1-14-10147/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10147 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. mai 2015 määrus karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu R.B, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 13. mai 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.B tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 10.03.2015. a kohtuotsusega KarS § 199

lg 2 p-de 7, 9 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti

R.B-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 4 kuud vangistust, suurendades osaliselt Tartu Maakohtu 24.11.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6927 mõistetud 2 aasta 1

kuu 27 päeva pikkust vangistust. R.B vabastati talle mõistetud liitkaristusest tingimisi KarS § 74 alusel 3 aasta pikkuse katseajaga. Kohtuotsus jõustus 26.03.2015. a.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 28.04.2015. a kohtule erakorralise ettekande

R.B-le tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna ta ei ela kindlaksmääratud elukohas.

3. Tartu Maakohtu 13.05.2015. a määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus. R.B suhtes vangistuse tingimuslik mittekohaldamine tühistati ning talle Tartu Maakohtu 10.03.2015. a otsusega mõistetud vangistus pöörati täitmisele.

3.1 Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et R.B ei ela temale

kohtuotsusega kindlaksmääratud elukohas. 17.05.2015. a kodukülastuse käigus ilmnes, et

2 R.B ööbis Lubja 7 Tartu linna varjupaigas viimati 08.03.2015. a, millest tulenevalt tehti

talle 24.04.2015. a kirjalik hoiatus. 23.04.2015. a andis R.B uueks elukoha aadressiks XXX Tartu linn, kuid 24.04.2015. a kodukülastuse käigus ilmnes, et tegelikult ta seal ei ela, vaid

aeg-ajalt ööbib. R.B on esitanud kriminaalhooldajale oma elukoha kohta ebaõigeid

andmed, mida ta on ka ise kinnitanud. 28.04.2015. a seletuses on R.B selgitanud, et ei julgenud öelda kriminaalhooldajale, et elab ebaseaduslikult ühes pooleli olevas majas.

3.2 Eeltoodust ilmneb, et R.B on rikkunud ka kohustust küsida luba elukoha

vahetamiseks. Pärast erakorralise ettekande esitamist on tekkinud probleeme veel

registreerimiskohustuse täitmisega. R.B ei läinud kohale 07.05.2015. a, helistas, palus aega muuta ning käis kriminaalhooldaja juures 8. mail. Uus kohtumine oli kokku lepitud 11. maiks,

R.B helistas taas, et aega muuta, kuid ei läinud kohale ka uuel kokkulepitud ajal 12.05.2015.

3.3 Seega on olemas alused R.B-le tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks - ta on rikkunud kolme käitumiskontrolli nõuet.

3.4 Positiivne on, et R.B on püüdnud vaatamata keerulisele sotsiaalsele olukorrale

kriminaalhoolduse nõudeid täita. Perioodil 16. jaanuar kuni 13. veebruar 2015. a on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning 02.04.2015 on ta esitanud kriminaalhooldusametnikule maksekviitungi 52.50 euro tasumisest kannatanule, milline kohustus tulenes Tartu Maakohtu 24. 11.2015. a otsusest.

3.5 Karistusregistri andmete kohaselt ei ole R.B uusi õigusrikkumisi toime pannud.

Samas on prokuratuuri andmetel R.B kohta menetluses uus kriminaalasi. Kuna puudub

jõustunud kohtuotsus, ei ole võimalik öelda, kas R.B on need vargused toime pannud, milles teda kahtlustatakse. Samas näitab uue kriminaalasja menetlemine kogumis tuvastatud käitumiskontrolli nõuete rikkumisega, et R.B puhul ei ole kriminaalhooldus sobiv meede. Läbitud sotsiaalprogramm ei ole suutnud R.B mõjutada oma käitumist ümber hindama, mistõttu puudub alus arvata, et uute sotsiaalprogrammide läbimine olukorda oluliselt muudaks.

4. R.B esitas kaebuse, milles vaidlustab Tartu Maakohtu määruse. R.B märgib, et tal on naine, kes on ratastoolis. Samuti kirjutab määruskaebuse esitaja, et tal ei olnud maakohtus advokaati ning arvestamata peaks, et ta on tasunud kannatanule raha.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib juhul, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Apellatsioonikohus märgib esmalt, et R.B ei taotlenud endale maakohtus kaitsja määramist ja on kinnitanud, et asja võib arutada ilma kaitsjata (kohtuistungi protokoll, tlk 70). Kaitsjat ei ole ta endale taotlenud ka määruskaebemenetluses.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tuvastanud eeldused tingimisi mõistetud karistuse

täitmisele pööramiseks ning piisava põhjalikkusega hinnanud, miks ei saa R.B puhul

rakendada teisi seadusega lubatud alternatiive. Maakohus on positiivse asjaoluna arvestanud

sellegagi, et R.B on asunud täitma Tartu Maakohtu 24.11.2015. a otsusega talle pandud

rahalisi kohustusi. Asjaolu, et R.B naine on ratastoolis, ei ole asjaoluks, mis tingiks

3 maakohtu määruse tühistamise. Olukorras, kus kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu puhul oleks otstarbekas määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi või katseaega pikendada, puudub muu alternatiiv, kui pöörata talle mõistetud karistus täitmisele.

6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb Tartu Maakohtu 13.05.2015 määrus jätta muutmata ja R.B määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas