3-13-2337/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 03.06.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-2337 Haldusasi Kaavere Kaubandus OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 05.07.2013. a otsuse nr XXXXXXX tühistamiseks ning taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.03.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Kaavere Kaubandus OÜ Lepinguline esindaja v.-adv. Rene Varul Vastustaja (apellant) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Lepinguline esindaja v.-adv. Margo Lemetti

RESOLUTSIOON

Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu 18.03.2014. a otsus ja saata asi halduskohtule tagasi uueks arutamiseks. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 03.07.2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 14.05.2012 PRIA-le taotluse nr XXXXXXX põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamiseks toiduainete ja sööda töötlemiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks (tl 89-95). Kaebaja soovis soetada sigade ja veiste tapamajaseadmed.

2. PRIA jättis 19.09.2012. a otsusega nr XXXXXXX taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas selle otsuse peale pärast vaidemenetluse läbimist kaebuse halduskohtule (haldusi nr 3-12-2513) ning Tartu Halduskohus rahuldas 26.03.2013. a otsusega kaebuse, tühistas PRIA 19.09.2012. a otsuse nr XXXXXXX ja 31.10.2012. a vaideotsuse nr XXXXXXX ning kohustas PRIA-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohtu otsus jõustus 26.04.2013.

3. PRIA vaatas kaebaja taotluse uuesti läbi ja tegi 05.07.2013 uue otsuse nr XXXXXXX , millega jättis taotluse nr XXXXXXX uuesti rahuldamata (tl 18-21). PRIA tugines seejuures Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis; ELÜPS v.r) § 62 lg 2 p-dele 1 ja 4 ning põllumajandusministri 27.07.2010. a määruse nr „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 85) § 13 lg-le 4.

4. Kaebaja esitas 05.08.2013 vaide, mille PRIA jättis 07.10.2013. a vaideotsusega nr 13-4/302 (tl 22-23) rahuldamata.

5. 06.11.2013 esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, milles taotles PRIA 05.07.2013. a otsuse nr XXXXXXX tühistamist ning PRIA kohustamist kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.

- Kaebuse põhjenduses on märgitud, et PRIA ei ole uue otsuse tegemisel tuvastanud mingeid uusi, varem teadmata asjaolusid, vaid on selle asemel tekitanud uusi põhjendusi kunstlikult. See ei ole kooskõlas hea haldusega. Kaebaja on käitleja, kellel on erinevad käitlemisettevõtted kauplus ja tapamaja. Kaebaja on tegutsenud 2007. aastast Veterinaarja Toiduameti (VTA) toiduainete töötlemise valdkonnas. Käitlemisettevõte Kaavere Kaubandus OÜ tunnustamise numbriga 04/14 ongi tapamaja, st Kaavere Kaubandus OÜ on tunnustatud käitleja ka loomade tapmiseks. Kaebaja on rentinud OÜ-st Kaavere Agro tööjõudu (lihuniku töötunde), kuna kaebajal endal ei ole vastavat tööjõudu. Seega on kaebaja ise tapnud sead ega ole PRIA-le esitanud mingeid valeandmeid. Kaebaja ei osta liha, vaid ostab eluslooma, laseb selle tapamajas tappa ja lõigata ning suunab lihatükid edasitöötlemiseks ja turustamiseks.

- Kaebaja viitas halduskohtu otsusele haldusasjas nr 3-12-2513, milles on tuvastatud, et taotleja on 15.07.2007. a otsusega tunnustatud toiduainete töötlejana toiduainete töötlemise valdkonnas. Kaebaja on alates 2007. aastast tegutsenud töötlejana, mistõttu on täidetud määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11 nõuded. Kaebaja töötlemise käive 2011. aastal moodustas 80% käibest. Ülejäänud 20% käibest moodustas sinkide, vorstide, sardellide ja muude lihatoodete müük.

6. PRIA taotles kaebuse rahuldamata jätmist (tl 37-41).

- PRIA selgitas, et esimesel korral jäeti kaebaja taotlus rahuldamata põhjusel, et kaebajal puudus taotluse esitamise aastale eelnenud aastal VTA tunnustus toiduainete töötlemise valdkonnas, mida nõuab määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11. Asjaolu, et halduskohus on esialgse PRIA otsuse tühistanud, ei tähenda, et PRIA ei võiks esitatud põhjendustest kõrvale kalduda. Taotluste menetlemise kord näeb ette, et taotluste hindamine toimubki enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist.

- Kuivõrd kaebaja on esitanud PRIA-le taotluses teadlikult valeandmeid ning esitatud andmed on vastuolulised, oli taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud. Määruse nr 85 § 11 lg 6 p-de

1–2 järgi ei vasta taotlus toetuse saamise nõuetele, kui võrreldavad andmed ei ole samased või kui esineb mõni ELÜPS v.r § 62 lg-s 2 toodud alus kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks.

- Kaebaja ei saanud 2011. aastal tapamajana tegutseda, kuivõrd tal puudus enne 13.07.2012 tunnustus sigade tapmiseks ja töötlemiseks. Kaebajal ei olnud 2011. aastal ega ka 2012. aasta esimeses pooles tunnustust tegutsemiseks loomade tapmiseks, mistõttu äriplaani tabelis 2, 4a ja 4b esitatud andmed ei ole tõesed.

- Kui lähtuda kaebaja väitest, et ta on ostnud 2011. aastal elussigu ja tegelenud nende tapmisega, siis on kaebaja tegutsenud 2011. aastal sigade tapmisel ilma VTA tunnustuseta ehk ebaseaduslikult. Kaebajal ei ole oma tapamaja. Kaavere Agro OÜ ei kuulu kaebajale ning seetõttu ei ole Kaavere Agro OÜ ka käsitletav kaebaja tapamajana ega käitlemisettevõttena. Kaebaja ei ole teostanud ise 2011. aastal sigade tapmist, vaid on ostnud liha sisse Kaavere Agro OÜ-lt. Kaebajale esitatud arved elusloomade kaalu kohta ja lihuniku töötundide kohta ei ole tõenduseks, et sigade tapmisega on tegelenud kaebaja.

7. Tartu Halduskohus 18.03.2014. a otsusega rahuldas kaebuse, tühistas PRIA 05.07.2013. a otsuse nr XXXXXXX ja kohustas PRIA-t kaebaja taotlust nr XXXXXXX uuesti läbi vaatama.

- Halduskohus nõustus kaebajaga, et PRIA ei oleks tohtinud uusi põhjendusi asja uuel läbivaatamisel keeldumise alusena välja tuua, kuna tegemist on sama taotlusega, mida PRIA pidi uuesti menetlema. Haldusorgan peab jääma kindlalt oma seisukohtade juurde. PRIA saaks oma uut keelduvat otsust põhjendada uute järeldustega siis, kui on ilmnenud uued asjaolud. Käesoleval hetkel ei ole ilmnenud uusi asjaolusid ning PRIA oleks pidanud juhinduma uue otsuse tegemisel halduskohtu lahendist haldusasjas nr 3-12-2513.

- Halduskohus on tuvastanud haldusasja nr 3-12-2513 raames, et kaebaja on tunnustatud töötleja loomade tapmise alal ning omab käitlemisettevõttena tapamaja. Kaavere Kaubandus OÜ on tegutsenud alates 2007. aastast VTA tunnustusega toiduainete töötlemise valdkonnas. Halduskohus on asunud haldusasjas nr 3-12-2513 seisukohale, et antud juhul on taotleja käitleja, kellel on erinevad käitlemisettevõtted kaupluse ja tapamaja näol ning Kaavere Kaubandus OÜ on tegutsenud alates 2007 VTA tunnustusega toiduainete töötlemise valdkonnas. Jõgevamaa Veterinaarkeskus on kinnitanud, et käitlemisettevõte OÜ Kaavere Agro (praeguse nimega Kaavere Kaubandus OÜ) koos tunnustamise numbriga 04/14 kuulub käitleja Kaavere Kaubandus OÜ-le. Ettevõtjal on tekkinud soov investeerimisobjektiks olevad seadmed paigaldada mitte tapamajja OÜ Kaavere Agro vaid uude rajatavasse tapamajja Põltsamaa vallas.

- Ebaõige on PRIA väide, et kaebaja on ostnud valmis liha ning seda ümber töödelnud, kuna 2011. aasta ostuarvetelt nähtub, et kaebaja on ostnud elussigu. Ostuarvetel kajastuvad ka elussea kaal ja tapateenuse tööjõu rent. Halduskohus ei ole täheldanud, et kaebaja oleks muutnud oma ostuarveid, nagu väidab PRIA.

- Kaebaja ei ole tööle võtnud spetsiaalset tapatöölist, küll aga on Kaavere Kaubandus OÜ rentinud Kaavere Agro OÜ-lt lihuniku tööjõudu, mis kajastub samuti arvetel. Kohus märgib, et selleks, et loomade tapmisega tegeleda, ei pea olema oma töötajaskonna nomenklatuuris lihuniku töökoht.

- Kaebaja on taotluse esitanud 14.05.2012 ning PRIA on märkinud, et taotleja peab olema tunnustatud taotluse esitamise hetkel toiduseaduse järgi nii toidu töötlemise kui ka turustamise valdkonnas ning taotleja peab olema tegutsenud vähemalt aasta enne taotluse esitamist. Haldusasjas nr 3-12-2513 asus halduskohus seisukohale, et taotleja on tunnustatud VTA Jõgevamaa Veterinaarkeskuse 15.07.2007. a otsusega nr 24 toiduainete töötlejana toiduainete töötlemise valdkonnas ja kaebaja on tegutsenud alates 2007. aastast töötlejana, mistõttu on täidetud määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11 nõuded. Kaebaja töötlemise käive 2011. aastal moodustas 80%, 20% käibest moodustas sinkide, vorstide, sardellide ja muu lihatoodete müük, mida kaebaja ostab ise sisse. Määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11 nõuded on kaebaja poolt täidetud.

- PRIA on omistanud Kaavere Kaubandus OÜ investeeringutaotlusele 50 hindepunkti, mis annaks kaebajale paremusjärjestuse tabelis võimaluse olla 3-4 kohal. Antud juhul on kaebaja välja jäetud esitatud paremusjärjestuse tabelist, kuna ta ei kvalifitseerunud.

- Asja materjalidest nähtuvalt on VTA tunnustanud kaebajat sigade tapmise ja töötlemise valdkonnas 09.05.2012. a otsusega nr 165, kus on märgitud, et käitleja OÜ Kaavere Kaubanduse käitlemisettevõte OÜ Kaavere Agro (tapamaja) vastab toiduseaduse, määruse (EÜ) nr. 852/2004 ja määruse (EÜ) nr 853/2004 nõuetele.

- Halduskohus ei nõustu, et kaebaja oleks esitanud teadlikult valeandmeid. Kaebaja on esitanud äriplaani ja majandusaasta aruande, milles ei ole vastuolu tegelikkuses toimunud tegevusega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. PRIA esitas 17.04.2014 halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta Kaavere Kaubandus OÜ kaebus rahuldamata.

- PRIA leiab, et halduskohtu otsus ei võta arvesse PRIA seisukohti ja esitatud tõendeid. PRIA tugineb HKMS § 157 lg-le 1 ning § 165 lg 1 p-dele 1, 2 ja 4.

- Kaebaja juures ei tööta lihunikku. Faktiliselt toimus sigade tapmine iseseisvale äriühingule Kaavere Agro OÜ kuuluvas tapamajas Kaavere Agro OÜ-s töötava lihuniku poolt. Kaebaja ei teostanud sigade tapmist ise, vaid üksnes tellis vastavat teenust Kaavere Agro OÜ-lt. See, kuidas vormistati Kaavere Agro OÜ poolt kaebajale esitatud arved (st et liha eest tasumisele kuuluv summa arvutati elusloomade kaalu ning lihuniku töötundide põhjal), ei muuda asjaolu, et sigade tapmisega tegeles Kaavere Agro OÜ, mitte aga kaebaja, ning sisuliselt ostis Kaebaja Kaavere Agro OÜ-lt juba tapetud loomade liha.

- Kaebaja ja Kaavere Agro OÜ on iseseisvad äriühingud. Kaavere Agro OÜ ei kuulu kaebajale ning kaebaja ei ole isegi mitte Kaavere Agro OÜ osanikuks. Kahte ettevõtet ühendab üksnes asjaolu, et kaebaja juhatuse liige on ka üks kolmest Kaavere Agro OÜ juhatuse liikmest, lisaks kattub kahel ettevõttel üks osanik.

- Juhul, kui kaebaja tegeleski juba 2011. aastal sigade tapmisega, oleks PRIA-l tulnud kaebaja taotlus ELÜPS v.r § 62 lg 2 p 4 alusel rahuldamata jätta. Kaebajal puudus 2011. aastal VTA tunnustus sigade tapmise alal. Kuna ettevõtte tunnustamine toimub käitlemisvaldkondade ja kindlate toidugruppide kaupa (toiduseaduse § 9 lg 4), ei andnud kaebaja kauplusele Kaavere Lihakarn VTA poolt 15.10.2007 antud tunnustus jaemüügi ja toidu valmistamise valdkondades kaebajale õigust tegeleda loomade tapmisega. Kaebaja sai sigade tapmiseks tunnustuse alles VTA 13.07.2012. a otsusega nr 262. Oma 05.07.2013. a otsuse tegemisel lähtus PRIA mõistlikult eeldusest, et kaebaja ei tegelenud õigusvastase tegevusega, st ei tegelenud 2011. aastal (ja üldse enne 13.07.2012) sigade tapmisega, ning esitas seega taotluses tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Kui aga kohtud tuvastavad, et kaebaja siiski tegeles loomade tapmisega juba enne selleks nõutava tunnustuse saamist, on kaebaja käitunud õigusvastaselt, mistõttu ka sellisel juhul tuleks PRIA-l jätta kaebaja taotlus ELÜPS v.r § 62 lg 2 p 4 alusel rahuldamata. Kuna sigade tapmisega tegelemise (väidetav) fakt ja ulatus olid käesoleval juhul kaebaja taotluse menetlemisel olulise kaaluga asjaolud, siis mõjutas kaebaja vastav õigusvastane tegevus (sigade tapmine ilma selleks vajalikku tunnustust omamata) kahtlemata kaebaja taotluse menetlemist.

- Vaidlustatud kohtuotsuses on läbivalt hinnatud seda, kas kaebaja vastab määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11 ja § 4 lg 1 nõuetele, kuigi taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks oli hoopis taotluse esitamisel valeandmete esitamine ning asjaolu, et kõik omavahel võrreldavad andmed ei olnud samased. PRIA tugineb määruse nr 85 § 11 lg 6 p-dele 1 ja 2.

- Sisuliselt on halduskohus taasesitanud oma 26.03.2013. a otsuses toodud põhjendusi. Seejuures ei ole kohus aga arvestanud, et PRIA 05.07.2013. a otsus ei ole identne 19.09.2012. a otsusega.

- Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et PRIA ei võinud kaebaja taotlust uuesti läbi vaadates jätta taotlust rahuldamata, esitades selleks täiendavaid põhjendusi ning viidates täiendavatele õiguslikele alustele. Haldusorganile säilib ka haldusakti andmise uuel otsustamisel õigus ja kohustus teha seaduslik ja põhjendatud otsus, rakendades seejuures kaalutlusõigust. PRIA leiab, et halduskohus on rikkunud HKMS § 41 lg-t 3 ja riigivastutuse seaduse (RvastS) § 6 lg-eid 4-5.

- 19.09.2012. a otsusega jäi kaebaja taotlus rahuldamata põhjendusel, et kaebajal puudus taotluse esitamise aastale vahetult eelneval aastal VTA tunnustus toiduainete töötlemise valdkonnas. Kuivõrd seetõttu ei vastanud kaebaja taotlejale esitatud primaarsetele kvalifitseerimistingimustele, oli tegemist piisava põhjusega taotluse rahuldamata jätmiseks. Seetõttu ei pidanud PRIA üksikasjalikult välja tooma kõiki teisi taotleja tegevuse ning esitatud taotlusega seonduvaid probleeme ning taotluse rahuldamata jätmiseks alternatiivselt sobivaid õiguslikke aluseid.

- Uue läbivaatamise tulemusel jättis PRIA taotluse rahuldamata, tuginedes ELÜPS v.r § 62 lg 2 p-dele 1 ja 4 ning määruse nr 85 § 13 lg-le 4 ja § 11 lg 6 p-dele 1-2. PRIA on seisukohal, et võis haldusakti andmist uuesti otsustades kaebaja taotluse tervikuna läbi vaadata ning arvestada ka teisi põhjuseid ja õiguslikke aluseid, mis toovad kaasa kaebaja taotluse rahuldamata jätmise.

- Tartu Halduskohtu 26.03.2013. a otsus ei kohustanud PRIA-t andma haldusakti, millega kaebaja taotlus rahuldada, vaid kohustas PRIA-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, s.o haldusakti andmist uuesti otsustama (HKMS § 41 lg 3). Seega tulenes PRIA-le halduskohtu 26.03.2013. a otsusest kohustus kaebaja taotlust uuesti kaaluda. Ehkki PRIA-l tuli kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel arvestada halduskohtu otsusega, säilis tal kaalutlusõigus. Järelikult võis PRIA kaebaja taotluse ka uue läbivaatamise tulemusena rahuldamata jätta ning esitada selleks oma 19.09.2012. a otsusega võrreldes täiendavaid ja täpsemaid põhjendusi ning õiguslikke aluseid. PRIA 05.07.2013. a otsuses esitatud põhjendused ei ole 19.09.2012. a otsusega vastuolus.

- PRIA ei nõustu, et teadlik valeandmete esitamine ELÜPS v.r § 62 lg 2 p 4 tähenduses eeldab taotleja eesmärki toetusrahasid välja petta. ELÜPS v.r § 62 lg 2 p-st 4 ei tulene mingeid täiendavaid kriteeriume seoses sellega, milline oli taotleja eesmärk valeandmete esitamisel, vaid taotluse rahuldamata jätmise tingimuseks on üksnes see, et taotleja oli valeandmete esitamisest teadlik. Asjaolu, et antud juhul piisab üksnes taotleja teadlikkusest, kinnitab selgelt, et taotleja eesmärgid valeandmete esitamisel (ega muud voluntatiivsed kriteeriumid) ei oma ELÜPS v.r § 62 lg 2 p 4 kohaldamisel tähtsust, vaid oluline on üksnes taotleja teadlikkus (s.o intellektuaalne element). Haldusorganil ei ole ka võimalik tuvastada, hinnata ega tõendada taotleja subjektiivseid eesmärke, mida valeandmete esitamisega soovitakse saavutada.

- PRIA hinnangul ei ole kahtlust, et kaebaja esitas taotluses valeandmeid teadlikult. Nimelt olid esitatud valeandmed mastaapsed ning puudutasid kaebaja majandustegevuse kõige olulisemaid aspekte, sh kaebaja äritegevuse sisu, ulatust ja klientuuri. On täiesti välistatud, et ettevõtja ei ole sellistest asjaoludest teadlik ning esitab seetõttu taotluses valeandmeid teadmatusest.

- Ehkki PRIA on veendunud, et valeandmete esitamise eesmärk ei oma ELÜPS v.r § 62 lg 2 p 4 kohaldamisel mingit tähtsust, on PRIA seisukohal, et isegi kui see nii oleks, siis antud juhul viitavad kõik asjaolud ning esitatud valeandmete olemus ja mastaapsus sellele, et kaebaja eesmärk oligi valeandmete abil toetusrahasid sisuliselt välja petta. Nimelt puudutasid kaebaja poolt esitatud valeandmed selliseid aspekte, mis olid taotluse hindamise ja toetuse määramise tulemuse kontekstis olulise tähtsusega.

9. Kaebaja taotleb vastuses apellatsioonkaebusele apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist.

- PRIA tegi kaebaja suhtes varasema keelduva otsuse 19.09.2012, st peale 28.08.2012 eelkontrolli teostamist, mille tulemuste kohta vormistati 28.08.2012. a kontrollakt. PRIA fikseeris oma 28.08.2012. a kontrollakti viies alapunktis OÜ Kaavere Kaubandus kontrolli tulemused, sh kontrolliti ostuarveid, müügiarveid kaubagruppide lõikes ja teostati uue investeeringuobjekti ülevaatus. Kontrollakti punktis 4 on PRIA inspektor märkinud, et „kontrolli hetkel ei ole taotlejal esitada kehtivat VTA (Veterniaarja Toiduamet) tunnustamist, et on töötleja.“ Selle etteheite alusel tegigi PRIA 19.09.2012. a otsuse, millega otsustati kaebajale toetust mitte määrata. Tartu Halduskohtu 26.03.2013. a otsusega on PRIA 19.09.2012. a otsus tühistatud ning kohustatud PRIA-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohus tuvastas, et PRIA põhjendused VTA tunnustuse puudumise kohta olid ebaõiged.

- Uues keelduvas PRIA otsuses on tuginetud taaskord sellele samale PRIA 28.08.2012. a eelkontrolli tulemustele ja kontrollaktile ning järeldab vaidlustatud otsuses, et „seega selgus kohapealses eelkontrollis, et ettevõte ei ole tegutsenud tapamajana, vaid osteti liha Kaavere Agro OÜ-lt [...].“ Sellest järeldab PRIA, et kaebaja esitas teadlikult valeandmeid. Seega ei ole PRIA tuvastanud taotluse uuel ülevaatamisel mingeid uusi, varem teadmata asjaolusid, vaid on tuginenud 28.08.2012. a kontrollakti andmetele, mis eksisteerisid samasugusel kujul ka varasema PRIA 19.09.2012. a otsuse tegemise ajal. Kaebaja teeb eelnevast järelduse, et PRIA on hinnanud samu tõendeid (28.08.2012. a kontrollakti ja selles kajastatud tõendeid – ostuarveid, müügiarveid) 19.09.2012. a keelduvas otsuses ühtemoodi (kaebajale soodsalt) ja nüüd vaidlustatud 05.07.2013. a otsuses hoopis teistmoodi (kaebajale mittesoodsalt).

- Kaebaja hinnangul ei saa haldusorgan oma seisukohti tõendite hindamise osas aja möödudes nõnda muuta, kui asjaolud ei ole vahepeal muutunud. PRIA andis juba esialgses 19.09.2012. a keelduvas otsuses oma tõlgenduse olemasolevatele tõenditele ja olukorrale. Kaebajal on ootus, et PRIA seda tõlgendust muuta ei saa. Haldusorgani tegevus ja seisukohad peavad olema järjekindlad ning ühetaolised.

- PRIA väidab, et ei ole oma seisukohti ümber kujundanud, kuid ei ole vaielnud vastu kohtu järeldusele, et mingeid uusi asjaolusid ei ole ilmnenud. Kaebaja hinnangul ei saa haldusorgan juba hea haldustava kohaselt hoida osasid argumente „varuks“. Pealegi on teadvalt ebaõigete andmete esitamine selline keelduv alus, et seda peaks rakendama primaarselt, muid põhjendusi esitamata.

- Kaebaja ei ole esitanud PRIA-le (teadlikult) valeandmeid. PRIA järelduste ebaõigsus algab vaidlustatud otsuses ebaõigest väitest, nagu oleks kaebaja saanud VTA tunnustuse sigade tapmise ja töötlemise kohta 13.07.2012. See daatum ei ole õige, vaid VTA tunnustus sigade tapmiseks saadi 09.05.2012. a otsusega, st ajaliselt enne PRIA-le investeeringutaotluse esitamist. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta PRIA enam seda asjaolu.

- Kuivõrd kaebajal oli PRIA-le taotluse esitamise hetkel VTA tunnustus sigade tapmiseks, ei ole kaebaja esitanud oma äriplaani tabelis 4a („kui hetkel on võimalik tappa ainult sigu ja müüa searümpa, siis peale investeeringu tegemist saame tappa ja erinevaid tooteid valmistada peale sigade ka veistest ja maheveistest“) ja 4b („siga tapetakse, eemaldatakse karvad“) valeandmeid. Kaebaja ei ole tabelites 4a ja 4b väitnud, et tegeles 2011. aastal sigade tapmisega. Tuleb ka arvestada, et tegemist on äriplaanidega, mis peavad realiseeruma peale tapamaja valmimist.

- Oluline on tähele panna, et toetuse saamiseks peab taotleja vastama määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11 nõuetele, st kaebaja pidi olema VTA tunnustusega toiduainete töötleja ja turustaja. See fakt on tuvastatud halduskohtu jõustunud otsusega ja selles osas ei saa enam vaidlust olla.

- Samas ei pidanud kaebaja toetuse saamiseks olema VTA tunnustusega sigade tapmise alal, kuna sigade tapmine on üks töötlemise alaliik – töötlemiseks on kaebajal VTA tunnustus aga juba alates 2007. aastast. Seega ei pea tapamaja investeeringutoetuse saamiseks olema VTA tunnustusega sigade tapja, sellist toetust võib saada mistahes põllumajandustootja. Kaebajal ei olnud mingit mõtet „luua kunstlikult“ teavet sigade tapmise kohta – see ei andnud PRIA-lt lisapunkte ega eeldust toetuse saamiseks.

- Halduskohus on eraldi tõendeid hinnates leidnud veel, et 2011. aasta ostuarvetel nähtub, et kaebaja on ostnud elussead ja ostuarvetel kajastub ka elussea kaal ja tapateenuse rent. Halduskohus ei ole täheldanud, et kaebaja oleks muutnud oma ostuarveid. Halduskohus ei ole tõepoolest lähtunud PRIA sisemisest e-kirjavahetusest (kaebuse vastuse lisa nr 12), milles üks PRIA ametnik vastab teisele PRIA ametnikule erakirjas, juba peale vaide esitamist, et ostuarvetele olevat justkui midagi lisatud, mida kinnitavat üks lisatud omakäeline soditud paber. Kohus ei saa sellistest tõenditest lähtuda, sest PRIA sisemine kirjavahetus ei kanna endas dokumendi väärtust ja ametnik oleks pidanud soovi korral kohtus tunnistama. Soditud paberil ei ole kuupäeva ega koostaja andmeid (ei ole dokumendi väärtusega). On kohatu heita halduskohtule ette, et ta nendest tõenditest ei lähtunud.

- Faktiliselt on kaebaja tegelenud sigade tapmisega ka 2011. aastal. Kaebaja ostis OÜ-lt Kaavere Agro elussead, lastes need sead tappa OÜ Kaavere Agro tunnustatud tapamajas tööl olnud lihuniku poolt. Vastava tapatöölise tööjõu kasutamine (teenuse ostmine) on kajastatud kaebajale esitatud arvetel. Tähtis on, et antud juhul ei ole Kaavere Kaubandus OÜ poolt 2011. aastal sigade tapmine sellekohase tunnustuse alusel või tunnustuseta sigade tapmine, mitte kuidagi mõjutanud Kaavere Kaubandus OÜ kui taotleja vastavust toetuse saamiseks ja Määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11 nõuetele vastamiseks. Seega ei saa teema, mis puudutab sigade tapmist 2011. aastal, mõjutada toetuse saamist ja kaebajal puudus mistahes mõttekus või motiiv hakata valeandmeid esitama – need ei saanud toetuse määramise mingit rolli mängida.

- PRIA on kohaldanud ELÜPS v.r § 62 lg 2 p 4 ebaõigesti. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kaebaja on tapnud 2011. aastal sigu ilma VTA tunnustuseta ja esitanud taotluses juures olevas äriplaanis tabelis 4a ja 4b vastupidise väite (mis ei pea paika), ei saa ka sellise juhul olla tegemist teadlikult valeandmete esitamisega ELÜPS v.r § 62 lg 2 p 4 mõistes. PRIA ei ole tõendanud, et kaebaja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Igasugused valeandmed ei saa tuua kaasa PRIA keelduvat otsust, sest ilmselt on võimalik leida igast taotlusest mõne kaheldava või tõlgendatava momendi.

- Siinjuures saab tuua paralleeli riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p-ga 6, mida on kohtud tõlgendanud selliselt, et selle sätte eesmärk on kõrvaldada riigihanke menetlusest pakkuja, kes püüab saavutada talle soodsa otsuse langetamist ebaõigete andmete esitamise kaudu, varjates tegelikke asjaolusid. Seega on peetud oluliseks ka pakkuja eesmärke valeandmete esitamisel. Sigade tapmine 2011. aastal ei saanud omada rolli toetuse määramisel, seega puuduksid sellesisuliste andmete esitamisel võimalikud pettuslikud eesmärgid või eelise saavutamine. PRIA väidab, et kaebaja esitatud aspektid sigade tapmise kohta võisid mõjutada hindepunkte, kuid see ei vasta tõele.

- Määruse nr 85 lisa 4 ei sätesta, et varasem tegevus annaks lisapunkte toetuse saamiseks tapamaja ehitamiseks. Kaebaja võinuks olla praktiliselt mistahes põllumajandusala tootja ja turustaja ning tapamaja ehitusega võinuks selliselt alustada täiesti uue alaga.

- PRIA tugineb apellatsioonis ELÜPS v.r § 62 lg 2 p 4 teisele alusele, st kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist õigusvastasel viisil. Samas ei ole PRIA nimetatud alusele tuginenud oma keelduvas (ja vaidlustatud otsuses), mistõttu ei ole halduskohus selles osas ka kohtulikku kontrolli teostanud. Kohus saab siiski kontrollida konkreetse haldusakti põhjendusi, mitte hilisemas vaidluses esile toodavaid aluseid.

- PRIA tõlgendab ELÜPS v.r § 62 lg 2 p 4 ebaõigesti ja kohaldab seda sätet valesti. Teadvalt valeandmete esitamise tõttu saab jätta taotluse rahuldamata juhul, kui valeandmete esitamise kaudu soovitakse toetusrahasid sisuliselt välja petta. Kaebaja ei väida kuidagi, et tema taotluses oleks esinenud valeandmeid (rääkimata teadlikult valeandmete esitamisest), kuid selge on see, et põhimõtteliselt ei saa igasugune eksimus või taotluses esinev vasturääkivus tuua kaasa taotluse rahuldamata jätmist. Valeandmed peavad olema esitatud teadlikult ja need andmed peavad olema olulised toetuse saamiseks (põhjuslik seos). PRIA ei ole mitte kuidagi tõendanud, et kaebaja oleks teadlikult mingisuguseid valeandmeid esitanud.

- PRIA tegutsemine on hea haldusega vastuolus ja kahju tekitav. PRIA ei soovi täita juba jõustunud halduskohtu otsust ja otsib võimalusi, kuidas jätta kaebajale investeeringutoetus välja maksmata. Sellele viitab ühe uute põhjenduste produtseerimine toetuse mittemääramiseks. PRIA oleks pidanud määrama toetuse 2012. aasta juunis, kuid kahe järjestikkuse kohtuvaidluse tõttu on praeguseks ca kaks aasta möödunud, ilma et kaebaja oleks saanud asuda realiseerima oma ehitusplaane. See tähendab ühtlasi tulevase ehituse kallinemist. Sama kehtib pankade finantseeringu kohta, kaasatav laenuraha on läinud praeguseks kallimaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, halduskohtu otsus tuleb tühistada ja asi tuleb saata halduskohtule tagasi uueks arutamiseks. Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

11. PRIA tugines 05.07.2013. a keelduva otsuse nr XXXXXXX tegemisel ELÜPS v.r § 62 lg

2 p-dele 1 ja 4 ning määruse nr 85 § 13 lg-le 4. ELÜPS v.r § 62 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, (1) kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele, või (4) kui taotluses esitas teadlikult valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Käesoleval juhul on PRIA tuginenud sellele, et kaebaja on esitanud valeandmeid. Määruse nr 85 § 13 lg 4 kohaselt teeb PRIA määruse nr 85 § 13 lg-tes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, lg-s 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise otsuse või ELÜPS v.r § 62 lg 2 või 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast. Ringkonnakohus märgib, et määruse nr 85 § 13 lg 4 ei kujuta endast alust haldusakti andmiseks, vaid üksnes PRIA-le otsuse tegemiseks ettenähtud tähtaega. Vaidlus on seega selles, kas kaebaja esitas 14.05.2012. a taotluses nr XXXXXXX teadlikult valeandmeid või ei.

12. Halduskohus ei ole valeandmete esitamise küsimust otsuses analüüsinud. PRIA selgitas vastuses kaebusele, et kaebaja taotluse kohaselt tegeles ta nii 2011. aastal kui ka taotluse esitamise hetkel ise sigade tapmisega, müüs oma toodangu poolrümpadena suurematele lihatööstustele ning ei tegele tapetud loomade liha edasise töötlemise ega jaemüügiga. Seda kinnitavad PRIA väitel eelkõige järgmised asjaolud:

- äriplaani tabel 2 („Toodang“), kus kaebaja loetleb senise toodanguna üksnes tapamajale omased tooted (sea poolrümp, pea, jalad, maks, keel, süda) ning jätab täielikult nimetamata liha edasisel töötlemisel saadavad tooted;

- äriplaani tabel 4a („Investeeringu eesmärgid, konkurents“) lahtrid 1, 3.5 ja 6, kus kaebaja kirjeldab oma senist ja planeeritavat tegevust tapamajana ning oma eeliseid konkurentide ees;

- äriplaani tabel 4b („Uued tooted“) rida 2, kus kaebaja kirjeldab toote „Poolrümp“ lühikirjelduse all üksikasjalikult sea tapmise protsessi („Siga tapetakse, eemaldatakse karvad (kasutades nuga ja karvaeemaldusmasinat), seejärel lõigatakse rümp pooleks (kasutades rümbasaagi). […]“);

- eelmises punktis viidatuga samas lahtris kirjeldab kaebaja ka oma toodete turustamist, märkides: „Rümbad turustatakse poolrümpadena Eesti erinevatele lihatööstustele (Nõo Lihatööstus, Lihatööstus Oskar, Karni OÜ jt)“, kuid jätab seejuures mainimata jaemüügi omaenda kaupluste kaudu;

- äriplaani tabel 7 („Realiseerimine“), kus kaebaja kajastab üksnes tapamajale omaste toodete realiseerimist (sea poolrümp, pea, jalad, maks, keel, süda). PRIA väitel ei tegutsenud kaebaja aga 2011. aastal ega ka taotluse esitamise ajal ise tapamajana, vaid ostis liha sisse Kaavere Agro OÜ-lt ning tegeles peamiselt hoopis liha töötlemisega erinevateks lihatoodeteks ning nende toodete jaemüügiga oma kaupluste kaudu lõpptarbijatele. Halduskohus on vastuseks märkinud vaid, et ei nõustu, et kaebaja oleks esitanud teadlikult valeandmeid, samuti et kaebaja on esitanud äriplaani ja majandusaasta aruande, milles ei ole vastuolu tegelikkuses toimunud tegevusega. Ringkonnakohus nõustub PRIA apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus ei ole analüüsinud PRIA poolt välja toodud võimalikke erinevusi kaebaja taotluses (sh selle juurde kuuluvas äriplaanis) esitatud informatsiooni ning tegelikkuse vahel. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus ei ole täitnud ei uurimispõhimõtet ega otsuse põhjendamiskohustust. HKMS § 2 lg 4 ls 1 järgi tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. HKMS § 165 lg 1 p-d 1, 2 ja 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas (1) kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele kohus asjaolu tõendatuks tunnistamisel tugineb, (2) asjas kogutud tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks või asjassepuutuvaks, koos põhjendusega, miks kohus ei pea neid usaldusväärseks või asjassepuutuvaks ning (4) põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. HKMS §-le 165 on tuginenud apellatsioonkaebuses ka PRIA, kes esitas vastuses apellatsioonkaebusele detailsed selgitused, milles PRIA poolt väidetud valeandmed seisnesid. HKMS § 156 lg 1 järgi on kohtuotsus kohtumenetluse tulemusena tehtud kohtulahend, millega lahendatakse kaebus sisuliselt. 18.03.3014. a otsusega ei ole halduskohus lahendanud sisuliselt käesolevat kaebust, vaid on selle asemel asunud ise kontrollima, kas kaebaja puhul on täidetud määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11 ja § 4 lg 1 eeldused, ning seega asunud lahendama küsimusi, mis ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks.

13. HKMS § 199 lg 2 p 2 järgi võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et asudes käesolevat vaidlust lahendama esimese astme kohtuna, oleks menetlusosalistel sellega võetud võimalus kasutada apellatsiooniõigust. Halduskohus on jätnud PRIA argumendid sisuliselt tähelepanuta. Samuti tuleb arvestada, et poolte vahel on vaidlus võimaliku asjas tähtsust omava asjaolu üle: millal kaebaja sai VTA tunnustuse sigade tapmise ja töötlemise kohta, kas 13.07.2012, nagu väidab PRIA, või 09.05.2012, nagu väidab kaebaja. Selle väljaselgitamiseks võib olla vajalik koguda täiendavalt tõendeid. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks halduskohtu menetluslikku puudust ise kõrvaldada ning saadab asja halduskohtule tagasi uueks arutamiseks, tühistades halduskohtu otsuse.

14. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu täiendavalt järgnevatele seikadele.

15. PRIA leidis veel, et halduskohus on rikkunud HKMS § 41 lg-t 3 ja RvastS § 6 lg-eid 4-5. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. HKMS § 41 lg 3 järgi võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Halduskohus on kohustanud 18.03.2014. a otsuse resolutsioonis kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kuigi halduskohtu otsuse resolutsioon kaldub kõrvale HKMS § 41 lg 3 sõnastusest, on sellest siiski arusaadav, et halduskohus on tahtnud kohustada PRIA-t haldusakti andmist uuesti otsustama. Halduskohus ei ole samadel põhjustel eksinud ka RVastS § 6 lg-te 4 ja 5 vastu, mis täpsustavad HKMS § 41 lg-s 3 sätestatut.

16. Halduskohus on asunud seisukohale, et PRIA ei oleks tohtinud uusi põhjendusi asja uuel läbivaatamisel keeldumise alusena välja tuua, kuna tegemist on sama taotlusega, mida PRIA pidi uuesti menetlema. Halduskohtu seisukohta saab mõista nii, et kui haldusorgan on teatud normi eeldused lugenud täidetuks, siis ei saa taotluse uuel läbivaatamisel ootamatult asuda seisukohale, et kord täidetuks loetud eeldused siiski ei ole täidetud. Käesoleval juhul jättis PRIA 12.09.2012. a otsuses nr XXXXXXX kaebaja taotluse rahuldamata, tuginedes taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud aastal VTA tunnustuse puudumisele toiduainete töötlemise valdkonnas. PRIA tuletas selle nõude Maaelu arengukava meetmelehest. Tartu Halduskohus tühistas selle otsuse 26.03.2013. a otsusega haldusasjas nr 3-12-2513 ja kohustas PRIA-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. 05.07.2013. a otsuses nr XXXXXXX tugineb PRIA taotluse rahuldamata jätmisel sellele, et kaebaja on esitanud taotluses teadlikult valeandmeid. Ringkonnakohus leiab mõlema otsuse põhjendusi võrreldes, et PRIA ei ole 05.07.2013. a otsuse nr XXXXXXX põhjenduses muutnud oma varasemat seisukohta, vaid on tuginenud teisele taotluse rahuldamata jätmise alusele. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et hea halduse tavaga on paremini kooskõlas praktika, kus haldusorgan nimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuses kõik rahuldamata jätmise alused, juhul kui neid on mitu. Siiski ei saa PRIA käesolevat praktikat lugeda otseselt õigusvastaseks.

17. Halduskohus on asunud otsuses seisukohale, et valeandmed esitatakse teadlikult siis, kui eesmärgiks on petta välja toetusraha. Kaebaja on apellatsioonkaebuses tõmmanud paralleeli RHS § 38 lg 1 p 6 tõlgendusega. Ringkonnakohus peab ELÜPS v.r § 62 lg 2 p 4 kitsendavat tõlgendust võimalikuks, ent märgib, et see vajab hoolsamat põhjendust kui sisaldub halduskohtu otsuses.

18. PRIA on osutanud veel sellele, et tugines taotlust rahuldamata jättes ka määruse nr 85 § 11 lg 6 p-dele 1-2. Ringkonnakohus märgib, et neid aluseid 05.07.2013. a otsuses nr XXXXXXX esitatud ei ole. Halduskohus peab asja uuel läbivaatamisel võtma seisukoha ka selle kohta, kas üldse ja kui, siis mil määral mõjutavad need alused 05.07.2013. a otsuse nr XXXXXXX õiguspärasust.

19. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtule tagasi, siis ta ei otsusta menetluskulude jaotust.

Tiina Pappel Maili Lokk Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/