4-15-2289/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2015 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2289 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga ABAKUMOVA Asja läbivaatamise kuupäev 08.05.2015 Väärteoasi

K.U teoasi Liiklusseaduse väär §201 lg.2 järgi

Menetlusalune isik K.U

sünd. xxx, isikukood xxx, Vene Föderatsiooni töö kodanik, ukoht xxx, el koht puudub Kohtuvälise menetleja esindaja Dmitri NAROLIN Ida Prefektuuri

vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadust §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 iku lg.1 p.1, §111, §113, §137 §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205,

, maakohus

O T S U S T A S :

Süü §201 lg.2 ärgi ning mõista di tunnistada K.U Liiklusseaduse j

karistuseks a aresti.

25 (kakskümmend viis) päev

Karistusseadustiku §68 lg.2 alusel arvata K.U aresti hulka tema kinnipidamine alates 12.03.2015 kell 22.26 kuni 13.03.2015 kell 08.40.

K.U aresti kandmise algus on a tes tema poolt aresti kandmisele la asumisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooni sellest

õigust, peab ta

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tvuda alates 02.06.2015. õimalik tu

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik xx xx

koostas 12.03.2015 väärteoprotokolli nr.AB1370931 K.U suhtes selles, et viimane juhtis 12.03.2015 kell 22.26 Ida-Virumaal Narva linnas Rakvere tänaval mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse §91 lg.2 p.3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 04.02.2015. Sellega rikkus K.U Liiklusseaduse §90 lg.1 p.3 sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja xx xx 02.04.2015

kohtualluvusse saatmisega määrusega edastati materjalid maakohtule.

Määruse kohaselt on väärteoasja menetluses selgunud, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, milles eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja Dmitri Narolin samale seisukohale ja palus mõista K.U-le karistuseks arest 30 päeva.

Menetlusalune isik K.U tunnistas maakohtu istungil oma süüd ja kinnitas, et juhtimisõigus puudub tal üldse, kuid mingeid takistusi tal selle saamiseks ei ole.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti mõistmiseks on põhjendatud.

Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et K.U suhtes on koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse §201 lg.2 rikkumise kohta.

Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.

Seega tuleb antud väärteoasjas õiduki tuvastada, kas K.U on mootors

juhtimisõigus, kas ta juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta missugune on antud väärteo eest põhjendatud karistus. ja

Koostatud väärteoprotokollis on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et on rikkumisega nõus. Maakohtu istungil tunnistas menetlusalune isik samuti, et tal puudub juhtimisõigus, kuid ta juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, mille andis talle kasutada tuttav.

Väärteoasja materjalides olevast Maanteeameti õiendist nähtub, et K.U on registreeritud kahe sõiduki kasutajana, kuid kehtivat juhiluba tal ei ole.

Maakohus leiab, et eeltooduga, samuti menetlusaluse isiku enda kinnitusega maakohtu istungil selle kohta, et ta juhtis , omamata vastava kategooria mootorsõidukit juhtimisõigust, n tõendatud, et K.U juhtis väärteoprotokollis sätestatud o

a

jal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta.

Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on

Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi õigesti kvalifitseeritud.

Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule aresti 30

päeva.

Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist maksimaalses määras.

Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on k süü indlaks tehtud K.U

Liiklusseaduse §20 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid,

1 lg.2

rikkumiste raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahviga ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud. Maakohus nõustub siinjuures kohtualluvusse saatmise määruse põhjendustega ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil öelduga. Mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest, sellega seab menetlusalune isik lisaks endale ohtu ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara.

Käesoleva asja materjalides olevast sregistri väljavõttest nähtub, et K.U Karistu on

väärteokorras karistatud 9 korda, neist viiel korral samalaadse väärteo toimepanemise eest, s.o. Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi. Karistuseks on olesya K.U-le määratud rahatrahv ja üldkasulik töö, viimasel korral 22 päeva aresti. Siinjuures peab maakohus karistuse mõistmisel oluliseks arvestada seda, et viimasel korral mõisteti K.U-le Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi 04.02.2015 toimepandud väärteo eest karistuseks arest 22 päeva. Käesolevas väärteoasjas on väärtegu toime pandud 12.03.2015. Seega on ta koheselt peale aresti ärakandmist asunud uuesti väärtegusid toime panema. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole põhjendatud leebemat liiki karistuse mõistmine, kuna eeltoodust nähtuvalt ei ole eelmised karistused menetlusalusele isikule mingit mõju avaldanud. Kuna menetlusalune isik ei tööta, ei ole rahatrahvi mõistmine karistusena ka sel põhjusel otstarbekas. Rahatrahv jääb siis eeldatavalt tasumata ning menetlusalune isik tunneb ennast karistamatuna. Iga teo eest tuleb mõista karistus ja see karistus ei tohi olla mugav, ta peab menetlusaluse isiku elu piirama. Menetlusalune isik teab, et tal puudub juhtimisõigus, kuid ta asub siiski mootorsõidukit juhtima. Seega on ta väärteo toime pannud tahtlikult.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Arvestades varasemat korduvat karistatust , sam väärteokorras alaadsete väärtegude toimepanemist, uue väärteo toimepanemist koheselt peale eelmise karistuse kandmist ning , peab

süü tunnistamist

maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest keskmist määra ületavana, kuid mitte maksimummääras, s.o. 25 päeva.

Vastavalt Karistusseadustiku §68 lg.2 arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka.

Eeltoodu alusel tuleb K.U-le etud aresti 2 mõist

5 päeva hulka arvata tema kinnipidamine alates 12.03.2015 kell 22.26 kuni 13.03.2015 kell 08.,40.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik