4-14-192/73 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-14-192

Otsuse kuupäev 29.05.2015

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Väärteoasi Roela Apteek OÜ väärteoasi ravimiseaduse § 104 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend Ravimiameti 27.12.2013 otsus väärteoasjas nr 958013000014

Kaebuse esitaja menetlusalune isik Roela Apteek OÜ

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 15.04.2015, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Roela Apteek OÜ ja tema kaitsjad v.-adv. Silja Elunurm ja Helmeri Indela ning kohtuväline menetleja Ravimiamet, esindaja Andrus Varki

RESOLUTSIOON

Roela Apteek OÜ kaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Ravimiameti (registrikood 70003477; Nooruse 1, 50411 Tartu) 27.12.2013 otsus väärteoasjas nr 958013000014, millega määrati Roela Apteek OÜ-le (registrikood 12493657, asukoht Tartu mnt 13 Roela alevik Vinni vald Lääne-Viru maakond, 46602) ravimiseaduse §

18 lg 1 ja § 26 lg 1 rikkumise eest, ravimiseaduse § 104 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv

10 000 (kümme tuhat) eurot, Roela Apteek OÜ karistamise osas ravimiseaduse § 18 lg 1 rikkumise eest ja karistuse määramise osas ravimiseaduse § 104 lg 2 alusel ning lõpetada ravimiseaduse § 18 lg 1 rikkumise osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, tehes uue otsuse.

Süüdi tunnistada Roela Apteek OÜ ravimiseaduse § 26 lg 1 rikkumise eest ning ravimiseaduse § 104 lg 2 alusel karistuseks mõista rahatrahv 5000 (viis tuhat) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi Swedbank kontole nr 221023778606 või SEB kontole nr 10220034796011, viitenumber 10707700034779.

VTMS § 23 alusel mõista välja Eesti Vabariigilt Roela Apteek OÜ kasuks 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Ravimiamet koostas 02.12.2013 Roela Apteek OÜ suhtes väärteoasjas nr 958013000014 väärteoprotokolli.

Väärteo toimepanemise aeg ja koht: 09.10.2013-06.11.2013 Roela Apteek Tartu mnt 13 Roela alevik Vinni vald Lääne-Viru maakond.

Väärteo lühikirjeldus: Roela Apteek OÜ (12493657) on Eesti Äriregistrisse kantud juriidiline isik, kellele on Ravimiameti poolt väljastatud apteegiteenuse osutamise tegevusluba nr 708, mis kehtib 01.08.2013 kuni 31.07.2018; tegutsemiskoht Roela Apteek (Tartu mnt 13, Roela alevik Vinni vald Lääne-Viru maakond). Ravimiseaduse (edaspidi RavS) § 45 p 12 alusel on apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja kohustatud täitma RavS-st, selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja teistest ravimite käitlemist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

Roela Apteek OÜ (edaspidi Roela Apteek) hankis 09.10.2013 kuni 23.10.2013 kolmel korral hulgimüügiettevõttest Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ ravimeid (arve-saatelehed nr 20443 09.10.2013; nr 20912 16.10.2013 ja nr 21409 23.10.2013), mis müüdi 30.10.2013 Lätis asuvale apteegile SIA „Baltacon“ Aptieka nr 1 (arve-saateleht nr 30102013 30.10.2013). Roela Apteek hankis 30.10.2013 kuni 06.11.2013 kahel korral hulgimüügiettevõttest Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ ravimeid (arve-saatelehed nr 21919 30.10.2013 ja 22413 06.11.2013), mis on apteegis ja ootavad korraldust ravimite väljastamiseks (R O ütlused 11.11.2013).

Korralduse, millisest hulgimüügiettevõttest ja millises koguses ravimeid tellida, andis Roela Apteegi juhatajale R O’ile juhatuse liige I S. Tellimused edastati apteeki telefoni teel (R O ütlused 11.11.2013 ja I S ütlused 12.11.2013). Tellitavad ravimite kogused olid suured võrreldes apteegi tavapärase vajadusega ja mitmeid ravimeid ei ole apteegis tavaliselt müügil (neid tellitakse vaid vajadusel, kui retsept saabub). Tegemist oli apteegi jaoks tavapäratu tehinguga ja ravimid telliti juhatuse liikme korralduse alusel, et need Läti apteegile edasi müüa (R O ütlused 11.11.2013).

Tellimus ravimite hankimiseks eesmärgiga need Läti Apteegile edasi müüa tehti eraldi tellimusena apteegi tavapärasest ravimite tellimusest. Enamasti tellib Roela Apteek ravimid hulgimüügiettevõttest Tamro Eesti OÜ. Apteegi juhataja tegi saabunud ravimite osas tavapärase vastuvõtukontrolli, ravimid säilitati eraldi apteegis müüdavatest ravimitest. Roela Apteegi juhatuse liige andis teada, millal saabub transpordifirma ja millised ravimid tuleb Läti apteegile müümiseks komplekteerida. Apteek koostas oma arvutisüsteemist eestikeelse arve saatelehe (nr 30102013 30.10.2013). Ravimitega kaasaantav inglisekeelne arve (nr 30102013 30.10.2013) ja transpordileht (Delivery Note) toimetati apteeki juhatuse liikme poolt. Transpordilehele pidi apteegi juhataja märkima transporditeenust osutanud ettevõtte nime, auto numbri ja võtma allkirja saadetise üleandmise kohta. Transpordilehe üks originaal anti autojuhi kätte, teine saadeti raamatupidajale ning apteeki jäi koopia (R O ütlused 11.11.2013).

RavS § 29 lg 1 kohaselt on apteegiteenus ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine. RavS § 26 lg 1 alusel võib ravimeid hulgi müüa ja väljastada Ault ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ning ravimite tootmise tegevusloa omaja. RavS § 26 lg 3 alusel loetakse ravimite hulgimüügiks ravimite sissevedu, hankimist, ladustamist, säilitamist, transportimist ja väljavedu eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada. RavS § 18 lg 1 nimetab isikud, kellel on õigus ravimeid Eestist välja vedada – apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajal ravimite väljaveo õigust ei ole.

Läti apteegil võib olla õigus Eestist asuvast apteegist ravimeid hankida, kuid apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajal Eestis ei ole RavS § 29 lg 1 kohaselt õigust ravimeid hulgi müüa, sh välja vedada. RavS § 26 lg 1 kohaselt on ravimite hulgimüügiks vajalik ravimite hulgimüügi tegevusluba, mida Roela Apteek OÜ-l ei ole. Ostes ravimeid eesmärgiga need Läti apteegile hulgi edasi müüa, sh välja vedada, on Roela Apteek OÜ rikkunud RavS § 26 lg

1 ja RavS § 18 lg 1 kehtestatud nõudeid, mille kohaselt ei või apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja ravimeid hulgi müüa ega Eestist välja vedada.

RavS § 26 lg 1 ja § 18 lg 1 tulenevate nõuete rikkumise näol on tegemist ravimite käitlemisnõuete rikkumisega, mille eest näeb vastutuse ette RavS § 104. Roela Apteek OÜ tellis hulgimüügiettevõttest Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ ravimeid eesmärgiga neid Läti apteegile (SIA „Baltacon“ Aptieka nr 1) edasi müüa juhatuse liikme I Se korraldusel. Ravimite müük oli Roela Apteek OÜ huvides. Seega vastutab rikkumise toimepanemise eest karistusseadustiku § 14 lg 1 järgi Roela Apteek OÜ. Kuna rikkumine on toime pandud juriidilise isiku poolt, siis näeb käitlemisnõuete rikkumise eest vastutuse ette RavS § 104 lg 2. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

2. Ravimiameti 27.12.2013 otsusega väärteoasjas nr 958013000014 määrati Roela Apteek OÜ-le RavS § 104 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 10 000 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsuse teokirjelduses on lisaks väärteoprotokollis toodud teokirjeldusele märgitud, et ravimid, mis Roela Apteek OÜ juhatuse liikme I S korraldusel hulgimüügiettevõttest Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ tellis eesmärgiga neid Läti apteegile (SIA „Baltacon“ Aptieka nr 1) edasi müüa, väljastas apteegi juhataja R O. Käitlemisnõuete rikkumine toimus Roela Apteek OÜ juhatuse liikme I Se korraldusel Roela Apteek OÜ huvides, sest ravimite müügist saadi tulu ning tõusis apteegi käive.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 lg 3 järgi on RavS § 18 lg 1 ja § 26 lg 1 rikkumine pandud toime hooletusest, sest juhatuse liige küll ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Vastulauset ei ole esitatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

3. Ravimiameti otsuse peale esitas 13.01.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kaebuse ühes lisadega menetlusalune isik Roela Apteek OÜ oma kaitsja v.-adv. Silja Elunurme vahendusel.

Kaitsjad on seisukohal, et menetlusalune isik ei ole ravimiseadust rikkunud, kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõendid ja põhjendused RavS § 104 lg 2 alusel kvalifitseeritava teo toimepanemise kohta on ebapiisavad ja vastuolulised, samuti ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud ning tõendanud juriidilise isiku vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid.

3.1. Süüteokoosseisu objektiivne koosseis RavS § 18 lg 1 rikkumise näol ei ole tuvastatud.

RavS § 104 kohaselt karistatakse ravimi käitlemisnõuete või RavS § 26 lg 82 sätestatud vahendamisnõuete rikkumise eest juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Lahendamaks juriidilise isiku vastutuse küsimust tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul esimese sammuna tuvastada vahetult tegutsenud füüsilise isiku tegevuse koosseisupärasus, õigusvastasus ja süülisus KarS § 2 lg 2 mõttes. RavS § 104 lg 2 näol on tegemist blanketse süüteokoosseisuga, mille sisustamisel tuleb lähtuda ravimiseaduse käitlemisning vahendamisnõudeid reguleerivatest normidest. Ravimiamet on sisustanud blanketse süüteokoosseisu RavS §-ga 18 lg 1 ning §-ga 26 lg 1, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. RavS § 18 lg 1 sätestab: „Eriluba nõudvaid kaupu võib Eestisse sisse ja Eestist välja vedada:“ Konkreetne loetelu, mis nimetab isikud, kes võivad ravimeid Eestist välja vedada järgneb vastava § 18 lg 1 alapunktides. RavS § 26 lg 1 sätestab: „Ravimeid võib hulgi müüa ja väljastada Ault ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ning ravimite tootmise tegevusloa omaja.“ Samas on kohtuväline menetleja väärteootsuses aga hoopis asunud seisukohale, et RavS § 29 lg 1 kohaselt ei ole apteegiteenuse tegevusloa omajal Eestis õigust ravimeid hulgi müüa, sh Eestist välja vedada. Seega on kohtuväline menetleja ise väärteootsuses määratlenud, et konkreetseks keelunormiks on hoopis RavS § 29 lg 1, mitte viidatud RavS § 18 lg 1 ja RavS § 26 lg 1, mille kaudu väidetavat blanketset süüteonormi püütakse sisustada. Eeltoodust tulenevalt on täiesti ebaselge materiaalõiguse norm, mille rikkumist RavS § 104 lg 2 raames menetlusalusele isikule ette heidetakse.

Kui kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik pani toime RavS § 18 lg 1 rikkumise, mis sisustab RavS § 104 lg 2 sätestatud blanketset süüteokoosseisu, siis peab olema tuvastatud ning tõenditega tõendatud konkreetne tegu, see tähendab: ravimite Eestist väljavedu, rikkumise toime pannud füüsiline isik, teo toimepanemise aeg ja koht. Väärteootsuses puudub mistahes analüüs selle kohta, kuidas, kelle poolt ning mis ajal on konkreetne etteheidetav tegu – ravimite väljavedu Eestist – menetlusaluse isiku poolt toimunud.

Kaitsjad toonitavad, et väärteotoimikusse lisatud menetlusaluse isiku ning SIA Baltacon Aptieka nr 1 vahel sõlmitud koostöölepingust (Cooperation Agreement) punktist 2.1 nähtub, et ravimite üleandmise tarnetingimuseks oli EXW Roela, Estonia. Rahvusvaheliste müügitehingute raames kasutatavad Incoterms 2013 tarnetingimused määratlevad EXW (ex Works) tingimust järgmiselt: „Laadimiskoht määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja teeb kaubad kättesaadavaks ostjale enda või muus asukohas, müüja kohustuste hulka ei kuulu kauba ekspordi tollivormistus ja veokile laadimine. Ostja kannab kõik riskid ja kulud, mis on seotud ja järgnevad kauba pealelaadimisele müüja nimetatud laadimiskohast.“ Väärteotoimikusse lisatud „Delivery Note“st nähtub picking-up address (tarneaadress): Roela Apteek OÜ, Tartu mnt 13, Roela apteek, Vinni vald, Lääne-Viru maakond 46602 Estonia. 11.11.2013 apteegi juhataja R O tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtub, et talle ei olnud teada, kes transpordi tellis, samuti ei olnud talle teada, kuhu ravimid viidi. Samas on R O öelnud, et pani kaubaga kaasa transpordilehe. 12.11.2013 juhatuse liikme I Se ülekuulamise protokollist nähtub, et transpordi tellisid lätlased. Auto sõitis Roelast otse Riiga. Kauba võttis apteegist peale Roberto OÜ, Läti ettevõte saatis tagasi CMR-i, kinnituseks, et kaup on kohale jõudnud. See tähendab, et ravimid anti üles SIA Baltacon Aptieka nr 1 (apteegile) Eestis, Roela Apteegi tegevuskohas. Tehingu osapoolte vahel oli selgelt määratletud, et transpordi, mistahes tollivormistuse ja muude formaalsete nõuete täitmise eest vastutab SIA Baltacon Aptieka nr 1. Kaitsjad rõhutavad, et praegusel juhul puuduvad mistahes andmed ning tõendid selle kohta, et menetlusalune isik üldse ravimid Eestist välja vedas. Roela Apteek OÜ ei toimetanud kaupa Eestist Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki, seda tegi SIA Baltacon Aptieka nr 1.

Varasemas Eesti kohtupraktikas puudub kohtute seisukoht selle kohta, mida võiks käsitada väljaveona ravimiseaduse tähenduses, kuid näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegium on 16.06.2010 otsuse nr 3-1-1-23-10 p-s 11.1 leidnud, et vedu tähendab narkootilise või psühhotroopse Ae edasitoimetamist transpordivahendiga. Kui menetlusalune isik andis kauba teisele apteegile (SIA Baltacon Aptieka nr 1 on Läti apteegitegevuse tegevusluba omav isik) üle enda tegevuskohas, milleks oli Roela, Vinni vald, Lääne-Viru maakond 46602 Eesti, ning ta ei tegelenud ise ei transpordi ega väljaveoga, siis ei ole tema poolt toime pandud Eestist väljavedu RavS § 18 lg 1 tähenduses, kuna ta ei ole tegelenud kauba edasitoimetamisega Eestist Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki. Seega ei ole täidetud süüteokoosseisu objektiivne külg.

Lisaks konkreetsele etteheidetavale teole ei ole väärteootsuses määratletud ka teo toimepanemise aega. Väärteootsuses on väärteo toimepanemise ajaks ja kohaks märgitud: „09.10.2013-06.11.2013 Roela apteek Tartu mnt 13, Roela alevik, Vinni vald, Lääne-Viru maakond“. Kui menetlusalusele isikule on aga ette heidetud RavS § 18 lg 1 kohaselt ravimite Eestist väljavedu, siis ei saa see olla toimunud pea kuu aega vältava ajaperioodi jooksul. Väljavedu saab reaalselt toimuda ühel konkreetsel ajahetkel. Seega tõendab juba Auüksi väärteoprotokoll, et kohtuväline menetleja ei ole suutnud tuvastada konkreetset etteheidetavat tegu, ja selle toimepanemise aega. See, et Roela Apteek on perioodil 09.10.2013 kuni 23.10.2013 sisse ostnud ravimeid hulgimüüja käest, ei saa kuidagi sisustada ja tõendada väidetavalt keelatud ravimite väljavedu RavS § 18 lg 1 tähenduses menetlusaluse isiku poolt. Samuti ei ole ravimite hulgiostude kaudu identifitseeritav väljaveo toimumise aeg. Seega tuleb seisukohale asuda, et ka süüteokoosseisu objektiivse külje ajamodaliteet ei ole tõendamist leidnud. Kuna deliktistruktuuri esimesel astmel (süüteokoosseis) on ilmnenud, et selle kõik elemendid ei ole täidetud ja tõendatud, siis ei vastuta menetlusalune isik RavS §

104 lg 2 alusel.

3.2. Juriidilise isiku vastutuse alused ei ole täidetud. Tuvastatud ei ole füüsiline isik, kelle poolt juriidilisele isikule etteheidetav tegu (RavS § 18 lg 1 rikkumine) on toime pandud.

Seega konkreetse menetlusaluse isiku suhtes käimas oleva väärteomenetluse raames oli oluline konkreetselt tuvastada, kes teostas Eestist väljaveoks kvalifitseeritava teo ja, et see tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Väärteoprotokollis ning väärteootsuses on käesoleval juhul Ault märgitud, et: „korralduse, millisest hulgimüügiettevõttest ja millises koguses ravimeid tellida, andis Roela Apteegi juhatajale R O’ile juhatuse liige I S. Tellimused edastati telefoni teel (R O ütlused 11.11.2013 ja I S ütlused 12.11.2013)“. Samas korraldus ravimite menetlusaluse isiku poolt hulgiostmiseks hulgimüüjalt või ka ravimite ostmiseks tellimuse esitamine ei oma antud olukorras mingit tähendust, kui väidetavaks etteheidetavaks teoks on RavS § 18 lg 1 rikkumine, st väljavedu Eestist. Selge on, et apteek võib ja peabki enda tegevuse tarbeks ravimeid hulgi ostma, sest vastupidise väitmine tähendaks, et apteek ei saagi enda tegevusega tegeleda (tal pole lihtsalt ravimeid mida müüa). Seega ei ole apteegil igal juhul keelatud ravimeid hulgi osta, kuid see ei saa kuidagi sisustada RavS § 18 lg 1 väidetavat rikkumist. RavS § 18 lg 1 sätestab väidetavalt väljaveoks õigustatud isikud. Asjaolu aga, et apteek ostab hulgi teatud ravimeid ei tõenda, et seesama apteek need ravimid ka välja vedas. Kohtuväline menetleja on enda otsuse teinud selgelt oletuslikult.

Väärteoprotokollis on veel märgitud: „Roela apteegi juhatuse liige andis teada, millal saabub transpordifirma ja millised ravimid tuleb Läti apteegile müümiseks komplekteerida. Apteek koostas oma arvutisüsteemist eestikeelse arve saatelehe (nr 30102013 30.10.2013). Ravimitega kaasaantav inglisekeelne arve (nr 20102013 30.10.2013) ja transpordileht (Delivery Note) toimetati apteeki juhatuse liikme poolt. Transpordilehele pidi apteegi juhataja märkima transporditeenust osutanud ettevõtte nime, auto numbri ja võtma allkirja saadetise üleandmise kohta. Transpordilehe üks originaal anti autojuhi kätte, teine saadeti raamatupidajale ning apteeki jäi koopia (R O ütlused 11.11.2013).“ Seega nähtub, et näiteks juhatuse liige Auüksi teavitas transpordifirma saabumisest ning tõi apteeki inglisekeelse arve (nr 20102013 30.10.2013) ja transpordilehe (Delivery Note), kuid samas eestikeelne müügiarve väljastamine ja ravimite väljastamine läti ostjate poolt organiseeritud transpordiettevõttele toimus apteegi juhataja poolt. Kuidagi ei ole aga määratletud, kes konkreetselt teostas Eestist väljaveoks kvalifitseeritava teo. Kaitsjad on seisukohal, et seda tegu ei saanudki nimetatud juhatuse liige I S või apteegi juhataja R O toime panna, kuna ravimid anti saajale SIA Baltacon Aptieka nr 1 üle Roela Apteek OÜ tegevuskohas, ja mingit väljavedu menetlusaluse isiku poolt ei teostatud.

Täiendavalt märgivad kaitsjad, et kuigi väärteootsuses on märgitud, et käitlemisnõuete rikkumine toimus Roela Apteek OÜ juhatuse liikme I Se korraldusel, ei ole see piisav konkreetse teo toime pannud füüsilise isiku määratlemiseks, et seeläbi oleks täidetud juriidilise isiku vastutuse alus. Korraldus iseenesest ei ole veel teo toimepanemine. Igal juhul tuleb taolises olukorras tuvastada teo toimepanija/korralduse täitja. Vaidlusaluses väärteootsuses on aga ebaselge üleüldse, kes on väidetavalt etteheidetava teo toimepanijaks: kas juhtorgani liige või apteegi juhataja.

Lisaks eelnevale toovad kaitsjad esile ka väärteoprotokollis esitatud seisukohtade vastuolu toimikusse lisatud tõenditega. Väärteoprotokollis on välja toodud, et korraldused ravimite hulgiostudeks (mis ei ole õigusvastane tegu, kuna apteek võib hulgi ravimeid osta, muidu ei saaks apteek üldse funktsioneerida) andis I S. Kuid nimeliselt on väärteoprotokollis määratlemata, et kes konkreetselt teavitas transpordifirma saabumisest ning tõi apteeki inglisekeelse arve (nr 20102013 30.10.2013) ja transpordilehe (Delivery Note), kuigi Auüksi need teod ei ole kuidagi kvalifitseeritavad kui RavS § 18 lg 1 rikkumine. Väärteoprotokollis on Ault öeldud, et need tegevused tegi „juhatuse liige“.

