3-12-1397/108 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-12-1397 Haldusasi OÜ Profi Kütus kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 22. mai 2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/10223-72 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2013. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Profi Kütus, esindajad v.adv Egon Talur ja v.adv Helmut Pikmets Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Martin Aas Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Profi Kütus apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine

29. aprill 2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Profi Kütus apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-12- 1397. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Profi Kütus kaebus ning tühistada Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 22. mai 2012. a maksuotsus nr 12.2-3/10223-72. 3. Mõista Maksuja Tolliametilt OÜ Profi Kütus kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud ilma käibemaksuta kokku 21 721,45 eurot (kakskümmend üks tuhat seitsesada kakskümmend üks eurot 45 senti). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 6. juulil 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

3-12-1397 2(11)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (PMTK) alustas 03.12.2009 ja 04.02.2010 korraldustega OÜ Profi Kütus käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli vastavalt 2009. a oktoobri ja detsembri osas. PMTK määras 16.02.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/10223-25 OÜ-le Profi Kütus käibemaksu 8 435 762 krooni (2009. a oktoobri osas) ja PMTK 19.05.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/10223-49 määrati OÜ-le Profi Kütus käibemaksu 12 215 799 krooni (2009. a detsembri osas). OÜ Profi Kütus vaidlustas mõlemad maksuotsused vastavalt haldusasjades nr 3-10-700 ja nr 3-10-1646. PMTK tunnistas 02.08.2010 otsusega nr 6-4/222-6 kehtetuks PMTK 16.02.2010 maksuotsuse ning halduskohus lõpetas haldusasja nr 3-10-700 menetluse. PMTK tunnistas 20.10.2010 otsusega nr 6-4-/364-13 kehtetuks PMTK 19.05.2010 maksuotsuse ning halduskohus lõpetas haldusasja nr 3-10-1646 menetluse.

PMTK jätkas 05.08.2010 ja 03.11.2010 teadetega OÜ Profi Kütus kontrollimenetlust ning koostas selle raames 13.03.2012 kontrollakti nr 12.2-3/10223-71. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.04.2012 otsusega nr 3-11-2800 OÜ Profi Kütus kaebuse, tunnistas maksuhalduri viivituse kontrollide läbiviimisel õigusvastaseks ning tegi maksuhaldurile ettekirjutuse lõpetada kontrollid 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest arvates. Kohtuotsus jõustus 26.05.2012.

2. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus vähendas 22.05.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/10223-72 OÜ Profi Kütus 2009. a oktoobri ja detsembri käibedeklaratsioonidel deklareeritud sisendkäibemaksu 1 319 875,31 eurot, määras tasumisele kuuluvat käibemaksu 1 225 082,25 eurot ning nõudis tagasi alusetult tagastatud maksusummad 94 793,06 eurot. Maksuhaldur leidis, et OÜ Hansaoil, OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkerman Innovatives arvetel märgitud isikud ei olnud kütuse tegelikud müüjad ning OÜ Profi Kütus oli sellest teadlik. Tegelikkuses osteti kütust Lätist ning see toodi Eestisse ja müüdi Eestis edasi tundmatute kolmandate isikute poolt, keda ei olnud maksumenetluse käigus võimalik tuvastada. OÜ Hansaoil, OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkerman Innovatives nimel väljastatud fiktiivsete arvete alusel tekitati OÜ- le Profi Kütus alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, mis võimaldas katta märkimisväärse osa OÜ Profi Kütus poolt kütuse edasimüümisel tasumisele kuuluvast käibemaksust.

3. OÜ Profi Kütus esitas 04.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 22.05.2012 maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja leidis, et maksuhaldur on rikkunud korduva kontrolli keeldu, sest varasemate maksuotsuste muutmiseks puudus maksukorralduse seaduse (MKS) §

101 lg 1 p 1 kohane kaebaja taotlus või mis tahes muu alus. Käesoleva juhtumi asjaoludel on

3-12-1397 3(11) kohane analoogia revisjoni kohta sätestatuga (MKS § 102 lg 3). Kaebaja on olnud sunnitud pidama kahe aasta jooksul maksuhalduriga seitse kohtuvaidlust, mis kõik on lõppenud temale edukalt (3-10-700; 3-10-1646; 3-10-1941; 3-10-2111; 3-11-729; 3-11-2800; 3-12-13). Maksuotsuses puuduvad igasugused faktilised ja õiguslikud põhjendused maksu määramiseks, vaid mitmekümnel leheküljel on esitatud tähtsusetuid asjaolusid ning kaudseid etteheiteid väikese osa kaebaja tehingupartnerite kohta, kellel väidetavalt on tekkinud maksuvõlad hulk aega pärast kaebajaga tehingute tegemist. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et kaebajal oli tehingute tegemise ajal olemas selline teave, mille alusel järeldada, et dokumendid (sh müügiarved ja kohapeal allkirjastatud lepingud) ei oleks vastanud tegelikkusele ja arvele märgitud isikud pole kütuse tegelikud müüjad. Kaebajal puudus võimalus näha ette tulevikus saabuda võivaid asjaolusid. Varasemate maksuotsustega võrreldes on maksuhaldur jätnud välja oma uurimisversioonile vastukäivad tõendid ega ole püüdnudki neid vastuolusid kõrvaldada. Maksuhalduri järeldused, et OÜ Profi Kütus ning OÜ-de Hansaoil, Sertimeks Grupp, Minekom ja Pikkerman Innovatives vahel kütuse ostumüügitehinguid tegelikkuses ei toimunud ning OÜ Profi Kütus oli teadlik äriühingute esitatud arvete majandusliku sisu ebaõigsusest, on spekulatiivsed ja paljasõnalised ega põhine tuvastatud asjaoludel. Viited maksupettuse toimepanemisele on asjakohatud, sest käesolevas asjas ei ole tuvastatud maksupettust ega ka kaebaja seost tehingupartneritega või muid seaduses sätestatud nõuete rikkumisi.

4. Tallinna Halduskohus jättis 13.12.2013 otsusega OÜ Profi Kütus kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maksuhaldur viis OÜ Profi Kütus suhtes maksustamisperioodide 2009. a oktoobri ja detsembri osas läbi üksikjuhtumi kontrolli, mida ei saa tõlgendada revisjonina. Kuna üksikjuhtumi kontrolli korral korduva kontrolli keeld ei kohaldu, siis on kaebaja väited selles osas asjakohatud. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ Profi Kütus on arvetel näidatud kauba (kütuse) saanud. Maksuotsuses on MTA käsutuses olevaid tõendeid analüüsitud piisava põhjalikkusega ning kohus nõustub maksuhalduri hinnangutega. Tõendite kogumile tuginedes võib järeldada, et arvetel märgitud isikud – OÜ Hansaoil, OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom, OÜ Pikkerman Innovatives – ei olnud kütuse tegelikud müüjad ning OÜ Profi Kütus oli sellest teadlik. Kohus ei hakka maksuhalduri seisukohti üle kordama.

Kohtus vande all antud seletuses väitis OÜ Profi Kütus seaduslik esindaja NR, et äriühing ei ole kunagi iseseisvalt kütust tellinud, vaid on ostnud kütust siis, kui see on olemas Kroodi Terminalis, kus müüjatega tegeles MJ (NR-i tütar). NR-i sõnul on ta dokumentidest näinud, et kütus on tulnud Lätist, ning teadis sedagi, et AK on seotud Läti firmadega. Maksuhaldur tuvastas maksumenetluses, et OÜ-d Hansaoil juhtis tegelikult AH ja AK-i näol oli tegemist üksnes variisikuga. OÜ Profi Kütus ja OÜ Hansaoil vahelised tehingud tehti perioodil, kui OÜ Hansaoil juhatuse liikmeks olid kodutute varjupaigas elavad isikud. Kaebaja oleks hoolsuskohustusest lähtuvalt pidanud kontrollima AK-i volituse olemasolu ning sellisel juhul oleks OÜ-le Profi Kütus selgunud, et arvel näidatud isik ei ole tegelik müüja. Maksuotsuses on rõhutatud, et OÜ Hansaoil, OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkerman Innovatives olid tavapärast majandustegevust mitteomavad äriühingud, kes OÜ-le Profi Kütus kütuse müümises tegelikult ei osalenud. Kohtu hinnangul on maksuhaldur tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses uurides jõudnud õigetele järeldustele. Arvestades kütuseäris liikuvate rahaliste vahendite suurusjärke ja kaebaja ühte põhiväidet, et Läti tarnijad nõuavad kütuse eest reeglina ettemaksu, ei ole selline rahaliste vahendite liikumise ajaline jada kütuseäris igapäevaselt tegutsevale äriühingule tavapärane.

OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkerman Innovatives kustutati pärast väidetavate tehingute sooritamist käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtlusega

3-12-1397 4(11) mittetegelemise tõttu ning OÜ Hansaoil käibe languse tõttu. Vahetult enne vaidlusaluste tehingute toimumist leidis aset OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkerman Innovatives juhatuse liikmete ning osanike vahetus. Ükski äriühing ega nende esindaja ei omanud kütuseäris tegutsemise kogemust ning esindajaid võib pidada variisikuteks. OÜ Hansaoil juhatuse liikmed on kodutud, äriühingu nimel väidetavalt tehinguid teinud isikul puudus volitus ja äriühingu nimel väidetavalt tehinguid teinud isikud muutsid ajas enda selgitusi. OÜ Sertimeks Grupp juhatuse liikmega ei ole maksuhaldur kontakti saanud ning isiku tööandja suulistest selgitustest nähtub, et isik on töötanud autojuhina (ei ole tavapärane ega ka eluliselt usutav, et autojuhina töötanud isik siseneb iseseisvalt kütuseärisse ja teeb miljonitesse kroonidesse ulatuvaid tehinguid). OÜ Minekom juhatuse liige JS kinnitas maksuhaldurile, et hoolimata asjaolust, et ostuhind oli fikseeritud, määras OÜ Profi Kütus endale müüdava kütuse hinna ise. Ei ole eluliselt usutav, et kütuseäris kogemusi omav isik nõustub selgelt kahjumliku tehinguga, tuues põhjenduseks valearvestuse (väärtusega

3 922 319 krooni). OÜ Pikkerman Innovatives juhatuse liikmega ei ole maksuhaldur kontakti saanud, kusjuures isik töötas enne tehingute sõlmimist autojuhina, sarnaselt OÜ Sertimeks Grupp juhatuse liikmele (samal perioodil ja samas äriühingus), ning kolmandate isikute sõnul oli äriühingu tegevus seotud VŽ-ga (süüdi mõistetud maksupettur). Otseselt kütusega ükski nimetatud äriühingutest kokku ei puutunud (äriühingud kütust ise ei transportinud ega ka korraldanud selle transporti). Kohtu hinnangul võis maksuhalduril tekkida kogutud tõendeid analüüsides põhjendatud kahtlus kaebaja osalemises maksupettuses ning maksuhaldur on kahtlust ka piisavalt põhjendanud ja kaebaja ei ole seda veenvalt ümber lükanud. Kuivõrd OÜ Profi Kütus teadis, et arvel näidatud äriühingud ei ole tegelikud müüjad, siis puudus kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ Profi Kütus palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Maksuotsuse tegemisel ei ole arvestatud kõigi maksumenetluses kogutud tõenditega (sh pangakontode väljavõtted) ning maksuotsusest ei nähtu, mil viisil on kogutud tõendid seotud apellandile maksu määramise faktilise aluse või õiguslike põhjendustega. Maksumenetlus on läbi viidud MKS-s sätestatud menetlusreegleid rikkudes ning see on olnud apellandi suhtes ülemääraselt koormav. Vaidlustatud maksuotsusega lõppenud kontrolli suhtes tuleb kohaldada revisjonile esitatavaid nõudeid korduva kontrolli keelu osas. Halduskohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, kohus on tuginenud lubamatutele asjaoludele ja jätnud arvestamata apellandi selgitused. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg-t 1, § 29 lg-d 1 ja 3 ning § 38 lg-t 1, samuti hinnanud tõendeid vääralt ja jätnud need osaliselt hindamata.

Euroopa Liidu ühise käibemaksusüsteemi ja Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt ei tohi maksukohustuslaselt võtta sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust juhul, kui maksumaksja ei tea, et ta on kaasatud ulatuslikumasse skeemi, mis on mõeldud maksukohustusest kõrvalehoidumiseks, või isegi sellisest skeemist teadlikuna, hoidub ta ebaseaduslikust kokkumängust kõrvale. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine on lubatav üksnes juhul, kui objektiivsete tõendite alusel on tuvastatud, et maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel sisendkäibemaksu mahaarvamist taotletakse, on seotud tarneahelas enne või pärast asjaomast tehingut toime pandud käibemaksupettusega. Seega on OÜ-l Profi Kütus sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine õiguspärane üksnes juhul, kui objektiivselt on tõendatud kaebaja osalemine maksupettuses ja sellest õigusvastaselt kasu saamine.

3-12-1397 5(11) Vaidlust ei ole selles, et apellant on kütust reaalselt sisse ostnud ja kasutanud seda oma ettevõtluse tarbeks (s.o klientidele edasi müünud). Samuti puudub vaidlus, et OÜ Hansaoil, OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkerman Innovatives olid registreeritud käibemaksukohustuslased ja omasid kütuse müügiks vajalikke lubasid / registreeringuid ning deklareerisid ka käivet vähemalt sellises suuruses, milles on OÜ-le Profi Kütus kütuse eest arveid esitatud. Vaidlust ei ole selleski, et äriühingute nimel esitatud arved vastasid KMS § 37 nõuetele. Sisuline vaidlus on asjas selle üle, kas OÜ Hansaoil, OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkerman Innovatives olid tegelikud kaupade tarnijad või olid need hoopis tuvastamata kolmandad isikud ning kas OÜ Profi Kütus oli sellest asjaolust teadlik või mitte.

Olukorras, kus tehingupartnerid on järelevalveorganite poolt aktsepteeritud ettevõtjad, ei ole õige heita OÜ-le Profi Kütus ette, et müüjad ei ole majandustegevuses osalenud. Maksuotsusest ei nähtu, milliseid asjaolusid pidi apellant teadma ja kontrollima põhjalikumalt kui järelevalveorganid. Vaidlustatud 22.05.2012 maksuotsuses ei ole väidetud, et OÜ Profi Kütus oleks osalenud maksupettuses, vaid on asutud seisukohale, et apellant oli teadlik, et arvetel ei ole märgitud õige müüja, mistõttu ei olnud tal õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhaldur on alles kohtumenetluses esitanud paljasõnalised väited apellandi maksupettuses osalemise kohta, kuid selline meelevaldne oletus ei ole leidnud tõendamist ja kinnitamist üheski läbiviidud menetluses. OÜ Profi Kütus on kütuse müügitehingute sõlmimisel järginud äris nõutavat hoolsuskohustust. Apellant ei teadnud, et OÜ Hansaoil, OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkerman Innovatives jätavad tulevikus müügitehingutelt saadud käibemaksu riigile tasumata. Seetõttu ei saa olla objektiivselt tuvastatud, et OÜ Profi Kütus on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust kasutanud pettuse või kuritarvituse kavatsusega. OÜ Hansaoil, OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkermann Innovatives olid kütuse müügitehingute hetkel maksuvõlgadeta, registreeritud majandustegevuse registris kütuse müüjatena ning registreeritud ka käibemaksukohustuslaste registris. Samuti omasid äriühingud reaalset kütust AS Kroodi Terminal laos ning on seal kütust ka varasemalt omanud. Ostja ja müüja tegevust korraldavate isikute vahel puuduvad igasugused perekondlikud, töövõi ärialased suhted. Kõik kütuse ostu-müügilepingud on allkirjastatud OÜ Profi Kütus kontoris Maardus ning kütusepartiide eest on esitatud arved koos transpordidokumentide ja vastavussertifikaatidega. Müüja majandustegevust korraldavad isikud kinnitavad tehingute toimumist ja tasumine toimus pangaülekannetega. Vaidlusalused tehingud nelja edasimüüjaga on moodustanud apellandi kogukäibest üksnes väheolulise osa.

Maksuhaldur ega halduskohus pole tuvastanud, et OÜ Profi Kütus oleks rikkunud äris nõutavat hoolsuskohustust ega ka adekvaatselt põhjendanud kahtlust, et apellandil oli tehingute tegemise ajal olemas teave, et temale esitatud dokumendid ei vasta tegelikkusele. Isegi kui maksuhaldur on teiste menetluste kaudu tuvastanud, et OÜ Hansaoil, OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkerman Innovatives on variühingute tunnustega, ei ole veenvalt tõendatud, et OÜ Profi Kütus oleks oma esindajate kaudu olnud sellest teadlik. Kui edasimüüjate juhatuse liikmetel ka olid kõnealuses valdkonnas puudulikud teadmised või töökogemus, puudub sellel asjaolul igasugune tähendus OÜ-le Profi Kütus maksu määramise seisukohalt. Võimalik maksupettuse toimepanemine teiste isikute poolt ei mõjuta OÜ Profi Kütus maksukohustust. Maksuhaldur on tehingute mittetoimunuks lugemisel tuginenud peamiselt tehingu teise poole (tehingujärgsele) iseloomustusele, jättes arvestamata asjaolu, et maksupettuse toimepanek võib olla võimalik ka ainuüksi müüja poolt. Maksuotsuses ei ole OÜ Profi Kütus ja väidetavate tundmatute kolmandate isikute vaheliste varjatud tehingute kohta esitatud ühtegi väidet ega tõendit, mistõttu jääb arusaamatuks, et kui OÜ Profi Kütus ei ostnud kõnealust kütust edasimüüjatelt, siis kellelt ja mille alusel ta kütuse ostis. Samuti puudub teave, kuidas liikus OÜ Hansaoil, OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkerman Innovatives poolt Lätist soetatud kütus edasi tundmatute kolmandate isikuteni.

3-12-1397 6(11)

Halduskohus on põhjendamata ja kaebaja väiteid analüüsimata lugenud ka vastavalt 2 aastat ja 9 kuud ning 2 aastat ja 10 kuud kestnud üksikjuhtumi kontrollimenetlused õiguspärasteks. Seaduses sätestatud korduvrevisjoni keeld kehtib kõikidele kontrollimenetlustele, milles lõpptulemusena määratakse maksusumma. Teistsugune lähenemine moonutataks seaduse mõtet ja muudaks sätte sisutühjaks, võimaldades maksuhalduril hiilida mööda korduvkontrolli keelust, mis oleks ilmselgelt vastuolus hea halduse tavaga. Maksumenetluse kontrollitoimik on koostatud puudulikult ning üheselt ei ole tuvastatav, mida toimik sisaldab ja millele on maksuotsuse koostamisel tegelikult tuginetud. Kõiki dokumente ei ole apellandile senini esitatud, millega on rikutud MKS § 14.

6. Maksuja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. OÜ Profi Kütus ei ole täitnud KMS § 29 lg-s 1 ja § 31 lg-s 1 sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusi. Maksuotsusest nähtuvalt tuvastas maksuhaldur, et OÜ Profi Kütus teadis, et arvel näidatud müüjad ei olnud tegelikud kauba müüjad, mistõttu on temale maksukohustus määratud õigesti ning kooskõlas Riigikohtu ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Nõuetele mittevastavate arvete koostamine on üheks pettuse tunnuseks.

Arvetel näidatud isikud ei olnud kütuse müüjateks, sest OÜ-del Hansaoil, Sertimeks Grupp, Minekom ja Pikkerman Innovatives puudus tavapärane majandustegevus: deklareeritud käibemaksusummasid pole riigieelarvesse tasutud; äriühingute pangakontode kasutamist alustati vahetult enne apellandiga seotud kütusetehingute teostamist ja lõpetati vahetult pärast tehingute toimumist; arvelduskontodele kantud summad kanti koheselt edasi või võeti sularahas välja; rahalised vahendid kanti tarnijatele alles pärast nende ostjalt laekumist; äriühingud ei ole esitanud 2009. a majandusaasta aruandeid; äriühingud on pärast väidetavate tehingute sooritamist kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist; vahetult enne vaidlusaluste tehingute toimumist leidis aset OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkerman Innovatives juhatuse liikmete ja osanike vahetus; ükski äriühing ega nende esindaja ei omanud kütuseäris tegutsemise kogemust ning esindajaid võib pidada variisikuteks; ükski äriühing ei puutunud otseselt kaubaga kokku (ei transportinud seda ega korraldanud transporti, kütus saabus koos saatelehtedega otse OÜ-ga Profi Kütus seotud isiku AS Kroodi Terminal aktsiisilattu). Seega kinnitavad väidetavat müüjate osalemist tehingutes üksnes osa dokumentidest ja pangaülekanded, kuid tõendite kogumi pinnalt ei ole eluliselt usutav, et OÜ Hansaoil, OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkerman Innovatives olid kauba tegelikeks müüjateks.

OÜ Profi Kütus teadis, et arvetel näidatud isikud ei ole kütuse tegelikud müüjad. Maksuhalduri sellekohast kahtlust kinnitavad järgmised asjaolud: OÜ-lt Hansaoil, OÜ-lt Sertimeks Grupp, OÜ-lt Minekom ja OÜ-lt Pikkerman Innovatives kütuse soetamine oli OÜ Profi Kütus jaoks tavapäratu (apellant omab enda veebilehe andmetel otsesuhteid enamuse nafta-keemiatehastega, mistõttu ei ole vahendajate kaudu kütuse ostmine majanduslikult mõttekas ja apellandi põhjendused ettemaksu nõudmise osas ei ole usutavad). Vaidlusaluste tehingute formaalsust näitab ka fakt, et OÜ Minekom ostis kütust Lätist sama hinnaga kui OÜ-le Profi Kütus selle edasi müüs. Ka OÜ-ga Hansaoil lepingu sõlmimisel jäeti kütuse hind kokku leppimata, mis viitab sellele, et pooltele ei olnud kütuse hind tähtis, sest nad teadsid, et tegelik tehing leidis aset teise müüjaga. SIA Euro Oil Transit ja SIA Danfort sõnul esindas OÜ-d Hansaoil AH, kes on selgitanud, et tunneb OÜ Profi Kütus juhatuse liiget NR-i ammusest ajast. OÜ Hansaoil nimel tegi apellandiga tehinguid AK, kellel vastav volitus puudus. OÜ Profi Kütus on rikkunud äris tavapärast hoolsuskohustust. Apellant puutus endale tarnitava kütuse transpordis osaledes otseselt kokku kütuse tegelike müüjatega ning eluliselt

3-12-1397 7(11) ei ole usutav, et OÜ Profi Kütus ei teadnud, kelle kütust ta tegelikult transportis. Kauba müüjaks olid tundmatud kolmandad isikud. Maksuhalduril tekkis kahtlus, et apellant soetas kütuse ise otse Lätist neilt isikutelt, kes kütust väidetavalt OÜ-le Hansaoil, OÜ-le Sertimeks Grupp, OÜ-le Minekom ja OÜ-le Pikkerman Innovatives müüsid. Samas on maksuhalduri võimalused teise riigi äriühingute tegevuse kontrollimiseks piiratud, mistõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et müüjateks olid just konkreetsed Läti äriühingud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. MKS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel. Taotlusena selle sätte tähenduses tuleb muu hulgas mõista halduskohtule esitatud kaebuses sisalduvat haldusakti tühistamise nõuet. Kui maksukohustuslane on vaidlustanud maksuotsuse, on maksuhalduril õigus haldusmenetlus uuendada ning menetluse tulemusena esialgne haldusakt kehtetuks tunnistada ja anda selle asemel välja uus haldusakt. Maksuhaldur ei ole sealjuures piiratud kaebuses toodud asjaoludega, vaid tal on uue või muudetud haldusakti andmisel samasugused volitused, nagu tal oleks siis, kui ta teeks maksuotsuse esimest korda (vt Riigikohtu 19.02.2015 otsus nr 3-3- 1-75-14, p 13).

Praegusel juhul kontrollis maksuhaldur OÜ Profi Kütus 2009. a oktoobri ja detsembri sisendkäibemaksu arvestuse õigsust ning tegi nende perioodide osas maksuotsused vastavalt 16.02.2010 (I kd, tl 61-69) ja 19.05.2010 (I kd, tl 79-88p). OÜ Profi Kütus vaidlustas maksuotsused halduskohtus ning maksuhaldur tunnistas need 02.08.2010 (I kd, tl 101-103) ja 20.10.2010 (I kd, tl 112-112p) otsustega algusest peale kehtetuks. Maksuhaldur teavitas OÜ-d Profi Kütus 05.08.2010 (I kd, tl 113) ja 03.11.2010 (I kd, tl 114) teadetega kontrolli jätkamisest ning koostas jätkatud menetluses mõlema maksustamisperioodi kohta ühise 13.03.2012 kontrollakti (I kd, tl 129-141) ja 22.05.2012 maksuotsuse (I kd, tl 146-160p).

Nagu lahendist nr 3-3-1-75-14 (p 13) nähtub, võis maksuhaldur pärast algsete maksuotsuste kehtetuks tunnistamist kontrollimenetlust jätkata ning koostada uue maksuotsuse. Kontrollimenetluse jätkamine olnuks seejuures lubatav ka juhul, kui tegemist olnuks revisjoniga, sest maksuotsuse kehtetuks tunnistamisega langeks ära revisjoni lõpetav haldusakt (MKS § 81 lg 4) ning seega ei saa väita, et revisjoni jätkamise korral oleks tegemist korduva revisjoniga. Algusest peale kehtetuks tunnistatud haldusakt ei saa pärast kehtetuks tunnistamise otsuse teatavakstegemist enam õigussuhteid reguleerida (vt haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1). Kuivõrd kaebuses on esitatud üksnes 22.05.2012 maksuotsuse tühistamise nõue, siis ei ole asja lahendamiseks ka määrav, kas maksumenetluses on järgitud selliseid menetlusreegleid, mis ei saanud kuidagi mõjutada vaidlustatud haldusakti sisulist õiguspärasust (nt menetlustähtaegade rikkumine või menetluse läbiviimine maksukohustuslase jaoks koormaval viisil). Kui uue maksuotsuse tegemisel on järgitud MKS §-s 98 sätestatud aegumistähtaega (mille üle käesolevas asjas vaidlust ei ole), ei tooks isegi maksukontrolli ebamõistlikult pika menetlusaja tuvastamine (mis on kindlaks tehtud juba haldusasjas nr 3-11-2800) kaasa maksuotsuse tühistamist (vt Riigikohtu 06.03.2015 otsus nr 3-3-1-78-14, p 18).

9. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Profi Kütus on kogu arvetel märgitud kütuse tegelikkuses saanud ja kasutanud seda oma ettevõtluse tarbeks (s.o klientidele edasi müünud). Samuti puudub vaidlus, et kõnealune kütus pärineb Lätist, kuid maksuhalduri hinnangul ei ole

3-12-1397 8(11) kütusetehingute vahelüliks olnud OÜ Hansaoil (varasema ärinimega OÜ Florissimo), OÜ Sertimeks Grupp, OÜ Minekom ja OÜ Pikkerman Innovatives, vaid vahendajaks oli tundmatu kolmas isik (kelle käibemaksukohustuslaseks olek pole teada) või soetas apellant kütuse ise otse Lätist. Seejuures leiab maksuhaldur, et OÜ Profi Kütus teadis, et arvetel näidatud isikud ei olnud kütuse tegelikud müüjad. Samas ei ole ka vaidlust, et OÜ-d Hansaoil, Sertimeks Grupp, Minekom ja Pikkerman Innovatives olid kütusetehingute toimumise ajal registreeritud käibemaksukohustuslased ning omasid kütuse müügiks vajalikku registreeringut majandustegevuse registris ja deklareerisid ka käivet vähemalt sellises suuruses, milles nad OÜ-le Profi Kütus arveid esitasid (jättes samas arvetele lisatud käibemaksu riigile tasumata).

10. PMTK 22.05.2012 maksuotsuses ei ole võetud seisukohta, et OÜ Profi Kütus oleks teadlikult osalenud maksupettuses, vaid üksnes leitud, et apellant oli teadlik, et OÜ-d Hansaoil, Sertimeks Grupp, Minekom ja Pikkerman Innovatives ei ole kütuse tegelikud müüjad. Ekslik on apellandi seisukoht, et kuivõrd maksuotsuses ei ole selgesõnaliselt tuvastatud OÜ Profi Kütus osalemist maksupettuse toimepanemises, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine juba ainuüksi seetõttu vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Mahaarvamisõiguse kasutamine eeldab muude tingimuste hulgas seda, et mõlemad tehinguosalised on käibemaksukohustuslased (vt KMS § 29 lg 3 p 1; direktiivi 2006/112/EÜ art 168 punkt a). Seetõttu peab isik olema sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamiseks suuteline tõendama, et kaup on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kui tehingu teine pool ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis ei ole mahaarvamisõiguse kasutamine võimalik, sest puudub alus eeldada, et kauba müüja on käibemaksukohustuslane (nt Euroopa Kohtu 13.02.2014 otsus kohtuasjas C-18/13: Maks Pen, p-d 25, 32).

Samas ei saa maksuotsus rajaneda ainuüksi või peamiselt vaid maksukohustuslase tehingupartnereid iseloomustavatel asjaoludel (nt Riigikohtu 10.12.2014 otsus nr 3-3-1-49-14, p 19). Seetõttu on lisaks oluline, et maksuhaldur oleks veenvalt põhistanud kahtlust, et OÜ Profi Kütus osales teadlikult skeemis, mille eesmärk oli hoida kõrvale maksukohustuste täitmisest (nt Euroopa Kohtu 06.12.2012 otsus kohtuasjas C-285/11: Bonik, p-d 27, 31, 38-39; C-18/13: Maks Pen, p-d 27, 29). Olukorras, kus kaup on reaalselt olemas, kuid väidetavalt ei saadud seda arvel märgitud käibemaksukohustuslaselt, tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks tõendada ka ostja pahausksus. Müüjal reaalse majandustegevuse puudumise tuvastamisel on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjal tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüja ei saa olla kauba tegelikuks müüjaks ja tehingu kohta esitatud võltsdokumenti oma maksuarvestuses kasutades on tegemist ostja pahausksusega (nt Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12, p-d 22-23).

11. Maksuhaldur on oma järelduste tegemisel tuginenud esmajoones sellele, et kuivõrd OÜ Profi Kütus oli soetatava kütuse päritolust teadlik (korraldades osaliselt ise selle transpordi Lätist Eestisse ning kogu kütus ladustati OÜ-ga Profi Kütus seotud AS Kroodi Terminal aktsiisilaos ja kauba päritolu nähtus ka saatedokumentidelt), siis ei ole äriliselt usutav, et apellant soetas kütuse variäriühingute tunnustega tundmatutelt edasimüüjatelt, selle asemel, et osta kütust otse Lätist (pikaajaliselt tegutsenud ja suure partnerina olnuks temale pakutavad tingimused ka ilmselt oluliselt soodsamad). OÜ Profi Kütus argumenti, et ta ei soeta kütust Lätist otse, sest sealsed tehingupartnerid nõuavad ettemaksu ja samas on välisriigi äriühingute suhtes taustakontrolli tegemine raskendatud, on maksuhaldur pidanud ebausutavaks, sest suur osa kütust osteti SIA Euro Oil Transit vahendusel, kes ettemaksu ei nõudnud, ning kuivõrd OÜ-d Hansaoil, Sertimeks Grupp, Minekom ja Pikkerman Innovatives said kütuse eest Läti partneritele reaalselt tasuda alles pärast seda, kui OÜ Profi Kütus oli selle eest neile tasunud

3-12-1397 9(11) (ja kütus asus juba AS Kroodi Terminal aktsiisilaos), siis olnuks ilmselgelt võimalik ka OÜ-l Profi Kütus endal soetada kütus otse Lätist ilma ettemaksuta.

Olenemata sellest, et kütuse otse Lätist soetamine võiks olla põhimõtteliselt tulutoovam, tuleb apellandiga nõustuda, et kahtlemata kaasneksid sellega ühtlasi suuremad riskid, võrreldes olukorraga, kus OÜ Profi Kütus soetas üksnes juba AS Kroodi Terminal aktsiisilaos reaalselt ladustatud kütust. Sellest tulenevalt ei ole võimalik väita, et apellandi tegevus olnuks vastuolus tavapärase majandusloogikaga või muul põhjusel ebausutav. Maksuhaldur ei ole ka tuvastanud ühtegi juhtumit, kus kütust müünud Läti äriühingutega oleks kütuse tarnimise küsimuses suhelnud mõni OÜ-ga Profi Kütus seotud isik, vaid kõigist kütuse soetamist ja vedu kajastavatest dokumentidest ning seletustest nähtuvalt on tehingutes osalenud vastavalt OÜ-d Hansaoil, Sertimeks Grupp, Minekom ja Pikkerman Innovatives ning nende seaduslikud või volitatud esindajad. Kõigi äriühingute pangakontodelt nähtub muu hulgas Läti tarnijatele kauba eest tasumine ning apellant on veenvalt näidanud, et maksuotsuses kahtlustäratavana väljatoodud sarnasused välismaksekorralduste selgitustes (s.o kontaktandmete äramärkimine), tulenes üksnes panga infosüsteemi ülesehitusest. Jääb arusaamatuks, mille põhjal saanuks OÜ Profi Kütus hinnata, et tehingupartnerid olid variäriühingute tunnustega. Samuti puuduvad väited, et OÜ Profi Kütus ja arvetel märgitud tehingupartnerite vahel esines mingi eriline side või mõne konkreetse hoolsusnõude põhjalikuma täitmise korral saanuks OÜ-le Profi Kütus ilmneda, et tegemist ei ole kütuse tegelike müüjatega.

12. Nõustuda ei saa maksuhalduri käsitlusega, et kui OÜ-de Hansaoil, Sertimeks Grupp, Minekom ja Pikkerman Innovatives kohta tuvastatud asjaolud viitavad äriühingutel tavapärase ja kestva (pikaajalise) majandustegevuse puudumisele, siis ei saanud nad olla kütuse tegelikeks müüjateks. Tehingute mittetoimumist arvetel märgitud müüjatega ei saa eraldiseisvalt kuidagi tõendada nende poolt majandusaasta aruannete esitamata jätmine, deklareeritud käibemaksu riigile tasumata jätmine ning äriühingute pangakontode kasutamine ainult konkreetsete tehingute toimumise ajal ja üksnes nendega seoses. Tehingute toimumist ei saa välistada ka Läti tarnijatele ja vedajatele kütuse eest tasumine alles pärast OÜ-lt Profi Kütus raha laekumist, sest maksuhaldur on ka ise rõhutanud, et väide Läti tarnijate poolt ettemaksu nõudmisest ei ole kooskõlas tegeliku praktikaga ning lisaks andsid tehinguosaliste esindajad Läti partneritele tagatiseks isiklikke käendusi (mida maksuhaldur on pidanud küll üksnes formaalseteks). Äriühingute juhtidel kütuseäris tegutsemise kogemuse puudumine ja OÜ Profi Kütus enda poolt hinna n-ö määramine (s.o avaldamine, millise hinnaga on ta valmis kütust ostma) ei anna samuti alust väita, et tehinguid ei saanud reaalselt toimuda. Kui pakkumine ületab nõudlust, siis ongi ostjal suuremad võimalused dikteerida endale sobivat hinda. Samuti ei pidanud äriühingud kui vahendajad tingimata ise kütusega otse kokku puutuma. Kütuse transportimise asjaolude varieerumine kinnitab pigem seda, et tegemist ei olnud pelgalt näilike dokumentide vormistamisega. Paljude teiste vedajate kõrval on OÜ Profi Kütus ise AS Kroodi Terminal aktsiisilattu transportinud vaid väikese osa (alla 5%) soetatud kütusest.

Ringkonnakohtu hinnangul viitavad maksuhalduri tuvastatud asjaolud kogumis küll sellele, et OÜ-sid Hansaoil, Sertimeks Grupp, Minekom ja Pikkerman Innovatives on kasutatud lühiajaliselt selleks, et importida kütus Eestisse ja siin võõrandada, jättes samas maksukohustused teadlikult täitmata ning lõpetades tegevuse kütuseturul enne, kui maksuhaldur jõuab sellesse sekkuda, kuid sellele vaatamata olukorras, kus puuduvad igasugused andmed, et OÜ Profi Kütus olnuks või pidanuks olema vastavast käitumismustrist (s.o maksupettuse skeemist) teadlik, ei ole õiguspäraselt võimalik keelata apellandil vaidlusaluste tehingute alusel sisendkäibemaksu mahaarvamist. Väide, et kütuse soetamine

3-12-1397 10(11) tundmatutelt äriühingutelt oli apellandi jaoks tavapäratu, ei ole seejuures kooskõlas maksuotsuses (lk 7) viidatud asjaoluga, et perioodil juuni 2006 – detsember 2009 osutusid maksuhalduri kontrollide tulemusena OÜ Profi Kütus tehingupartneriteks pidevalt äriühingud, kes müüsid suurtes kogustes kütust, jättes ostjatelt saadud summad tasumata ning kes kustutati peagi käibemaksukohustuslaste registrist, sest ettevõtlusega tegelemine ei olnud tõendatud. Kuivõrd OÜ Profi Kütus soetas üksnes sellist kütust, mis oli juba ladustatud temaga seotud AS-s Kroodi Terminal ning mille kvaliteedis oli tal seetõttu võimalik eelnevalt veenduda ja mida polnud tarvis täiendavalt kusagile transportida, siis ei saa pidada määravaks, et tehinguid tehti sageli uute äriühingutega. Sisendkäibemaksu mahaarvamist ei saa piirata seegi, kas maksukohustuslasel olnuks majanduslikult soodsam teha tehingut mingil muul viisil (s.o soetada kütus ise otse Lätist).

13. OÜ Profi Kütus juhatuse liikme NR-i ja OÜ-d Hansaoil konsulteerinud AH-i omavahelistest suhetest ei ole vaidlustatud maksuotsuses tehtud mingeid konkreetseid järeldusi ega sellega põhistatud kahtlust OÜ Profi Kütus osalemisest maksupettuses. Isikute poolt maksuhaldurile antud seletustest mõningate varasemate kokkupuudete kohta ei saa veel järeldada, et nende vahel esines mingi eriline side ning maksuhaldur ei ole ka seda otsesõnu väitnud. Lisaks puuduvad igasugused andmed, et AH oleks esindanud OÜ-d Hansaoil tehingute tegemisel OÜ-ga Profi Kütus või neis tehingutes muul viisil osalenud, vaid maksuhaldur on viidanud üksnes tema osalemisele OÜ Hansaoil suhtluses SIA-ga Danfort ja SIA-ga Euro Oil Transit (viimasel juhul koos AK-iga, kusjuures kõik dokumendid allkirjastasid kas OÜ Hansaoil juhatuse liige MZ või volitatud esindaja AK).

Muu hulgas on OÜ Hansaoil pangakontolt tehtud maksuotsuse p 3.1 kohaselt väljamakseid OÜ-le Fund Investments (selgitusega „marketing, nõustamine“), millist teenust AH kinnitaski end olevat OÜ Fund Investments kaudu AKile osutanud. OÜ Hansaoil esindamiseks AK-ile antud volikirja puudulikkus (üksnes äriühingu osade müügiks) ei kinnita tehingute mittetoimumist olukorras, kus Läti maksuhaldurilt saadud andmetest nähtuvalt osalesid kütuse Lätist soetamise tehingutes nii AK kui ka juhatuse liige MZ ning AS-ga Kroodi Terminal ja OÜ-ga Profi Kütus lepingute sõlmimisel osales AK koos IB-ga, kelle volituses OÜ Hansaoil esindamiseks pole maksuhaldur kahelnud.

Seejuures on AS-ga Kroodi Terminal 31.08.2009 sõlmitud naftasaaduste laolepingule nr 43/09-2009 (I kd, tl 218-220p) OÜ Florissimo (OÜ Hansaoil) poolt alla kirjutanud just IB ning lepingu lisa nr 2 kohaselt on hoiuleandja kinnitanud AK-il väljastamiskorralduse andmise õiguse olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole neil asjaoludel põhjust väita, et OÜ-l Profi Kütus pidi tekkima mõistlik kahtlus AK-i esindusõiguse olemasolus. Ehkki vaidlusalused tehingud OÜ-ga Hansaoil toimusid vahemikus 01.10.2009–12.10.2009, tuleb täiendavalt siiski märkida, et AK on alates 26.10.2009 ka OÜ Hansaoil juhatuse liige.

AK on andnud maksuhaldurile korduvalt seletusi ning kirjeldanud tehingute tegemise asjaolusid, mis on kooskõlas maksumenetluses tuvastatuga. Muu hulgas ei ole vaidlust, et OÜ Hansaoil on kütust müünud ka teistele ettevõtjatele (nt 2009. a septembris OÜ-le Letofin Trading ja OÜ-le Bartec Trade). Kuna AK tegutses volituse alusel, pidi ta arusaadavalt täitma käsundiandja juhiseid. OÜ-de Sertimeks Grupp, Minekom ja Pikkerman Innovatives osas on tehingutes osalenud üksnes juhatuse liikmeteks olnud isikud, vastavalt AF, JS ja AP.

14. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb OÜ Profi Kütus apellatsioonkaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 13.12.2013 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue otsuse, millega rahuldab OÜ Profi Kütus kaebuse ning tühistab PMTK 22.05.2012 maksuotsuse.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 näeb ette, et juhul, kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme

3-12-1397 11(11) kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus on OÜ Profi Kütus taotlenud menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta summas 23 362,85 eurot (sh riigilõiv 971,45 eurot – II kd, tl 17; III kd, tl 87; õigusabikulud

22 391,40 eurot – III kd, tl 44-86, 89). Ringkonnakohtus on OÜ Profi Kütus taotlenud menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta summas 29 215,16 eurot (sh riigilõiv apellatsioonkaebuselt 750 eurot – III kd, tl 144; III kd, tl 182; õigusabikulud 28 465,16 eurot

– III kd, tl 179-209; IV kd, tl 32; IV, tl 38-39p). Menetluskulude kandmine ning nende seos käesoleva haldusasjas menetlemisega esimese ja teise astme kohtutes on advokaadibüroode arvete ning nende tasumist kinnitavate kontoväljavõtetega nõuetekohaselt tõendatud. Õigusteenuse kulule vastav advokaatide töömaht esimese astme kohtumenetluses on olnud 205,5 tundi ja apellatsioonimenetluses 201,75 tundi. Ringkonnakohus leiab, et käesolev vaidlus on olnud küll keskmisest maksuasjast mõnevõrra mahukam, asjas on peetud mitu kohtuistungit (kogukestusega pisut enam kui 4 tundi) ja kaebaja on kogunud hulgaliselt täiendavaid tõendeid, kuid sellele vaatamata on menetluskulude suurus ilmselt ülepaisutatud (eriti apellatsiooniastmes, kus pole tõusetunud ühtegi sisuliselt uut vaidlusküsimust, vaid menetlusosalised on esmajoones korranud oma varasemaid seisukohti), mistõttu tuleb väljamõistetavat summat oluliselt vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud mõista vastustajalt apellandi õigusabikulude katteks kahe kohtuastme peale kokku välja

20 000 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub 1721,45 eurot tasutud riigilõivude katteks. Ülejäänud osas jäävad OÜ Profi Kütus menetluskulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. Maksuja Tolliameti võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets