3-15-1387/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1387

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus V.I.i kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Aleksei Kuznetsov

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

V.I., esindaja advokaat Villy Lopman

Kohtuistungi toimumise aeg

02.06.2015

Resolutsioon

Anda luba V.I.i (sünd. xx xx xxxx) paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti

Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 03.08.2015 (k.a).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei-

ja

Piirivalveamet

(PPA)

esitas

01.06.2015

Tallinna

Halduskohtule

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel taotluse V.I.i

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse, sest isiku puhul esinevad VSS § 15 lg-s 1 ja lg 2 p-

des 1 ja 3 nimetatud asjaolud. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised:

1)

PPA Lõuna prefektuuri Luhamaa kordoni ametnikud pidasid 17.09.2014 kinni Eesti

Vabariigis ebaseaduslikult viibiva isiku, kes isikut tõendavate dokumentide puudumise tõttu

tuvastati tema enda ütluste järgi kui V.I. (sündinud xx xx xxxx Bakuus). Isiku kinnipidamisel

antud ütluste kohaselt saabus ta Eesti Vabariiki ebaseaduslikult Läti Vabariigist ning soovis

edasi liikuda Vene Föderatsiooni, ta on Aserbaidžaani kodanik, vallaline, elatusvahendid

puuduvad, keskharidusega, emakeeleks on vene keel, varem karistatud varguste ja võltsitud

dokumentide omamise eest;

2)

PPA tegi V.I.ile 18.09.2014 koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr

1029913876 ja kohaldas sissesõidukeeldu viieks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise

päevast arvates;

3)

PPA esitas Tartu Halduskohtule taotluse V.I.i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse.

PPA leidis, et V.I.i ütlused ei ole usaldusväärsed ning isiku saabumise ja käitumise asjaolud

viitavad võimalikule menetlusest kõrvalehoidumisele. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik

väljasaatmiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja väljasaatmise täideviimiseks.

A. I. väitel on ta sündinud, kasvanud ja õppinud Bakuus ning lahkunud sealt umbes 2000.

aastal, seega tõenäoliselt on tema kohta olemas ametlikud andmed ja Aserbaidžaani

väljasaatmise perspektiiv on olemas. Tartu Halduskohus andis 19.09.2014 määrusega

haldusasjas nr 3-14-52155 PPA-le loa A. I. paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema

väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks;

4)

V.I. esitas kinnipidamiskeskuses viibides 29.09.2014 varjupaigataotluse. Samal päeval

pidas PPA isiku välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 5

alusel

kinni

ning

esitas

Tallinna

Halduskohtule

taotluse

tema

paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse varjupaigataotlejana. Tallinna Halduskohus andis 30.09.2014

määrusega haldusasjas nr 3-14-52248 PPA-le loa V.I.i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni kinnipidamise vajaduse äralangemiseni, ent mitte kauemaks kui 30.11.2014. Tallinna

Halduskohus pikendas seejärel korduvalt kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega;

5)

PPA tegi V.I.i varjupaigataotluse suhtes negatiivse otsuse, mis jõustus 31.05.2015.

Alates 01.06.2015 puudub isikul taas seaduslik alus Eestis viibimiseks ja senised

kinnipidamise alused langesid ära. PPA pidas 01.06.2015 A. I. VSS § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 19

lg 1 ning § 15 lg 2 p 1 ja 3 alusel 48 tunniks kinni. Ebaseaduslik Eesti Vabariiki saabumine

viitab V.I.i võimalikule põgenemisele, kehtivate reisidokumentide puudumine teeb aga

võimatuks väljasaatmise lõpule viimise 48 tunni jooksul. Leebemaid järelevalvemeetmed ei

ole põgenemise ohu tõttu piisavalt tõhusad.

2. Kohtuistungil jäi PPA esindaja taotluse juurde ja täpsustas, et võimalikud riigid, kuhu

V.I.i saaks välja saata, on Aserbaidžaan ja Venemaa. Kuna isik peeti väljasaatmise eesmärgil

kinni alles 01.06.2015, siis ei ole PPA veel teinud toiminguid väljasaatmise täideviimiseks.

V.I. ei soovinud istungist isiklikult osa võtta. V.I.i riigi õigusabi korras määratud esindaja ei

vaielnud PPA taotlusele sisuliselt vastu, kuid seadis kahtluse alla, kas Aserbaidžaani või

Venemaale väljasaatmisel on senist praktikat arvestades perspektiivi. Esindaja leidis, et kui

väljasaatmine on perspektiivitu, siis ei ole alust isikut kinni pidada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning

ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. V.I.il ei ole Eestis

viibimiseks välismaalaste seaduse (VMS) §-s 43 sätestatud seaduslikku alust. PPA lükkas

07.05.2015 otsusega V.I.i varjupaigataotluse tagasi ning keeldus talle elamisloa andmisest.

V.I.ile 18.09.2014 tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks on

jätkuvalt kehtiv.

4. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase

kinnipidamisest arvates. VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja VSS § 15

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui

48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks

ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 11 kohaselt annab

halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse

kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud

põhimõtted.

VSS § 15 lg-st 1 tuleneb, et välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2

sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui VSS-s sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning

eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. VSS § 68 p 8

kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht muu hulgas juhul, kui välismaalane on kinni

peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust

Eestis viibida.

PPA tugineb oma taotluses VSS § 15 lg-le 1 ning lg 2 p-dele 1 ja 3.

5. Kohus leiab, et V.I.i kinnipidamiskeskusesse paigutamine on kooskõlas VVS § 15 lg-ga 1

ning selleks esinevad VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud alused.

Kohus nõustub PPA-ga, et leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed eeldavad, et isikul on Eestis

olemas viibimis- või elukoht. V.I.il puudub Eestis viibimis- või elukoht, samuti igasugused

elatusvahendid. Kohtule ei ole teada, et V.I.il oleks Eestis perekondlikke või muid lähedasi

sotsiaalseid sidemeid.

PPA taotluses kirjeldatu kohaselt avaldas V.I. 17.09.2014 kinnipidamisel, et saabus Eesti

Vabariiki ebaseaduslikult Läti Vabariigist ning soovis edasi liikuda Vene Föderatsiooni. Tartu

Halduskohus leidis 19.09.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-52155, et V.I.i kinnipidamine

väljasaatmise eesmärgil oli vajalik ja proportsionaalne. Haldusasjas nr 3-14-52248 on kohtud

korduvalt leidnud, et V.I. esitas varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või

väljasaatmise

vältimiseks

ning

tema

kinnipidamine

varjupaigamenetluse

ajal

oli

põgenemisohu tõttu vajalik ja proportsionaalne. Varjupaigamenetlus lõppes 20.05.2015 V.I.i

jaoks negatiivse otsusega. Kohtule ei ole teada ühtki mõjuvat asjaolu, mis annaks kaebaja

põgenemisohtu ümber hinnata. Neid ja muid PPA taotluses märgitud asjaolusid arvestades on

põhjust arvata, et kinnipidamiskeskusesse paigutamata jättes võib V.I. Eestist põgeneda ja

lahkuda mõnda teise riiki, kus tal ei ole viibimise õigust.

V.I.ile on 18.09.2014 tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks, kuid tal

puuduvad kehtivad reisidokumendid. V.I.i varjupaigataotluse suhtes tehtud otsus jõustus

31.05.2015 ja seega saab PPA asuda nüüd korraldama V.I.i väljasaatmist. V.I.i väitel on ta

sündinud, kasvanud ja õppinud Bakuus ning lahkunud sealt umbes 2000. aastal, seega praegu

ei saa V.I.i Aserbaidžaani väljasaatmist pidada faktiliselt võimatuks. Praegu ei saa täielikult

välistada ka V.I.i Vene Föderatsiooni väljasaatmise võimalust. Kohtul puudub praeguses

menetlusstaadiumis alus arvata, et isiku väljasaatmine tooks kaasa VSS § 171 lg-s 1 nimetatud

tagajärje või oleks muul põhjusel õiguslikult võimatu.

6. Neil põhjustel annab kohus loa paigutada V.I. kinnipidamiskeskusesse kuni Eesti

Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit