3-13-679/39 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtuasja number Tartu Halduskohus

3-13-679

Otsuse kuupäev

03.juuni 2015, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

kaebus Viru Vangla 21.01.2013 käskkirja nr 6.-3/85- D tühistamiseks.

Menetlusvorm

Menetlusosalised Kirjalik menetlus

Kaebaja Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 3.juulil 2015. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja on kinnipeetav Viru Vanglas. Alates 24.09.2012 viibis ta E-7 osakonnas lukustatud üksikkambris nr 3422. Nimetatud kambris teostas vangla läbiotsimise 14.09.2012, 28.09.2012, 15.10.2012, 13.11.2012, 20.11.2012, 13.12.2012, 17.12.2012 ja 20.12.2012 (tl 21p).

2. 21.12.2012 otsiti kaebaja kamber uuesti läbi. Läbiotsimise käigus leidis Viru Vangla valvur tualettruumi peegli tagant kaks metallist eset. Samal päeval koostas valvur leitud metallist esemete kohta esemete äravõtmise akti nr 1912 (tl 27p) ja ettekande nr 5103 (tl 27).

3. 28.12.2012 tutvustas inspektor-kontaktisik H. E kaebajale vene keeles teadet distsiplinaarmenetluse algatamise kohta (tl 29).

4. 31.12.2012 esitas kaebaja venekeelse seletuskirja (tl 28), mille tõlge on toimikus (tl 79).

2 5. 18.01.2013 koostas Viru Vangla distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 25p−26p). Protokolli kohaselt tuli vastuväited esitada 21.01.2013 kella 08:00-ks. Kaebaja nimetatud ajaks vastuväiteid ei esitanud.

6. Viru Vangla direktorile 21.01.2013 koostatud õiendi (tl 29) kohaselt tutvustas inspektorkontaktisik H. E kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli 18.01.2013 kambris nr 3422 vene keeles. Õiendi kohaselt väitis kaebaja, et just eelmisel õhtul oli läbiotsimine teostatud ning midagi ei leitud, et ta ei saa aru, mille eest teda karistatakse, ning et tema arvates ei ole ta neid esemeid peegli taha peitnud.

7. Viru Vangla määras 21.01.2013. a käskkirjaga nr 6-3/85-D (tl 23-24p) kaebajale seoses tema kambrist 21.12.2012 leitud kahe metallist eseme omamisega vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla direktori 05.03.2010 käskkirja nr 1.1-1/51 p 1.11 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kaheksaks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Ühe eseme puhul oli tegemist umbes 15 cm pikkuse ja 3,5 cm laiuse metallist esemega, mille üks ots on kaardus, ning teine ese oli konservikaane poolik tükk, mille üks külg oli umbes 8,5 cm laiune ning teine külg kaardus. Käskkirja kohaselt oli kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu tõendatud valvuri poolt 21.12.2012 koostatud ettekandega nr 5103 ja esemete äravõtmise aktiga nr 1912. Käskkirjast nähtub, et esemed pidid olema soetatud pärast viimast läbiotsimist, mil keelatud esemeid ei leitud. Samuti oli teostatud läbiotsimine enne, kui kaebaja antud kambrisse paigutati, kuid keelatud esemeid ei leitud. Muuhulgas märkis vastustaja, et kaebajat on varem karistatud traadi omamise eest ning seetõttu on teatud tõenäosus tema poolt taoliste esemete omamise osas olemas.

8. Kaebaja kandis talle määratud distsiplinaarkaristuse ära ajavahemikul 23.01.2013−31.01.2013 (tl 29p).

9. 01.02.2013 esitas kaebaja Viru Vangla 21.01.2013. a käskkirja peale eestikeelse vaide (tl 30- 31p), mille Viru Vangla direktor jättis 01.03.2013. a vaideotsusega nr 6-12/25-1 (tl 32-32p) rahuldamata.

10. 24.03.2013 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule eestikeelse kaebuse (tl 1−5) Viru Vangla 21.01.2013. a käskkirja nr 6-3/85-D tühistamiseks. Kaebaja väitel ei olnud ta teadlik sellest, et metallist esemed olid peidetud kambris peegli taha. Kaebaja väitis, et metallist esemed olid seal juba enne kaebaja sellesse kambrisse paigutamist ning ametnikud ei olnud neid varasemalt avastanud. Kuna antud väidet ei ole karistuse määramisel arvestatud, on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 ja § 4 lg-t 2 ning vaidlustatud käskkiri ei vasta HMS §-s 54 sätestatud nõuetele. Kaebaja märkis, et ühe metallist liistu puhul oli tegemist konservikaane pooliku tükiga, kuid konserve müüdi vangla kaupluses viimati 2009. aastal. Kaebaja ei nõustunud, et vaidlustatud käskkirjas on võetud aluseks tema varasem karistus traadi omamise eest. Alates 24.09.2012 oli lukustatud üksikkambris ning seega puudus tal igasugune kokkupuude teiste kinnipeetavatega ning järelikult ka võimalus keelatud esemeid omandada.

11. Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl 21−22) jätta kaebus rahuldamata.

12. Tartu Halduskohus rahuldas 05.06.2013. a otsusega (tl 39−42) kaebuse ning tühistas Viru Vangla 21.01.2013. a käskkirja nr 6-3/85-D.

13. Vastustaja esitas 03.07.2013 apellatsioonkaebuse (tl 49−51) Tartu Halduskohtu 05.06.2013. a otsusele, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Kaebaja palus apellatsioonkaebusele esitatud eestikeelses vastuses (tl 56−58) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

3 14. Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2015 kohtuotsusega võeti kohtuasja materjalide juurde vastustaja poolt apellatsioonkaebuse lisana kohtule esitatud koopia Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirjast nr 1.1-1/51 (8-l lehel); rahuldati vastustaja apellatsioonkaebus osaliselt, tühistati Tartu Halduskohtu 05.06.2013. a otsus ja saadeti asi uueks arutamiseks tagasi halduskohtule; ülejäänud osas jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata (tl 72 jj).

15. Tartu Halduskohus sai haldustoimiku 15.04.2015 ( tl 78).

16. Vastustaja märgib vastuses kaebusele (tl 21-22), et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Metallist esemed on käskkirja nr 1.1-1/51 p 1.11 alusel vanglas keelatud, seega pani kaebaja toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda karistada distsiplinaarkorras. Vastustaja rõhutab, et kaebaja paiknes nimetatud kambris üksinda juba alates 24.09.2012. Enne, kui kinnipeetav kambrisse paigutatakse, otsitakse kamber läbi. Vastustaja selgitab, et kaebaja lukustatud kambrisse paigutamine ei välista täielikult keelatud esemete hankimise võimalust. Nimelt lukustatud kambrisse paigutamine ei tähenda seda, et kinnipeetav ei käiks üldse kambrist väljas, säilib õigus käia päevas 1 tund värskes õhus (VangS § 55 lg 2), kasutada ühiskasutatavaid (nt duširuum, pesu pesemiseks ettenähtud ruumi jms) ruume (VangS § 50 lg 2). Seega ei ole välistatud, et keelatud esemed võis kaebaja hankida ka viidatud ruumidest.

17. Kaebaja esitas 21.05.2015 täiendava seisukoha, milles jäi kaebuses esitatud väidete juurde ja rõhutas, et ta viibis ajavahemikul 20.12.2012 kella 17.45 (läbiviidud läbiotsimisest) kuni 21.12.2012 kella 8.45-ni lukustatud kambris nr 3422. 21.12.2012 kella 8.45 viidi ta õue jalutuskäigule. Samal ajal toimus kambris nr 3422 uus läbiotsimine. Vaidlusaluses käskkirjas märgitakse ebaõigesti, et viimane läbiotsimine toimus 17.12.2012, tegelikult toimus 20.12.2012 kell 17.45 viimane läbiotsimine ( vt tl 33), vastustaja pole valvuritelt võtnud seletuskirju, kas nad otsisid ka 17.12.2012 ja 20.12.2012 tema kambri peegli tagant keelatud esemeid. Vaidlustatud käskkirja andmisel pole vastustaja rakendanud uurimisprintsiipi, on tuginenud ebaõigetele andmetele (diskretsiooniviga), mistõttu on haldusakt ebaproportsionaalne ja tuleb tühistada.

18. Vastustaja selgitab 25.05.2015 ja 26.05.2015 vastustes, et vastavalt Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri Vangis andmetele paiknes kaebaja kambris nr 3422 alates 24.09.2012, s.o sisuliselt 3 kuud. Kambris viibis kaebaja üksi. Asjaolu, et 20.12.2012, s.o eelmisel päeval ei leitud läbiotsimise käigus keelatud esemeid, ei tähenda, et 21.12.2012 leitud keelatud esemed oli kambrisse peitnud keegi teine. Vastustaja rõhutab, et kaebaja paiknes nimetatud kambris juba alates 24.09.2012, ja seda üksi. Enne, kui kinnipeetav kambrisse paigutatakse, otsitakse kamber samuti läbi. Teise üksuse inspektorkontaktisiku H. E 29.04.2013 õiendi (esitatud halduskohtule Viru Vangla 30.04.2013 vastusega nr 1-8/129932-1) kohaselt on kambris nr 3422 teostatud läbiotsimisi süstemaatiliselt: 14.09.2012, 28.09.2012, 15.10.2012, 13.11.2012, 20.11.2012, 13.12.2012,17.12.2012, 20.12.2012. Seega on kambrit korduvalt eelnevalt kontrollitud ja nimetatud kuupäevadel ei leitud kaebaja kambris keelatud esemeid. Asjaolu, et nimetatud kuupäevadel kambrist keelatud esemeid ei leitud, ei tähenda, et neid poleks tohtinud leida ka 21.12.2012. Võib vaid oletada, et kaebaja, teades, et kamber oli läbiotsitud 20.12.2012, eeldas, et 21.12.2012 tema kambrit enam läbi ei otsita ja muutus seetõttu n.ö hooletuks ning selle tõttu keelatud esemed kambrist leitigi. Viru Vanglal ei ole enam võimalik asuda koguma täiendavaid tõendeid. Teatavasti seab VangS § 63 lg 4(1) distsiplinaarmenetluse läbiviimisele tähtajalise piiri. Kaebaja on distsiplinaarmenetluse käigus esitanud enda poolsed seisukohad. Samuti on kaebaja tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga, märkusi ega tähelepanekuid tal protokolli kohta ei olnud. Seda, kuidas ja millisel viisil varasemad läbiotsimised teostati, ei ole võimalik enam kontrollida, sest juhtunust on möödas juba pikk aeg.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

4 19. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla 21.01.2013 käskkirja nr 6.-3/85- D (tl 23-24p) tühistamiseks. Eelnimetatud käskkirjaga karistati kaebajat VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla direktori 05.03.2010 käskkirja nr 1.1-1/51 p 1.11 nõuete rikkumise eest kaheksaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Vastustaja on vaidlustatud 21.01.2013 käskkirjas juhindunud Viru Vangla direktori 05.03.2010 käskkirja nr 1.1-1/51 p 1.11, mille alusel on metallist esemed keelatud. Kaebaja leiab, et metallist esemed olid seal juba enne kaebaja sellesse kambrisse paigutamist ning ametnikud ei olnud neid varasemalt avastanud. Kaebaja on seisukohal, et rikutud on HMS § 6 ja § 4 lg 2 nõudeid ning vaidlustatud käskkiri ei vasta HMS § 54 sätestatud nõuetele. Vastustaja leiab, et kaebaja paikneb nimetatud kambris üksinda juba alates 24.09.2012 ning kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

20. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 21.12.2012 leiti kaebaja kambrist nr 3422 (tl 27) läbiotsimise käigus kaks metall-liistu. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja viibis üksi eelnimetatud kambris alates 24.09.2012 ning, et tema kambris nr 3422 on teostatud läbiotsimisi süstemaatiliselt: 14.09.2012, 28.09.2012, 15.10.2012, 13.11.2012, 20.11.2012, 13.12.2012,17.12.2012, 20.12.2012.

21. Halduskohus leiab, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ja selle alusel käskkirjaga kohaldatavad piirangud on tühistamiskaebusega vaidlustatavad ka pärast karistuse ärakandmist ja seega ka pärast piirangute kohaldamise lõppemist. Kohus teeb viite Riigikohtu Halduskolleegiumi lahendile nr. 3-3-1-41-11.

22. Vastustaja on apellatsioonkaebuse lisana esitanud kohtule koopia Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirjast nr 1.1-1/51, mille p-s 1.11 sisaldub käesolevas haldusasjas vaidlustatud distsiplinaarkaristuse aluseks olnud keeld ( tl 64-71).

23. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 lg 1 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. VangS § 63 lg 3 sätestab, et distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki ning et ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel. VangS § 65 lg 5 kohaselt distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetav ühe aasta jooksul, arvestades distsiplinaarkaristuse määramisest, ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist. VangS § 65 lg-st 5 tulenevalt võib halduskohtu hinnangul distsiplinaarkaristuse mõistmisel või kinnipeetava iseloomustamisel arvestada kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Need võivad iseloomustada kinnipeetava käitumist vanglas ning võimalust tema käitumist distsiplinaarkaristusega mõjutada, mis omakorda on olulised asjaolud distsiplinaarkaristuse valikul. Lähtuvalt kohtule esitatud kaebaja distsiplinaarkaristuste väljavõttest on kaebajal enne 21.01.2013 käskkirja väljaandmist 10 kehtivat distsiplinaarkaristust (tl 34). Seetõttu halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud käskkirjas on võetud aluseks tema varasem karistus, kui kaebajat karistati 2011 .a traadi omamise eest. Vastustaja ei ole rikkunud VangS § 65 lg-t 5, kui on juhindunud 21.11.2011.a käskkirjast nr 6-3/2122-D, kuna tegu oli kehtiva distsiplinaarkaristusega.

24. Kinnipeetavale keelatud asjad sätestab VangS § 15. VangS § 15 lg 2 (21.12.2012 kehtinud redaktsioonis) kohaselt olid kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Vanglas keelatud esemed on sätestatud VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud määruses. VangS § 15 lg 3 alusel on VSkE §-s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt järeldub lõigete 3-4 koosmõjust, et teatud asja keelatus võib kinnipeetava jaoks

5 tuleneda seega kolmest allikast: VSkE §-s 641 sätestatud loetelust, vanglasiseselt kehtestatud üldkorraldusest või vanglateenistuse ad hoc otsusest seoses konkreetsest asjast lähtuva julgeolekuohuga (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2014, lk 64).

25. Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 näol on tegu vanglasiseselt kehtestatud üldkorraldusega ( tl 64-71). Käskkirjaga on keelatud täiendavalt lisaks VSkE §-s 641 sätestatud esemetele ja ainetele VangS § 15 lg-le 2 vastavate esemete ning ainete omamine. Käskkirja p-s 1.11 on täiendavalt keelatud keraamilised, klaasist ning metallist esemed, välja arvatud ilma küüneviilita küünelõikurid, vangla poolt väljastatud metallist toidunõud, käekell, plastmassümbrisega taskupeegel läbimõõduga kuni 10 cm, habemeajamisvahu balloon, mehaaniline või elektripardel või vahetatava teraga raseerija. Vangla direktori käskkirjaga kui üldkorraldusega keelatud esemete loetelu sätestamine või täiendamine saab olla õiguspärane, kui täidetud on haldusakti õiguspärasuse eeldused, muu hulgas on täidetud koormava haldusakti andmiseks piisaval määral põhjendamiskohustust (RKHKo 28.10.2012, 3-3-1-28-12, p 10). Eeltoodud otsuses jõudis Riigikohus järeldusele, et Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 p-st 2.10 nähtuvalt on klaasist esemete keeldu piisavalt põhjendatud ohuga nii kinnipeetavate kui ka vanglaametnike elule ja tervisele (RKHKo 28.10.2012, 3-3-1-28-12, p 17).

26. Tartu Halduskohus leiab, et Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 p-st 1.11 nähtuvalt on täiendavalt keelatud keraamilised, klaasist ning metallist esemed, välja arvatud ilma küüneviilita küünelõikurid, vangla poolt väljastatud metallist toidunõud, käekell, plastmassümbrisega taskupeegel läbimõõduga kuni 10 cm, habemeajamisvahu balloon, mehaaniline või elektripardel või vahetatava teraga raseerija ning ka metallist esemete keeldu on piisavalt põhjendatud ohuga nii kinnipeetavate kui ka vanglaametnike elule ja tervisele.

27. Seega on vastustaja täitnud koormava haldusakti andmisel piisaval määral põhjendamiskohustust ning õigustatult asunud seisukohale, et metallist esemete omamise keelamine on samuti põhjendatud ja pole alust asuda seisukohale, et metallist esemed on erinevalt klaasist esemetest märkimisväärselt ohutumad, mistõttu üldine keeld on põhjendatud.

28. Eeltoodust tulenevalt leiab halduskohus, et asjas on oluline seadusliku aluse olemasolu, mis on sätestatud VangS § 15 lg-s 4 ja mille alusel andis Viru Vangla direktor 05.03.2010 käskkirja nr 1.1-1/51. Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 p-ga 1.11 kehtestatud metallist esemete keeld on õiguspärane. Vaidlustatud käskkirjast (tl 23p) nähtuvalt on vangla põhjendanud, et leitud metallist esemeid on võimalik kasutada nii relvana teiste isikute, enda, vanglateenistuse ametniku suhtes, kui ka vangla vara kahjustamiseks, kohandades neid vastavalt. Vastustaja on toonud seejuures välja, et pooliku konservikaane üks külg on piisavalt terav, et tekitada kahjustusi ka ilma seda ette valmistamata.

29. Käesolevas asjas on poolte vahel põhivaidlus veel selles, kas on piisavalt tõendatud, et 21.12.2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist 24.09.2012, ning selles, et eeldusel et vastus esimesele küsimusele on jaatav, kas vastustaja on distsiplinaarkaristuse määramisel kaalutlusõigust õigesti teostanud.

30. Halduskohus leiab, et vastustaja on piisavalt tõendanud, et 21.12.2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist 24.09.2012. Vastustaja on samas kambris teostanud läbiotsimisi nii 14.09.2012 so enne kaebaja paigutamist kambrisse nr 3422, kui ka 28.09.2012, 15.10.2012, 13.11.2012, 20.11.2012, 13.12.2012,17.12.2012, 20.12.2012 so pärast kaebaja paigutamist kambrisse 3422, kuid pole leidnud keelatud esemeid ( tl 23 jj).

6 31. Halduskohus leiab, et vastustaja on distsiplinaarkaristuse määramisel kaalutlusõigust õigesti teostanud. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 (redaktsioon kehtis 01.08.2012-31.12.2012) kohaselt on kinnipeetavale keelatud sellised ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut või sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kehtestab kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu justiitsminister ning lõikes 4 sätestatakse, et vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Justiitsministri 30. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskiri (VSE) § 11 kohaselt on VangS § 15 lõikes 4 sätestatud otsuse tegemine vangla direktori pädevuses.

32. Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja on distsiplinaarmenetluse käigus esitanud enda poolsed seisukohad. Samuti on kaebaja tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga, märkusi ega tähelepanekuid tal protokolli kohta ei olnud. Seda, kuidas ja millisel viisil varasemad läbiotsimised teostati, ei ole võimalik vastustajal enam kontrollida, sest juhtunust on möödas juba pikk aeg. Haldustoimiku materjalide järgi on vastustaja tõendanud, et ka 20.12.2012 otsiti kaebaja kamber läbi, kuid siis keelatud esemeid ei leitud. Vaidlusaluses käskkirjas on jäänud märkimata, et viimane läbiotsimine toimus 20.12.2012, mitte 17.12.2012 (vt tl 33 jj), kuid see vastustajapoolne eksitus ei mõjuta vaidlustatud haldusakti kehtivust.

33. Kirjeldatu alusel on vaidlustatud käskkiri õiguspärane. Kaebus Viru Vangla 21.01.2013 käskkirja nr 6.-3/85-D (tl 23-24p) tühistamiseks jääb rahuldamata.

34. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtumääruse (tl 15-16) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik