatud kohtuvälisele menetlejale) ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab isiku poolt toimepandud teo raskusele ja karistuse tühistamiseks puudub alus.

Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 109, § 110, § 111, § 113, § 120.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/