Samas nähtub 11.11.2013 R O tunnistajana ülekuulamise protokollist, et küsimusele: „Millisel põhjusel neid ravimeid on tellitud? Kes ja kuidas andis korralduse milliseid ravimeid ja koguseid tellida?“ vastanud: „Ravimite nimetused ja kogused, mida tellida, andis juhatuse liige telefoni teel. Tellijaks oli A. Minule tutvustati teda kui firma proviisorit.“ Järgnevalt küsimusele: „Kuidas need ravimid on apteegist väljastatud“ vastab R O: „Raamatupidaja koostab arve apteegi arvutisüsteemist (Hansasoft programmis). Lisaks koostab raamatupidaja inglisekeelse arve ja transpordi saatedokumendi, kuhu mina märgin ravimeid vastu võtnud transpordifirma andmed (nt auto nr) ja võtan autojuhi allkirja. Need dokumendid on apteeki toonud kohale meesterahvas (A).“ Seega ei ole tõendite pinnal üldse võimalik usutavalt tuvastada, kes kasvõi need teod, mis väärteoprotokollis on kirjeldatud, on toime pannud. R O on väitnud, et korraldused vastavateks tegudeks andis keegi isik A. Kuid väärteoprotokollis ja otsuses on asutud seisukohale, et korralduse hulgiostudeks andis juhatuse liige. Tuleb rõhutada, et kuna väärteomenetluse raames ei ole kindlaks tehtud konkreetse juriidilise isiku organit ega juhtivtöötajat, kes Eestist väljaveoks kvalifitseeritava teo toime pani, siis ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada ka kohtumenetluses.

3.3. Süüteokoosseisu objektiivne koosseis RavS § 26 lg 1 rikkumise näol ei ole tuvastatud.

Teise etteheidetava teona on menetlusalusele isikule ette heidetud RavS § 26 lg 1 rikkumist. Vastava teo osas tuleb asuda seisukohale, et väärteootsuses on analüüsimata ning põhistamata konkreetne tegu (see tähendab ravimite hulgimüük), rikkumise toime pannud füüsiline isik, teo toimepanemise aeg ja koht.

RavS § 26 lg 1 sätestab, et ravimeid võib hulgi müüa ja väljastada Ault ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ning ravimite tootmise tegevusloa omaja. Samas rõhutatakse, et RavS § 31 lg 3 kohaselt võib apteeki ravimeid hankida Ault ravimite tootmise või ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale kuuluvast ettevõttest või teisest apteegist.

Konkreetse etteheidetava teona on aga kohtuväline menetleja RavS § 26 lg 1 raames välja toonud hoopis järgmise: „Ostes ravimeid eesmärgiga need Läti apteegile hulgi edasi müüa, sh Eestist välja vedada, on Roela Apteek OÜ rikkunud RavS § 26 lg 1 ja RavS § 18 lg 1 kehtestatud nõudeid, mille kohaselt ei või apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja ravimeid hulgi müüa ega Eestist välja vedada.“ Kaitsjad on seisukohal, et Auüksi ravimite ostmine (sealhulgas ka tavapäraselt suuremas koguses või tavapärasest erinevas nomenklatuuris) või ka eesmärk, milleks väidetavalt ravimeid ostetakse ei ole käsitletavad RavS § 26 lg 1 rikkumisena. Ei RavS § 26 lg 1 ega RavS § 18 lg 1 ei keela apteegiteenuse osutajal osta ravimeid tavapärasest suuremas koguses või tavapärasest erinevas nomenklatuuris. Ka asjaolu, mis eesmärgil üleüldse ravimeid ostetakse ei oma mingit tähendust.

Juhul kui kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud RavS § 26 lg 1 rikkumist, siis tuleb konkreetselt välja tuua, milles seisnes etteheidetav tegu (hulgimüük), millal tegu toime pandi ning teo toimepaneku koht ning juriidilise isiku vastutuse alusena: kes füüsilise isikuna juriidilise isiku huvides selle teo toime pani. Vastav tegu: „Ostes ravimeid eesmärgiga need Läti apteegile hulgi edasi müüa, sh Eestist välja vedada“ ei ole aga kuidagi kvalifitseeritav RavS § 26 lg 1 rikkumisena, st hulgimüügi keelu rikkumisena.

Hulgimüük on oma olemuselt VÕS § 208 lg 1 alusel määratletav müügilepinguna. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Samas ei ole väärteoprotokollis mitte mingit põhistust ega analüüsi selle kohta, et müügitehing oleks toimunud. Väärteoprotokollist nähtub Ault, et „Apteek koostas oma arvutisüsteemist eestikeelse arve saatelehe (nr 30102013 30.10.2013). Ravimitega kaasaantav inglisekeelne arve (nr 20102013 30 10.2013) ja transpordileht (Delivery Note) toimetati apteeki juhatuse liikme poolt. Transpordilehele pidi apteegi juhataja märkima transporditeenust osutanud ettevõtte nime, auto numbri ja võtma allkirja saadetise üleandmise kohta. Transpordilehe üks originaal anti autojuhi kätte, teine saadeti raamatupidajale ning apteeki jäi koopia (R O ütlused 11.11.2013).“ Arvete väljastamine ning transpordilehe transpordiettevõttele üleandmine aga ei tõenda hulgimüügilepingu sõlmimist, mis väidetavalt on RavS § 26 lg 1 kohaselt apteegile keelatud.

Lisaks on kaitsjad seisukohal, et üleüldse on kohtuvälise menetleja seisukoht, et RavS § 26 lg

1 on antud asjas kohaldamisele kuuluv või, et seda on rikutud, seaduse mõttega vastuolus. RavS § 31 lg 3 kohaselt võib apteeki ravimeid hankida Ault ravimite tootmise või ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale kuuluvast ettevõttest või teisest apteegist. RavS § 29 lg 1 sätestab ka, et apteegiteenus on ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine.

Lisaks juhivad kaitsjad kohtu tähelepanu asjaolule, et ravimiseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.02.2005.a määrus nr 36 „Ravimite hulgija jaemüügi juurdehindluse piirmäärad ning nende rakendamise kord“ § 5 sätestab samuti apteegilt apteegile müügi võimaluse: Ravimite müügil hulgimüüjalt hulgimüüjale või apteegilt apteegile ei või ostja ja müüja poolt rakendatud juurdehindluse kogusumma ületada lisas toodud juurdehindluse piirmäärasid, ekstemporaalsetel ravimitel § 3 lõikes 3 nimetatud juurdehindluse piirmäärasid. Kaitsjatele teadaolevalt tugines menetlusalune isik just nimelt vastavatele normidele enda tegevuses (RavS § 29 lg 1 ning RavS § 31 lg 3 ning Vabariigi Valitsuse 21.02.2005.a määrus nr 36 „Ravimite hulgija jaemüügi juurdehindluse piirmäärad ning nende rakendamise kord“ § 5). Kui menetlusalune isik tuvastas, et ostja SIA Baltacon Aptieka nr 1 omab Lätis apteegi tegevusluba, siis asuti seisukohale, et vastavalt RavS § 29 lg 1, RavS § 31 lg 3 ning Vabariigi Valitsuse 21.02.2005 määrus nr 36 „Ravimite hulgija jaemüügi juurdehindluse piirmäärad ning nende rakendamise kord“ §-le 5 on võimalik apteegil teisele apteegile ravimeid väljastada.

Kaitsjad leiavad ka, et väidetav RavS § 26 lg 1 tulenev apteegi hulgimüügi piirang on oma olemuselt põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse piirang. Kuna selle piirangu kehtestamine ei ole olnud proportsionaalne, sh ilmselgelt küsitav on riive sobivus, vajalikkus ja mõõdukus riive legitiimse eesmärgi suhtes, siis on tegemist põhiseadusega vastuolus oleva piiranguga. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on üldjuhul tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, teenuste osutamisest, vara realiseerimisest jne. Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, mille vastas seisab riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Riigikohtu Üldkogu on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09. detsembri 2013 otsuses nr 3-4-1-2-13, punktis 106 leidnud, et tulenevalt RavS § 29 lõikest 1 on apteegiteenus ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ning ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine. Müük, tootmine ja teenuse osutamine on ettevõtlus. Seega kuulub apteegiteenuse osutamine PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse kaitsealasse. Ettevõtlusvabadus ei kohusta riiki andma ettevõtjale vahendeid, kuid vabaduse realiseerimine eeldab toetamiskohustust. Riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks. Ettevõtlusvabadust riivab seega iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Riigikohus on öelnud, et ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud ka siis, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.03.2002 otsus nr 3-4-1-1-02, p 12). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on ka 06.03.2002 otsuses nr 3-4-1-1-02 rõhutanud, et mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema põhjused (p 14). Kui ei ole võimalik aru saada, millisel põhjusel on ettevõtlusvabadusse sekkutud, ei saa ka kaaluda sekkumise vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas ega seda, kas moonutati õiguse olemust. Selline sekkumine on vastuolus põhiseadusega (p 18).

Antud juhtumil (RavS § 26 lg 1 piirangu raames) ei ole sisuliselt võimalik tuvastada, miks on apteekidele väidetavalt kohalduv hulgimüügi piirang demokraatlikus ühiskonnas vajalik, ja kas selle piirangu kehtestamine ei ole moonutanud ebapiisavalt ettevõtlusvabadust. Rõhutada tuleb, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt võib iga liikmesriik otsustada, kas võimaldada apteekidel tegeleda hulgimüügiga või mitte. Artikkel 77 lg 2 sätestab, et: „Kui isikud, kes on volitatud ravimeid üldsusele tarnima või kellel on õigus seda teha, võivad siseriiklike õigusaktide alusel tegelda ka hulgimüügiga, nõutakse neilt lõikega 1 ettenähtud (st hulgimüügi) luba.“ Seega võib iga liikmesriik EL otsustada, kas võimaldada apteekidel hulgimüügiga tegeleda või mitte. Samas tuleb arvestada, et juhul, kui sellega tegelemist ei võimaldata, siis peab see piirang olema nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseadusega kooskõlas. Kaitsjad on küll tutvunud ravimiseaduse erinevate redaktsioonide seletuskirjadega, kuid nende pinnalt ei ole võimalik tuvastada, miks apteekidel peaks üleüldse olema keelatud hulgimüügitegevus. Rõhutatakse, et kuni 27.04.2013 jõustunud seaduse muudatusteni oli see tegevus aga ka igal juhul lubatud.

3.4. Juriidilise isiku vastutuse alused ei ole täidetud. Tuvastatud ei ole füüsiline isik, kelle poolt juriidilisele isikule etteheidetav tegu (RavS § 26 lg 1 rikkumine) on toime pandud.

Kaitsjad on seisukohal, et samamoodi menetlusalusele isikule etteheidetava RavS § 18 lg 1 rikkumisega, ei ole ka RavS § 26 lg 1 rikkumise etteheitmiseks juriidilisele isikule täidetud juriidilise isiku vastutuse alus. Täielikult on avamata ja tõendamata konkreetne juhtorgani liikme või juhtivtöötaja tegevus, mille kaudu juriidiline isik talle süüksarvatava teo on toime pannud.

RavS § 26 lg 1 sätestab, et „Ravimeid võib hulgi müüa ja väljastada Ault ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ning ravimite tootmise tegevusloa omaja.“ Hulgimüük on oma olemuselt VÕS § 208 lg 1 alusel määratletav müügilepinguna. Samas ei ole väärteoprotokollis mitte mingit põhistust ega analüüsi selle kohta, kes konkreetse müügitehingu juriidilise isiku huvides teostas. Väärteoprotokollist nähtub Ault, et „Apteek koostas oma arvutisüsteemist eestikeelse arve saatelehe (nr 30102013 30.10.2013). Ravimitega kaasaantav inglisekeelne arve (nr 20102013 30.10.2013) ja transpordileht (Delivery Note) toimetati apteeki juhatuse liikme poolt. Transpordilehele pidi apteegi juhataja märkima transporditeenust osutanud ettevõtte nime, auto numbri ja võtma allkirja saadetise üleandmise kohta. Transpordilehe üks originaal anti autojuhi kätte, teine saadeti raamatupidajale ning apteeki jäi koopia (R O ütlused 11.11.2013).“ Arvutisüsteemist arve väljastamine või saadetise üleandmine transporditeenust osutavale ettevõttele ei tõenda hulgimüügitehingu toimumist ning selle sõlmimist konkreetse isiku poolt. Seega on täielikult tõendamata konkreetne RavS § 26 lg 1 rikkuv tegu, ja ka selle teo toimepanija juriidilise isiku huvides.

Menetlusaluse isiku kaitsjad paluvad Viru Maakohtul tühistada täies ulatuses Ravimiameti 27.12.2013 otsus väärteo kohta väärteoasjas nr 958013000014 ning teha uus otsus, millega lõpetada Roela Apteek OÜ suhtes menetletav väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja mõista riigilt Roela Apteek OÜ kasuks välja valitud kaitsjatele makstud tasu.

4. Ravimiameti seisukoht väärteoasjas nr 958013000014 koostatud otsuse peale esitatud kaebuse osas.

Ravimiamet on seisukohal, et kaebuses esitatud taotlused tuleb jätta rahuldamata.

Ravimite käitlemiseks on RavS § 3 lg 1 kohaselt ravimite tootmine, hankimine, väljastamine, apteegis valmistamine, sisseja väljavedu, turustamine, transportimine, säilitamine ja turult kõrvaldamine koos nimetatud tegevuste kohta peetava arvestuse ja aruandlusega. Ravimite turustamiseks on RavS § 3 lg 2 järgi ravimite hulgimüük, jaemüük või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine. Võrreldes mitmete teiste kaupadega on ravimite käitlemine rangemalt ja ettevõtjate tegutsemisvabadust piiravalt reguleeritud. Ravimite väära käitlemisega võib kaasneda oht inimeste või loomade elule ja tervisele. Õigus elule ja tervisele on põhiseadusega kaitstavad väärtused nagu ettevõtlusvabaduski. Ravimite käitlemist reguleerivaid nõudeid kehtestades on silmas peetud, et need kaitseksid vajalikul määral elu ja tervist ning samas piiraks vaid vajalikul määral ettevõtlusvabadust. Samal põhimõttel on Euroopa Ühenduse tasandil inimeste ja teenuste vaba liikumise kõrval kehtestatud piirangud ravimite käitlemisele.

Ravimite kvaliteedi ja ohutuse tagamise, võltsitud või defektsete ravimite leviku piiramise eesmärgil on kehtestatud nõuded ravimi käitlemise ja vahendamise erinevatele etappidele nende spetsiifikast lähtudes erinevad. Seega ei saa eeldada, et apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja on täitnud ühtlasi ravimite hulgimüügil kehtivad nõuded või vastupidi. Samal seisukohal on Euroopa Kohus eelotsuseasjas C-7/11 Caronna, milles muu hulgas leiti, et ravimite jaemüük erineb oluliselt nende hulgimüügist ja pelk asjaolu, et apteekrid täidavad nende tegutsemispaiga liikmesriigis jaemüügile kehtestatud tingimusi, ei võimalda eeldada, et nad täidavad ka hulgimüügile seatud tingimusi, mis on ette nähtud liidu tasemel ühtlustatud normidega. Selleks aga, et tagada direktiivi 2001/83/EÜ eesmärkide saavutamine, mh rahvatervise kaitse, peavad ravimite hulgimüügile seatud miinimumtingimusi tõhusalt ja ühetaoliselt täitma kõik isikud, kes sellega tegelevad kõigis liikmesriikides.

Nii ravimite tootmiseks (RavS § 16 lg 1), hulgimüügiks (RavS § 26 lg 1), vahendamiseks (RavS § 521 lg 1) kui jaemüügiks (RavS § 29 lg 2) peab olema vastav tegevusluba, mille annab Ravimiamet (RavS § 47 lg 1). RavS § 42 lg 1 ja RavS § 38 lg 1 kohaselt võivad ühel tegevusloa omajal olla vaid üht liiki tegevusload, st kas ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi või apteegiteenuse osutamise tegevusluba (apteegiteenuse osutamise tegevusload on üldapteegi, haiglaapteegi ja veterinaarapteegi tegevusluba). Ravimite hulgimüügi ja apteegiteenuse osutamise tegevusloa samaaegne omamine on eranditult välistatud, st ravimite hulgimüügi ja jaemüügi tasandid on teineteisest eraldiseisvad. RavS § 42 lg 3 täpsustab ravimite hulgimüügi ja apteegiteenuse eraldatuse põhimõtet öeldes, et ravimite hulgimüügi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloa omaja või tema tütarettevõtja.

Ravimite tootmisel ja hulgimüügil on eriloa nõue kehtestatud ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2001/83/EÜ. Euroopa Kohus on teinud otsuse eelotsuseasjas C-7/11 Caronna. Eelotsusetaotluse keskmes oli küsimus, kas EL õiguse kohaselt on jaemüügiluba omavatel apteekritel vaja ravimite hulgimüügiks eraldi luba. Euroopa Kohus leidis oma otsuses, et direktiivi 2001/83/EÜ artikli 77 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kohustus omada ravimite hulgimüügiluba kehtib apteekrile, kes füüsilise isikuna võib siseriikliku õiguse kohaselt tegeleda ka ravimite hulgimüügiga. Apteeker, kellel on siseriikliku õiguse alusel lubatud tegeleda ka ravimite hulgimüügiga, peab vastama kõigile nõuetele, mis on ravimite hulgimüügiloa taotlejatele ja omanikele direktiivi 2001/83, muudetud direktiiviga 2009/120, artiklites 79-82 ette nähtud. Olukord, milles apteekritel võimaldataks tegeleda ravimite hulgimüügiga ilma eriloata, annaks neile põhjendamatu konkurentsieelise teiste isikute ees, kellel on õigus tarnida ravimeid üldsusele, kuid kes peavad vastavalt artikli 77 lõikele 2 ka hulgimüügiloa taotlema. Tuleb silmas pidada, et Euroopa Kohus on jätnud siseriikliku otsuse küsimuseks, kas apteekril on üldse võimalik ravimite hulgimüügiga tegeleda, st seda ei eeldata – oluline on see, et kui apteek hulgimüügiga võib siseriikliku õiguse kohaselt tegeleda, siis peab tal ka ravimite hulgimüügi tegevusluba olema.

Arvestades, et Eesti õiguse kohaselt on ravimite hulgimüük ja apteegiteenuse osutamine samaaegselt välistatud, siis ei tule arutada selle üle, kas apteegis on ravimite hulgimüügile seatud nõuded täidetud või mitte või millised need täidetavad nõuded peaksid olema. Kaebuse esitaja seisukoht RavS § 26 lg 1 kehtivuse küsimuses on ebaõige. RavS § 26 lg 1 sätestatud nõue, mille kohaselt võib ravimeid hulgi müüa ja väljastada Ault ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ning ravimite tootmise tegevusloa omaja, on ravimiseaduses sätestatud alates ravimiseaduse vastuvõtmisest 16.12.2004 (jõustus 01.03.2005).

RavS § 26 lg 3 sätestab, et ravimite hulgimüügiks loetakse ravimite sissevedu, hankimist, ladustamist, säilitamist, transportimist ja väljavedu eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada. RavS § 29 lg 1 järgi on apteegiteenus ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine. Ülejäänud osas tuleb lähtuda kaubandustegevuse seadusest (edaspidi KaubTS), sest KaubTS kohaldatakse § 1 lg 1 p 1 kohaselt muu õigusaktiga reguleerimata osas majandusvõi kutsetegevusele, mille raames toimub vallasasja pakkumine ja müük ning müüdud vallasasjaga seonduva teenuse osutamine. Seega kohaldatakse seda RavS ja selle allaktides reguleerimata osas ka ravimite müügile.

KaubTS § 3 lg 2 p 1 ja 2 defineeritakse jaeja hulgimüügi mõisted järgmiselt: 1) hulgikaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija; 2) jaekaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust kliendile ning millega kaasneva tegevusena võib valmistada või serveerida toitu. KaubTS § 2 p 5 näeb ette, et klient on tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi tarbija) ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. Tarbijakaitseseaduse § 2 p 1 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandusvõi kutsetegevusega. KaubTS § 2 p 1 kohaselt on kaupleja isik või asutus, kes majandusvõi kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.

RavS ja KaubTS lähtudes võib öelda, et ravimite hulgimüügi korral müüakse ravimeid isikule, kes ei ole tarbija (juriidiline isik või füüsiline isik oma majandusvõi kutsetegevuses omandamise või kasutamise eesmärgil) ja kelle eesmärk on ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada, ning ravimite jaemüügi korral müüakse ravimeid kliendile (juriidiline isik või füüsiline isik väljaspool oma majandusvõi kutsetegevust omandamise või kasutamise eesmärgil), kelle eesmärk ei ole ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada.

Lätis tegutsevale apteegile ravimeid müünud Roela Apteek ei saanud ravimeid jaemüügi korras väljastada, sest Läti Apteek ei ole tarbija, kes kasutab soetatavaid ravimeid ise – tema eesmärk on ravimeid omakorda edasi müüa. Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus tegevusloaga apteek ostab ravimi teiselt tegevusloaga apteegilt, et tagada konkreetse apteegi poole pöördunud tarbija varustatus ravimiga, mida selles apteegis ja hulgimüügi tasandil ei ole. Auüksi tehingu eesmärk ja selle täitmiseks tehtud ravimite väljastamine kujutavad endast ravimite hulgimüüki, mille tegemisega ületatakse apteegiteenuse osutamise tegevusloaga antud õigust teostada ravimite jaemüüki.

Nimelt näeb RavS § 38 lg 3 ette, et tegevusloaga antakse tegevusloa omajale õigus ravimiseaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikul tegevusloal märgitud tegevusalal, tegutsemiskohas ja tingimustel. Tegevusluba ei ole üleantav. Seega antakse tegevusluba konkreetselt kas ravimite hulgimüügiks või apteegiteenuse osutamiseks ning isikul on õigus lubatud tegevust viljeleda tegevusloal märgitud tegutsemiskohas. Antavad ravimite käitlemise tegevusload on territoriaalse kehtivusega. Kui Eestis ravimite käitlemise tegevusluba omav isik soovib mõnes teises Euroopa Ühenduse liikmesriigis ravimeid hulgi müüa või apteegiteenust osutada, siis tuleb selleks vastava riigi pädevalt asutuselt tegevusluba taotleda.

Vastuoluline on kaebuse esitaja käsitlus kaupade üleandmise koha ja kaupade väljaveo teemal. Kui kaebuse esitaja soovib väita, et andes kaubad üle apteegi tegutsemiskohas Roelas ja olles ise mitte ravimite väljavedaja, siis on kaubad väljastatud ravimite käitlemisõigust mitte omavale isikule (tegevusloa territoriaalne kehtivus SIA Baltacon Aptieka nr 1). Lätis apteegiteenuse osutamise tegevusluba omav apteek ei oma Eestis apteegiteenuse osutamise õigust, sest tema tegevusloa territoriaalne kehtivus piirdub Lätiga. Ühtlasi puudub Lätis apteegiteenuse osutamise tegevusluba omaval isikul õigus Eestist ravimeid välja vedada (ravimite väljaveo õigusega isikud on loetletud RavS § 18 lg 1). Apteegil on keelatud retseptiravimeid väljastada ilma retsepti või tellimisleheta isikule, kellel ei ole ravimite käitlemise õigust. Arvestades, et Läti apteegil ei ole Eestis apteegiteenuse osutamise õigust ja nii Eesti kui Läti apteegil on keelatud ravimeid Eestist välja vedada, siis ei ole Eesti apteegil lubatud Läti apteegile ravimeid väljastada. Ravimite väljavedaja on vastavat ravimite käitlemisõigust omav isik, kellel lasub kohustus tagada käitlemise nõuded ravimite väljaveol ning vastavalt väljaveo regulatsioonile, kas teavitada Ravimiametit ravimite väljaveost või taotleda eelnevalt väljaveole luba.

Lisaks sellele, et Roela Apteek ületas apteegiteenuse osutamise tegevusloaga antud pädevust Auüksi ravimeid hulgimüügi eesmärgil väljastades, rikuti samas ka ravimite Eestist väljaveoga seotud nõudeid. Apteegil ei ole õigust olla ravimite väljavedajaks. Ravimi väljavedajaks on ravimite käitleja, kes saadab ravimid Eestist välja. Oluline on märkida, et transporditeenust osutaval isikul ei pea ravimite käitlemise tegevusluba olema ning tal ei lasu ravimite käitlejatele kohalduvad ravimite väljaveoga seotud kohustused nagu näiteks väljaveost teavitamine või väljaveoloa hankimine. Antud juhul andis Roela Apteek ravimid üle tegevusluba mitteomavale transporditeenuse osutajale, kes toimetas ravimid dokumentatsiooni kohaselt Lätis asuva apteegi tegutsemiskohta. Seega oli Roela Apteek see käitleja, kes ravimeid väljastades teadis, et ravimid viiakse käitlejale, kes ei asu Eestis. Seega tulnuks ravimi saatjal ehk väljavedajal igal juhul Ravimiametit väljaveost teavitada.

Roela Apteegil ei ole ravimite hulgimüügi tegevusluba ja võiks arvata, et ravimite väljavedu, mis on ravimite hulgimüügiks olev käitlemistoiming, ja sellega kaasnevad nõuded ei pruugi apteegile teada olla, kuid antud juhul ei ole see nii. Roela Apteek OÜ juhatuse liige I S, kes on Läti apteegiga sõlmitud tehinguga kursis ja andnud korraldusi selle raames ravimite väljastamiseks, on samal ajal juhatuse liikmeks ravimite hulgimüügi tegevusluba omavas First Pharma OÜ-s ja Globalex Pharma OÜ-s. Seega tuleb mitte Ault eeldada, et Roela Apteegist ravimeid väljastades pidi apteegis olema teadmine sellest, millised nõuded ravimite väljaveol kehtivad, vaid seda kinnitavad ka tunnistaja ja seadusliku esindaja ütlused.

5. Roela Apteek OÜ oma vastuses Ravimiameti seisukohale, leidis, et Ravimiamet on esitanud abstraktse analüüsi ravimiseadusest, kuid esitatud ei ole absoluutselt mingeid põhjendusi, põhistust ning tõendeid, mis sisustaksid konkreetselt menetlusaluse isiku poolt talle etteheidetava teo toimepanemist.

6. Viru Maakohtu otsusega 30.07.2014 Roela Apteek OÜ kaebus rahuldati, tühistati kohtuvälise menetleja Ravimiameti 27.12.2013 väärteoasjas nr 958013000014 tehtud otsus Roela Apteek OÜ suhtes ja VTMS § 132 p 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetati väärteomenetlus juriidilise isiku käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu. VTMS § 23 alusel nähti ette hüvitada Roela Apteek OÜ-le riigieelarve vahenditest kaitsjate Silja Elunurm ja Helmeri Indela poolt esitatud Advokaadibüroo Indela ja Elunurm OÜ arvete nr 1-130497, 31.01.2014; nr 1-130516, 28.02.2014; nr 1-130591, 30.04.2014 ja 1-130613 alusel tasutud ja kohtu poolt mõistlikuks hinnatud õigusabi kulud summas 2661,48 eurot.

Kohus asus väärteotoimiku materjalidele viidates seisukohale, et RavS § 26 lg 1 ja § 18 lg 1 alusel kvalifitseeritavad rikkumised on aset leidnud. Samas asus kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole märkinud väärteoprotokolli selliseid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada Roela Apteek OÜ vastutuse. Väärteoprotokollis puudub viide sellele, millise füüsilise isiku millise tegevuse tagajärjel on omistatud väärteo toimepanemine juriidilisele isikule Roela Apteek OÜ. Asjaolu, et Roela Apteek OÜ juhatuse liikme korraldusel telliti ravimeid hulgimüügiettevõttest, ei tähenda, et esinevad juriidilise isiku vastutuse alused.

Kohtuväline menetleja on väärteootsuses võtnud seisukoha, et edasimüük toimus juhatuse liikme I Se korraldusel ning ravimid väljastas apteegi juhataja R O, jättes tähelepanuta, et väärteoprotokolli kohaselt ei omistata Roela Apteek OÜ-le mitte R O kui juhtivtöötaja, vaid üksnes selle juhatuse liikme I Se tegevust. Roela Apteek OÜ juhtivtöötaja tegevust või tegevusetust ei ole väärteoprotokollis käsitletud. Väärteoprotokollis puudub viide konkreetsele juhatuse liikme teole, mis vastaks süüteokoosseisule, ja selle subjektiivsele küljele.

Kohtule ei nähtu, et väärteoprotokollis oleks märgitud isik, kes füüsilise isikuna rikkus RavS § 18 lg 1 või § 26 lg 1, mistõttu ei ole võimalik omistada nimetatud tegevust ka Roela Apteek OÜ-le. Väärteoprotokollist ei nähtu, kuidas oli väidetav süütegu juriidilise isiku huvides – kohtuväline menetleja on üksnes nentinud, et ravimite müük oli Roela Apteek OÜ huvides. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka kohtul võimalik hinnata etteheidetavate tegude omistatavust Roela Apteek OÜ-le kitsamas mõttes ehk seda, kas tegu on pandud toime juriidilise isiku huvides KarS § 14 lg 1 mõttes.

Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS § 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Seega ei ole käesolevalt võimalik kohtuvälise menetleja poolt koostatud puudulikku väärteoprotokolli muuta ning menetlus tuleb lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik väärteoprotokolli põhjal tuvastada.

Lisaks sellele märkis kohus, et kohtuväline menetleja on väljunud väärteoprotokollis märgitud piiridest ning väärteootsuses on muutunud väärteo lühikirjeldus.

7. Ravimiamet esitas Viru Maakohtu 30.07.2014 otsuse peale kassatsiooni, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja nende otsuse jõustamist. Alternatiivselt taotles kohtuväline menetleja maakohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist või väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.

8. Riigikohtu otsusega nr 3-1-1-90-14 18.12.2014 tühistati Viru Maakohtu 30.07.2014 otsus Roela Apteek OÜ väärteoasjas ja saadeti väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon rahuldati osaliselt. Eesti Vabariigilt mõisteti Roela Apteek OÜ kasuks välja 805 (kaheksasada viis) eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Riigikohus nõustub maakohtuga selles, et kohtuväline menetleja väljus väärteoprotokolli piiridest, esitades oma otsuse teokirjelduses faktilisi asjaolusid, mis väärteoprotokollis ei kajastunud. Otsuse teokirjelduses märgiti lisaks väärteoprotokollis toodud asjaoludele, et ravimid, mis Roela Apteek OÜ I Se korraldusel Läti apteegile edasimüümiseks hulgimüügiettevõttest tellis, väljastas apteegi juhataja R O. Samuti osutati otsuse teokirjelduses sellele, et ravimite käitlemisnõudeid rikuti Roela Apteek OÜ huvides, sest ravimite müügist saadi tulu ja tõusis apteegi käive.

Olukorras, kus kohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust lahendades tuvastab, et kohtuväline menetleja väljus väärteoprotokolli piiridest, kuid samas on väärteoprotokollis kirjeldatud tegu tõendatud, vastab väärteokoosseisu tunnustele ja on õigusvastane ning süüline, puudub kohtul alus väärteomenetlust lõpetada. Sellisel juhul peab kohus tegema VTMS § 132 p-s 2 nimetatud lahendi, jättes isikule etteheidetava teo kirjeldusest välja asjaolud, mis väärteoprotokollis ei kajastu. Seega ei saa ka Ravimiameti osutatud vea tõttu automaatselt järeldada, nagu oleks väärteomenetluse lõpetamine selles asjas põhjendatud. Oluline on täiendavalt kontrollida, kas tegu – kujul nagu seda kirjeldatakse väärteoprotokollis – on tõendatud, vastab väärteo tunnustele ja on KarS § 14 lg 1 kohaselt omistatav Roela Apteek OÜ-le.

Kolleegium ei jaga maakohtu arvamust, nagu poleks väärteoprotokollis välja toodud Roela Apteek OÜ-le omistatud füüsilise isiku tegu ega seda, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Väärteoprotokolli teokirjeldus on küll mõneti ebaõnnestunud, sisaldades juriidiliselt ebaolulisi faktiväiteid, põhjendamatuid kordusi ja palju umbisikulist kõneviisi, samuti on ekslikult samastatud apteek kui ettevõte (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661) ja juriidilisest isikust apteegipidaja (Roela Apteek OÜ) kui ettevõtja (äriseadustiku § 1). Siiski nähtub protokollist kokkuvõttes piisava selgusega nii Roela Apteek OÜ organi liikme tegu, mis sellele äriühingule on omistatud, kui ka teo toimepanemine juriidilise isiku huvides. Kuna käesolevas asjas on väärteoprotokollis välja toodud, et ravimite hankimine ja säilitamine nende hulgimüügi eesmärgil kui RavS § 26 lg 3 kohaselt ravimite hulgimüügina käsitatav tegevus toimus Roela Apteek OÜ juhatuse liikme I Se korraldusel, on väär maakohtu seisukoht, nagu poleks väärteoprotokollis märgitud juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liiget, juhtivtöötajat või pädevat esindajat.

Väärteoprotokolli teokirjeldusest ilmneb ühtlasi, et hulgimüügi eesmärgil ravimite tellimine ja müük toimus Roela Apteek OÜ nimel, samuti säilitati hulgimüügiks tellitud ravimeid Roela Apteek OÜ-le kuulunud ettevõttes (apteegis). Väärteoprotokollis on ka otsesõnu väidetud, et ravimite müük oli Roela Apteek OÜ huvides. Seega on I Se tegu nõutaval määral seostatud Roela Apteek OÜ huvidega KarS § 14 lg 1 mõttes.

Kolleegium leidis, et väärteoprotokollis kirjeldatud faktilised asjaolud ei anna alust heita Roela Apteek OÜ-le ette RavS § 18 lg 1 nõuete rikkumist ehk ravimite loata väljavedu. Nimelt ei nähtu väärteoprotokollist, nagu oleks transpordifirma, kes ravimid väärteoprotokolli kohaselt Eestist Lätti toimetas, tegutsenud mõne Roela Apteek OÜ organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja korralduste alusel, olles nt lepingulises suhtes Roela Apteek OÜ-ga. Auüksi ravimite üleandmine transpordifirmale selleks, et viimane need Läti Vabariiki toimetaks, ei ole käsitatav ravimite väljaveona RavS § 18 ega seega ka § 104 mõttes. Tegemist võib olla üksnes ravimite loata väljaveole kui RavS § 104 koosseisuteole kaasaaitamisega (KarS § 22 lg 3), mis aga väärteo puhul karistatav ei ole (KarS § 23). Nimetatu ei väära aga järeldust, et väärteoprotokollis on ära näidatud, millise füüsilise isiku milline tegevus on Roela Apteek OÜ-le RavS § 26 lg 1 rikkumisena omistatud, samuti asjaolu, et tegu pandi toime Roela Apteek OÜ huvides. Kolleegiumi hinnangul kätkeb kohtu selline viga endas nii materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist VTMS § 149 mõttes kui ka väärteomenetluse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 2 tähenduses ja toob VTMS § 175 p-de 1 ning 2 kohaselt kaasa maakohtu otsuse tühistamise.

Leides ekslikult, et väärteoprotokollis pole kirjeldatud Roela Apteek OÜ-le omistatavat füüsilise isiku tegu ega toodud välja seda, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides, lõpetas maakohus väärteomenetluse, tuvastamata nõuetekohaselt, kas väärteoprotokollis esitatud faktiväited vastavad tõele või mitte. Kohtuotsuses on küll väärteotoimikus olevatele tõenditele viidates üldsõnaliselt konstateeritud, et „RavS § 26 lg 1 ja § 18 lg 1 alusel kvalifitseeritavad rikkumised on käesolevalt aset leidnud“. Kohtuotsusest ei nähtu aga see, kes need rikkumised toime pani. Lisaks puudub otsuses VTMS § 134 lg 1 ja § 110 reeglitele vastav tõendite analüüs. Tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 363 lg-st 5 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Seetõttu ei saa kolleegium rahuldada kassaatori taotlust tühistada maakohtu otsus ja teha ise uus otsus. Kohtuvälise menetleja otsust ei saa kolleegium lisaks märgitule jõustada ka seetõttu, et selle otsuse teokirjelduses on väljutud väärteoprotokolli piiridest. Järelikult tuleb väärteoasi saata VTMS § 174 p-st 7 juhindudes uueks arutamiseks maakohtule.

Kui maakohus jõuab väärteoasja uuel arutamisel järeldusele, et Roela Apteek OÜ rikkus RavS § 26 lg-t 1 ja tema tegu vastab seetõttu RavS § 104 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisule, tuleb kohtul, otsustamaks, kas menetlusalust isikut saab karistada, lahendada ka kaebuses sisalduv taotlus RavS § 26 lg 1 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Sellisel juhul ei ole välistatud ka vajadus hinnata RavS § 26 lg 3 põhiseaduspärasust.

9. Roela Apteek OÜ esitas kohtule oma täiendava seisukoha lähtudes Riigikohtu 18.12.2014 otsuses esitatud juhistest.

Seoses osade asjaolude isikule etteheidetava teo kirjeldusest välja jätmise vajadusega märgitakse, et Roela Apteek OÜ-le ei ole võimalik ette heita ravimite väljastamist ning et tegu ei ole võimalik subsumeerida Roela Apteek OÜ-le kui juriidilisele isikule.

Riigikohtu juhist järgides jääb analüüsida Ault, kas RavS § 26 lg 1 kohane väidetav rikkumine on aset leidnud, st kas väärteoprotokollis esitatud faktilised asjaolud RavS § 26 lg 1 rikkumise osas on tõendatud.

Enamus kirjalikke tõendeid on keelenõude järgimata jätmise tõttu lubamatud. VTMS § 31 lgst 1 tulenevalt peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid sätteid. KrMS § 10 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel. KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaalja kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja I Se ja tunnistaja R Oi ütlused ei ole tõenditena kasutatavad. 23.05.2014 toimunud kohtuistungil kasutas menetlusalune isik VTMS § 19 lg 1 p 4 tulenevat õigust ütlusi mitte anda. 23.05.2014 kohtuistungil kasutas R O tunnistajana KrMS § 71 lg 2 p 1 tulenevat õigust ja keeldus ütluste andmisest. Arvestades menetletava teo asjaolude kirjeldust väärteoprotokollis ja eriti kohtuvälise menetleja otsuses, oli see Riigikohtu hinnangul seaduslik. Arvestades eeltoodut, on kaitsjad seisukohal, et kohtumenetluses puudub seaduslik alus kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamiseks.

Kuna 30.10.2013 ning 06.11.2013 hangitud ravimeid ei ole väärteoprotokolli kohaselt edasi müüdud, ja samas puudub väärteoprotokollis mistahes põhistus ja sellele lisatud tõendid, mis sisustaksid, miks nimetatud hulgiostud olid tehtud hulgimüügi eesmärgiga, siis tuleb asuda seisukohale, et nimetatud ostude puhul (nimetatud episoodides) ei saa olla tegemist RavS § 26 lg 1, lg 3 rikkumisega (st ravimite hulgimüük).

Perioodil 09.10.2013 kuni 23.10.2013 kolmel korral (ostud 09.10.2013 arve-saateleht nr 20443; 16.10.2013 arve-saateleht nr 20912 ja 23.10.2013 arve-saateleht nr 30102013) ravimite hankimist on Ravimiamet samuti käsitlenud kui RavS § 26 lg 1 ja lg 3 rikkumist, ravimite hankimine või säilitamine on väidetavalt toimunud eesmärgiga neid ravimeid hulgi müüa. Kaitsjad on seisukohal, et hulgimüügieesmärk ei ole ka nimetatud hankimiste (ostude) asetleidmise hetke seisuga tõendamist leidnud. Kui Riigikohus on leidnud, et RavS § 26 lg 1 ja § 26 lg 3 alusel saab hulgimüügiks pidada ka ravimite hankimist hulgimüügi eesmärgil, siis peaks väärteoprotokolli alusel olema tuvastatav, kuidas see hulgimüügi eesmärgi olemasolu on tuvastatud ja tõendatud. Käesoleval juhul ei ole aga väärteoprotokolli pinnalt võimalik tuvastada, et miks väärteoprotokolli koostaja leiab, et edasine hulgimüügi eesmärk oli Roela Apteek OÜ-l 09.10.2013, 16.10.2013 ja 23.10.2013 ostude teostamise hetkel olemas ja kuidas on selle eesmärgi olemasolu ostude teostamise hetke seisuga tõendatud. Väärteotoimikus ei ole aga mingeid tõendeid, mis konkreetselt analüüsiksid iga partii, st 09.10.2013, 16.10.2013 ja 23.10.2013 teostatud ostude koguselist ja nomenklatuurilist erilisust nn tavapärastest ostudest ja nende ostude võimalikku eesmärki. Objektiivse küljena on täiesti tõendamata RavS § 26 lg 1 (koos lg 3) rikkumine, kuna tõendatud ei ole hulgiostude teostamine ja ravimite säilitamine just nimelt hulgimüügi eesmärgil.

Konkreetne eriosa norm: RavS § 26 lg 1 (koos lg 3) täpsustab subjektiivse koosseisu tunnuse, mis on nõutav, et tegu oleks taunitav. Konkreetselt tähendab see, et tegu peab olema kavatsetud. See aga tähendab otsest tahtlust, mitte ettevaatamatusest toime pandud tegu. Väärteootsusest nähtub aga, et Ravimiamet on ka ise olnud seisukohal, et etteheidetav süütegu (RavS § 18 lg 1 ja § 26 lg 1 rikkumine) ei ole toime pandud tahtluse vormis, vaid hoopis hooletusest. Seega on ilmne, et RavS § 26 lg 1 rikkumist ei ole toime pandud, ja RavS § 104 lg 2 väärteokoosseisu ei esine, kuna teokoosseisu subjektiivne külg ei ole tõendamist leidnud.

Kaitsjad on seisukohal, et antud juhtumil on ikka tõendamata, kes füüsilise isikuna pani toime Roela Apteek OÜ-le omistatava teo. Väärteotoimikusse lisatud (lubamatute) tõendite pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et vastava teo: ravimite hankimine ja säilitamine hulgimüügi eesmärgil toimus just I Se korraldusel.

Kaitsjad esitavad kohtule taotluse RavS § 26 lg 1 ja lg 3 tunnistamiseks põhiseadusega vastuolus olevaks. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et Roela Apteek OÜ rikkus RavS § 26 lg 1, ja tema tegu vastab RavS § 104 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule, siis tuleb kohtul esmalt lahendada taotlus RavS § 26 lg 1 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Ka on antud asjas juhtinud Riigikohus tähelepanu, et täiendavalt oleks vajalik hinnata ka RavS § 26 lg 3 põhiseaduspärasust. Kaitsjad leiavad, et väidetav RavS § 26 lg 1 ning RavS § 26 lg 3 tulenev apteegi hulgimüügitegevuse piirang on oma olemuselt põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse piirang. Selle piirangu kehtestamine ei ole olnud proportsionaalne, sh ilmselgelt küsitav on riive sobivus, vajalikkus ja mõõdukus riive legitiimse eesmärgi suhtes, ja seega on tegemist põhiseadusega vastuolus oleva piiranguga. Kaitsjad leiavad, et RavS § 26 lg 1 ja RavS § 26 lg 3 sätestatud piirangud on vastuolus põhiseaduse § 11.

RavS § 18 lg 1 rikkumist ei ole aset leidnud. Seega tuleb Ravimiameti poolt väärteootsuses ettenähtud karistust vähendada. Kuna ühte Roela Apteek OÜ-le etteheidetavat süütegu ei ole toime pandud, siis on kaitsjad seisukohal, et juhul kui Roela Apteek OÜ leitakse olevat RavS § 26 lg 1 rikkunud, ja vastavat normi põhiseadusega vastuolus olevaks ei tunnistata, siis igal juhul tuleb Roela Apteek OÜ karistust vähendada. Kui väärteootsuses heidetakse Roela Apteek OÜ-le ette kahte RavS erinormi rikkumist ja selle eest leidis kohtuväline menetleja olevat õige määrata rahatrahv summas 10 000 eurot, siis kaitsjad leiavad, et igal juhul tuleks Roela Apteek OÜ karistust sellisel juhul vähendada vähemalt poole võrra.

Kaitsjad paluvad Viru Maakohtul tühistada täies ulatuses Ravimiameti 27.12.2013 otsus väärteo kohta väärteoasjas nr 958013000014 ning teha uus otsus, millega lõpetada Roela Apteek OÜ suhtes menetletav väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Juhul kui maakohus jõuab järeldusele, et Roela Apteek OÜ rikkus RavS § 26 lg 1 ja tema tegu vastab seetõttu RavS § 104 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule, siis tunnistada RavS § 26 lg 1 ja RavS § 26 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks. Juhul kui maakohus jõuab järeldusele, et Roela Apteek OÜ rikkus RavS § 26 lg 1 ja tema tegu vastab seetõttu RavS § 104 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule, ning maakohus RavS § 26 lg 1 ja RavS § 26 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ei tunnista, siis vähendada Roela Apteek OÜ-le määratud karistust vähemalt poole võrra. Ühtlasi palutakse mõista riigilt Roela Apteek OÜ kasuks välja valitud kaitsjatele makstud tasu.

MENETLUS KOHTUS

10. Viru Maakohtu kohtuistungil 15.04.2015 jäi menetlusalune isik Roela Apteek OÜ kohtule esitatud kaebuse juurde.

Tunnistaja R O keeldus kohtuistungil 15.04.2015 ütluste andmisest põhjusel, et need ütlused võivad süüstada teda ennast, mistõttu kohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tema kohtuvälises menetluses antud ütlused.

Kirjalike tõendite avaldamise osas vaidlesid kaitsjad vastu võõrkeelsete dokumentide avaldamisele, sest neil ei ole juures tõlkeid. Kõik dokumendid peavad olema eesti keeles või tõlgitud eesti keelde. Kohus avaldas ka võõrkeelsed dokumendid, märkides, et neile antakse hinnang kohtu poolt tehtavas lahendis.

Menetlusaluse isiku Roela Apteek OÜ seaduslik esindaja I S keeldus kohtuistungil 15.04.2015 ütluste andmisest põhjusel, et ta ei soovi ennast süüstada, mistõttu kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel tema kohtuvälises menetluses antud ütlused.

Menetlusaluse isiku kaitsja Silja Elunurm jäi kohtuvaidluses nende seisukohtade juurde, mis on kohtule kirjalikult esitatud.

Menetlusaluse isiku kaitsja Helmeri Indela leidis kohtuvaidluses, et kuna kohtumenetluse pooled ei taotlenud, ei oleks kohus tohtinud omal algatusel tunnistaja R O ja menetlusaluse isiku Roela Apteek OÜ seadusliku esindaja I Se kohtuvälises menetluses antud ütlusi kohtuistungil avaldada. Sel põhjusel ei ole võimalik kasutada neid ütlusi tõenditena.

Kohtuvälise menetleja Ravimiameti esindaja Andrus Varki jäi kohtuvaidluses oma varasema kirjaliku seisukoha juurde. Mis puudutab põhiseadusele vastavuse hindamist, siis see kannab endas menetluse pikendamise eesmärki, arvestades seejuures väärteomenetluse aegumistähtaega. See taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustunud Riigikohtu otsuses tooduga, mis puudutab RavS § 18 lg 1, märkides, et väljavedajaks on saatja. Saatelehtede peal on saatjaks Roela Apteek OÜ, kellel oli kohustus teavitada, kui ta tegeleb hulgimüügiga. Roela Apteek OÜ on teostanud hulgimüüki ilma vastava loata. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

RavS § 26 lg 1 sätestab, et ravimeid võib hulgi müüa ja väljastada Ault ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ning ravimite tootmise tegevusloa omaja.

RavS § 26 lg 3 kohaselt ravimite hulgimüügiks loetakse ravimite sissevedu, hankimist, ladustamist, säilitamist, transportimist ja väljavedu eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada.

RavS § 18 lg 1 kohaselt ei või apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja ravimeid Eestist välja vedada.

RavS § 26 lg 1 ja RavS § 18 lg 1 tulenevate nõuete rikkumise näol on tegemist ravimite käitlemisnõuete rikkumisega, mille eest näeb vastutuse ette RavS § 104.

VTMS § 2 sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Kui kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, võib maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mis on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.

KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS §

61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda.

Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu.

KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74- 10). Seega saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides.

Juriidilise isiku väärteoasja puhul peab juba väärteo protokollist nähtuma juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob endaga kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses.

Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Menetlusalune isik Roela Apteek OÜ, asukohaga Tartu mnt 13 Roela alevik Vinni vald Lääne-Viru maakond, on Eesti äriühing, seega juriidiline isik, kellele Ravimiamet on väljastanud apteegiteenuse osutamise tegevusloa nr 708, mis kehtib alates 01.08.2013. RavS §

45 p 12 kohaselt on apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja kohustatud täitma RavS-st, selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja teistest ravimite käitlemist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Roela Apteek OÜ seadusliku esindaja I Se kohtuvälises menetluses antud ütlused on tõendina lubatavad, sest kui menetlusalune isik kohtuvälises menetluses ei ole kasutanud oma õigust keelduda ütluste andmisest, kuid kohtumenetluses keeldub ütluste andmisest, siis võib kohus ka omal initsiatiivil, arvestades asjaolu, et väärteomenetlus ei ole võistlev menetlus, menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlused avaldada. Sama kehtib kohtu arvates ka tunnistaja R O kohta.

Menetlusaluse isiku Roela Apteek OÜ seadusliku esindaja I Se kohtuvälises menetluses antud ütlustega on tõendatud, et tema on Roela Apteek OÜ juhatuse liige. Teisi juhatuse liikmeid ei ole. Apteegi omanikuks on Globalex Pharma OÜ. Roela Apteek OÜ omab üldapteegi tegevusluba nr 708. Apteegis vastutab igapäevase tegevuse eest apteegi juhataja R O. Apteeki tellib tavaliselt ravimid apteegi juhataja R O, mis on tema üks töökohustus. Enamasti tellitakse ravimid Tamro Eesti laost. Lätti müügiks tellitud kauba kohta andis tema tellimuse (nimetused ja kogused) apteegi juhatajale telefoni teel. Tellimuse edastas apteek hulgimüüjale. Millisest hulgimüügiettevõttest tellida, oli tema poolt määratud ja ta andis vastava info telefoni teel edasi. Senini on Läti apteegile saadetud 1 saadetis, teine saadetis on hetkel apteegis ja välja saatmata. Saatedokumendid koostati tema või E S poolt ja tema edastas need apteeki e-postiga. Transpordi tellisid lätlased. Tema teavitas apteeki transpordi ajast. Auto sõitis Roelast otse Riiga. Kauba võttis apteegist peale Roberto OÜ. Läti ettevõte saatis tagasi CMR-i, kinnituseks, et kaup on kohale jõudnud. Nad tõlgendasid ravimiseadust, et kuna apteek tohib ravimeid teisele apteegile müüa, siis oli selline tehing nende arvates õiguslik. Nad on konsulteerinud ka juristidega.

Tunnistaja R O kohtuvälises menetluses antud ütlustega on tõendatud, et tema on Roela Apteegi juhataja, kes vastutab apteegi tegevuse eest, mis on seotud ravimite käitlemisega. Tavaliselt tellib ta kauba Tamrost. R O ütlustest nähtub, et ravimite nimetused ja kogused, mida tellida hulgimüügiettevõttelt Apteekide Koostöö Hulgimüük, andis juhatuse liige telefoni teel. Nii suurtes kogustes tavapäraselt ei tellita (tellin kuni 10 originaali korraga). Ravimid telliti müügiks Läti Apteeki. Senini on ravimid Läti Apteeki Baltacom Aptieka nr 1 saadetud ühel korral (30.10.2013), teine saadetis on apteegis ja ootab korraldust välja saatmiseks. Tellimus apteegis müüdavatele ravimitele ja Lätti müügi jaoks tehti eraldi tellimustena. Kes tellis transpordi, tema ei tea, temale anti vaid teada, millal transport tuleb. Tema pidi kauba tellima ja komplekteerima.

KrMS § 10 lg 3 kohaselt kõik dokumendid, mille lisamist kriminaalja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Käesolevas väärteoasjas on asjasse puutuvaid tõendeid, mis ei ole eestikeelsed ega ka tõlgitud eesti keelde, kuid nendes sisalduv teave on üheselt mõistetav seetõttu, et see on kooskõlas teabega, mis on saadud isikuliste tõendite vahendusel (Invoice nr 30102013 30.10.2013, Delivery Note 30102013 ja CMR ravimite vastuvõtmise kohta Lätis).

Tõendite kogumi pinnalt loeb kohus tuvastatuks selle, et Roela Apteek OÜ hankis 09.10.2013 kuni 23.10.2013 kolmel korral hulgimüügiettevõttest Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ ravimeid (arve-saatelehed nr 20443 09.10.2013; nr 20912 16.10.2013 ja nr 21409 23.10.2013), mis müüdi 30.10.2013 Lätis asuvale apteegile SIA „Baltacon“ Aptieka nr 1 (arve-saateleht nr 30102013 30.10.2013). Roela Apteek OÜ hankis 30.10.2013 kuni 06.11.2013 kahel korral hulgimüügiettevõttest Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ ravimeid (arve-saatelehed nr 21919 30.10.2013 ja 22413 06.11.2013), mis on apteegis ja ootavad korraldust ravimite väljastamiseks. Korralduse, millisest hulgimüügiettevõttest ja millises koguses ravimeid tellida, andis Roela Apteegi juhatajale R Ole Roela Apteek OÜ juhatuse liige I S. Ravimid telliti juhatuse liikme korralduse alusel, et need Läti apteegile edasi müüa. Roela Apteek OÜ juhatuse liige andis teada, millal saabub transpordifirma ja millised ravimid tuleb Läti apteegile müümiseks komplekteerida.

Seega on tõendatud, et I S, kes on Roela Apteek OÜ juhatuse liige, andis Roela Apteegi juhatajale R Ole korralduse hankida Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ-st ravimeid ja säilitada neid selleks, et Roela Apteek OÜ saaks need Läti apteegile (SIA „Baltacon“ Aptieka nr 1) hulgi edasi müüa. RavS § 26 lg 3 kohaselt on ravimite hankimine ja säilitamine nende hulgimüügi eesmärgil käsitatav ravimite hulgimüügina, milleks RavS § 26 lg 1 kohaselt on nõutav ravimite hulgimüügi tegevusluba, mida Roela Apteek OÜ-l ei olnud. Roela Apteek OÜ organi liikme (füüsilise isiku) tegu, mis sellele äriühingule on omistatud, on toime pandud juriidilise isiku, s.o Roela Apteek OÜ huvides KarS § 14 lg 1 mõttes.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Roela Apteek OÜ-le ette seda, et ostes ravimeid eesmärgiga need Läti apteegile hulgi edasi müüa, sh välja vedada, on Roela Apteek OÜ rikkunud RavS § 26 lg 1 ja RavS § 18 lg 1 kehtestatud nõudeid, mille kohaselt ei või apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja ravimeid hulgi müüa ega Eestist välja vedada. RavS § 26 lg 1 ja RavS § 18 lg 1 tulenevate nõuete rikkumise näol on tegemist ravimite käitlemisnõuete rikkumisega, mille eest näeb vastutuse ette RavS § 104.

Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-90-14 18.12.2014 tulenevalt ei anna väärteoprotokollis kirjeldatud faktilised asjaolud alust heita Roela Apteek OÜ-le ette RavS § 18 lg 1 nõuete rikkumist ehk ravimite loata väljavedu, sest väärteoprotokollist ei nähtu, nagu oleks transpordifirma, kes ravimid väärteoprotokolli kohaselt Eestist Lätti toimetas, tegutsenud mõne Roela Apteek OÜ organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja korralduste alusel, olles nt lepingulises suhtes Roela Apteek OÜ-ga. Auüksi ravimite üleandmine transpordifirmale selleks, et viimane need Läti Vabariiki toimetaks, ei ole käsitatav ravimite väljaveona RavS § 18 ega seega ka § 104 mõttes. Tegemist võib olla üksnes ravimite loata väljaveole kui RavS § 104 koosseisuteole kaasaaitamisega (KarS § 22 lg 3), mis aga väärteo puhul karistatav ei ole (KarS § 23).

Arvestades eeltoodut on Roela Apteek OÜ rikkunud üksnes RavS § 26 lg 1 ja süüteo objektiivse koosseisu tunnused RavS § 104 lg 2 järgi, mis näeb ette juriidilise isiku vastutuse ravimi käitlemisnõuete rikkumise eest, on kohtu hinnangul olemas.

12. Kaitsjad on esitanud kohtule taotluse, et juhul kui maakohus jõuab järeldusele, et Roela Apteek OÜ rikkus RavS § 26 lg 1 ja tema tegu vastab seetõttu RavS § 104 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule, siis tunnistada RavS § 26 lg 1 ja RavS § 26 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks. PS § 15 lg 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kohus peab asja lahendamisel tehtavas otsuses või määruses võtma muu hulgas seisukoha kohtumenetluse poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse osas. Selleks peab kohus esmalt kontrollima, kas taotluses vaidlustatud õigusnorm on konkreetse kohtuasja lahendamisel osaliselt või täielikult asjassepuutuv põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §

14 lg 2 esimese lause tähenduses. Taotlus asjassepuutumatu normi põhiseadusvastaseks tunnistamiseks jäetakse läbi vaatamata. Normi asjassepuutuvuse korral tuleb kohtul hinnata selle põhiseaduspärasust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal. Hinnangu tulemusest lähtudes tuleb taotlus kas osaliselt või täielikult rahuldada või rahuldamata jätta. Kui põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus on kohtu hinnangul põhjendatud, peab kohus kohtuasja lahendamisel tunnistama vaidlustatud normi asjassepuutuvas osas põhiseadusvastaseks ja selle kohaldamata jätma, algatades nii põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus. Taotlusega mitte nõustudes, tuleb kohtul see rahuldamata jätta. Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuvaks norm, mis tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral. Normi asjassepuutuvuseks peab seega olema täidetud kaks tingimust:

1) normi tuleb asja lahendamisel kohaldada ja 2) norm on asja lahendamise seisukohalt otsustava tähtsusega. Esmalt märgib kohus seda, et normid, mille põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist taotletakse, on asjassepuutuvad. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata Ault kooskõlas põhiseadusega. Võrreldes mitmete teiste kaupadega, on ravimite käitlemine rangemalt reguleeritud põhjusel, et ravimite väära käitlemisega võib kaasneda oht elule ja tervisele, mis on samuti põhiseadusega kaitstavad väärtused nii samuti nagu ettevõtlusvabaduski (PS § 31).

Samas tervise kaitse on ettevõtlusvabadusest kindlasti tähtsam põhiõigus. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata mis tahes põhjusel, mis on põhiseadusega kooskõlas. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt võib iga liikmesriik otsustada, kas võimaldada apteekidel tegeleda hulgimüügiga või mitte. Artikkel 77 lg 2 sätestab, et: „Kui isikud, kes on volitatud ravimeid üldsusele tarnima või kellel on õigus seda teha, võivad siseriiklike õigusaktide alusel tegelda ka hulgimüügiga, nõutakse neilt lõikega 1 ettenähtud (st hulgimüügi) luba.“ Euroopa Kohus eelotsusega C-7/11 Caronna leidis muu hulgas, et ravimite jaemüük erineb oluliselt nende hulgimüügist ja pelk asjaolu, et apteekrid täidavad nende tegutsemispaiga liikmesriigis jaemüügile kehtestatud tingimusi, ei võimalda eeldada, et nad täidavad ka hulgimüügile seatud tingimusi, mis on ette nähtud liidu tasemel ühtlustatud normidega.

Ravimite kvaliteedi ja ohutuse tagamise, võltsitud või defektsete ravimite leviku piiramise eesmärgil on kehtestatud nõuded ravimi käitlemise ja vahendamise erinevatele etappidele nende spetsiifikast lähtudes erinevad. Ravimite väljastamine üldapteegist ravimite hulgimüügi eesmärgil ei ole kooskõlas RavS § 29 lg 1 sätestatud apteegiteenuse eesmärgiga, milleks on ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et piirangute kehtestamine on olnud proportsionaalne. RavS § 26 lg 1 ja RavS § 26 lg 3 piiravad vaid vajalikul määral PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuid ei ole vastuolus põhiseadusega, mistõttu tuleb kaitsjate taotlus jätta rahuldamata.

13. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on RavS § 26 lg 1 rikkumine toime pandud KarS § 18 lg 3 järgi hooletusest, sest juhatuse liige küll ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Arvestades menetlusaluse isiku Roela Apteek OÜ seadusliku esindaja I Se kohtuvälises menetluses antud ütlusi (nad tõlgendasid ravimiseadust, et kuna apteek tohib ravimeid teisele apteegile müüa, siis oli selline tehing nende arvates õiguslik, nad on konsulteerinud ka juristidega) nõustub kohus tuvastatud subjektiivse koosseisu osas kohtuvälise menetleja, s.o Ravimiametiga. Roela Apteek OÜ tegu on õigusvastane ja juriidiline isik on selle toimepanemises süüdi.

Nii kohtuväline menetleja kui ka kohus on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Käesoleval juhul sisaldab kohtuvälise menetleja otsus faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokoll ei sisalda. Otsuse teokirjelduses märgiti lisaks väärteoprotokollis toodud asjaoludele, et ravimid, mis Roela Apteek OÜ I Se korraldusel Läti apteegile edasimüümiseks hulgimüügiettevõttest tellis, väljastas apteegi juhataja R O. Samuti osutati otsuse teokirjelduses sellele, et ravimite käitlemisnõudeid rikuti Roela Apteek OÜ huvides, sest ravimite müügist saadi tulu ja tõusis apteegi käive.

Arvestades asjaolu, et Roela Apteek OÜ-le ei saa ette heita RavS § 18 lg 1 nõuete rikkumist ehk ravimite loata väljavedu, teeb kohus VTMS § 132 p-s 2 nimetatud lahendi, jättes menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusest välja asjaolud, mis väärteoprotokollis ei kajastu.

VTMS § 132 p 2 kohaselt maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

14. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Roela Apteek OÜ on RavS § 26 lg 1 rikkumise, mille eest on juriidilisele isikule ettenähtud vastutus RavS § 104 lgs 2, toime pannud süüliselt ja õigusvastaselt. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RavS § 104 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ravimiameti 27.12.2013 otsusega väärteoasjas nr 958013000014 määrati Roela Apteek OÜ-le RavS § 18 lg 1 ja RavS § 26 lg 1 rikkumise eest RavS § 104 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv

10 000 eurot. Kuna RavS § 18 lg 1 rikkumist ei saa Roela Apteek OÜ-le ette heita, siis tuleb selles osas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, mistõttu ka Ravimiameti otsus tuleb tühistada karistuse määramise osas RavS § 104 lg 2 alusel ja teha tuleb RavS § 26 lg 1 rikkumise osas RavS § 104 lg 2 alusel uus otsus, millega kohus peab põhjendatuks vähendada Roela Apteek OÜ-le määratud karistust, s.o rahatrahvi poole võrra. Kohtu hinnangul mõjutab rahatrahv summas 5000 eurot, hoiduma Roela Apteek OÜ-d edasiste süütegude toimepanemisest, samuti oleksid tagatud õiguskorra kaitsmise huvid.

15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, §-dest 133-135 rahuldab kohus Roela Apteek OÜ kaebuse osaliselt, tühistades Ravimiameti 27.12.2013 otsuse väärteoasjas nr 958013000014, millega määrati Roela Apteek OÜ-le RavS § 18 lg 1 ja § 26 lg 1 rikkumise eest, RavS § 104 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 10 000 (kümme tuhat) eurot, Roela Apteek OÜ karistamise osas RavS § 18 lg 1 rikkumise eest ja karistuse määramise osas RavS § 104 lg

2 alusel ning lõpetab RavS § 18 lg 1 rikkumise osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, tehes uue otsuse.

16. Menetlusaluse isiku Roela Apteek OÜ kaitsjad on esitanud kohtule taotluse ühes arvete ning nendele vastavate spetsifikatsioonidega mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks välja menetluskulud (kaitsjatasu) summas 5989,20 eurot (sisaldab km). Õigusteenuse tunnihinnaks on 115 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on kaitsjatel kulunud käesolevas väärteoasjas kaitseks 43,4 tundi (43 tundi ja 24 minutit). Leitakse, et arvestades väärteoasja keerukust, menetluse ajakulu ning seda, et asi on uuesti tagasi saadetud maakohtusse uueks lahendamiseks oluliste ja mahukate Riigikohtu juhistega, ei ole tegemist ebamõistliku, vaid pigem ökonoomse kuluga. Roela Apteek OÜ on kandnud kuni Viru

Maakohtu 30.07.2014 otsuseni menetluskuludena kokku 4126,20 eurot (sisaldab km) kuludena lepingulistele kaitsjatele. Roela Apteek OÜ on pärast Riigikohtu 18.12.2014 otsust kandnud menetluskuludena kokku 1863 eurot (sisaldab km) kuludena lepingulistele kaitsjatele. Taotluses ollakse veendunud, et kulud on VTMS § 23 tähenduses mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud. Rõhutatakse, et vandeadvokaadid Helmeri Indela ja Silja Elunurm ei ole dubleerivalt asja menetlenud. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. KrMS §

175 lg 2 kohaselt kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Hinnates taotluses märgitud kaitsjatasu summa mõistlikkust, märgib kohus esmalt seda, et kaebus rahuldati osaliselt. Eeltoodule tuginedes, arvestades osutatud õigusteenuse mahtu, kuid samas ka seda, et valdavalt on kohtule esitatud dokumentides korratud juba kaebuses toodud kaitsepositsioone, on kohtu hinnangul kaitsjatasu 16 tunni ulatuses olnud mõistlik, vajalik ja põhjendatud. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta esmajärjekorras tavapärasest pikemat menetlusaega, sest väärteoasi saadeti Riigikohtu poolt uueks arutamiseks maakohtule. Kuna Roela Apteek OÜ on käibemaksukohustuslane ja Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-93-10 09.11.2010 leidnud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Taotluses ei ole märgitud, et menetlusalusel isikul puudub võimalus õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna mahaarvamiseks. Seega loeb kohus valitud kaitsjatele makstud tasu mõistlikuks 16 tunni ulatuses, s.o summas 1840 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Riigikohtu 23.09.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON

Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Roela Apteek OÜ kaitsja vandeadvokaat Silja Elunurme kassatsioon menetlusse võtmata.

Kohtuotsus jõustus 23.09.2015. a Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne Referent