1-15-1845/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-1845

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Paavo Randma, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Vladimir Šumnovi süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja § 199 lg 2

p-de 4, 8 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. aprilli 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Vladimir Šumnov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 8. aprilli 2015 kohtuotsus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu

kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse

pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada

saama.

Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu 8. aprilli 2015 otsusega tunnistati Vladimir Šumnov lühimenetluses süüdi KarS

§ 184 lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks neli aastat ja

kuus kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja

mõisteti V. Šumnovi karistuseks kolm aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 arvati karistuse

hulka kinnipidamise aeg ning vangistuse kandmise alguseks loeti 14.10.2014.

2. Maakohus mõistis V. Šumnovilt menetluskuludena välja kokku 2864 eurot: 975 eurot sundraha,

1349 eurot ekspertiisitasu (DNA ekspertiis nr 14E-GE1345; arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiis

nr 14E-LÕX0139) ja 540 eurot kaitsja osutatud õigusabi eest. Need menetluskulud tuleb

süüdistataval otsuse kohaselt tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180

lg 3 alusel jäeti osa ekspertiisitasust, s.o 1092 eurot narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN1117 eest

riigi kanda.

Esitatud määruskaebus

3. Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse süüdistatav V. Šumnov, kes palub osaliselt tühistada

08.04.2015 otsus temalt välja mõistetud menetluskulude osas. V. Šumnovi arvates oleks kogu

ekspertiisi kulu tulnud jätta riigi kanda, sest ekspertiiside läbiviimine ei olnud vajalik. Ta tunnistas

ennast kohe pärast kinnipidamist süüdi ja selgitas ka, millist narkootilist ainet ta käitles. Lisaks

taotleb süüdistatav kaitsjatasu riigi kanda jätmist. V. Šumnov on töötu ja viibib hetkel vanglas.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Tulenevalt KrMS §-st 318 on süüdistataval õigus esitada apellatsioon lühimenetluses tehtud

süüdimõistva otsuse peale. Samas osutab ringkonnakohus KrMS § 189 lg-s 3 sätestatule, mille

kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle

vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (st

määruskaebemenetluses). Kuna V. Šumnov vaidlustab Viru Maakohtu 08.04.2015 otsuse üksnes

menetluskulude osas, lahendab ringkonnakohus kaebuse määruskaebe korras.

5. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu otsuse ja määruskaebusega, leiab, et esimese astme

kohtu otsus on põhjendatud ning kaebuses esitatud asjaolud ei too kaasa selle tühistamist.

6. Kolleegium leiab, et V. Šumnovilt on põhjendatult KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõistetud

DNA ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiiside kulud. Süüdistatavale saab panna ekspertiisi

hüvitamise kohustuse, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu

tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt nt RKKKm nr 3-1-1-121-

13, p 6).

6.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa menetlejale heita ette hoolikust kriminaalasja menetlemisel

ning objektiivsete tõendite kogumist. DNA ekspertiisiga nr 14E-GE1345 tõendatakse leitud

narkootilise aine kuulumist V. Šumnovile, st kriminaalasjas olulist asjaolu. Ekspertiisimääruse

kohaselt oli ekspertiisi eesmärgiks tuvastada ka teistelt isikutelt pärineva bioloogilise materjali

esinemine narkootilise aine pakenditel ehk teha kindlaks, kellelt süüdistatav narkootilise aine

omandas või kellega koos seda käitles. Kuigi nimetatud isikuid ei tuvastatud, omaks selline teave

käesolevas kriminaalasjas olulist tähtsust. Eriti kui arvestada V. Šumnovi selgitusi, et ostis

narkootilist ainet Tallinnas tundmatu isiku käest.

6.2. KarS § 184 järgi on karistatav üksnes suures koguses narkootilise aine käitlemine. NPALS § 31

lg 3 kohaselt on narkootilise aine kogus suur, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt

kümnele inimesele. Isiku süüdimõistmiseks KarS § 184 järgi tuleb tuvastada, kas tema poolt

käideldud narkootilise aine kogus oli suur. Seepärast viidi läbi ka arstlik kohtutoksikoloogia

ekspertiis nr 14E-LÕX0139. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et narkootilise aine suurt kogust

saab tõendada eelkõige ekspertiisiga (vt nt RKKKo nr 3-1-1-7-14, p 12; nr 3-1-1-89-13, p 12).

6.3. Kuigi V. Šumnov andis kohtueelses menetluses põhjalikke ütlusi, ei pea menetleja panema

ennast olukorda, kus süüdistatava ütluste andmisest keeldumisel istungil on tal narkootilise aine

seotust isikuga ja selle kogust raske tõendada. Ekspertiis on objektiivne tõend, mis annab

kohtumenetluses kriminaalasjas oluliste asjaolude kohta vajalikku teavet. Seepärast saab pidada DNA

ekspertiisi nr 14E-GE1345 ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiis nr 14E-LÕX0139 läbiviimist

ning nende kulude väljamõistmist süüdistatavalt põhjendatuks.

7. Menetluskulude tasumise üldise reegli kohaselt hüvitab kõik menetluskulud otsusega süüdi

mõistetud isik KrMS § 180 lg 1 järgi. V. Šumnovi olukorda on juba maakohtu otsusega niigi oluliselt

kergendatud: tema menetluskulusid vähendati ning pikendati kulude tasumise tähtaega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses toodud esile asjaolusid, mis annaksid KrMS § 180

lg 3 järgi alust jätta täiendavalt veel menetluskulusid riigi kanda, seda eriti olukorras, kus maakohtu

otsusega määrati menetluskulude tasumise tähtajaks üks aasta. Süüdistatav ei ole ka põhjendanud,

miks peaks kaitsjatasu hüvitama riik.

8. Maakohus on lisaks menetluskulude vähendamisele süüdistatava olukorda kergendanud ka kulude

tähtaja tasumise pikendamisega maksimaalse tähtajani. Viru Maakohtu otsuse kohaselt on

V. Šumnovil võimalik KrMS § 180 lg 3 järgi tasuda menetluskulusid summas 2864 eurot osade kaupa

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Juhindudes analoogia korras

KrMS §-st 424 ei või rahalise karistuse (st ka menetluskulu) ositi maksmisel selle täieliku tasumise

tähtaeg ületada ühte aastat, mis tähendab, et V. Šumnovile on menetluskulude tasumiseks antud

maksimaalne tähtaeg.

9. Olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu,

lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe

väljanõudmist (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12, p 7). Seega peaks V. Šumnov menetluskulude

täiendavaks vähendamiseks tõendama, et tal puudub igausugune vara, mille arvelt menetluskulusid

tasuda, kuid seda isik teinud ei ole. Ka ei ole ta taotlenud vastava teabe väljanõudmist. Pelgalt

vangistuses viibimine ja töökoha puudumine ei tähenda automaatselt, et V. Šumnovil ei ole võimalik

menetluskulusid tasuda (vt ka RKKKm nr 3-1-1-110-13, p 9).

Lisaks tuleb veel arvestada seda, et üldjuhul on süüdimõistetule, st isikule, kelle süüdimõistev

kohtuotsus on jõustunud, vanglas tagatud võimalus osaleda tööhõives. VangS § 37 kohaselt on

kinnipeetav kohustatud töötama ja VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse

korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui

kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla

majandustöödel.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Paavo Randma

Tiit Lõhmus