3-14-51317/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51317 Haldusasi AS Uvic kaebus Maksuja Tolliameti 30. mai 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/14308-24 tühistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: AS Uvic, esindajad Jelena Aru ja Tatjana Kostrõkina Vastustaja: Maksuja Tolliamet, esindaja Veiko Soll Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Uvic apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AS Uvic apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-51317 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 2. juulil 2015 (HKMS §

212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-51317 2(9) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet teatas 02.04.2013 korraldusega nr 12.2-3/14308-1 reaalajas üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise alustamisest AS Uvic 2013. aasta aprillikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks. Korraldusega pandi AS-le Uvic kohustus võimaldada maksuhaldurile läbi viia tegevuskoha vaatlus ja esitada selle käigus selgitusi, samuti teavitama maksuhalduri ametnikke kogu 2013. aasta aprillikuu vältel esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui 2 tundi enne tehingu toimumist kõigist 20%-lise maksumääraga maksustatavatest ostutehingutest, mille summa on vähemalt 3000 €, ning kõigist tehingutest, mille sisuks on kauba soetamine Alfaholding OÜ-lt; AS-i Uvic kohustati esitama kogu 2013. aasta aprillikuu vältel jooksvalt iga möödunud nädala kohta andmeid ja dokumente eelnimetatud tunnustele vastavate tehingute kohta.

2. AS Uvic deklareeris aprilli 2013 käibedeklaratsioonil Alfaholding OÜ arve alusel 4496,80 € sisendkäibemaksu. Kõnealuse arve sisuks oli 22 000 kg palmiõli müük hinnaga 26 980,80 € (sh käibemaks 4496,80 €). AS Uvic tasus nimetatud arve eest Alfaholding OÜ pangakontole. Alfaholding OÜ poolt maksuhaldurile kontrollimenetluses esitatud dokumentide ja seletuste kohaselt soetas nimetatud isik AS-le Uvic müüdud palmiõli OÜ-lt POIKL hinnaga 26 664 € (sh käibemaks 4444 €). Leedu äriühingult UAB Leipurin saadud teabe kohaselt müüs UAB Leipurin kõnealuse palmiõli OÜ-le POIKL hinnaga 22 242 € (sh käibemaks 0%).

3. Maksuja Tolliameti (MTA) 30.05.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/14308-24 määrati AS- le Uvic aprilli 2013 eest tasumisele kuuluvat käibemaksu 659,65 €, vähendati sama perioodi eest tasumisele kuuluvat käibemaksusummat 3837,15 € võrra ning tasaarveldati viimane summa 16.09.2013 kohtumääruse nr 3-13-1911 alusel AS Uvic ettemaksukontol broneeritud summaga, samuti suurendati tasumisele kuuluvat tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt summas 1259,68 €. Maksuotsuses leiti, et AS Uvic ei soetanud eelnimetatud palmiõli OÜ-lt Alfaholding, vaid otse Leedu äriühingult UAB Leipurin viimase poolt OÜ-le POIKL väljastatud arvel näidatud tingimustel (s.t hinnaga 22 424 €). AS Uvic ja Alfaholding OÜ vaheliste tehingute näol oli tegemist näilike tehingutega ning Alfaholding OÜ arvete sisendkäibemaksuarvestuses kajastamise eesmärk oli vältida ühendusesisesel kauba soetamisel rakendatavat pöördmaksustamist ja suurendada kunstlikult soetatava kauba hinda. Kuna AS Uvic soetas kõnealuse kauba 22 424 € eest UAB-lt Leipurin, võib eeldada, et vastavas osas kasutati AS Uvic poolt Alfaholding OÜ-le üle kantud raha selle kauba eest tasumiseks, küll aga tuleb AS Uvic ettevõtlusega mitteseotuks pidada eelnimetatud summa ning Alfaholding OÜ-le tegelikult üle kantud summa vahet, mis oli 4738,80 €. UAB-le Leipurin esitas tellimuse palmõli soetamiseks AS Uvic kauaaegne tehingupartner ja toodete maaletooja Leedus UAB Uvic Trade ning on usutav, et ta tegi seda AS Uvic soovil ja teadmisel. Kaup liikus otse Leedust UAB Leipurin laost AS Uvic lattu. Järgmisel päeval saadeti kaup edasi Lätti. Sellise ebaloogilise tarneahela eesmärk sai olla selles, et tehingut ei saaks käsitleda kolmnurktehinguna.

AS Uvic takistas maksuhalduril kõnealuse tehingu kohta igakülgse teabe saamist, rikkudes 02.04.2013 korralduses pandud kohustust. Alfaholding OÜ ja OÜ POIKL taust ja nende juhatuse liikmete seletused kinnitavad, et tegemist on reaalse majandustegevuseta varifirmadega. Kauba tellimus esitati UAB-le Leipurin 22.03.2013, ent UAB Leipurin nõudis kauba eest ettemaksu ning kaup saadeti teele järgmisel päeval pärast seda, kui AS Uvic oli tasunud arve Alfaholding OÜ-le, mis tähendab, et esimesena maksis ahelas kauba eest AS Uvic.

3-14-51317 3(9) Alfaholding OÜ ja AS Uvic poolt tehingu üksikasjade kohta antud seletused on vastuolulised osas, mis puudutavad kauba dokumentide edastamist, Alfaholding OÜ esindaja VG viibimist kauba saabumise ajal OÜ Uvic territooriumil ning tehingu osas kokkuleppe sõlmimist puudutavate asjaolude osas.

AS Uvic ja Alfaholding OÜ vaheline e-kirjavahetus on vormistatud näiliku tehingu toimumisest mulje jätmiseks, sest kummagi väidetava tehingupoole poolt maksuhaldurile esitatud samas ekirjas on erinevalt märgitud kauba nimetus ning liiati väitis VG, et kirjavahetus ei ole säilinud, ometi selgus e-postkastist, et mõned kirjad olid Alfaholding OÜ-l alles.

2. AS Uvic esitas Tallinna Halduskohtule 30.06.2014 kaebuse MTA 30.05.2014 maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhalduri poolt 02.04.2014 korralduse alusel reaalasjas üksikjuhtumi kontrolli läbiviimine oli õigusvastane ning selle menetluse käigus saadud tõendid on lubamatud. Enne käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäeva oli maksumenetluse läbiviimine õigusvastane. Maksukohustuse nõuetekohase täitmise kontrollimiseks võib maksuhaldur tõendeid koguma hakata siis, kui tal on tekkinud kahtlusi maksukohustuslase poolt esitatud maksudeklaratsiooni õigsuses või täielikkuses.

Maksuhaldur ei või koguda tõendeid ega nõuda maksukohustuslaselt selgitusi väljaspool maksumenetlust, mille alustamiseks antud juhul puudus alus. Alternatiivselt leiab kaebaja, et isegi kui selline reaalajas kontrollimenetlus oleks põhimõtteliselt lubatud, on see ajaliselt piiratud. Vaidlus on analoogne Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-3-1-14-13 tehtud otsuses käsitletud olukorraga. Kui maksuhaldur jõuab järeldusele, et maksukohustuslase poolt deklaratsioonis esitatud andmed ei vasta eelnevalt läbi viidud reaalaja kontrolli käigus maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludele, siis peab maksuhaldur alustama uue maksusumma määramisele suunatud kontrollimenetlusega.

Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas n 3-3-1- 6-03, leiab kaebaja, et kui haldusmenetluses on tõendi kogumine toimunud õigusvastaselt, siis on tegemist menetlusveaga, mis toob kaasa haldusakti tühistamise, kuna sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Maksuhalduri seisukohad kaebaja ning Alfaholding OÜ vaheliste tehingute kohta on ka sisuliselt põhjendamatud ja tõendamata. Kogutud tõendid kinnitavad tehingute toimumist, samas on maksuhaldur oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet, olles jätnud võtmata seletused kaebaja ostu-müügijuhilt VK-lt, kes pidi teadma vaidlusaluse kauba AS-le Uvic saabumisega ja sellest maksuhaldurile teatamisega seotud asjaolusid.

Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega, et ta on maksuhalduri eest kauba saamise aega varjanud. Alfaholding OÜ kinnitas kaebajale 24.04.2013 e-kirjas, et kaup saabub järgmisel päeval ajavahemikul kl 13-16. Maksuhaldur pole uurinud Alfaholding OÜ esindaja VG käest, mis asjaoludel jõudis kaup kohale planeeritust varem või kas või kuidas teavitati kauba varasemast saabumisest VK. Maksuhaldur oleks pidanud välja selgitama, kas reaalselt kauba vastuvõtmisega mitte tegelenud VK-ile ja kaebaja finantsjuhile MK-le oli teada, et ajal, mil nad maksuhaldurile e-kirju saatsid, saabus kaup juba AS Uvic territooriumile.

Põhjendamatuks ja mitte ühelgi tõendil põhinevaks peab kaebaja maksuhalduri järeldust, et VG ei ole 25.04.2013 AS Uvic territooriumil viibinud. Maksuhaldur pole seletusi võtnud näiteks AS Uvic territooriumi valvurilt territooriumile sisenejate registreerimise kohta. Asjakohatu on maksuhalduri hinnang, et kui VG oleks territooriumil viibinud, oleks ta kauba kvaliteeti kontrollinud. Mõistetamatu on, kuidas oleks VG seda teha saanud. Mis puudutab maksuhalduri väidet, et tehingud on toimunud väga kiiresti, siis selgitab kaebaja, et esiteks pole maksuhaldur selle kohta asjassepuutuvatelt isikutelt mingeid selgitusi võtnud, olles samas jätnud arvestamata asjaolu, et Alfaholding OÜ tarnib AS-le Uvic kaupa alates 2012. a oktoobrist, mistõttu pole

3-14-51317 4(9) tehingu kiiruses midagi kahtlast. Kaebajal ei ole võimalik võtta asjassepuutuvatelt isikutelt tõendina käsitatavaid seletusi või ütlusi, küll oleks seda olnud võimalik teha maksuhalduril. Ekslik on maksuotsuses esitatud tulumaksuarvestus. Kui tegelik tehing olekski toimunud kaebaja ja Leedu äriühingu vahel, tuleks kaebaja ettevõtluskulu hulka arvestada ka kauba transpordikulu, mille suurus oli maksuhaldurile teada.

3. Maksuja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Maksukorralduse seadus (MKS) ega haldusmenetluse seadus ei välista maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks menetluse alustamist enne maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäeva saabumist. Enne deklaratsiooni esitamise tähtpäeva saabumist on küll välistatud maksusumma määramine, ent selle keelu vastu pole maksuhaldur käesoleval juhul eksinud.

Kaebaja ei ole kohtumenetluses lisaks maksumenetlusele toonud välja ühtegi sisulist asjaolu või tõendit, mis lubaks maksuotsusega võrreldes vastupidistele seisukohtadele asuda. Maksukohustuslase paljasõnalised väited tehingute reaalse toimumise kohta ei too kaasa MKS § 150 lõikes 1 sätestatud tõendamiskoormuse minemist maksuhaldurile. Eksitav on väide, et maksuhaldur pole VK-lt maksumenetluse käigus selgitusi võtnud. Korraldus teabe andmiseks VK-ile tehti, ent viimane vaidlustas selle kohtus (haldusasi 3-14- 50017) ning kohus peatas selle täitmise vaidluse ajaks. Kaebaja pole esitanud ühtki täiendavat tõendit, mis kinnitaks, et VG viibis AS Uvic territooriumil, ega esitanud mingit mõistlikku vastuargumentatsiooni maksuhalduri seisukohale, et VG viibimine AS Uvic territooriumil pole tõendatud. Kaebaja on eitanud transporditeenuse ostmist ja selle eest tasumist, mistõttu ei ole alust transpordikulu käsitada tema ettevõtluskuluna.

4. Tallinna Halduskohus jättis 21.11.2014 otsusega AS Uvic kaebuse rahuldamata.

Kui kaebaja leidis, et üksikjuhtumi kontrolli alustamine enne selle kontrolli esemeks oleva maksukohustuse tekkimist muudab lubamatuks kontrolli käigus kogutud tõendite kasutamise, oleks kaebajal tulnud vaidlustada 02.04.2013 korraldus. Mitte igasugused menetlusrikkumised tõendite kogumisel ei too kaasa tõendi lubamatust. Tõend on lubamatu eelkõige siis, kui tõendite kogumise nõudeid ja korda on oluliselt rikutud. Sellise olukorraga tegemist ei ole. Maksuhaldur oleks saanud samad tõendid koguda ka siis, kui oleks menetlust alustanud pärast kontrollitava maksukohustuse kohta deklaratsiooni esitamise tähtpäeva möödumist. Suur osa tõendeid ongi kogutud hiljem. Deklaratsioonis kajastatud maksukohustuse aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus on eeskätt maksukohustuslasel. kajastades käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu, peab maksukohustuslane suutma esitada kontrollijale dokumendid ja tõendid, mis kinnitavad sisendkäibemaksu maha arvamist õigustavate tehingute toimumist. Teave tehingu sisu ja asjaolude kohta saab olla eeskätt maksukohustuslasel endal. Lisaks enda raamatupidamisdokumentide esitamisele peab maksukohustuslane menetluse käigus maksuhaldurile avaldama kõik muud asjaolud, mis on talle teada ning võivad maksukohustust mõjutada. Kui maksuhaldur menetluse tulemusena siiski leiab, et tehingud pole piisavalt tõendatud, peab ta uurimispõhimõttest tulenevalt kontrollima tehinguga seotud asjaolusid ning hindama, kas kogutud tõendid kinnitavad tehingu tegemist ning kui mitte, siis tegema põhjendatud maksuotsuse. Enne 20.05.2013 kogutud tõenditeta, välja arvatud kaebaja raamatupidamisdokumendid, oleks maksu määramine ikkagi õige, sest tehingu toimumine kaebaja ja Alfaholding OÜ vahel oleks veenvalt tõendamata.

3-14-51317 5(9) Põhjendamatu on kaebaja viide Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-4-13, kus käsitleti enammakstud maksusumma tagastusnõude tuvastamise ja täitmise nõuete menetlemist. Kaebaja seisukoht, et pärast deklaratsiooni esitamise tähtpäeva saabumist oleks maksuhaldur pidanud formaalselt uue menetluse alustama, ei põhine seadusel.

Maksustamise aluseks on reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes formaalsetele nõuetele vastavate dokumentide olemasolu. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p-s 3 ning käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p-s 5 sätestatud nõuetele. MKS § 83 lõikest 4 ning §-st 84 tulenevalt lähtutakse maksustamisel tehingute tegelikust majanduslikust sisust, ning neist sätetest tulenevalt on maksuhalduril õigus maksukohustuslase poolt mingil moel vormistatud tehingule anda maksustamise seisukohast teistsugune iseloom ehk tsiviilõiguslik tehing ümber kvalifitseerida. Konkreetse isiku maksukohustust saab majandusliku tõlgendamise põhimõtte alusel suurendada siis, kui leiab tuvastamist, et selle isiku käitumine on suunatud lubamatu maksueelise saamisele.

Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud oma seisukohta, et kaebaja osales maksupettuses, korraldades kauba soetamise otse Leedu äriühingult ning kasutades raamatupidamisarvestuses dokumente, millest nähtuks selle soetamine Eesti ettevõttelt. Maksuhaldur on põhjendatult hinnanud asjassepuutuvaid tõendeid ning õigustatult viidanud maksuotsuse tegemisel sellele, et kaebaja ning Alfaholding OÜ juhatuse liikme seletused on tehingu tegemist puudutavates detailides vastuolulised, samuti sellele, et Alfaholding OÜ esindaja pole suutnud veenvalt selgitada tehingu tegemise asjaolusid; sellele, et Alfaholding OÜ-le kauba väidetavalt müünud OÜ POIKL juhatuse liige ei osanud vaid mõned kuud pärast vaidlusaluse tehingu tegemist maksuhaldurile seletusi andes midagi konkreetset konkreetse tehingu kohta väita; sellele, et UAB-lt Leipurin tellis kõnealuse kauba AS-ga Uvic tihedates majandussuhetes oleva UAB Uvic Trade töötaja; sellele, et kauba transpordi korraldamises on lõppkokkuvõttes osalenud AS- le Uvic varasemast tuttav AG. Olukorras, kus UAB Uvic Trade ja AS Uvic vahel olid tihedad ärisidemed, ei ole eluliselt usutav, et UAB Uvic Trade töötaja lihtsalt aitas talle tundmatut ärimeest Sergeid palmiõli soetamisel, esitades tema eest UAB-le Leipurin sellekohase tellimuse. Eluliselt ebausutav on seegi, et UAB Uvic Trade tegevus vaidlusaluse kauba hankimisel oli AS-le Uvic teadmata. Selle asjaolu kohta pole tõepoolest ühtki otsest tõendit, ent maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu selliste asjaolude kohta otseseid tõendeid enamasti polegi ning asjaolu esinemist või mitteesinemist saabki hinnata asjaolude kogumis ja elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes.

Pole tõendeid, millest saaks järeldada, et Alfaholding OÜ või OÜ POIKL on kauba tarneahelas osalenud. Nende äriühingute esindajate ütlused tehingu kohta on üldsõnalised ja vastuolulised, mis võtab tõendusväärtuse nende kinnitustelt, et tehing toimus nii, nagu dokumentidest nähtub. Kaebaja ei ole ka konkreetsetele maksuotsuses tuvastatud asjaoludele, mis puudutavad kauba tellimist, transportimist jms, selgeid vastuväiteid esitanud. Halduskohus ei pidanud maksuotsuse põhjendusi HKMS § 165 lõikest 2 tulenevalt vajalikuks korrata.

Kaebaja ei ole selgitanud, millised võinuksid olla need maksustamise seisukohast olulised asjaolud, mida VK oleks teadnud. See, mis põhjusel ei teatanud VK või mõni teine töötaja maksuhaldurile vaidlusaluse kauba saabumisest AS Uvic territooriumile varem, ei oma maksustamisel eraldivõetuna tähtsust. See, kas AS Uvic rikkus maksuhalduri 2. aprilli 2013 korralduses talle pandud korraldusi või kas ta tegi seda tahtlikult, ei oma samuti maksuotsuse lõppjärelduste ja selle õiguspärasuse seisukohast tähtsust. Isegi kui leiaks tuvastamist, et kaebaja töötajatele tuli kaubaauto saabumine täieliku üllatusena, ei saaks see kuidagi täiendavalt kinnitada seda, et kauba müüjaks oli Alfaholding OÜ. Uurimispõhimõtte

3-14-51317 6(9) rikkumisele maksumenetluses saab maksukohustuslane tugineda juhul, kui maksuhaldur on jätnud kogumata mõne olulise tõendi, millest võinuks maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta olulist teavet saada. Kaebaja ei ole näidanud, et selliseid tõendeid oleks võimalik olnud saada, kui VK-lt oleks maksumenetluses seletused võetud.

Mis puudutab seda, kas VG käis AS Uvic territooriumil või mitte, siis selles osas on maksuhaldur kogunud kõik võimalikud ja asjassepuutuvad tõendid, küsinud selgitusi isikutelt, kes võisid selle kohta midagi teada ning kontrollinud kaebaja territooriumi valvuri registrisse kantud andmeid. Nende pinnalt on maksuhaldur põhjendatult järeldanud, et VG viibimine AS Uvic territooriumil ei ole tõendamist leidnud. See, et tema viibimine territooriumil pole täielikult välistatud, ei kinnita, et ta seal viibis.

OÜ POIKL esindaja SN väitis, et oli alati kauba Eestisse saabumise juures, samas ei mäletanud ta, et oleks käinud AS Uvic territooriumil. Tuvastatud on, et kaup tarniti otse Leedust UAB Leipurin laost AS Uvic lattu, mis tähendab, et ainus võimalus SNal viibida selle kauba Eestisse saabumise juures oleks olnud viibida AS Uvic territooriumil.

See, et sama kaubaga seotud tehingud toimuvad kiiresti, pole alus väitmaks, et tehinguid ei toimunud, küll aga on maksuhaldur tehingujadas tehtud toimingute järjestuse ja aja osas põhjendatult asunud seisukohale, et mingisugust iseseisvat majanduslikku või muud rolli Alfaholding OÜ-l ja OÜ-l POIKL selles tehinguahelas olla ei saanud. Kaebaja ei ole neid seisukohti ümber lükanud.

Seda, et maksukohustuslane on osalenud maksupettuses, ei pea maksuhaldur tõendama, vaid veenvalt põhjendama vastavasisulist kahtlust. Sellist kahtlust saab põhjendatuks pidada siis, kui maksuhaldur on menetluses järginud nõuetekohaselt uurimispõhimõtet ning tõendite põhjal on eluliselt usutavam see, et kontrollitav maksukohustuslane osales maksupettuses, kui see, et ta käitus ausalt. Kui see kahtlus on piisavalt põhjendatud, peab maksukohustuslane esitama täiendavad tõendid, mis maksuhalduri kahtlused ümber lükkavad. Kaebaja ei ole seda teinud.

Maksuhaldur on õigesti leidnud, et reaalselt on tuvastatav, et vaidlusaluste kaupade soetamiseks kulutas AS Uvic selle osa rahast, mis tehinguahelas fiktiivsete lülidena esinenud Alfaholding OÜ ja OÜ POIKL arvete kaudu reaalselt kauba eest UAB-le Leipurin maksti. Ülejäänud raha saatus on teadmata, ent kuivõrd kaebaja ei soetanud kaupa Alfaholding OÜ-lt, ei saa see ülejäänud osa rahast olla ka ettevõtlusega seotud väljamakse. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et ettevõtlusega seotud kuluks tuleks lugeda ka transpordiettevõttele tasutud summa. Transpordi eest tasus OÜ Antilia. Sellele äriühingule ei ole kaebaja väljamakset teinud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. AS Uvic palub 22.12.2014 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 21.11.2014 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Puuduvad mistahes tõendid, et kaebaja tellis kaupa otse UAB-lt Leipurin. Maksuhalduri järeldused põhinevad oletustel ja uurimiskohustust pole ta täitnud. Kuna maksuhaldur ei kogunud tõendeid ning tema seisukohad põhinevad vaid oletustel, ei läinud tõendamiskoormus kaebajale üle.

3-14-51317 7(9) Alfaholding OÜ juhatuse liikme ülekuulamise protokolli täpsus sõltus küsimustest ja protokollijast, mitte küsitletavast. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, kas UAB Uvic Trade juhatus oli töötaja suhtlemisest UAB-ga Leipurin kauba soetamisel teadlik ning kas AS Uvic suhtleb otse UAB Uvic Trade töötajatega. Maksuhalduril oli võimalus pöörduda täiendavate küsimustega UAB Uvic Trade ja selle töötaja poole, ent seda ei tehtud. Eluliselt ebausutav on, et maksupettuse toimepanija korraldaks selle endaga seotud äriühingu kaudu. Maksuhaldur ei ole uurinud, kas UAB Uvic Trade töötaja oli tuttav Alfaholding OÜ juhatuse liikme VG-ga, mistõttu ei saa välistada, et ta tegutses VG huvides.

Halduskohus leidis ekslikult, et OÜ-lt Alfaholding kauba mittesoetamisele viitab kauba transpordi korraldamine apellandile tuttava AG poolt. AG on teinud pikka aega tehinguid ka OÜ-ga Alfaholding. AG võis tegutseda seega Alfaholding OÜ huvides.

VG-lt ei ole küsitud, kellega ta AS Uvic territooriumil suhtles ja kellele dokumentatsiooni üle andis. Apellant ei saa küsitleda oma töötajaid, et selgitada välja, kas keegi neist nägi tehingu toimumise päeval VG apellandi territooriumil. Sellised tõendid, kui neid koguks apellant, oleksid ebausaldusväärsed.

Alfaholding OÜ leidis OÜ POIKL kontaktid ajalehest Referent. MTA ei ole seda väidet kontrollinud.

VK-lt seletuse võtmata jätmine oli õigusvastane. Kohtu seisukoht, et kaebaja pole selgitanud, millist teavet oleks VK-lt seletuste võtmisel saadud, ei ole asjassepuutuv. VK oli isik, kes suhtles apellandi nimel Alfaholding OÜ-ga.

Kauba vastuvõtmise dokumentidel on IK allkiri, kuid teda ei ole maksuhaldur samuti küsitlenud. Ei saa välistada, et kauba vastuvõtmisega tegelenud isikul on oluline teave.

Maksuhaldur tuvastas, et VK ja VG esitatud kirjavahetuse sõnastus erines. Sõnastust võisid nad aga ise muuta. Maksuhaldur oleks võinud vaadata Alfaholding OÜ e-postkastist kirjade originaalsõnastust, seda aga ei ole tehtud.

Apellant on täitnud kaasaaitamiskohustust, esitas kirjavahetused ja nimetas AS Uvic töötajad, kes OÜ-ga Alfaholding tehingute käigus suhtlesid ja kauba vastu võtsid. VK-ile adresseeritud korraldus teabe esitamiseks maksuhaldurile, mille VK vaidlustas, puudutas teisi maksustamisperioode. Vaidlusaluste tehingute kohta ei ole VK-lt teavet nõutud.

6. Maksuja Tolliamet palub 30.01.2015 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maksustamine ei tugine üksikute tõendite vastuolul muu kogutud teabega, vaid tõendite kogumil, mis viitab sellele, et tehinguid ei ole dokumentidest ja tehinguosaliste ütlustest nähtuvalt tegelikkuses toimunud. Tehingute toimumisele viitavate tõendite vastuolulisus ja puudulikkus ei viita uurimispõhimõtte ebapiisavale rakendamisele, vaid tugineb tõendite adekvaatsel hindamisel. Kaebaja ei ole selgitanud, millist olulist teavet oleksid kaebaja viidatud isikud saanud anda. Kaebaja ei ole kohtumenetluses taotlenud täiendavate tõendite kogumist. Apellatsioonkaebuses esitatud versioonid on fragmentaarsed ning üksikuid apellandi viidatud tõendeid ei tule seetõttu hakata uuesti hindama.

3-14-51317 8(9)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtu otsus on vaidlustatud osas õiguspärane ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse osaliseks tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Tõendamiskoormuse üleminekuks maksukohustuslasele ei ole vajalik, et maksuhaldur on ammendanud võimalikud menetlustoimingud, mille põhjal veenduda, kas arvetel näidatud tehingud on aset leidnud. Piisava kahtluse tekkimiseks maksupettuses piisab, kui maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud võimaldavad pidada eluliselt usutavaks, et kaebaja osales maksupettuses. MTA, soovides teavet tehingute kohta, ei pidanud asuma seletusi küsima kaebaja töötajatelt kui kolmandatelt isikutelt, kui kaebaja esindaja maksumenetluses seda ei taotlenud. Kui maksuhaldur soovib teave ja tõendite esitamist tehingute kohta, siis peab maksukohustuslane ise hoolitsema selle eest, et maksuhaldurile seletuste andmisel ja dokumentide esitamisel edastatakse ka selline teave, mida eeldatavasti peaks omama või valdama maksukohustuslase muu töötaja. Kaebaja, väites tehingu toimumist arvel näidatud isikuga, peab esitama ise piisavad tõendid, mis usutavalt kinnitavad tehingu asjaolusid. Maksuhaldurile ei ole põhjust ette heita seetõttu VK või IK küsitlemata jätmist maksumenetluses.

9. VG seletustest nähtub, et tema pakkus kaebajale ostmiseks palmiõli. Ühtlasi pöördus tema ise OÜ POIKL poole palmiõli ostmiseks. OÜ POIKL seaduslik esindaja SN kinnitas tema poole selle sooviga pöördumist ja seda, et OÜ POIKL pöördus UAB Uvic Trade poole kauba soetamiseks. UAB Uvic Trade töötaja NG kinnitas, et temaga võttis ühendust S, kes soovis saada abi Leedust õli leidmisel ja müüjaga leedu keeles suhtlemisel. VG ei osanud öelda, mille tarbeks palmiõli kasutatakse, ei pakkunud samasugust kaupa teistele võimalikele ostjatele, läks küll Tallinnast AS Uvic territooriumile Jürisse kohale, kuid piirdus kontrollimisega, et õige auto saabus, ei tuvastanud aga kauba olemasolu, pakendit ega sertifikaate. Sellist käitumist ei ole kuidagi võimalik pidada eluliselt usutavaks või mõistlikuks.

10. Alfaholding OÜ poolt maksupettuse toimepanemise kahtlusele võiks viidata see, kui oleks tõendeid, et VG tundis vahendatava kauba vastu tegelikku huvi. Kaebaja poolt maksumenetluses või kohtumenetluses esitatud väited ega ükski muu tõend ei kinnita, et VG oleks tundnud huvi apellandi territooriumile saabunud kauba ja selle kvaliteedi vastu. UAB Uvic Trade või UAB Leipurin esitatud seletustest nähtub, et kumbki äriühing ei ole omanud mingeid kontakte VGga või Alfaholding OÜ-ga. Sellises olukorras saab kahtlust, et tegelikult soovis UAB Uvic Trade kaudu palmiõli müüjat Leedus leida ja ostusoovi vahendada apellant ise.

11. Alfaholding OÜ poolt OÜ POIKL kontakti leidmine ajalehe kaudu ei ole tõendatav. Ka tegelikult mittetegutsev äriühing, mida kasutatakse tegelike tehingute varjamiseks, võib panna ajalehte kuulutuse, et luua tõendeid, nagu ta tegelikult tegutseks.

12. Maksupettuse toimepanemist mitte kaebaja, vaid Alfaholding OÜ poolt ei kinnita kauba transpordi organiseerimine AG poolt. AG ei olnud maksuhaldurile maksumenetluses kättesaadav ning maksuhaldurile seetõttu uurimispõhimõtte rikkumist ette heita ei saa.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse menetluskulude

3-14-51317 9(9) nimekirja esitanud. Kaebaja menetluskulud, mille väljamõistmist ta vastustajalt taotles, olid esimeses kohtuastmes 1072,69 € ja apellatsioonimenetluses 972,69 €, kokku 2045,38 €.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe