1-15-3906/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-3906

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.juunil 2015.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-3906 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, ja Urmas Reinola Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.mai 2015.a kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Andres Orumaa

(Ants Ambos) (isikukood 38812244215, viibib Tallinna Vanglas) kaebus

RESOLUTSIOON

1. Andres Orumaa apellatsioon osas millega vaidlustatud Jätta KrMS 9. peatüki 2. jao ehk

kokkuleppemenetluse sätete rikkumist ja § 339 lõike 1 rikkumist kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Andres Orumaa kaebus Väljamõistetud menetluskulude vaidlustamise osas jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE

KÄIK

1.Harju Maakohtu 15.mai 2015 otsusega mõisteti Andres Orumaa kokkuleppemenetluses õigeks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (24.02.2014 sõiduki BMW reg nr registreerimismärkide varguses) JK XXXXXX

seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. süüdi Andres Orumaa tunnistati kokkuleppemenetluses KarS

ja teda karistati vangistusega 8 kuud. Andres Orumaa KarS § 215 lg 2 p 1 järgi Süüdi tunnistati § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 5 kuud. Süüdi tunnistati Andres Orumaa

KarS § 349 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o summas 96 eurot, mis ümberarvestatult vastab 10 päeva vangistust. Süüdi tunnistati KarS § 209 lg 2 p 1, 3 Andres Orumaa järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat. Süüdi tunnista KarS § 331 ti Andres Orumaa

4 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuud Andres Orumaa . Süüdi tunnistati KarS § 344 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 kuud. Süüdi tunnistati KarS § 345 lg 1 järgi ja teda karistati Andres Orumaa vangistusega 5 kuud.

3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus KarS § 68 lg 1

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 6 kuud 19 päeva ning ärakandmisele kuulus päeva vangistust. Karistuse algust arvati vangistus 2 aasta 5 kuud 11 27.02.2014.a. Tsiviilhagid rahuldati ja mõisteti välja vastavalt kokkuleppes märgitule. Välja mõisteti menetluskulud, s.o sundraha 585 eurot, kaitsjatasu 1 951,20 eurot, teisaldamise tasu 38.40 eurot, teisaldamise tasu 305, 60 eurot ja 54, 40 eurot. Samuti ekspertiisi kulud 564 eurot ja 1 608 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud

12 kuu jooksul. Sama otsusega lahendati ka määrati tasumisele asitõenditega seonduv.

2. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav , kes märgib, et ei nõustu maakohtu Andres Orumaa otsusega ja seda põhjusel, et prokurör loobus süüdistusest osas milles kannatanuks JK. Prokurör loobus süüdistusest, et saaks sõlmida kokkuleppe, kuna kannatanu ei olnud nõusolekut andnud. Maakohus mõistis teda õigeks, kuna prokurör loobus süüdistusest ja kinnitas sõlmitud kokkuleppe. Leiab, et sellisel viisil saadud kokkulepe on ebaseaduslik ning tegemist on KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumisega. Tema nõustus kokkuleppega, kuna avaldati survet prokuröri Seoses eeltooduga palub tühistada poolt. maakohtu otsus ja saata kriminaaltoimik prokuratuurile ning taandada prokurör ja anda kriminaalasiasi teise menetlusse. Ka ei nõustu väljamõistetud menetluskuludega, kuna kohus oleks pidanud arvestama, et karistuseks oli 3 aastat vangistust ning vangistuses viibides on võimatu tasuda menetluskulusid. On ilmselge, et menetluskulude tasumine käib üle jõu ning need tuleks osaliselt jätta riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, Andres Orumaa kaebusega, asub alljärgnevale seisukohale.

Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4, lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9.

peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooni, mille on esitanud Andres Orumaa, on viidatud kokkuleppemenetlust reguleeriva Kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, s.t rikkumisele, et süüdistatav ei ole väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on apellant millise vaidlustamine on võimalik eeltoodud viidanud asjaolule, punktis viidatud seaduse kohaselt ka kokkuleppemenetluses, s.o . KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumine Kolleegium, tutvudes nii kriminaalasja materjalidega, kokkuleppega, kohtuotsusega ja apellatsiooni väidetega, leiab ü on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning ksmeelselt, et apellatsioon selles osas tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud oma lahendites nt 3-1-1-64-11 ja 3-1-1-43- ,

et muuhulgas ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kriminaalasjas on Andres Orumaa, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 04.mail 2015.a (kd 2 lk 37-42). Andres Orumaa kinnitab kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 2 lk 42). Seejuures on kokkuleppes kirjeldatud nii toimepandud kuritegusid, kuritegude kvalifikatsiooni kui ka nende eest taotletavat karistuse liiki ja määra. Seega on nii süüdistatav ja kaitsja nõustunud kuritegude kvalifikatsioonidega ja jõudnud kokkuleppele prokuröriga ka karistuste liigi ja määra osas.

Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Andres Orumaa kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega (kd 2 lk 48 pöördel) ning sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu, s.h kuritegude kvalifikatsiooni, karistuste liigi ja määra osas. Lisaks on süü kinnitanud kohtule, et nõustub kokkuleppega vabatahtlikult ja väljendas distatav Andres Orumaa oma tõelist tahet ( pöördel). Kohtus avaldatud kokkuleppe sõlmimist vabatahtlikult kd 2 lk 48 Andres Orumaa poolt ja selle vastavust varasemale kokkulepitule kinnitab seejuures ka süüdistatava kaitsja (kd 2 lk 48

pöördel).

Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on teinud otsuse vastavalt kokkuleppes kokkuvõtvalt märgitule ning süüdistatava väide, et oli sunnitud sõlmima ja kokkulepet selleks puudus tema vaba tahe, on ainetu.

Käesolev kriminaalasi oli kohtusse saadetud üldmenetluses ning kokkuleppe sõlmimisel prokurör loobus , s.o 24.02.2014

XXXXXX KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdistuse osas JK sõiduki BMW reg nr registreerimismärkide varguses epi süüdistuses eelmärgitud soodis t. Seega ei sisalda kokkulepe enam kuriteo episoodi ning selles osas on prokurör sisuliselt loobunud süüdistusest.

Maakohtu otsuses on käesoleval juhul õigeksmõistmise aluseks KrMS § 301 sätestatu ja nimelt see, et prokurör on süüdistusest loobunud. Sellel alusel süüdistatava õigeksmõistmine on kohtule siduv ning

kohtul ei ole seadusest tulenevalt muud võimalust, kui süüdistatav õigeks mõista. Süüdistusest loobumine aga tähendab sisuliselt seda, et enam ei ole süüdistust, mida § 301 kohaselt arutada. KrMS

tingib prokuröri loobumine süüdistusest kohtus vältimatult isiku õigeksmõistmise. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1- -

49 07 üheselt märkinud, et kohtul ei ole õigust ega kohustust kontrollida prokuröri poolt süüdistusest loobumise õigsust ning põhjendatust. Lisaks ei saa sellisel juhul asja läbi vaadata ka apellatsioonikohus süüdistatava apellatsiooni alusel, kuna süüdistust, mille järgi kriminaalasja arutada, enam ei ole. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast ei ole kohtuotsus KrMS osalise poolt. § 301 alusel õigeksmõistmises vaidlustatav ühegi menetlus

4. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et KrMS § 189 lg 2 kohaselt otsustatakse kohtumenetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS §

189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebekorras. Vastavalt KrMS § 189 lgle 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lg-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Andres Orumaa on vaidlustanud kokkuleppemenetluses tehtud otsust Süüdistatav menetluskulude osas, Andres Orumaa

mistõttu tuleb lahendada kaebus määruskaebemenetluses.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kolleegium osundab esmalt asjaolule, et antud kriminaalasjas kajastub menetluskulude väljamõistmine sõlmitud kokkuleppes nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et peab . Kokkuleppest

tasuma süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha ja kriminaalmenetluse kulud (kd 2 lk 42).

Kohtuistungil on prokurör avaldanud kokkuleppe, milles viide ka kriminaalmenetluse kuludele. Maakohtu istungil on süüdistatava Andres Orumaa kaitsja taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Samuti on kaitsja taotlenud anda menetluskulude tasumiseks maksimaalne tähtaeg (kd 2 lk 42 pöördel) äesoleval juhul ei ole esitanud mingeid tõendeid . K Andres Orumaa ega tema kaitsja

süüdistatava t märgitud, et varatuse kohta. Arvestades Riigikohtu senist praktikat, milles korduval süüdistatav on menetluskulude tasumisest vabastamise taotlemisel kohustatud oma varatust tõendama (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-44-15). Kohtukolleegium juhib Andres Orumaa menetluskulude tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Ainuüksi väide, et ei suuda tasuda menetluskulusid, ei tõenda veel tema maksejõuetust. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-1-105-12. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Andres Orumaal esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks, kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul ositi kohtuotsuse jõustumisest arvates. Samuti tulenevalt KrMS § 424 sättest on kohtu poolt kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid seda pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-12. leiab Arvestades kõike eeltoodut ringkonnakohus, et Andres Orumaa kaebus menetluskulude osas tuleb . jätta rahuldamata

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus Andres Orumaa apellatsiooni osas millega vaidlustatud KrMS 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumist ja § 339 lõike 1 rikkumist üksmeelselt kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata KrMS §

.

337 lg 1 p 1, kohtu 15.mai 2015.a otsuse menetluskulude § 390 jätab ringkonnakohus Harju Maa väljamõistmise osas muutmata ning Andres Orumaa kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Urmas Reinola Ivi Kesküla