4-15-3846/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-3846

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2015 a Tallinn

Väärteoasja number

4-15-3846 (2315,15,003303)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

S.T kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

juhtivspetsialist

Aivar

Hirs`i

27.04.2015 otsusele nr 2315,15,003303 S.T

karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 4

kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitse-

büroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus

Menetlusalune isik: S.T, ik: XXX,

elukoht: XXX

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus V™S § 120 korras

1. Jätta S.T kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs`i 27.04.2015 otsusele nr 2315,15,003303 S.T karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata.

2. Jätta

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs`i 27.04.2015 otsus nr 2315,15,003303 S.T karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Kohaldatud karistuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4-kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 04.06.2015. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 12.06.2015. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg 06.07.2015. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 07.07.2015.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs`i 27.04.2015 otsusega nr 2315,15,003303 karistati S.T LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, selles, et S.T esmase juhtimisõigusega juhtis 05.04.2015 kella 18.05 paiku Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 15 km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 132+/- 4 km /h, millega ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 38 km/h võrra, millega rikkus LS § 50 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles kokkuvõtvalt on märgitud, et karistus on liiga karm ja kohtuväline menetleja ei ole arvestatud karistuse määramise põhimõtteid. Kohtuväline menetleja on kohaldanud rangeimat põhikaristuse liiki, põhjendamata on jäänud isiku süü suurus ning tähelepanuta on jäetud karistust kergendav asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus). Mootorsõiduki juhtimisõigus on menetlusaluse isiku suvevaheaja tööülesannete täitmise vältimatuks eelduseks. Karistus tuleb määrata vastavalt süü suurusele, arvestada tuleb kergendavat asjaolu ja süüteo toimepanemise asjaolusid.

Palutakse kohtul teha uus otsus, millega tühistada kohtuvälise menetleja otsus põhikaristuse liigi osas ning teha uus otsus, millega karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Palub asi kohtul lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja on kohtule saadetud kirjalikus seisukohas märkinud, et ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtule esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt leiab kohtuväline menetleja, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. LS § 50 lg 2 sätestab, et õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.

LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Väärteoasja materjalide kohaselt S.T omades esmast juhtimisõigust juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 132 +/- 4 km/h, millega ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem, kui 38 km/h võrra. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on S.T omandanud B kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse 13.05.2014.a.

Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus seoses lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega, mille ta pani toime 23.10.2014 ehk vaid viis kuud pärast esmase juhtimisõiguse saamist. Varasem karistus samaliigilise väärteo eest ei ole ilmselgelt isikule soovitud mõju avaldanud (isik on suhteliselt lühikese vaheajaga pannud toime kaks ohtlikku väärtegu). Riigikohus on asjas nr 3-1-1-58-13 asunud seisukohale, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamise juures on oluliseks teguriks nn mõõtetulemus, mis LS § 227 lg 2 puhul on 21–40 kilomeetrit tunnis. Selliste rikkumiste puhul, kus karistus määratakse mõõtetulemuse alusel saab võtta kaalutlemisel lähtepunktiks lugemi ja karistuse määramisel mõõtetulemuse. S.T ületas lubatud suurimat sõidukiirust praktiliselt LS § 227 lg 2 ülemmääras ning see omakorda tingib karistuse määramise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud isiku süüga ja teo toimepanemisega seotud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piirides ja prognoosida menetlusalusele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Karistamise alused on sätestatud KarS § 56 lg-s 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises.

Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning erija üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja ostus muutmata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas: Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, selle lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kaebuse esitaja S.T juhitud sõiduki MB reg märgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 05.04.2015 kell 18.05 kiirusmõõturit TraffiPatrol XR nr 09340, milline oli taadeldud (taatlustunnistus nr TTRSS-14/00272). Kiirusmõõturi näidu kohaselt oli kaebuse esitaja juhitud sõiduki sõidukiiruseks 132 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli menetlusaluse isiku, kui esmaste juhilubadega sõidukijuhi jaoks 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 128 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 38 km/h.

Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 38 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes ning ta on pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus, 4 kuuline juhtimisõiguse äravõtmine, on LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavas määras. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist ohtliku ja jämeda liikluseeskirja nõuete rikkujaga, mille puhul põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine on põhjendatud. S.T näol on tegemist esmast juhtimisõigust omava isikuga, kes omab mootorsõiduki juhina liikluses veel vähest sõidukogemust, ta ei ole aru saanud, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist.

Ületades teadlikult sõidukiirust pidi ta olema teadlik, et tema suhtes võidakse väärteo toimepanemise eest ka vastavalt rikkumise ulatusele karistada. Asulavälisel teel nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Samuti on menetlusalusel isikul kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise eest. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7). Seega puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alustel (§

133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 38 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata ja menetlusaluse isiku ütlusi, et ta ületas sõidukiirust kontrollimaks autot peale remonti, leiab kohus, et antud süütegu pandi toime kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 38 km/h võrra, millega rikkus LS § 50 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on suur, sisuliselt maksimaalne, kuna lubatud suurimat sõidukiirust on LS § 227 lg-s 2 nimetatud vahemikku silmas pidades ületatud ülemmäära lähedasena, s.o 38 km/h võrra, mis on süüteo LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseerimise ülemmäära 40 km/h lähedal.

Antud väärteo eripära arvestades sõltub süü suurus isiku lubatud piirmäära ületavast sõidukiiruse ületamise määrast ehk mida rohkem suurimat lubatud sõidukiirust ületatakse, seda suurem on süü ja seda suurem peab olema ka määratud karistus. See on tuletatav juba seadusest endast, kus on sätestatud karistuse määrad diferentseeritult vastavalt lubatud piirmäära ületamisele. Arvestades LS § 227 lg 2 piirmäärasid, milleks on 21-40 km/h, siis menetlusaluse isiku lubatud piirmäära ületamine oli 38 km/h ehk sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, seega on ka isiku süü väga suur ja karistus peaks vastama vastava karistuse määra maksimummäära lähedale.

Karistuseks on LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuks. Karistuse liigi valikul tuleb lähtuda nii menetlusaluse isiku süü suurusest, kui varasemast liikluskäitumisest. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, mis on suur ja asjaolu, et menetlusalusele isikule on samalaadse väärteo toimepanemise eest pool aastat tagasi karistuseks rahatrahv juba määratud, kuid see ei ole soovitud mõju avaldanud, siis leiab kohus, et antud juhul ei ole otstarbekas mõista rahalist karistust, kuna selline karistusliik ei ole oodatud eesmärki saavutanud ja kaebuse esitaja jätkab samalaadset õigusvastast käitumist.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust ja seda on karistuse määramisel ka arvesse võetud ja süüle vastavat karistuse määra on vähendatud kergendava asjaolu võrra. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna.

Kaebuse esitajale süüks arvatud määral suurimat lubatud sõidukiirust saab ületada vaid teadlikult ja tahtlikult, kuivõrd kiiruste vahe lubatu ja tegeliku vahel on niivõrd suur. Kohus leiab, et kuna antud juhul on tuvastatud nii piirmäära oluline ületamine kui ka menetlusaluse isiku hoolimatu suhtumine oma teosse, saab juba eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt asuda seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena on põhjendatud. Menetlusaluse isiku esitatud vastulausest nähtuvalt läks ta maanteele pärast sõiduki remonti proovima, ületades teadlikult suurimat lubatud sõidukiirust, teades ka seda, et esmase juhiloa puhul ei tohi ta sõiduki kiirust arendada enam kui 90 km/h, sõltumata kasutuses oleva sõiduki tehnilisest seisundist, olles seejuures samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud.

Selline käitumine viitab üheselt sellele, et isik suhtub liiklusnõuetesse, liiklusohutusse ja oma kohustustesse ning võimalikku järgmisesse karistusse üleolevalt ning kohtu arvates on sellise suhtumisega juht liikluses ohtlik. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes korduvalt ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid.

Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, ja eelneva väärteo olemasolu, mis on pandud toime vähem kui pool aasta tagasi, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt pelgalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist põhikaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust.

Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on peale süü suuruse põhjendatud ka erija üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et menetlusaluse isiku kaebus kannab endas ainsat eesmärki kergendada oma olukorda, so saavutada karistusliigi muutmine ja saada võimalus jätkuvalt juhina liikluses osaleda. Selline seisukoht ilmneb ka kohtuvälisele menetlejale saadetud vastulausest, millest on näha, et menetlusalune isik on aru saanud saabuva tagajärje iseloomust, so juhtimisõiguse äravõtmise võimalusest.

Kuna kohtuvälises menetluses ei õnnestunud juhtimisõiguse äravõtmist vältida, siis püütakse kohtule esitatud kaebuses seda saavutada kaebemenetluses. Seejuures taotletakse kaebuses karistuse asendamist kergema liigilise karistuse, so rahatrahviga. Kui seadusandja on antud väärteo puhul ette näinud karistuse, milleks on rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine, siis kohus juhib tähelepanu ka LS § 227 lg 5 p 1, mille kohaselt võib lisaks põhikaristusele määrata ka lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmist, s.t liiklusseaduse alusel oleks ka esmakordse rikkumise puhul võimalik määrata põhikaristusele lisaks lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol.

Seega võinuks rahatrahviga kaasneda ka lisakaristus ning arvestades asjaolu, et tegemist on esmase juhtimisõigusega isikuga, keda on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud, siis on ilmselge, et rahatrahviga oleks kaasnenud ka lisakaristus. Antud juhul on rahatrahvi kohaldamisest kui tulemusteta jäänud karistusliigi kohaldamisest loobutud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on kaebuse esitaja temale määratud eelmise rahatrahvi tasunud, kuid mingit mõju selline rahaline mõjutamine ei avaldanud, kuivõrd viie kuu möödudes rahatrahvi tasumisest pani ta toime uue samalaadse väärteo.

Seega ei saa sellist mõju avaldada ja järgmine rahatrahv ja rahatrahv kui karistusliik on ennast ammendanud, mistõttu tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust. 05.04.2015 antud ütluste kohaselt menetlusalune isik väitis, et ta õpib ning tal ei ole tööd ja seetõttu palub karistuseks määrata mitte suurt trahvi. Samuti palub juhtimisõigusest mitte ilma jätta, kuna see on vajalik koolis käimiseks ja ema abistamiseks. 20.05.2015 esitatud kaebuse lisas on toodud aga töövõtuleping, mis on sõlmitud juba 01.04.2015. Seega oli menetlusalune isik juba väärteo toimepanemise ajal teadlik sellest, et tal on juhtimisõigus vajalik töötamiseks.

Seonduvalt kaebuses osutatud juhtimisõiguse vajalikkusega võimaliku tehtava töö iseloomu kohta märgib kohus, et see on küll inimlikust aspektist vaadatuna mõistetav, kuid ei ole aluseks juhtimisõiguse ära võtmata jätmiseks. Senise kohtupraktika kohaselt ei ole töökoha kaotamise võimalus iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RK 3-1-1-26-10). Menetlusalusel isikul liikumispuude olemasolu kohta aga kohtule andmeid esitatud ei ole.

Seega kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimaliku muutuse edaspidise töökoha valikul ja võimaliku ebamugavuse edasise elu korraldamisel. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhtimisõiguse olemasolu ei saa olla töötamise eeltingimus. Kui aga isik leiab, et temal on töö leidmine võimalik vaid juhtimisõiguse olemasolul, siis peab isik ka liikluses käituma viisil, mis juhtimisõiguse säilimise tagab, s.o käituma liikluses õiguskuulekalt ja liiklusnõudeid järgides, mistõttu peaks isik piisava huvi ja hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku õigusvastase käitumise tõttu liikluses ei halveneks.

Menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemine aga viitab üheselt sellele, et kaebuse esitaja suhtub nii võimalikesse karistustesse kui ka enese ja teiste ohutusse ükskõikselt ning kaebuses toodud asjaolud ja menetlusaluse isiku tegelik objektiivne käitumine on omavahel vastuolus, s.t võimaliku töökoha kaotamise võimalus ei sunni kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt käituma. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine.

Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/