3-13-2063/57 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-2063 Haldusasi R.P. kaebus Maksuja Tolliameti 25. juuni 2013. a vastutusotsuse nr 13-7/324-8 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17. novembri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus R.P. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja R.P. Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata R.P. taotlus pikendada kohtu poolt määratud tähtaega riigilõivu tasumiseks.

2. Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.

3. Tagastada H.P. poolt 14. mail 2015 käesolevas asjas apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 750 euro ulatuses H.P. arveldusarvele AS-s SEB Pank nr XXXXXXXXX .

4. Määrus saata resolutsiooni p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohus jättis 17. novembri 2014. a otsusega rahuldamata R.P. kaebuse Maksuja Tolliameti 25. juuni 2013. a vastutusotsuse nr 13-7/324-8 tühistamiseks. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 17. novembri 2014. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Koos apellatsioonkaebusega palus kaebaja end menetlusabi korras vabastada apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Tartu Ringkonnakohus jättis 12. jaanuari 2015. a määrusega kaebaja taotluse menetlusabi jätkamiseks rahuldamata, jättis R.P. apellatsioonkaebuse käiguta ja andis tähtaja kümme päeva alates määruse jõustumisest riigilõivu 750 euro tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

2. R.P. esitas Tartu Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015. a määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus jättis 22. aprilli 2015. a määrusega R.P. määruskaebuse menetlusse võtmata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 234 ja § 219 lg 6 alusel. HKMS § 179 lg 3 kohaselt jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Seega jõustus Tartu Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015. a määrus 22. aprillil 2015, kui Riigikohus tegi lahendi, millega jättis R.P. poolt Tartu Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata. Kuna ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015. a määrus jõustus 22. aprillil 2015, hakkas tähtaeg apellatsioonkaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kulgema 22. aprill 2015 ning viimane päev riigilõivu tasumiseks oli 4. mai 2015.

3. Käesolevas haldusasjas apellatsiooniastmes tasumisele kuuluv riigilõiv laekus 14. mail 2015.

4. Tartu Ringkonnakohtu 19. mai 2015. a kohtunõudega paluti kaebajal selgitada, miks ei olnud kaebajal võimalik järgida kohtu poolt määratud tähtaega riigilõivu tasumiseks. Kaebaja selgituse kohaselt kvalifitseerub Riigikohtu 22. aprilli 2015. a määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 tähenduses menetlust lõpetava määrusena ja selline määrus tuli sama sätte alusel talle kätte toimetada. R.P. hinnangul ei ole talle nimetatud määrust nõuetekohaselt kätte toimetatud. Riigikohtu 22. aprilli 2015. a määrust ei ole kaebajale saadetud posti teel ega nõuetekohaselt elektronposti vahendusel. R.P. väitel on Riigikohus 22. aprilli 2015. a määruse saatnud kaebaja e-posti aadressile XXXXXX , kuid kaebaja sõnul ei kasuta ta seda e-posti aadressi juba aastaid. Lisaks puudub Riigikohtu e-kirjas kohustus teavitada kirja kättesaamisest. Seetõttu ei pidanud kaebaja vajalikuks kohut sellest teavitada ning tasus riigilõivu kohe, kui kaebaja määrust märkas. Lisaks selgitab kaebaja, et tavakodanik ei kontrolli oma erinevaid sidevahendeid sellise tihedusega nagu kohtuametnikud. R.P. palus kohtul arvestada, et vastutusotsuse jõustumisel on nii kaebajale endale kui ka tema perekonnale drastilised tagajärjed. R.P. palus eelnevat käsitleda menetlustähtaja ennistamise taotlusena.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus pikendada kohtu poolt määratud tähtaega riigilõivu tasumiseks tuleb jätta rahuldamata (I) ning apellatsioonkaebus kaebajale tagastada (II).

I

6. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kohtu poolt määratud tähtaega ületades. HKMS § 70 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus ei pikenda enda määratud tähtaega. HKMS § 69 lg 1 alusel võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avaldusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.

7. Riigikohus on mõjuva põhjuse olemasolu käsitlenud mitmetes seaduses sätestatud tähtaja ennistamist puudutavates lahendites. Ringkonnakohtu hinnangul on Riigikohtu seisukohad käsitletavad ka kohtu poolt määratud tähtaja pikendamise korral mõjuva põhjuse olemasolu kindlakstegemisel. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (Riigikohtu 16. jaanuari 2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

8. R.P. on vastuses ringkonnakohtu 19. mai 2015. a kohtunõudele esitanud menetlustähtaja ennistamise taotluse. Ringkonnakohus tõlgendab taotlust kohtu poolt määratud tähtaja pikendamise taotlusena. Kaebaja on taotluses selgitanud, et Riigikohtu 22. aprilli 2015. a määrus, millega jõustus Tartu Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015. a määrus, ei ole talle nõuetekohaselt kätte toimetatud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et Riigikohtu 22. aprilli 2015. a määrus tuleb kaebajale kätte toimetada. Ringkonnakohus selgitab, et eristada tuleb kättetoimetamist ja teatavakstegemist ehk edastamist (vabas vormis). HKMS § 232 lg 1 järgi Riigikohtu otsus või määrus edastatakse menetlusosalistele. Vaba vorm tähendab HKMS seletuskirja kohaselt igasugust kohtu poolt eelistatavaks peetud vormi, mille kohta ei ole kehtestatud konkreetseid tehnilisi nõudeid. Samas peab kohus alati valima sellise vormi, et eelduslikult oleks tagatud kohtulahendi viivituseta menetlusosalise kätte jõudmine. Esmajoones on silmas peetud ilma digiallkirjata kohtulahendi saatmis elektronpostiga, kui isik on avaldanud valmisolekut suhelda kohtuga elektroonilisel teel (vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne 2013, lk 281). Praegusel juhul on Riigikohus edastanud 22. aprilli 2015. a määruse kaebaja e-posti aadressile XXXXXX . Nimetatud e-posti aadressilt on R.P. saatnud Riigikohtule vahetult enne 22. aprilli 2015. a määrust 14. aprillil 2015 tõendi kautsjoni tasumisest. Seega on R.P. avaldanud valmisolekut suhelda kohtuga elektroonilisel teel just nimetatud e-posti aadressilt. Lisaks nähtub ringkonnakohtule esitatud 25. mai 2015. a avaldusest, et R.P. kasutab e-posti aadressina XXXXXX ning XXXXXX . Ringkonnakohus eeldab, et kui isik on loonud endale spetsiaalse e-posti aadressi menetlusega seotud info saamiseks, siis kontrollib isik seda e-posti ka regulaarselt. Kuigi Riigikohus on edastanud 22. aprilli 2015. a määruse 28. aprillil 2015, siis ei ole kaebaja tasunud riigilõivu 10-päevase ajavahemiku jooksul ning on ebamõistlikult kaua viivitanud riigilõivu tasumisega.

9. Mõjuva põhjusena ei saa käsitleda ka haldusasja kaalukat iseloomu, kuna menetlustähtaegade arvestamisel ei oma haldusasja kaalukus tähtsust. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata R.P. taotlus pikendada kohtu poolt määratud tähtaega riigilõivu tasumiseks.

II

10. HKMS § 187 lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus. Tartu Ringkonnakohus on

12. jaanuari 2015. a määrusega andnud kaebajale tähtaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse kõrvaldamiseks, s.o selle esitamisel riigilõivu tasumiseks summas

750 eurot või menetlusabi taotluse esitamiseks. Sama määruse põhjendavas osas (p 8) on ringkonnakohus kaebajale selgitanud, et kui apellant jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. Kuivõrd riigilõivu tasumise tähtpäev oli 4. mai 2015 ning riigilõiv tasuti 14. mail 2015, siis on apellant jätnud kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata. Kaebaja ei ole esitanud ka mõjuvat põhjust kohtu poolt määratud tähtaja pikendamiseks.

11. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal on olnud mõistlik aeg apellatsioonkaebuses esinenud puuduse kõrvaldamiseks. Hoolimata sellest on kaebaja tasunud riigilõivu tähtaega ületades. Seega tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 4 alusel kaebajale tagastada. HKMS § 187 lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

13. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Et kohus tagastab käesoleva määrusega apellatsioonkaebuse selle esitajale HKMS § 187 lg 4 2. ls alusel, esineb HKMS § 104 lg 5 p-s 2 toodud alus riigilõivu tagastamiseks. Kaebuse tagastamisel riigilõivu tasumiseks ei ole vajalik esitada eelnevalt taotlust riigilõivu tagastamiseks (vt Riigikohtu

23. septembri 2010. a määrus nr 3-3-1-41-10, p 9). Seega tuleb 14. mail 2015 H.P. poolt käesolevas asjas apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv H.P. le tagastada. Käesolev määrus tuleb selles osas edastada täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Einar Vene