3-15-1070/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

04.06.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1070

Haldusasi

Alar Konisti kaebus sihtasutuse Eesti

Teadusagentuur juhatuse 25.03.2015. a

käskkirja nr 1.1-4/15/40 osaliselt tühistamiseks

ja ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Tartu Halduskohtu 30.04.2015. a määrus

Alar Konisti määruskaebus

Menetlusosalised

Kaebaja Alar Konist

esindaja vandeadvokaat Alar Eiche

Vastustaja sihtasutus Eesti Teadusagentuur

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 30.04.2015. a määrus muutmata ja Alar Konisti

määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alar Konist esitas Tartu Halduskohtule kaebuse sihtasutuse (SA) Eesti

Teadusagentuur juhatuse 25.03.2015. a käskkirja nr 1.1-4/15/40 „Personaalse

uurimistoetuse kordade ja juhendite kinnitamine“ tühistamiseks osas, millega

kinnitati käskkirja lisa 1 „Personaalse uurimistoetuse otsingutoetuse ja

starditoetuse taotlemise tingimused ja kord“ p 7.1.1. Lisaks palus kaebaja teha

ettekirjutus ja kohustada SA-d Eesti Teadusagentuur hiljemalt ühe nädala

jooksul arvates käesolevas asjas kohtulahendi jõustumisest kehtestama

25.03.2015. a käskkirjaga nr 1.1-4/15/40 kinnitatud lisa 1 p 7.1.1. analoogses

sõnastuses starditoetuse avalduse esitamise tähtajaga, nagu see on

kinnitatud SA Eesti Teadusagentuur juhatuse 16.06.2014. a käskkirjaga nr 1.1-

4/14/58 „Personaalse uurimistoetuse kordade ja juhendite kinnitamine“ lisa 1

„Personaalse uurimistoetuse otsingutoetuse ja starditoetuse taotlemise

tingimused ja kord“ p-s 7.1.1., mis võimaldab 2015. aastal avalduse

starditoetuse saamiseks esitada koosmõjus sama lisa 1 p-ga 8.2.1. kõigil

doktorantidel, kes on lõpetanud doktoriõppe samal (2013) kalendriaastal.

2. Kaebusega koos esitas A. Konist esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja

palus peatada kuni kohtulahendi jõustumiseni SA Eesti Teadusagentuur

25.03.2015. a käskkirjaga nr 1.1-4/15/40 kinnitatud lisa 1

„Personaalse uurimistoetuse otsingutoetuse ja starditoetuse taotlemise

tingimused ja kord“ p 7.1.1. täitmine või rakendada kohtu äranägemisel

kaebaja õiguste viivitamata tagamiseks mõnda muud esialgse õiguskaitse

abinõud.

Taotluse kohaselt seadis vastustaja vaidlustatud käskkirjaga kinnitatud lisa 1 p 7.1.1.

alusel stardiprojekti taotlemise tähtajaks 30.04.2015 ning seejuures esmakordse

doktorikraadi omistamise ajaks hiljemalt 29.04.2013, mistõttu ei ole kaebajal võimalik

osaleda 2016. a starditoetuste stardiprojektis ning taotleda vastustajalt starditoetust.

Kaebaja omandas doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis ja sai diplomi 26.06.2013.

Seega ei saa 2015. a taotlust esitada isikud, kes on kaitsnud doktorikraadi samal

akadeemilisel õppeaastal, kuid pärast 29.04.2013. Juhul kui kohus esialgset

õiguskaitset ei rakenda, ei saavuta kaebaja käesoleva menetluse lõpuks soovitud

tulemust.

Kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus vastustaja võtaks tema taotluse

menetlusse ja kohtleks teda võrdsetel alustel teiste 2013. a nominaalajaga lõpetanud

doktorantidega ning et starditoetuse taotlemise menetlus toimuks kooskõlas hea

haldustavaga ja seadustega. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, vaid suure

tõenäosusega perspektiivikas. Seonduvalt erinevate isikute huvide kaalumisega on

oluliseks avalikuks huviks seaduslikkuse põhimõte. Seejuures ei saa kannatada

kolmandate isikute, s.o teiste samadel alustel starditoetust taotlevate 2013. a

doktorikraadi saavutanud isikute õigused. Esialgse õiguskaitse rakendamine tagab

võrdse kohtlemise kõigi 2013. a lõpetanud doktorikraadiga isikutele.

3. Tartu Halduskohtu 30.04.2015. a määrusega jäeti A. Konisti esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata.

Halduskohus leidis, et kaebajale pöördumatute kahjulike tagajärgede tekkimise oht

on küsitav. Starditoetuse taotluse esitamine ei tähenda taotluse rahuldamist.

Seetõttu ei ole kaebajale tagatud esialgse õiguskaitse kohaldamisel toetuse

rahastamine. Kuigi kaebajal ei pruugi olla võimalust esitada käesoleval aastal toetuse

saamiseks taotlust, on tal võimalik taotlus esitada järgnevatel aastatel (2016-2020),

mistõttu ei tähenda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine, et kaebaja jääb

toetuse taotlemise võimalusest ilma.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine rikuks ülekaalukalt nende isikute õigusi, kes on

vaidlusaluse p 7.1.1. alusel juba koostanud uurimistaotluse ja kellel on sellest

tulenevalt tekkinud õiguspärane ootus, et nende taotlused mõistliku aja jooksul

menetletakse. Kui kohaldada esialgset õiguskaitset, tekib olukord, kus taotluste

esitamise tähtaeg puudub ja see rikub nende isikute õigusi, kes on seni tähtaegadest

kinni pidanud ja taotluse esitanud.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei kohustaks SA-d Eesti Teadusagentuur

muutma vaidlusalust p-i 7.1.1. nii, et tähtaeg ei puuduks. Ligikaudu 300 puudutatud

isiku huvid kaaluvad üle kaebaja võimaliku õiguste rikkumise. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei oleks proportsionaalne kõigi huve arvestades.

Praeguses menetlusstaadiumis ei ole alust pidada kaebust ilmselgelt

perspektiivituks, kuid ei ole alust pidada ka ilmselgelt perspektiivikaks. Taotluse

rahuldamata jätmise poolt räägib asjaolu, et esialgne õiguskaitse piiraks oluliselt ja

ülekaalukalt puudutatud isikute huvisid.

4. A. Konist esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu 30.04.2015. a määrus

tühistada ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus, millega võimaldatakse kaebajal

kitsendusteta osaleda SA Eesti Teadusagentuur 25.03.2015. a käskkirjaga nr 1.1-

4/15/40 kinnitatud lisas 1 viidatud stardiprojekti toetuse taotlejana või alternatiivselt

rakendada kohtu äranägemisel kaebaja õiguste viivitamata tagamiseks mõnda muud

esialgse õiguskaitse abinõud.

Määruskaebuse kohaselt määratles vastustaja ebaõigesti isikute ringi, kelle esitatud

taotlused loetakse tähtajaliselt ja puudusteta esitatuks. Kaebaja jääb oma esialgses

halduskohtule esitatud taotluses toodud eesmärgi juurde.

Tallinna Tehnikaülikool saatis 13.04.2015 vastustajale samuti märgukirja, milles on

nimetatud, et vastustaja 25.03.2015. a käskkirja lisa 1 rikub 2013. akadeemilisel

kalendriaastal pärast 29. aprilli doktorikraadi kaitsnud isikute õigusi.

Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et küsitav on kaebajale pöördumatute

kahjulike tagajärgede tekkimise oht. Konkursil osalemise vaidlustamine ei ole

suunatud õigussuhte tekkimisele, muutmisele või lõppemisele, kuid asjaolu

õiguslikult kindlakstegemisega mõjutatakse SA Eesti Teadusagentuur järgnevaid

otsustusi starditoetuse väljaandmisel.

Vaid osale 2013. a doktoriõppe lõpetanutele, s.o enne 29.04.2013 doktoriõppe

lõpetanutele eeliste loomine piiratud avalikule ressursile ligipääsul, riivab

samalaadsest eelisest huvitatud isikute ettevõtlusvabadust teadustöö tegemisel,

piirab konkurentsi ning riivab võrdsuspõhiõigust.

Väär on kohtu väide, et kaebaja ei jää toetuse taotlemise võimalusest ilma, kuivõrd

tal on võimalik tulevastel aastatel kandideerida. Kohus jättis tähelepanuta, et

vastustaja 25.03.2015. a käskkirjaga nr 1.1-4/15/40 kinnitatud lisa 1 p 2.1. alusel on

personaalne uurimistoetus teadus- ja arendusasutuses töötava teadlase või tema

juhitava väikese uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse toetus,

mida on kolme tüüpi: otsinguprojekti toetus, stardiprojekti toetus ja järeldoktoritoetus.

Stardiprojekt on iseseisvate teadusuuringute alustamise uurimisprojekt, mis

täidetakse kuni 4 aasta jooksul ja stardiprojekti toetus on mõeldud noortele

teadlastele iseseisva teadlaskarjääri arendamiseks ja oma uurimisrühma loomiseks.

Otsinguprojekt on uudne, otsinguline ja kõrge rahvusvahelise tasemega

uurimisprojekt, mille täitmisega võib kaasneda kõrge teaduslik risk.

Järeldoktoriprojekt on mõeldud lühikeseks perioodiks (kuni 24 kuud), sellel projektil

on juhendaja ning eesmärgiks on juhendaja juures täiendavate oskuste ja uute

kogemuste saamine. Stardiprojekti toetuste osas kehtib lisa 1 p-s 8.2.1.

nimetatud suletud periood, seega vähendati kaebajal starditoetuse

taotlemisvõimalust ca ühe aasta võrra neljale aastale, samas kui eelmisel aastal

kehtinud tingimustel oleks nimetatud periood olnud viis aastat.

Halduskohus jõudis väärale arusaamale, et esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine ei kohustaks teadusagentuuri muutma vaidlusalust p 7.1.1. nii, et

tähtaeg ei puuduks. Kaebaja palus kohtul vajadusel rakendada kohtu äranägemisel

mõnda asjakohasemat esialgse õiguskaitse abinõu. Lisaks on selgunud, et tänaseks

on kaebaja taotlus tagasi saadetud, kuna kaebaja ei vasta starditoetuse taotleja

kraadi kaitsmiseks kehtestatud tingimustele. Uueks taotluse esitamise tähtajaks

määrati 18.05.2015 kell 17.00. Eeltoodu näitab, et kaebaja vajab kohtumenetluse

ajaks esialgset õiguskaitset. Kohus oleks saanud näiteks esialgse õiguskaitse korras

kohustada vastustajat lubama kaebajal osaleda starditoetuse taotlemisel viivitamata.

Kohtul on võimalik kohaldada esialgse õiguskaitse meedet ka tagasiulatuvalt.

Kuivõrd kaebaja on vastustajale esitanud personaalse uurimistoetuse otsingutoetuse

ja starditoetuse konkursil osalemiseks vajalikud dokumendid, on kohtul võimalik

peatada kaebaja suhtes lisa 1 p-s 7.1.1. sätestatud tähtaja kehtivus ning kohustada

vastustajat lubama kaebajal osaleda personaalse uurimistoetuse otsingutoetuse ja

starditoetuse konkursil viivitamata. Esialgse õiguskaitse raames saab rakendada

halduskohtumenetluse seadustiku § 251 lg 1 p-s 3 nimetatud meedet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.04.2015. a määrus tuleb jätta

muutmata ja A. Konisti määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

vaidlustatud halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Seoses määruskaebusega peab

ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

6. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või

omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse

kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Käesoleval juhul on halduskohus õigustatult

leidnud, et kaheldav on kaebajale pöördumatute kahjulike tagajärgede tekkimise oht.

Samuti rikuks esialgse õiguskaitse kohaldamine teiste isikute õigusi, kes on esitanud

uurimistaotluse ja kellel on tekkinud õiguspärane ootsus, et nende taotlused ka

vaadatakse läbi mõistliku tähtaja jooksul. Seda, kas vaidlustatud haldusakt piirab

konkurentsi ja riivab võrdsuspõhiõigust on halduskohtul võimalik hinnata alles asja

sisulise lahendamise käigus. Samuti ei ole kaebaja õiguste rikkumine ka lõplik, kuna

kaebajal on võimalus taotlust esitada ka perioodil 2016-2020. Asjaolu, et järgnevatel

aastatel on rahalised vahendid toetuse taotlemiseks väiksemad, ei anna samuti alust

asuda seisukohale, et sellega on kaebaja õigusi pöördumatult rikutud.

Mis puudutab kaebaja väiteid, et halduskohus võiks tema esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamisel kaaluda teisi esialgse õiguskaitse võimalusi, on asjakohatu,

kuna halduskohus saab esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaadata ainult selles

esitatud taotluse ulatuses. Kaebaja on alternatiivse taotlusena taotlenud kohustada

vastustajat lubama kaebajal osaleda personaalse uurimistoetuse otsingutoetuse ja

starditoetuse konkursil viivitamata. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal vastav

õiguskaitsevajadus puudub. Vastustaja on 29.04.2015 vastuses kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlusele märkinud, et kaebajal stardiprojekti juhina ei ole iseenesest

keelatud taotlust esitada, kui esineb mõjuv põhjus, miks ta peab kindlasti just selles

voorus toetust taotlema. Ka märkis vastustaja seda, et hindamisnõukogu võib

põhjendatud juhul nõuetele vastavaks lugeda ka sellise stardiprojekti juhi, kellele on

antud esmakordne doktorikraad väljaspool punktis 7.1.1. kehtestatud tähtaega (tl 51).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud

digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi