4-15-2164/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPolitseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna liikluspolitseinik Veiko Oskin koostas menetlusalusele isikule A I 20.02.2015 väärteoprotokolli nr AB1369709 selle kohta, et A I 20.02.2015 kell 19.50 xxxx juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sõidukil puudus liikluskindlustus ja tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellega rikkus menetlusalune isik A I liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja p 3, § 73 lg 2 ja liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 nõudeid. Väärteod kvalifitseeriti liiklusseaduse § 201 lg 2, § 207 ja liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi.
Legislator headnote
AI generated4-15-2164/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Jätta A I kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue 13.03.2015 otsus väärteoasjas nr: 2590,15,000711, millega määrati A I (isikukood xxxx, elukoht xxxx, ei õpi ega tööta, väärteo toimepanemise eest 1-l korral karistatud, rahatrahv tasumata) liikluskindlustuse seaduse § 81, liiklusseaduse §-de 201 lg 2 ja 207 järgi, juhindudes KarS § 63 lg 1, liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot, muutmata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Väärteoasja number 4-15-2164
Otsuse kuupäev 13.05.2015
Kohtunik Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär Enjar Malm
Väärteoasi A I väärteoasi liikluskindlustuse seaduse § 81, liiklusseaduse §-de 201 lg 2 ja 207 järgi
Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue otsus 13.03.2015 väärteoasjas nr: 2590,15,000711
Kaebuse esitaja menetlusalune isik A I
Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 13.05.2015, Rakvere kohtumaja
Istungil osalenud isikud menetlusalune isik A I ja tema kaitsja v.-adv. abi Kaja Kiilo ning kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue
Lõpposa
Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 kohus otsustas:
Jätta A I kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue 13.03.2015 otsus väärteoasjas nr: 2590,15,000711, millega määrati A I (isikukood xxxx, elukoht xxxx, ei õpi ega tööta, väärteo toimepanemise eest 1-l korral karistatud, rahatrahv tasumata) liikluskindlustuse seaduse § 81, liiklusseaduse §-de 201 lg 2 ja 207 järgi, juhindudes KarS § 63 lg 1, liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot, muutmata.
Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakonna (asukoht Lembitu 2a, 65604 Võru) kasuks 142,20 (ükssada nelikümmend kaks eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 23,70 eurot) eurot v.-adv. abi Kaja Kiilo poolt määratud korras menetlusaluse isiku A I kaitsjana osutatud õigusabi eest.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 142,20 eurot riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 20. maiks 2015). Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 04.06.2015, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.
ASJAOLUD
1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna liikluspolitseinik Veiko Oskin koostas menetlusalusele isikule A I 20.02.2015 väärteoprotokolli nr AB1369709 selle kohta, et A I 20.02.2015 kell 19.50 xxxx juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sõidukil puudus liikluskindlustus ja tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellega rikkus menetlusalune isik A I liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja p 3, § 73 lg 2 ja liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 nõudeid. Väärteod kvalifitseeriti liiklusseaduse § 201 lg 2, § 207 ja liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi.
Menetlusalune isik A I väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.
2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue 13.03.2015 otsusega väärteoasjas nr: 2590,15,000711 määrati menetlusalusele isikule A I karistuseks liikluskindlustuse seaduse § 81, liiklusseaduse §-de 201 lg 2 ja 207 järgi, juhindudes KarS §
63 lg 1, liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot.
Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et määratud rahatrahv 460 eurot tuleb tasuda hiljemalt 10.08.2015.
Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, menetlusaluse isiku A I ja tunnistaja Tanel Liivi ütlustega.
Kuna liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi.
Menetlusalune isik pani nimetatud teod toime teadlikult ja väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse (otsese tahtluse).
Kergendavad asjaolud: tunnistab süüd, kuid tehtut ei kahetse.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.
Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toimepandava väärteoliigiga. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
3. Menetlusalune isik A I esitas 30.03.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale.
Kaebuses märgib A I, et ta ei nõustu tema suhtes tehtud otsusega, kuna ta on alaealine, ei õpi ja on töötu, mistõttu ei ole tal sellist rahasummat kuskilt võtta. Menetlusalune isik taotleb trahvi asemel muud karistust.
4. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha väärteoasjas nr: 2590,15,000711 tehtud kaebuse kohta. Kohtuväline menetleja on nõus A I kaebuse rahuldamisega, et kohus saaks menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvi 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot asendada arestiga.
MENETLUS KOHTUS
5. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik A I kohtule esitatud kaebuse juurde. A I kahetses tehtut ning selgitas, et tegemist oli talirajaga ning et vältida teepeal oleva takistusega kokkupõrget, pidi ta manööverdama ja sõitis rajalt välja. Sinna, kuhu ta sõitis, ei oleks ta tohtinud sõita. Ta on ise õppinud autoga sõitma. Menetlusalune isik selgitas veel, et kui käesolev otsus tema suhtes tehti, oli tal 3 kehtivat väärteokaristust. 2 kuud enne seda oli ta ka toime pannud analoogse teo. Ta ei mõelnud siis, et peab olema seaduskuulekas. A I lubas väärtegusid enam mitte toime panna. Varasemad rahatrahvid on isa ära maksnud. Ta tahaks tööd saada, on Töötukassas arvel. A I soovis, et temale määratud rahatrahv asendatakse. Ta soovis üldkasulikku tööd, kuna on võimeline seda tegema.
Kaitsja palus kohtuistungil A I kaebus rahuldada. Tõendite ja teo toimepanemise osas ei ole vaidlust. A I on ise tunnistanud, et ta on selle teo toime pannud ja kahetseb seda tegu ja lubas, et enam sellist tegu toime ei pane. Kaitsja palus arvestada seda, et A I on alaealine, tal puudub alaline töökoht ja sissetulek, ta on teinud jõupingutusi selleks, et saada tööle, on end
Töötukassas arvele võtnud, kuid arvestades üldisi tööle saamise võimalusi ning A I oskusi ja võimeid, võib tal töö saamine kanduda määramatusse aega. Eeltoodust tulenevalt palus kaitsja rahatrahv asendada üldkasuliku tööga. Kuna iga menetlusega kaasnevad ka menetluskulud ning A I on alaealine, talle on määratud riigi õigusabi korras kaitsja, kes tuleb Võrust, palus kaitsja kohtul kaaluda menetluskulude jätmist riigi kanda. Kui see ei ole põhjendatud, siis palus kaitsja menetluskulude väljamõistmist osaliselt.
Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas kohtuistungil, et on nõus A I kaebuse rahuldamisega, rahatrahvi asendamisega arestiga, mis omakorda asendatakse üldkasuliku tööga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.
Liikluskindlustuse seaduse § 81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest.
Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.
Liiklusseaduse § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Sama §-i lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.
Liiklusseaduse § 73 lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
Liiklusseaduse § 207 näeb ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest.
KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda.
Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74- 10).
Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.
Kohus loeb tõendite kogumi pinnalt (menetlusaluse isiku A I ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 21.12.2014) tuvastatuks ja leiab, et vaidlust ei ole selles, et 20.02.2015 kell 19.50 xxxx juhtis menetlusalune isik A I mootorsõidukit (xxxx registreerimismärgiga xxxx) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sõidukil puudus liikluskindlustus ja tehnonõuetele vastavuse kontroll.
A I on kohtu hinnangul realiseerinud talle süüks arvatud väärtegude objektiivse koosseisu tunnused.
KarS § 15 lg 3 kohaselt on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et A I pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
Kohtuväline menetleja on käsitlenud A I poolt toimepandud tegusid ühe teona, millest tulenevalt moodustub KarS § 63 lg 1 alusel ideaalkogum, s.o kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokooseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja käsitlusega ning leiab, et käesoleval juhul on tegemist ühe teoga. A I poolt toimepandud väärtegu on suunatud sõiduki kasutamise nõuete rikkumisele. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
Käesolevas väärteoasjas ei nõustu menetlusalune isik talle kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liigiga, soovides rahatrahvi asemel saada karistuseks aresti, mis asendatakse üldkasuliku tööga.
VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.
7. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik A I.
KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kohus leiab, et menetlusalusele isikule A I on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja ning järgitud on karistuse kohaldamise aluseid ja väärteomenetlusõigust. Karistust kergendavaks asjaoluks on otsuse kohaselt märgitud süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud on puudunud. Täiendavalt märgib kohus, et kohtuistungil A I kahetses toimepandut.
Liiklusseaduse § 201 lg 2, mis näeb ette raskeima karistuse, näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule A I määranud karistuseks liikluskindlustuse seaduse § 81, liiklusseaduse §-de 201 lg 2 ja 207 järgi, juhindudes KarS §
63 lg 1, liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel rahatrahvi 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot. Määratud rahatrahv 460 eurot tuleb tasuda otsuse kohaselt hiljemalt 10.08.2015, seega andis kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumiseks aega 4 kuud. Kohtuväline menetleja on liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel menetlusalust isikut A I karistanud rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot, mis on tunduvalt vähem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. Eraldi väärib märkimist, et kui kohtuväline menetleja väärteoasjas otsuse tegi, oli A Iil 3 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas viimane karistus, rahatrahv 47 trahviühikut, s.o 188 eurot, oli määratud Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna otsusega 13.01.2015 analoogsete väärtegude toimepanemise eest 21.12.2014 ning see rahatrahv on tasumata.
KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Menetlusalune isik A I pani väärteo toime, olles 16-aastane. Seega oli menetlusalune isik A I tegude toimepanemise ajal süüvõimeline ning täielikult oma tegude eest vastutav. Asjaolud, mida isik kaebuses välja tõi, ei ole erandlikud ei tema ega teiste alaealiste õigusrikkujate suhtes, vaid töötust ja suutmatust mõistetud rahatrahve tasuda esineb ka täisealistel isikutel. Lisaks märgib kohus, et kaebuses väljatoodud asjaolusid (mh suutmatust tasuda süüteo korral mõistetav rahatrahv) teadis menetlusalune isik ka juba enne süüteo toimepanemist, mistõttu menetlusalune isik, kuna teda on ka varasemalt väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga karistatud, teadis või pidi teadma toimepandud tegude õigusvastasust ning võimalikku mõistetavat karistust.
KarS § 44 lg 5 kohaselt kriminaalasjas rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut, samas väärteoasjas sellist keeldu ei ole. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-57-03 19.06.2003 märkinud, et ühestki seadustikust ega õiguslikust sättest ei tulene iseseisva sissetulekuta alaealisele rahatrahvi kohaldamise keeldu. Seadusandja ei ole pidanud õigeks välistada, et rahatrahvi suudab muu vara arvelt tasuda ka alaealine, kel puudub iseseisev sissetulek. Kui aga see tegelikkuses osutub võimatuks, asendatakse VTMS §-s 211 sätestatu alusel rahatrahv arestiga.
Kohus leiab, et kui tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt menetlusalusele isikule karistuse määramise osas ja teha uus otsus, millega mõista karistuseks arest, on tegemist isiku olukorra raskendamisega, mida seadus teha ei võimalda. Arest on rahatrahviga võrreldes raskem karistus. Aresti näol on tegemist isikule vabadusekaotusliku sanktsiooniga, mis piirab isiku põhiseaduslikke õigusi rohkem kui rahatrahv. Seega asub maakohus seisukohale, et karistusena määratud rahatrahvi asendamine arestiga, on isikule raskeima karistuse mõistmine, mis raskendab menetlusaluse isiku olukorda. Ainuüksi asjaolu, et menetlusalune isik seda ise soovib, ei saa olla kaebuse rahuldamise põhjuseks.
VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades seda, et menetlusalune isik A I on alaealine, ei tööta ning ei olegi veel kohustatud töötama, jätab kohus riigi õigusabi korras määratud kaitsjale v.-adv. abi Kaja Kiilole makstud tasu summas 142,20 eurot, mida kohus põhjendatuks peab, riigi kanda.
8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 jätab kohus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue 13.03.2015 otsuse väärteoasjas nr: 2590,15,000711 muutmata ja A I kaebuse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Heli Väinaste Kohtunik