4-15-2356/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

Väärteoasi nr. 4-15-2356

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juunil 2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-2356 Kohtukoosseis Tõlk Kohtunik Margot Mikler Katrin-Jana Vaab

Väärteoasi Juri Pantjuhhin väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik Juri Pantjuhhin, isikukood: 37708272219, elukoht: XXX, EV kodanik, töötab

Kohtuvälise menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Juri Pantjuhhin LS § 201 lg 2 järgi ning karistada arestiga 10 päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev. Kohustada Juri Pantjuhhinil ilmuma Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Arestimajja (Tallinn, Rahumäe tee 6) hiljemalt 01.09.2015.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Juri Pantjuhhin suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Lauri Erm poolt on 18.03.2015.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1369027 selles, et Juri

2

Pantjuhhin 18.03.2015.a. kella 01:31 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Randvere teel Keeru tee ristmiku juures suunaga Lehiku tee poole mootorsõidukit Honda Civic reg.nr XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellise tegevusega Juri Pantjuhhin rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et juhtimisõigust tal ei ole, juhtis mootorsõidukit kuna pidi kiiresti minema tööle.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Juri Pantjuhhinit tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistada 10 päevase arestiga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 18.03.2015.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: väärteoprotokolliga, milles Juri Pantjuhhin on andnud ütlusi, et on tutvunud väärteoprotokolliga, on nõus rikkumisega (tl. 3 -4); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 18.03.2015.a. kell 01:33 sõiduki Honda Civic reg.nr XXXroolist Juri Pantjuhhin, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 5); tunnistaja XXXülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 18.03.2015.a. patrullis ja teostades Randvere teel liiklusjärelevalvet, kui kell 01:31 märkasid Randvere tee ja Keeru tee ristmiku juures sõidukit Honda Civic reg.nr XXX, millel ei põlenud tagumine vasak tuli. Peatasid sõiduki politseisõiduki sinise ja punase vilkuriga. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Juri Pantjuhhin (ik 37708272219), kellel puudus juhtimisõigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juri Pantjuhhin tunnistas oma süüd (tl. 6); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et Juri Pantjuhhinil kehtivad juhiload seisuga 19.03.2015.a. puuduvad (tl. 7); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 26.07.2014.a. kell 13:53 sõiduki Honda Civic reg.nr XXXroolist Juri Pantjuhhin, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 8) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Juri Pantjuhhinile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada Juri Pantjuhhinit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 6-l korral (tl. 9 - 10), s.h rahatrahvidega ja ühel korral ka arestiga. Rahatrahvid on kõik isikul tasumata. Seega ei ole mõistlik isikule määrata rahatrahvi. Varasemalt määratud rahatrahvid ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik