1-14-6213/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2015, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungisekretär Helju Rebane Kriminaalasja number 1-14-6213 Kriminaalasi

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu L.N

isikukood XXX; viibimiskoht Tartu vangla;

elukoht vabanemisel XXXX; töökoht vabanemisel XXXX Kohtuistungi toimumise aeg 02.06.2015 RESOLUTSIOON

1. Vabastada L.N temale Tartu Maakohtu 22.07.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6213 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.01.2016.

2. Kohustada L.N-i katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel XXXX;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 2-1, 5, 7 alusel määrata L.N-ile katseajaks kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi;

- mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- pöörduda psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt kahe kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest ning vajadusel läbima ravi.

4. KarS § 78 p 2 alusel hakata L.N-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

5. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. L.N-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.

6. Süüdimõistetu L.N vabastada karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 22.07.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6213 tunnistati L.N süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati L.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.-22.07.2014, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja L.N-ile mõisteti karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.12.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11846 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 695 tunni üldkasuliku töö ehk ümberarvutatuna 11 kuu ja 17 päeva vangistuse võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena L.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 07.08.2014.

2. L.N-i karistusaeg algas 01.09.2014 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see

16.01.2016. KarS § 76 lg 1 p-s 2 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 08.05.2015.

3. Tartu Vangla toetab L.N-i vabastamist tingimisi enne tähtaega.

4. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ennetähtaegselt vabanedes asuks L.N elama aadressil XXXX Tegu on L.N-i vanaemale kuuluva korteriga. Seal elaks lisaks kinnipeetavale ka tema vanaema. Omavahelised suhted perekonnas on olnud pingelised, kuid on tehtud jõupingutusi nende parandamiseks. Kinnipeetav on õppinud XXXX, kus lõpetas põhikooli. Alustanud on ka õpinguid XXXX, kus jõudis kolmandale kursusele, kuid pole suutnud õpinguid lõpetada. On esitanud ametlikud dokumendid, mille kohaselt tegutseb ta trükiteenuseid pakkuvas XXXX juhatuse liikmena. Isa Rainer R.O. sõnul töötas poeg enne vangistust ka temale kuuluvas firmas. Peab ennast ideede genereerijaks, rutiinsest, püsivast tööst ei ole huvitatud. Materiaalselt on teda toetanud välisriigis elav ema. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Prokurör esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et suure tõenäosusega on ärakantud vangistus avaldanud L.N-ile sellist mõju, et ta tulevikus kuritegusid enam toime ei pane. Seetõttu ei kujuta L.N ühiskonnale suurt ohtu ning ta võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Lisaks annab tingimisi vangistusest vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus võimaluse L.N valutumalt ühiskonda taasintegreeruda.

6. Süüdimõistetu L.N selgitas kohtus, et kavatseb vabanemise järgselt hakata elama

XXXX. Ennetähtaegselt vabanedes on ta nõus täitma sellega kaasnevaid kriminaalhoolduse nõudeid. KOHTU SEISUKOHT

7. L.N-ile mõisteti liitkaristus tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Kuna L.N on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

8. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. L.N-i on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud seadusi eiravat käitumist. Teod, mille eest ta vangistust kannab, olid joobeseisundis sõiduki juhtimise ning varguse ja kanepitaime kasvatamise eest. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal. See näitab, et L.N ei hooli ühiskonnas kehtivatest reeglitest ega taha end neile allutada. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et vangistuses oldud aja jooksul on tema käitumisse tekkinud positiivseid ilminguid. Ta on läbinud täitmiskava alusel Eluviisitreeningu, kus käis korrektselt kohal, oli äärmiselt hea suhtleja ning oma ea kohta laia silmaringiga. Ka vangla kodukorrarikkumisi pole ta toime pannud ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. See näitab L.N-i soovi liikuda õiguskuulekuse suunas. Lisaks on L.N olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht oma päritoluperekonna (vanaema) juures. Omavahelised suhted perekonnas on väidetavalt head. Ka praegusel juhul on pere lubanud L.N-ile toeks olla. Lisaks on L.N vabanedes olemas kindel töökoht ja seega ka sissetulek. Seetõttu leiab kohus, et L.N tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. KarS § 76 lg-le 5 ja § 78 p-le 2 tuginevalt kestab L.N-i katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, mida tuleb hakata arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Sellel ajal allutatakse L.N KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb L.N-ile lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p 2 ja 2-1 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. L.N-i paremaks kohanemiseks ühiskonnas tuleb talle KarS §

75 lg 2 p 5 alusel panna kohustus pöörduda psühhiaatri poole hiljemalt kahe kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest ning vajadusel läbima ravi.

Kohtunik