3-15-311/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 4. juuni 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-311 Kohtuasi T.P.kaebus puude äravõtmisega Sotsiaalkindlustusameti poolt tekitatud 2523,90 euro suuruse kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: T. P. Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Janno Pajo Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 06.07.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 12.05.2009 otsustega nr 511842 ja 511844 (tl 3- 5) tunnistati T.P.(edaspidi kaebaja) 70% ulatuses töövõimetuks, määrati töövõime kaotuse kestuseks 24.04.2009 kuni 30.04.2010 ning leiti, et isikul esineb keskmisele puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle. Virumaa Pensioniameti 15.05.2009 otsusega nr 1 (tl 6) määrati kaebajale kuni 30.04.2010 igakuuliselt 840 krooni suurune sotsiaaltoetus. Otsus keskmisele raskusastmele vastava puude olemasolu kohta kuni 03.08.2010 on kaebaja suhtes tehtud ka 19.08.2009 ja 05.04.2010 (tl 7-8 ja 73). 03.08.2010 otsustega nr 647715 ja nr 647718 (tl

9-12) leidis pensioniamet aga, et kaebaja on küll 50 % ulatuses töövõimetu, kuid puuet tal ei esine ja lisakulusid ei tuvastata. Põhimõtteliselt samasugused otsused tehti puude ja lisakulude kohta ka 16.08.2011 ja 31.10.2014 (tl 13-18). 06.01.2015 otsustega nr V2549 ja V2551 (tl 19-22) leidis Sotsiaalkindlustusameti Rakvere Büroo ekspertarstide abil kaebaja vaiet (tl 28-29) lahendades aga, et tal siiski esinevad keskmisele puude raskusastmele vastavad mõõdukad liikumisfunktsiooni, liigutuste funktsiooni ja vaimse funktsiooni kõrvalekalded ning tuvastati puudest tulenevad lisakulud kestusega 01.08.2014 kuni 31.08.2016.

Veel on toimikusse esitatud väljavõtted kaebaja haigusloost (tl 23-26), 01.11.2010 koostatud vaie (tl 27), perearsti poolt 11.08.2009 koostatud terviseseisundi kirjeldus (tl 66-69), 12.01.2012 vaideotsus nr 15 (tl 70-71), 01.08.2014 esitatud ekspertiisitaotlus (tl 85-93) ning 14.08.2014 ja 12.12.2014 koostatud terviseseisundi kirjeldused (tl 74-84).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 05.02.2015 Tallinna Halduskohtule adresseeritud kaebuses (tl 1-2) palus kaebaja, et talle hüvitataks perioodil 01.09.2010 kuni 31.07.2014 alusetult ära võetud puude eest kokku 2523,90 eurot. Kaebaja väitis, et 07.04.2009 teostatud vasaku põlveliigese endoproteesimise tagajärjel said jala närvid 95% ulatuses kahjustatud ning kuna põhinärv ei taastu iial, on see eluaegne puue. 18.03.2015 saabus kaebus Tallinna Halduskohtu 23.02.2015 kohtumääruse jõustumise järgselt Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kohtualluvuse kohasele lahendamisele (tl 32 ja 35).

3. Sotsiaalkindlustusameti kirjalikus vastuses (tl 51-52) paluti kaebuse menetlemine kaebetähtaja möödumise tõttu lõpetada. Seejuures leiti, et sisuliselt soovib kaebuse esitaja vaidlustada 03.08.2010 ja 16.08.2011 tehtud otsuseid, millistega ei tuvastatud puuet, kuid pole nende peale kohustuslikku kohtueelset vaiet esitanud või on see rahuldamata jäetud, tema aga kohtusse ei pöördunud. Lisaks peeti kaebaja nõuet ka sisuliselt põhjendamatuks, kirjeldati tema terviseseisundi ja puude määramisega seonduvaid asjaolusid ning märgiti, et kaebuses toodud viisil pole üldse võimalik täpselt välja arvestada igakuist keskmist hüvitist, mis kehtiks kõikide esitatud perioodide kohta. 19.05.2015 koostatud täiendavas selgituses (tl 61-62) jäädi eelnevalt juba esitatud seisukoha juurde, et menetlus tuleks kaebetähtaja möödumise tõttu lõpetada. Lisaks korrati üle ka sisulised vastuväited, paluti kaebus neist tulenevalt rahuldamata jätta ning märgiti, et kuna kaebajal ei ole ajavahemikuks 01.09.2010 kuni 31.07.2014 puuet tuvastatud ja otsuste vaidlustamise tähtaeg on ületatud, puudub tal alus nõuda nimetatud perioodi eest puudest tingitud lisakulutuste hüvitamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja veendumusel, et 07.04.2009 operatsiooni käigus tekkis tal eluaegne puue, kuid ajavahemikul 01.09.2010 kuni 31.07.2014 võeti see temalt alusetult ära. Seetõttu taotleb ta iga puude eest makstava toetuseta oldud kuu eest 53,70 euro suurust hüvitist. Seega vajab käesolevas asjas lahendamist küsimus, kas kaebajal on puude mittemääramise tõttu tekkinud niisugune kahju, mille hüvitamist on võimalik nõuda kohtu vahendusel.

5. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldiseid aluseid käsitleb riigivastutuse seaduse § 7 lg 1. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Sama seaduse § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kohtuse pöördumise tähtajad on reguleeritud halduskohtumenetluse seadustiku §-s

46. Selles lõikes neli on sätestatud, et hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Kaebaja ei ole küll täpsustanud kahju liiki, kuid tema väidetest ja kaebusele lisatud dokumentidest nähtuvalt saab tegemist olla üksnes varalise kahjuga, mille ta arvab tekkinud olevat seetõttu, et ajavahemikul 01.09.2010 kuni 31.07.2014 ei määratud talle puudega seonduvat sotsiaaltoetust. Niisuguse nõude võib eelnevalt osundatu kohaselt esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik kahjust teada sai. Kaebaja väited viitavad sellele, et tal tekkis vastav veendumus siis, kui vastustaja leidis tema vaiet 06.01.2015 läbi vaadates, et lisakulutusi vajav puue on siiski olemas. Seega saab kaebust lubatavaks pidada, kohtul ei olnud kohustust seda kaebajale tagastada ja ta ei pea kaebust ka läbi vaatamata jätma.

6. Püsiva töövõimetusega seonduvat reguleerib riikliku pensionikindlustuse seadus, mille § 16 lg 9 ning § 17 lg 1 ja 3 kehtestatu kohaselt tuvastab püsiva töövõimetuse Sotsiaalkindlustusamet vastava ekspertiisiga ning tulemuste kohta vormistatakse kirjalik otsus, milles näidatakse ära taotluse esitamise aeg, püsiva töövõimetuse tekkimise aeg, põhjus, kestus, protsentides väljendatud töövõime kaotus, korduvekspertiisi tähtaeg ja otsuse vaidlustamise kord. Täpsemalt on töövõime kaotuse määramisega seonduv reguleeritud sotsiaalministri 03.01.2002 määruses nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise kord“ ning 23.09.2008 määruses nr 57 „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord“ ning töövõimetuse põhjuste loetuelu“. Viimati nimetatu §-s 2 ning § 6 lg-tes 1 ja 2 on kehtestatud, et püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamisele kaasatakse ekspertarst, kes annab ekspertiisitaotluse ja tervisekirjelduse põhjal arvamuse isikul püsiva töövõimetuse tekkimise aja, põhjuse, kestuse ja töövõime kaotuse protsendi kohta.

7. Puude mõiste ja raskusastme tuvastamisega seonduv üldine kord on sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses,. Selle § 22 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuvastab puude raskusastme ja lisakulud Sotsiaalkindlustusamet ekspertarsti kaasamise teel arvestades isiku terviseseisundit, tegevusvõimet, elukeskkonda, kõrvalabi ja juhendamise vajadust ning puudest tingitud lisakulusid. Sama seaduse §

23 lg-te 1, 2, 3 ja 6 kohaselt on isikul, kes arvab, et selle seaduse alusel antud haldusaktiga on rikutud tema õigusi, võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie Sotsiaalkindlustusametile ning seal tehtud otsusega mittenõustumise korral pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavakstegemise päevast arvates halduskohtusse. Kuni 01.01.2013 nägi sama paragrahv ette kolme kuu pikkuse kaebetähtaja. Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise täpsemat korda reguleerib sotsiaalministri 23.09.2008 määrus nr 61. Selle § 7 lg-tes 1, 2 ja 3 on kehtestatud, et tööealise inimese puhul võetakse puude raskusastme määramisel arvesse taotleja enda hinnangu ja ekspertarsti arvamuse arvväärtused funktsioonide kõrvalekallete ulatusele kompenseeritud kujul, lähtutakse arvväärtuste kaalutud keskmisest, milles ekspertarvamuse kaal on 80% ja taotleja hinnangu kaal 20% ning olenemata taotleja hinnangust ei tuvastata funktsioonihäiret, kui ekspertarsti arvamuse arvväärtus funktsiooni kõrvalekaldele on null.

8. Kohtule esitatud dokumendid kinnitavad, et kaebaja kohta on olemas tema taotluse ja perearsti koostatud tervisekirjelduse alusel antud arvamused nii töövõime kaotuse ulatuse kui puude olemasolu või puudumise kohta. 12.05.2009 otsusega nr 511844 ja 05.04.2010 otsusega nr 608884 tuvastati tal keskmisele puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle ning sellest tulenev vajadus lisakulude järele. Otsustes 03.08.2010 nr 647718, 16.08.2011 nr 773457 ja 31.10.2014 nr 1154459 aga leiti, et igapäevasest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest lähtuvalt tal puuet ei esine. Kõik need otsused vastavad eelnevalt nimetatud sotsiaalministri määrusega nr 61 kehtestatud korra § 12 vastava otsuse kohta kehtestatud nõuetele ning muuhulgas on täpselt ära märgitud ka see, kuidas ja millise tähtaja jooksul saab otsust vaidlustada. Kaebajale on see ilmselt arusaadav olnud, sest osa töövõime ulatuse ja puude mittetuvastamise kohta tehtud otsustest on ta Sotsiaalkindlustusametis vaidlustanud. Täiendavalt läbi viidud ekspertiisi tulemusel rahuldati aga üksnes viimati nimetatud otsuse peale 25.11.2014 esitatud vaie. Kõigi muude otsuste suhtes leppis ta vaideotsuste järeldustega ega pöördunud otsuste edasiseks vaidlustamiseks halduskohtusse.

9. Püsiva töövõime kaotuse ulatuse määramine ning puude olemasolu ja raskusastme tuvastamine on kaalutlusõiguse alusel langetatavad otsustused, millised saab teha üksnes Sotsiaalkindlustusamet koos ekspertarstidega. Kohtul vastav õigus puudub ning tema volitused on piiratud ka niisuguste otsuste õiguspärasuse kontrollimisel. Ta saaks halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg-st 3 tulenevalt kontrollida vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid ei oma õigust hinnata otsuse sisulist otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. See tähendab, et puude mittetuvastamise kohta tehtud otsuste rahas mõõdetavad negatiivsed tagajärjed saaks kaebaja kõrvaldada vaid siis, kui kohus tema vastava kaebuse alusel otsused nende andmist võimaldavate õiguspäraste eelduste puudumise, diskretsiooni piiride ületamise või õiguse üldtunnustatud põhimõtete rikkumise tõttu tühistab, kohustab asja uuesti lahendama ning Sotsiaalkindlustusamet tuvastab koos ekspertarstiga uue läbivaatamise käigus nii puude kui sellest tulenevate lisakulutuste vajaduse. Kuna halduskohus hüvitamisnõude lahendamise käigus ise puuet tuvastada ei saa ning tühistamisja kohustamisnõuete esitamiseks ettenähtud kaebetähtajad on ammu möödas, on kaebaja olnud oma õiguste kaitsel ise hooletu ega saa eelnevalt juba osundatud riigivastutuse seaduse § 7 lg

1 tulenevalt enam nõuda ka kahju hüvitamist. Seda, et kahju vältimiseks või kõrvaldamiseks vajalike abinõude kasutamata jätmise korral ei pruugi kaebus kuuluda rahuldamisele, on selgelt välja öeldud ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-80-09.

10. Lisaks eelnevale väärib siinkohal tähelepanu ka asjaolu, et antud juhtumi puhul pole kaebaja poolt välja arvutatud rahasumma tegelikkuses üldse käsitletav talle avaliku võimu kandja poolt tekitatud varalise kahjuna. Kaebaja on selle saanud korrutades talle 15.05.2009 otsusega nr 1 kuni 30.04.2010 määratud sotsiaaltoetuse igakuise suuruse nende kuude arvuga, millistel puude mittetuvastamise tõttu talle mingit toetust ei makstud. Seejuures pole ta aga arvestanud, et eelnevalt juba osundatud sotsiaalministri määruse nr 61 § 8 lg 1 kohaselt on puudest tulenevate lisakulude tuvastamise aluseks tööealise inimese puhul tema vajadused ja kompenseerimata funktsioonihäirete suurused, millised aja jooksul reeglina ühes või teises suunas muutuvad.

11. Eeltoodud järeldustel on kaebus põhjendamatu ning jääb täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-st 2 tulenevalt vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Seega jäävad poolte võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja 109 lg 1 tulenevalt nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane