3-11-1923/72 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2015, Tartu Haldusasja number 3-11-1923 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 17.05.2011 kinnitatud kaebaja individuaalse täitmiskava osalise õigusvastasuse tuvastamise ning kaebajat solvavate ja teotavate andmete kõrvaldamiseks kohustamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.10.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.10.2014. a otsus muutmata.

2. Jätta R. Kalda menetluskulud (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 03.07.2015.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. R. Kalda vaidlustab halduskohtu otsust osas, millega tema kaebus rahuldamata jäeti. (otsuse p 2). Kuna halduskohus lahendas otsusega ka R. Kalda taotluse kaebusest osalise loobumise kohta (otsuse p 1), on apellatsiooniastmes vaidlus vaid kaebaja järgmiste nõuete üle: 1) tuvastada Viru Vangla 17.05.2011 kinnitatud kaebaja individuaalse täitmiskava õigusvastasus kaebajat puudutavate andmete osas: „teisi ärakasutav elustiil, domineeriv ja passiivselt agressiivne käitumisviis, kuritegelikud hoiakud ja kaudne vastuseis õiguskorda, suhtumine ametiisikutesse“ ning 2) kohustada Viru Vanglat kõrvaldama täitmiskavast (edaspidi ka ITK) eelviidatud andmed. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

3. Halduskohtu otsuse põhjendustes (II kd, tl 20-24, otsuse p-d 12-29) on ammendavalt selgitatud, miks selline nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.

3.1 Vastuseks R. Kalda apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. R. Kalda viide Tallinna Halduskohtu 29.07.2011. a otsusele asjas nr 3-07-36 ei ole asjakohane, kuna nimetatud asjas oli vaidlus 22.12.2005 kinnitatud täitmiskava üle, mis enam ei kehti. Samal põhjusel ei ole asjakohane viidata ka Tartu Vangla 09.09.2008 kinnitatud täitmiskavale ega 14.04.2010 kinnitatud täitmiskavale. Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassi tunnistus kinnitab küll kaebaja head õppeedukust, mis võib viidata tahtejõule ja keskendumisvõimele, kuid see ei peegelda kaebaja suhtumist kaasinimestesse, ametiisikutesse ega õiguskorda, mistõttu ei ole tõend piisav lükkamaks ümber vaidlustatud ITK-s sisalduvaid hinnanguid.

3.2 Kaebaja viidatud Viru Vangla vastuses nr 2-6/37680 Tartu Halduskohtu kohtunõudele selgitatakse, et R. Kalda ITK koostamisel ei võetud aluseks konkreetseid koostatud dokumente. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka sellest ei saa järeldada vaidlustatud ITK õigusvastasust. Vangla eelviidatud vastuses selgitatakse, et ITK-s esitatud seisukohtade näol on tegemist riskihindamisel kogutud informatsiooni põhjal koostatud analüüsi tulemusel antud hinnanguga. Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2014. a istungil selgitas vangla esindaja, et täitmiskava koostamisse kaasatakse vangla erinevad spetsialistid – psühholoog ja sotsiaaltöötajad, kes annavad hinnangu, mille põhjal koostatakse riskihindamine, mis on aluseks täitmiskava koostamisele. Riskihindamise koostamisel lähtutakse eelnevatest distsiplinaarkaristustest ja muudest vanglale teada olevatest asjaoludest (I kd, tl 191). Viru Vangla vastusest ilmneb, et kaebajale ITK-s antud hinnanguid on mõjutanud ka näiteks kaebaja kõrgendatud hääletoon ametnikega suhtlemisel, mida kaebaja apellatsioonkaebuses ka ei eita, selgitades, et selle eest on teda distsiplinaarkorras karistatud. Samuti viidatakse kaebaja poolt arvukate kaebuste ja vaiete koostamisele, kriminaalse subkultuuri väärtusi toetavatele seisukohtadele, enda õiguste ja nõudmiste esikohale seadmisele ning kaebaja seisukohtadele, mille järgi on vanglaametnike tegevus ebaseaduslik ning kaebajat tahtlikult kiusav. Seega on osaliselt tegemist ka vanglateenistuse ametnike tähelepanekutega, mis eelnevat kirjalikku fikseerimist ei vaja. Ringkonnakohus on varasemas lahendis selgitanud, et ITK-s märgitud teave kinnipeetavaga seotud riskide kohta on saadud riskihindamise tulemusel ja tegemist on hinnangu, mitte faktiväidetega (TrtRK 27.06.2014. a otsus asjas nr 3-13-317, p 12). Ringkonnakohus jääb eeltoodud seisukoha juurde. Seetõttu on ekslik kaebaja arvamus, nagu tuleks selliste tähelepanekute kasutamisel ITK-s need eelnevalt kirjalikuks tõendiks vormida.

3.3 Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et enda õiguste kaitseks vaiete ja kaebuste esitamine on õigusriigis lubatud, kuid leiab, et sellise õiguse eriti laiaulatuslik kasutamine, kui sellega kaasneb ka arvamus enda tagakiusamisest, sh teiste kinnipeetavate eest kaebuste kirjutamine ning nende mõjutamine kaebuste kirjutamiseks isegi kui nad kaevata ei taha (vt vangla selgitused 26.04.2012. a istungi protokollis I kd tl 140) võib anda tunnistust vangla märgitud kaebaja passiivsest vastuseisust vanglateenistuse ametnikele, mistõttu ei saa vangla vastavat hinnangut sugugi alusetuks pidada.

3.4 Seonduvalt kaebaja vastuväidetega halduskohtu otsusele seoses selles tehtud viidetega Tartu Ringkonnakohtu otsustes avaldatud seisukohtadele asjades nr 3-12-1988 ja 3-13-317 selgitab ringkonnakohus järgmist. Vastavalt HKMS § 61 lõikele 4 hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis muude tõenditega. Nimetatud kohtuasjades vaidlustas kaebaja vangla poolt 2012 koostatud ja kinnitatud ITK-sid samasuguste hinnangute osas, mis on antud ka käesolevas haldusasjas vaidlustatud ITK-s. Seega on tegemist sisult analoogsete vaidlustega. Kohtuinfosüsteemi andmetel on lahendid nimetatud asjades jõustunud vastavalt 18.12.2014 ja 12.12.2014, mil Riigikohus kaebaja kassatsioonkaebusi menetlusse ei võtnud. Seega kuigi halduskohtu otsuse tegemise ajal ei olnud lahendid eelviidatud asjades veel jõustunud, saab Tartu Ringkonnakohtu seisukohti ning tuvastatud asjaolusid eelviidatud haldusasjades pidada käesoleva aja seisuga igati õiguspärasteks.

3.5 Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arvamusega nagu rikkunuks halduskohus riskihindamise ankeedi tõendina asja materjalide juurde võtmisega menetlusnorme. Riskihindamise ankeet annab olulist teavet ITK koostamise aluseks olnud kaebajat puudutavate andmete ja vanglateenistuse ametnike tähelepanekute kohta. HKMS § 56 lg 1 järgi on tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel teeb kohus seaduses sätestatud korras kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Seega on tegemist käesoleva vaidluse kontekstis asjakohase tõendiga. Kaebaja väitel ei antud talle võimalust esitada tõendi osas seisukohta ning tõendit kohtuistungil ei uuritud. Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2014. a määrusega on kohtumenetlus riskihindamise ankeedi osas kinniseks kuulutatud (p 1) ning kaebaja eemaldatud menetlustoimingutelt, mis seonduvad kinniseks kuulutatud osaga menetlusest (p 2) (I kd tl 181-182). Kaebaja sai määruse kätte 28.02.2014 (I kd tl 184), kuid määrust ei vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt on ainetud kaebaja vastuväited halduskohtu otsusele seonduvalt tõendi osas seisukoha esitamise võimaluse andmata jätmisega või tõendi kaebaja juuresolekul uurimata jätmisega.

3.6 Kaebaja heidab halduskohtule ette ka seda, et ta ei protokollinud kohtuistungil kaebaja taotlust „tunnistada õigusvastaseks ja lõpetada ning kohustada kõrvaldama kaebajat solvavad, teotavad ja ebaõiged andmed täitmiskavast: ohtlikkus/ohustatus – kõrgohtlik: risk ühiskonnas ametnikele, avalikkusele, risk vanglas vangidele“. Ringkonnakohus märgib, et esialgses kaebuses halduskohtule kaebaja sellise sisuga nõuet ei esitanud (vt kaebuse lk 10-11, I kd tl 10-11). Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks oma kaebuses esitatud nõudeid ka varasemas halduskohtu - või ringkonnakohtu menetluses täiendanud; ka ei ilmne see halduskohtu 16.09.2014. a istungi protokollist (II kd, tl 8-10). Kuna ka kaebuse täiendamisel uue nõudega on sisuliselt tegemist kaebuse muutmise taotlusega (vt HKMS § 49), peab halduskohus sellise taotluse lahendama määrusega. Taotluse rahuldamata jätmise määrusele on õigus esitada määruskaebus (HKMS § 203 lg 1 ls 1). Kui kohus taotluse tähelepanuta ning lahendamata jättis, olnuks kaebajal õigus esitada vastuväide kohtu tegevusele (HKMS § 90). Istungi protokollist kohtu vastavasisulist määrust ega kaebaja vastuväidet kohtu tegevusele ei nähtu. Ka ei väida kaebaja, et vastuväide jäänuks protokollimata. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu jaoks veenev kaebaja väide kaebuses esitatud nõuete täiendamise kohta. Ka halduskohus ei ole kaebaja taotlust kohtuistungi protokolli parandamiseks käsitlenud vastuväitena kohtu tegevusele kaebuse muutmisest keeldumisel. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu 25.09.2014. a määruses väljendatud seisukohaga selles, et tegemist on kaebaja redaktsioonilise, mitte sisulise protokolli parandamise taotlusega ning nõustub ka halduskohtuga selles, et kohtuistungi protokolli ei saa käsitada stenogrammina.

Eeltoodust tulenevalt ei anna ka kaebaja käesolev vastuväide alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

3.7 Kaebaja palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 osas vastuolu tõttu vangistusseaduse § 16 lg-ga 1 ning vangistusseaduse § 16 lg-ga 5. Kaebaja leiab, et ministril ei ole pädevust ega volitust reguleerida määrusega küsimusi, mida ei ole VangS § 16 lg-s 1 nimetatud; ka on määrus kinnipeetava ohtlikkuse, käitumise, mõtlemise ja iseloomuomaduste hindamise osas eeltoodud sättega vastuolus.

Justiitsministri 14.05.2008. a määrusega nr 21 on kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“. VangS § 16 lg 5 kohaselt kehtestab kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi valdkonna eest vastutav minister. Ringkonnakohus leiab, et VangS § 16 lg 5 alusel on justiitsministril nii pädevus kui ka volitus kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestamiseks, sh täitmiskava koostamise aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Seetõttu ei leia ringkonnakohus määruse vastuolu vangistusseaduse ega põhiseadusega.

4. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja oli riigilõivu tasumisest menetlusabi korras vabastatud, jäävad vastavad menetluskulud HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/