4-15-3396/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-15-3396

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juunil 2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 23.04.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2316,15,005808 Oleg Belõi karistamises LS§ 239 lg 2 järgi

Kaebuse esitanud isik Oleg Belõi, isikukood 36402260316, elukoht XXX

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 3 alusel tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 23.04.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2316,15,005808 Oleg Belõi karistamises LS § 239 lg 2 järgi, lugeda õigeks kvalifikatsiooniks LS § 239 lg 1 p 1 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p

1 alusel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel

kassatsioonkaebuse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vaidlustatud otsuse sisu:

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 23.04.2015 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr. 2316,15,005808 tuvastati, et Oleg Belõi juhtis 23.04.2015 kl 11.26 sõidukit MB E220 CDi Suurtüki tn 10 Tallinnas ja ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ning olles eelnevalt karistatud turvavarustuse nõuete rikkumise eest, rikkudes sellega LS § 33 lg 2 ja pannes toime LS § 239 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kergendavaks asjaoluks kahetsus. Rahatrahv LS § 239 lg 2 alusel määrati 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot.

Kaebuse sisu:

Seoses toimunuga andis kaebuse esitaja järgmise selgituse.

23.04.2015 sõites Põhja puiesteel tundus talle, et sõiduauto rehv on osaliselt tühi. Väljus autost ning kontrollis rehvi. 1-2 minuti pärast liikumise alustamist peatas teda politseipatrull. Tunnistab, et unistas kinnitada turvavöö enne liikumise alustamist, kuigi tavaliselt sõidab kinnitatud turvavööga. Kuna oli rikkumisega nõus, siis tehti talle kiirmenetluse otsus. Trahvisumma suurus määrati aga peale seda, kui ta kirjutas otsusele alla. Kvalifikatsiooniks määrati LS § 239 lg 2, õige oleks aga LS § 239 lg 1 – tal ei ole varasemaid rikkumisi. Trahvisumma 120 eurot on liialt suur. Kahetseb puhtsüdamlikult ja tunnistab oma süüd.

Samuti palub kohtul arvesse võtta asjaolu, et tema peres on väike sissetulek, tal on 2- j a 5-aastased lapsed, naine on lapsehoolduspuhkusel ning sissetulekut tal ei ole. Tema töötab OÜ XXX turvatöötajana, kus palk on u. 320 eurot kätte ning FIE taksijuhina, kust saab u. 100-150 eurot kuus.

Palub kohtul parandada rikkumise kvalifikatsiooni ja vähendada trahvisummat.

Kohtuvälise menetleja seisukoht:

Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteotoimikuga ning kogutud tõenditega, on seisukohal, et väärtegu on kaebaja poolt toimepandud ning tõendatud. Väärteotoimiku juures olevatelt fotodelt on selgelt näha, kuidas turvavöö ripub juhi vasaku käe juures oleval B-piilaril. Samuti tunnistab kaebaja, et juhtis sõidukit kinnitamata turvavööga ning väljendab puhtsüdamlikku kahetsust. Liiklusseaduse §

33 lg 3 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Samas nõustub kohtuväline menetleja kaebuses väljatoodud asjaoluga, väärtegu on valesti kvalifitseeritud. Kuivõrd menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused, siis oleks pidanud tema poolt toime pandud väärteo kvalifitseerima LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Tuginedes VTMS § 132 p 2-le nõustub kohtuväline menetleja otsuse osalise tühistamise ja uue otsusega, kuivõrd antud juhul ei raskenda see menetlusaluse isiku olukorda.

Kohtu järeldused:

Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et Oleg Belõi kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada, samuti väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada ning seda alljärgnevatel asjaoludel.

Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus toimepandud õigusrikkumise osas, kaebaja vaidlustab väärteo kvalifikatsiooni ning määratud karistuse suurust.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et on võimalik tühistada kohtuvälise menetleja otsus, sh parandada kvalifikatsioon ja lõpetada väärteomenetlus otstarbe kaalutlusel.

Menetlusalune isik on väärteoasjas ise andnud ütlused, et 23.04.2015 sõitis autoga, ning talle tundus, et autorehvil on midagi viga, läks välja – selgus, et kõik on korras ning jätkas teekonda. Seejuures unustas kinnitada turvavöö ning teda peatas politsei. Ta väga kahetseb. Väärteoasja materjalide juurde on lisatud ka fotod, millelt nähtub, et juhil on turvavöö kinnitamata.

Karistusregistri väljatrükist nähtub, et isikul puudub kehtiv karistus. Seega on kohtuväline menetleja Oleg Belõi väärteo valesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 2 järgi (Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut). Õige kvalifikatsioon on LS § 239 lg 1 p 1. Ka kohtuvälisel menetlejal lasub kohustus täita oma tööülesandeid kohusetundlikult ja korrektselt, st see hõlmab endas ka vajadust kontrollida väärteoasjas sisalduvaid materjale ning väärteo kvalifikatsiooni õigsust. Kohus leiab, et LS § 239 lg 1 p 1 järgi ei ole otstarbekas menetlusalust isikut karistada, kuivõrd tal puuduvad varasemad rikkumised ning isiku süü ei ole suur. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja, määrates Belõile rahatrahviks 120 eurot, arvestanud menetlusaluse isiku süü suurust ning tema isikut. Oleg Belõi on varem karistamata isikuks, ta on selgitanud turvavööta sõitmise põhjust, ning tegemist on isikuga, kes järgib siiski liiklusseadusest tulenevaid nõudeid. Kohtu hinnangul on rahatrahv 120 eurot ebaproportsionaalselt suur, arvestades isiku rikkumist.

VTMS § 541 lg 5 annab ka kohtuvälisele menetlejale võimaluse menetlusalust isikut kirjalikult hoiatada. Vähetähtsa liiklusväärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta hoiatustrahvi määramata ja piirduda mootorsõiduki eest vastutava isiku kirjaliku hoiatamisega, kui ta leiab, et mootorsõiduki eest vastutava isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav. Seega ei ole kohtu hinnangul vajalik esmakordsel rikkumisel automaatselt määrata menetlusalusele isikule rahatrahvi.

Lähtuvalt eelnevast leiab kohus, et Oleg Belõi’d ei ole käesoleval juhul otstarbekas karistada rahatrahviga. Oleg Belõi on korduvalt väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kinnitanud, et ta tavaliselt sõidab kinnitatud turvavööga.

Tulenevalt eelnevast peab kohus võimalikuks VTMS § 132 p 3 alusel tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 23.04.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2316,15,005808 Oleg Belõi karistamises LS § 239 lg 2 järgi, lugeda õigeks kvalifikatsiooniks LS § 239 lg 1 p 1 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; § 132 p 3; § 133-135.

Piret Liivo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/