3-14-51411/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-51411 Haldusasi

Asja läbivaatamine MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu kaebus Tallinna linna kohustamiseks tasuma eraüldhariduskooli Hilariuse kool tegevuskulusid 2014. aasta jaanuarikuust kuni juunikuuni esitatud arvete alusel kogusummas 9960 eurot, samuti Tallinna linna kohustamiseks osalema õppeasutuse Hilariuse kool tegevuskulude katmises ka edaspidi esitatavate arvete alusel ning viivitusse jäänud arvete eest viivise tasumise kohustamiseks

Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja – MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing, volitataud esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus; Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Nele Kilk

1. Jätta Tallinna linna taotlus vastustaja asendamiseks rahuldamata;

2. Võtta vastu MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu poolt esitatud kaebusest loobumise avaldus Tallinna linna kohustamiseks osalema õppeasutuse Hilariuse kool tegevuskulude katmises ka edaspidi esitatavate arvete alusel ja viivitusse jäänud arvete eest viivise tasumise kohustamiseks ning lõpetada selles osas haldusasja menetlus;

3. Rahuldada kaebus ülejäänud osas ja kohustada Tallinna linna tasuma MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu poolt peetava Hilariuse kooli tegevuskulude katteks lähtuvalt 2014. aasta jaanuarikuust kuni juunikuuni esitatud arvetest 9960 eurot;

4. Lugeda käesoleva lahendi resolutsiooni punktis 3 nimetatud vastustaja kohustus täidetuks 4980 euro suuruses summas, mis on kaebajale tasutud Tallinna Halduskohtu 10.07.2014 esialgse õiguskaitse määruse alusel;

5. Mõista Tallinna linnalt MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu kasuks menetluskuluna välja 1620 eurot

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 03.06.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing esitas 09.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks tasuma erakooli tegevuskulud juba 2014. aasta jaanuarikuust kuni juunikuuni esitatud arvete alusel kogusummas 9960 eurot, kohustada Tallinna Linnavalitsust osalema õppeasutuse Hilariuse kool tegevuskulude katmises ka edaspidi EraKS § 222 alusel esitatavate arvete alusel ja kohustada Tallinna Linnavalitsust tasuma viivist viivitusse jäänud arvete eest. Kaebuses on tuginetud asjaolule, et vastavalt erakooliseaduse § 222 lg 1 peab linn osalema eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises, kuid Tallinna linn vastavat kohustust ei täida. Kaebaja on esitanud Tallinna linnale 2014. aastal igakuiselt arved tegevuskulude katmiseks, kuid ajavahemikus jaanuarist juunini esitatud arveid ei ole tasutud. Koos kaebusega esitati ka vastav esialgse õiguskaitse taotlus.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.07.2014 määrusega MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, kohustades Tallinna linna tasuma MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu poolt peetava õppeasutuse Hilariuse Kool tegevuskulusid summas 4980 eurot hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul määruse jõustumisest arvates.

3. Tallinna Halduskohtu 13.10.2014 määrusega jäeti kaebus selguse huvides käiguta (tl 25).

4. Tallinna Halduskohtu 25.11.2014 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 27). Vastustaja esitas 29.12.2014 omapoolse vastuse kaebuse kohta (tl 32-34).

5. Tallinna Halduskohtu 17.04.2015 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 35).

6. MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing esitas 07.05.2015 menetluskulude hüvitamise taotluse, samuti taotluse lõpetada menetlus tulevikku suunatudja viiviste tasumise nõuete osas ning taotles ühtlasi ka kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist (tl 40-42).

7. Tallinna Halduskohus selgitas 26.05.2015 kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi (tl 46).

KAEBUSE SISU

8. Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist esitatud arvete tasumiseks ning edaspidi erakooliseaduse §

222 sätestatud kohustuse täitmiseks.

9. Vastavalt EraKS § 222 lg 1 osaleb linn eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. EraKS § 222 lg 3 kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel põhikoolija gümnaasiumi seaduse § 83 sätestatud korrast. Tallinna Linnavalitsus oma erakooliseaduses sätestatud vastavat kohustust ei täida. Avaldaja on esitanud Tallinna Linnavalitsusele igakuiselt arveid tegevuskulude katmiseks, kuid 2014. aasta arved ei ole tasutud (kaebuse esitamise aja seisuga summas 9960 eurot). Hilariuse kool on ette nähtud erivajadustega õpilastele, toetudes waldorfpedagoogika meetodile. Kooli võetakse vastu õpilased, kes on läbinud nõustamiskomisjoni ja omavad komisjoni suunamiskirja eripedagoogilisele õppele. Eripedagoogilise õppe võimalused munitsipaalkoolides on oluliselt piiratud. Seitse Tallinna linnas asuvat hariduslike erivajadustega lastele haridust pakkuvat põhikooli on jaotunud üle linna, hariduslike erivajadustega õpilastel ei tohiks olla kohustust käia kodust oluliselt kaugemal koolis kui ülejäänud õpilastel. Sellega on Hilariuse kooli erakoolina pidamine täiendavalt põhjendatud.

10. Täiendavas 07.05.2015 seisukohas esitas MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing kaebusest osalise loobumise taotluse. Nimelt loobus kaebaja nõuetest, millega oli palunud kohustada Tallinna Linnavalitsust osalema eraüldhariduskooli Hilariuse kool tegevuskulude katmises ka tulevikus, s.t peale kaebuse esitamist esitatavate arvete alusel ja tasuma viivist. Kaebaja märgib, et tulevikku suunatud nõuete ja viiviste tasumise nõude osas on valitsev kohtupraktika vastuoluline ja kohtusse pöördujaid eksitav. Kaebuse käiguta jätmise määrusest nähtuvalt on kohus võtnud seisukoha, et nende nõuete osas kohus kaebust tõenäoliselt ei rahuldaks. Seepärast loobub kaebaja nendest nõuetest, hoolimata tõsiasjast, et vastustaja ei ole oma vastuses nendele nõuetele mitte mingisugust tähelepanu pööranud. Kuna kaebaja majanduslik olukord on raske ning ka esialgse õiguskaitse rahuldamine ei leevendaks neid raskusi lõplikult, taotleb kaebaja kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist. Kaebaja tugineb siin analoogsetes asjades toimunud kohtuvaidlustes haldusasjas nr 3- 13-1378 ja 3-14-51629 tehtud halduskohtu otsustele, mille kohus tunnistas kaebaja põhjendusi arvestades viivitamatult täidetavaks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Tallinna linn ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.

12. Vastustaja leiab, et tegemist ei ole eraüldhariduskooliga, millisega seonduvate kulude kandmisel kohalduks EraKS § 222 . Hilariuse kool on suunatud hariduslike erivajadustega õpilastele. Hilariuse kooli õpilaste puhul on tegemist lastega, kellest kõik on toimetulekuõppel olevad õpilased. Vastavalt PGS § 2 lg 4 esimesele lausele hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Nimetatud sätte mõistes võivad haridusliku erivajadusega kooli pidajaks olla riik ja kohalik omavalitsus, kes loovad õpilastele nende erivajadusi arvestavad õpitingimused. Siiski näeb PGS § 2 lg 4 teine lause ette, et teatud HEV õpilaste erivajaduste tõttu on neile kohustatud Põhiseaduses § 37 sätestatud hariduse andmise tagama konkreetselt riik. Nii sätestab PGS § 2 lg 4 teine lause, et riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemisja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeeluja käitumishäiretega õpilastele, toimetulekuja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Hilariuse kooli põhikirja punkti 2.2. alusel on kooli eesmärgiks anda põhikooli haridust erivajadustega lastele

„Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava“ lisa 2 järgi. Nimetatud lisa 2 „Põhikooli lihtsustatud riikliku

õppekava“ on toimetulekuõpet käsitlev õppekava. Toimetulekuõppe tagamine on otseselt PGS § 2 lõikes 4 sätestatud riiklik kohustus.

13. Vastustaja märgib, et riik täidab HEV koolide pidamise kohustust osaliselt olles loonud Eesti peale kokku 24 HEV kooli.

14. Vastustaja leiab, et PGS § 2 lg-s 4 sätestatud kohustuse olemusest ja imperatiivsusest tuleneb, et kui riik vastavat kohustust ei täida, mida võib oletada kaebuse põhjal, siis on ta kohustatud hüvitama kohustuse täitmisega kaasnenud kulud. Erakooliseaduse § 222 sätestatud erakoolide tegevuskulude hüvitamise regulatsioon ei ole mõeldud PGS § 2 lg-s 4 sätestatud kohustuse täitmisest vabanemiseks. PGS § 2 lg-s 4 sätestatud HEV koolide pidamise kohustust ei ole kohalikele omavalitsustele pandud. Taoline kohustus lasub riigil. Arvestades, et MTÜ pakub toimetulekuõpet, täites seega riiklikku kohustust, peaks sellega seonduvad kulud täies mahus ja mingite eranditeta kandma riik. Riigikoolide, sh riigi omandis olevate HEV koolidepidamise kulusid ei ole omavalitsus kohustatud rahastama. Eeltoodu kehtib ka rahvastikuregistrijärgselt Tallinna linna haldusterritooriumil elavate õpilaste kohta. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja kooli tegevuskulude hüvitamise kaebus esitatud õige vastustaja ning vastustajaks peaks ole olema Eesti Vabariik Vabariigi Valitsuse kaudu. Tallinna linn taotleb vastustaja asendamist.

15. Vastustaja märgib, et EraKS §-s 222 sisalduva kohustuse riikliku iseloomu on Riigikohus ise määratlenud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.10.2014 otsuses nr 3-4-1-26-

14. Kohaliku omavalitsuse rahaline kohustus on seotud ennekõike munitsipaalkoolidega. Vastustaja leiab, et kui erakoolide rahastamise kohustus lasub seadusandja otsusel kohalikel omavalitsustel, on tegemist kohalikele omavalitsustele pandud ülesande ja kohustusega ning olemuslikult tuleb kohalikele omavalitsustele sellise ülesande ja kohustuse panemist EraKS §-ga 222 käsitada riigi kohustusena. Eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva kooli tegevuse toetamine ei ole olemuselt omavalitsuslik ülesanne, vaid kohustus, mille riik on vabatahtlikult võtnud, millest tulenevalt on see kohustus käsitatav riikliku ülesandena. Riikliku ülesande täitmisega kaasnevad kulud on kohustatud hüvitama riik. See tähendab, et ka kulude hüvitamise nõue tuleb esitada riigi vastu. Vastavalt KOKS § 6 lg 2 on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud vallas või linnas põhikoolide ja gümnaasiumide ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Kaebaja kool ei ole käsitletav munitsipaalomandis oleva koolina.

16. Vastustaja leiab, et olukord, kus Tallinna linn peab lisaks olemasolevale hariduse pakkumise kohustusele ilma igasuguse rahastamiseta ülal pidama ka erakoole, on põhiseadusvastane, sest see on otseses vastuolus KOVi kohustusega pakkuda tasuta õpet. EraKS § 222 põhiseadusevastasus nähtub otseselt ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-st 2, mille kohaselt on omavalitsusüksus kohustatud korraldama üldhariduskoolide ülalpidamist vaid juhul, kui need on tema omandis.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Käesolevas haldusasjas on taotletud Tallinna linna kohustamist tasuma eraüldhariduskooli Hilariuse kool tegevuskulusid 2014. aasta jaanuarikuust kuni juunikuuni esitatud arvete alusel kogusummas 9960 eurot, osalema õppeasutuse Hilariuse kool tegevuskulude katmises ka edaspidi esitatavate arvete alusel ning tasuma viivitusse jäänud arvete eest viivist. Selles osas, mis puudutab Tallinna linna kohustamist osalema õppeasutuse Hilariuse kool tegevuskulude katmises ka edaspidi esitatavate arvete alusel ning tasuma viivitusse jäänud arvete eest viivist, on MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing esitanud kaebusest loobumise avalduse.

18. Halduskohtumenetluse seadustiku § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Antud juhul esitati avaldus haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramise määrusega taotluste esitamiseks antud tähtaja raames. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi. Kohus leiab, et kaebusest loobumine (osaline) tuleb vastu võtta ja menetlus selles osas lõpetada. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et osaline loobumine kaebusest kahjustaks teiste isikute õigusi või vabadusi. Kaebusest loobumise tagajärgi on samuti selgitatud (tl 46). Tallinna linn ei ole menetluse osalise lõpetamise suhtes vastuväiteid esitanud, samuti ei ole vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Seega peab kohus võimalikuks võtta kaebusest osalise loobumise avaldus vastu ning lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel selles osas haldusasja menetlus.

19. Mis puutub Tallinna linna kohustamisse tasuma eraüldhariduskooli Hilariuse kool tegevuskulusid 2014. aasta jaanuarikuust kuni juunikuuni esitatud arvete alusel kui kaebaja põhinõudesse, siis on tegemist kokku 6 arvega (tl 13-15) ja nende alusel tasumisele kuuluv summa on kokku 9960 eurot. Arvete korrektsuse või summa suuruse osas ei ole menetlusosaliste vahel iseenesest vaidlust ka olnud. Poolt nimetatud summast ehk 4980 euro suurust summat kohustati vastustajat Tallinna Halduskohtu 10.07.2014 määrusega esialgse õiguskaitse korras ka etteulatuvalt tasuma. Vastustaja põhiväited taanduvad kokkuvõttes seisukohale, et eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva kooli tegevuse toetamine ei ole oma olemuselt omavalitsuslik ülesanne, vaid pigem riigi kohustus.

20. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus on 2014. aasta jaanuarikuust kuni juunikuuni esitatud arvete tasumise kohustamise nõude osas põhjendatud. Erakooliseaduse § 222 lg 1 kohaselt peab vald või linn osalema eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. Seega on Tallinna linnal kohustus mittetulundusühingu poolt peetava erakooli tegevuskulude katmises osaleda. Vastustaja poolt viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.10.2014 kohtuotsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele erakooliseaduse §-ga 222 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest, kuid erakooliseaduse paragrahvi 222 ei ole põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud. Seega lähtub kohus asjaolust, et erakooliseaduse § 222 on endiselt kehtiv ning sellest tuleb lähtuda. Eelnimetatu taustal ei ole asjakohased vastustaja erinevad väited ja arutlused, mis sisuliselt taanduvad sellele, et olemuslikult on tegemist riikliku kohustusega. Seetõttu kohus neid kõiki enam eraldi ka ei analüüsi. Taolistes situatsioonides ning praeguse regulatsiooni pinnalt on kohalikul omavalitsusel võimalik esitada omakorda kohustamiskaebus riigi vastu, mida on selgitatud näiteks Riigikohtu 21.05.2015 otsuse punktis 15 kohtuasjas nr 3-3-1-84-14. Lähtuvalt eeltoodust ei ole põhjendatud ka Tallinna linna 29.12.2014 taotlus praeguse vastustaja asendamiseks Eesti Vabariigiga. Nimetatud taotlus jääb rahuldamata, kuid arvestades asjaolu, et formaalselt vaadatuna oli see taotlus varasemalt lahendamata, tuleb seda lähtuvalt HKMS § 162 lõikest 1 kajastada lühidalt ka otsuse resolutsioonis.

21. Arvestades asjaolu, et erakooliseaduse § 222 on kehtiv, tuleb hinnata kohustamiskaebuse rahuldamise eelduste täidetavaust ka muus osas. Kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused on kohtupraktika käigus välja kujunenud. Näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2014 otsuse punktis

16 haldusasjas 3-13-1378 on selgitatud vastavate viidetega Riigikohtu asjakohastele lahenditele, et toimingu sooritamise kohustamiseks esitatud kaebuse rahuldamiseks peavad üheaegselt olema täidetud järgmised tingimused:

1) vastustajaks oleval avaliku võimu kandjal on õiguslik kohustus vastav toiming sooritada ja kohustuse tegemise ajal kehtiv õigus võimaldab haldusorganil toimingut jätkuvalt sooritada;

2) avaliku võimu kandja ei ole kaebaja taotlusele vaatamata toimingut sooritanud;

3) kaebajal on jätkuvalt õigus nõuda toimingu sooritamist.

Antud juhul on need tingimused või eeldused täidetud. Valla või linna kohustus osaleda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises tuleneb seadusest ning see on jätkuv. Seadust ei ole muudetud. Vaidlust ei saa olla ka selles, et arvete tasumises väljenduv toiming oli kaebuse esitamise ajal sooritamata. Asjaolu, et esialgse õiguskaitse määruse alusel on osa summast tasutud, ei anna alust nõuet osaliselt rahuldamata jätta. Mõnes mõttes on see formaalne, kuid menetluslikult tuleb lähtuda kaebuse esitamise ajal fikseeritud nõudest ja kaebuse rahuldamise korral kohustada tasuma esialgselt näidatud arveid ja summat, millest ei järeldu aga seda, et vastustaja peaks ka kokkuvõttes kaebajale esialgse õiguskaitse määruse alusel tasutud summa võrra rohkem tasuma. Seega loeb kohus Tallinna linna 9960 euro suuruse rahalise kohustuse täidetuks 4980 euro suuruses summas, mis on kaebajale tasutud Tallinna Halduskohtu 10.07.2014 esialgse õiguskaitse määruse alusel. Siinkohal lähtub kohus Tallinna linna 29.12.2014 vastusest, et esialgse õiguskaitse korras kindlaksmääratud summa on tasutud (tl 32-34). Kaebaja ei ole samuti selles osas vastupidist väitnud.

22. Tallinna Halduskohtu 17.04.2015 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ja protsessiosalistel võimaldati esitada täiendavaid taotlusi, selgitusi või menetlusdokumente kuni 08.05.2015 ning teise osapoole taotluste olemasolu korral vastata siis nendele veel omakorda hiljemalt 25.05.2015. Vastustaja ei ole eelnimetatud kuupäevadeks selgitusi või taotlusi esitanud ega kaebusega nõustunud, millest järeldub, et kaebajal on jätkuvalt õigus nõuda toimingu sooritamist. Seega on ka kohustamiskaebuse rahuldamise kolmas eeldus täidetud.

23. Vastustaja ei nõustu riigi poolt seadusega kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega ja leiab, et vastav regulatsioon on põhiseadusega vastuolus, kuid see on eraldi küsimus. Kohalikul omavalitsusel on võimalik esitada oma õiguste kaitseks vastavasisulisi nõudeid riigi vastu. Käesolevas haldusasjas lähtub kohus esialgu sellest, et seadus on endiselt kehtiv ning eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemise kohustus kohalikul omavalitsusel. Tegemist ei ole tingimusliku kohustusega. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus selles osas, mis puudutab Tallinna linna kohustamist tasuma MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu poolt peetava Hilariuse kooli tegevuskulude katteks lähtuvalt ajavahemikul 2014. aasta jaanuarikuust kuni juunikuuni esitatud arvete alusel 9960 eurot, rahuldada. Kaebaja on taotlenud ka kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist (tl 40-41), kuid selle taotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse need kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. HKMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebusest (osalise) loobumise korral vastavad menetluskulud kaebaja. MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing on menetluskulude nimekirja, vastava arve ja sellekohase konto väljavõtte arve tasumise kohta tähtaegselt esitanud (tl 43-45). Kaebaja taotleb 1620 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist seoses 2014. aasta jaanuarikuust kuni juunikuuni esitatud arvete tasumise kohustamise nõudega. MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing on teinud ka omapoolse detailse ajalise arvestuse selle kohta, kui palju kulus vastavalt aega nende nõuetega seonduvalt, millest kaebaja hiljem loobus ning on 2,5 tundi sellekohasest ajakulust maha arvanud. Arvestades asjaolu, et põhinõue väljendus siiski 2014. aasta jaanuarikuust kuni juunikuuni esitatud arvete tasumise kohustamises, võib kaebaja diferentseeriva arvestusega nõustuda. Vastustaja ei ole kohtukulude kui selliste põhjendatuse osas vastuväiteid esitanud. Menetluskulude suurusjärk ei ole ka ilmselgelt ülemäärane ning seega lähtub kohus kaebaja 1620 euro suurusest taotlusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik