4-15-425/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juunil 2015. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-15-425 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Väärteoasi

Z.G kaebus Lõuna prefektuuri 06.01.2015. a otsusele väärteoasjas nr 2780,14,005286 Kaebuse esitaja Menetlusalune isiku Z.G Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.01.2015. a otsus väärteoasjas nr 2780,14,005286 Menetlusalune isik Z.G, isikukood: XXX; elukoht XXXX; töökoht: XXXX Kaitsja - Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja vanemkorrakaitseametnik Kert Kotkas RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p-st 2, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.01.2015. a otsus osas,

milles Z.G-le on süüks arvatud valju kõnega lärmi tekitamine.

2. Muus osas jätta Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.01.2015. a otsus

väärteoasjas nr 2780,14,005286 Z.G karistamises KarS § 262 järgi muutmata.

3. Z.G kaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse

pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

2

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik

08.12.2014. a koostas Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik H.K. väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2780,14,005286 selle kohta, et Z.G 08.12.2014. a XXXX, kuulates oma korteris

valjult muusikat ja tekitades valju kõnega lärmi kella 01.50 paiku, mis kostus

naaberkorteritesse, rikkus majaelanike rahu ja avalikku korda. Sellega rikkus Z.G korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 56 lg-s 2 toodud nõuet ja pani toime karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Z.G karistati Lõuna prefektuuri 06.01.2015. a otsusega väärteoasjas nr 2780,14,005286 KarS § 262 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

22.01.2015. a esitas menetlusalune isik Z.G kohtule kaebuse Lõuna prefektuuri

06.01.2015. a otsusele väärteoasjas nr 2780,14,005286. Z.G palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

Z.G leiab, et rikkumist ei ole olnud ja tegemist on naabrite kiusuga. Tema seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:

1. Väärteoprotokoll on koostatud valedel alustel (KorS § 56 lg 2 ja KarS § 262), kuna ei

ole olnud kestvat või korduvat teist isikut häirivat müra või üldse rikkumist.

2. Tõendid rikkumiste kohta on ametiisikute poolt otsitud ning kogutud ebaseaduslikult

jälitustegevuse tulemusena. Politseipatrulli sõnul jälgisid nad neid pool tundi akna taga. Samuti oli nende buss pargitud vaateväljast eemale.

3. Ametiisikute poolt kogutud tõendid on subjektiivsed, eelistatades lastega peret, ei ole

tuginetud KorS §-le 57.

4. Tunnistaja J.P. ja politseiametnikud valetavad, et nad kuulsid ukse taga lärmi, kuna

väidetavalt fikseerisid politseinikud rikkumise akna taga. Muusika ei mänginud. R.H.

kuulas muusikat kõrvaklappidega ja tema magas. Tema süüdistamine alkoholijoobes olemises on alatu laim.

5. Asjas puudub avalik huvi, kuna teised naabrid ei soovi Z.G karistamist.

6. Politseinikud ja J.P.ei ole suutnud kokku leppida rikkumise kellaaegades, mis tõendab

nendepoolset vassimist. Väärteoprotokollis on märgitud väidetava rikkumise ajaks 01.50, kuid politseinikud konfiskeerisid kõlarid kell 02.20. Väärteootsusest tuleb välja nagu oleks rikkumine tuvastatud juba kell 01.35.

Vastulauses on Z.G leidnud veel, et tühistada tuleb ka vallasasja hoiulevõtmise

protokoll, kuna äravõetud kõlaritega ei ole rikkumist toime pannud. Samuti sisenes

politseipatrull ilma tema loata ja ilma dokumente esitamata, õigusi tutvustamata, tema

korterisse ning võttis ära suvalise vallasasja. Z.G ei ole eelnimetatud protokolli allkirjastanud ega selliseks tegevuseks nõusolekut andnud.

Z.G jäi kohtuistungil kaebuse juurde ning palus väärteomenetluse lõpetada ja

kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Ta leidis, et otsuse tegemisel ei ole arvesse võetud vastulauses esitatud seisukohti.

Kohtuväline menetleja ei nõustunud menetlusaluse isiku seisukohtadega ning leidis, et otsus

3

tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Politseiametnikud ei ole seotud selle maja probleemidega ning nad on väga selgelt kirjeldanud rikkumist. Vallasasja äravõtmine on harva rakendatav, kuid siin oli vajalik õigusrikkumise lõpetamiseks vahend ära võtta. Menetlusaluse

isiku ütlused on heitlikud – kord ta magas, siis tegeles perekondlike tegevustega, need on ebausaldusväärsed. Olukorras, kus menetlusalune isik ei anna allkirju, keeldub selgitustest, ei saa rääkida, et menetlusalune isik ei keeldunud koostööst. Politseinike ja tunnistaja P. ütlused on olnud ühesugused läbi kogu menetluse, neis ei ole alust kahelda. Otsuses on vastulauset käsitletud.

Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohus, kuulates ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult

uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku Z.G kaebus on põhjendatud osaliselt.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 08.12.2014. a kella 01.50 ajal viibis Z.G koos oma elukaaslase R.H. kodus XXXX. Z.G ja tunnistaja R.H. ütluste kohaselt olid neil 07.12.2014. a külas J.L.ja L.L., kes lahkusid õhtul kusagil poole 12 ajal. Seda kinnitasid ka J.L.ja L.L. oma ütlustes.

Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas Z.G korteris mängis muusika liiga valjult ning kas Z.G on selle eest vastutav isik.

Tunnistaja J.P.ütlustega on tõendatud, et ta oli koos elukaaslase M.K.ja kahe lapsega kodus, kui 08.12.2014. a kella 00.30 hakkas muusika kostuma ning ta otsustas 01.35 ajal uuesti politsei

kutsuda, kes jõudis kohale 01.50 paiku. Sellel õhtul tegi ta kaks väjakutset, esimest korda

helistas kella 22.50 paiku. Teisel korral tuli kohale sama patrull. Tema lasi politseinikud

välisuksest sisse, mille järel politsei tuvastas korteri nr 3 ukse tagant lärmi muusika näol. Muusikat kuulati kõva bassiga, mis oli häiriv ning lapsed ärkasid seetõttu üles.

Tunnistaja J.P.samasuguseid ütlusi andis tema elukaaslane M.K.. Ta kinnitas, et ühel õhtul, täpset kuupäeva ei mäleta, kutsus J.P. kahel korral Z.G-le politsei. Nad ärkasid kella 2-3 ajal üles valju muusika peale. Ka lapsed ärkasid üles selle peale. Muusika oli bassiga ja nii tugev, et voodis oli võimalik viisi kuulda ja laulule kaasa laulda. J.P.tegi politseile ukse lahti. Tema sel õhtul politseiga ei suhelnud ega tea, mis J.P.politseinikega rääkis. Kortermajas on läbi kuulda ka see, kui keegi trepist üles alla käib, välisust kinni pannakse või kui keegi kuulab raadiot/telekat.

Tunnistaja J.L.sõnul tehti 08.12.2014. a kella 01.35 ajal korduv väljakutse XXXX linn. J.P.ootas teda ja H.K.õues ning koos läksid nad korteri juurde, kust kostus muusika. Muusika kostus nii trepikotta kui ka majast välja. Siis läksid nad autosse tagasi ja võtsid väljakutsujalt avalduse tunnistaja ütlustena. Kui see tehtud, lasid nad J.P.koju minna ning koputasid korteri

ukse peale, mida koheselt ei avatud. Seejärel koputasid nad akna peale. Uuesti ukse peale koputades, tegi ukse lahti neiu, kellele selgitati, et on esitatud avaldus korteri peale ja küsiti

vastutaja kohta. Neiu väitis, et tema vastutab. Alguses neiu ei tahtnud tulla autosse väärteoprotokolli koostamiseks ja selle üle vaieldi tükk aega. Kui nad olid esikus, siis pandi

4

muusika uuesti mängima, mille järel nad veendusid, et kaaselanikega ei arvestada. Nad selgitasid, et võtavad vallasasja hoiule ning koostasid akti kahe kõlari ja basskõlari osas, mis asusid köögist edasi oleva toa laua peal. Pärast seda tuli neiu nende juurde autosse, kus koostati väärteoprotokoll.

Tunnistaja H.K.ütlused kattuvad tunnistajate P, K ja L ütlustega selle kohta, et Xtänavale tuli teine väljakutse lärmi tegemise tõttu. Tunnistaja K sõnul palus teataja auto natuke eemale jätta, et ei nähtaks politsei tulemist, muidu võidakse muusika kinni keerata. Kui nad kohale jõudsid ja kõndisid hoovi peale, kuulsid nad muusikat ning nägid, et alumises korteris tuled põlevad. Ka koridori oli muusikat selgelt kuulda. Kuna teataja soovis teha avaldust, siis läksid nad tagasi politsebussi, kus teataja kuulati tunnistajana üle. Seejärel mindi korterisse, kust lärm tuli. Nad koputasid nii ustele kui akendele, kui lõpuks tuli Z.G ja tema elukaaslane. Z.G väitis end olevat korteri omaniku. Korteriomanik vastutab korteris toimuva eest. Tema ja L selgitasid, miks nad seal on, palusid võtta isikuttõendava dokumendi ja tulla nendega politseibussi väärteoprotokolli koostamiseks. Ukse peal selgitati, et kõlarid on õigus ära võtta, mille peale läks elukaaslane tuppa ja keeras muusika tagasi mängima. Kõlarid asusid suures toas paremat kätt.

Z.G ütluste kohaselt ei ole muusika kuulamise tagajärjel lärmi tehtud, kuna muusikat kuulati kõrvaklappidega. Samuti ei ole olnud intsidenti, kus tema elukaaslane oleks muusika kõvemaks keeranud. Z.G süüdistab politseinikke valetamises.

Kohtule ei ole teada ühtegi asjaolu, mille alusel võiks arvata, et politseiametnikud I.L. ja H.K. on isiklikult huvitatud Z.G süüdistamisest avaliku korra rikkumises. Nii Z.G kui J.P.on nende jaoks võõrad isikud, kellega nad kohtusid kahel korral seoses väljakutsetega Tartus XXX elamusse. Z.G ei ole kohtule esitanud ka reaalseid põhjendusi selle kohta, miks eelnimetatud politseinikud peaksid tõendeid fabritseerima. Kohus leiab, et tunnistajate J.L.ja H.K.ütlustes ei ole alust kahelda.

Arusaamatuks jääb Z.G väide, et politseinikud ja J.P.ei ole suutnud kokku leppida rikkumise kellaaegades, mis tõendab nendepoolset vassimist. Väärteo toimepanemise ajaks on väärteoprotokollis ja otsuses märgitud kell 01.50, s.o aeg, millal politseinikud tuvastasid kohapeal rikkumise. Kell 01.35 sai politsei teise väljakutse XXXX aadressile. Seda tõendavad

tunnistaja J.L.ütlused, samuti J.P.ütlused. Kohtuistungil ei mäletanud J.P.sündmuse

kellaaegasid, mistõttu kohus avaldas tema varasemad ütlused. J.P.kinnitas, et ülekuulamise protokollis olevad kellaajad on õiged – patrulli otsustasid nad kutsuda kella 01. 35 paiku ja kohale jõudis see kella 01.50 paiku.

Kohtus üle kuulatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtub, et suhted on halvad Z.G ja J.P.perekonna vahel, mis seab kahtluse alla nende usaldusväärsuse.

Kohus leiab, et nende ütlusi on võimalik arvestada osas, mis kattuvad teiste tunnistajate ütlustega.

Tunnistaja K.R., kes elab korteris nr 1, mis maja skeemi kohaselt asub esimesel korrusel Z.G korterist nr 3 risti üle trepikoja, selgitas, et 08.12.2014. a kusagil kella 11 ajal õhtul kuulis ta, et inimesed rääkisid, vaidlesid koridoris ning tema sai aru, et politsei on seal. Ta kuuleb tuppa, kui välisuks käib ning seda, kui keegi koridoris räägib või kui muusika oleks

koridoris. Ka tunnistaja M.P., kes elab korteris nr 2, mis maja skeemi kohaselt asub teisel korrusel J.P.ja M.K.korterist nr 4 risti üle trepikoja, selgitas, et 08.12.2014. a ei kuulnud ta mitte midagi. Tavaliselt poole 11-12 ajal õhtul on ta üleval ja vaatab filmi.

5 Kuigi tunnistajad K.R. ja M.P. ei kuulnud korterist nr 3 muusikat ega muud valju lärmi, ei anna

see alust arvata, et politseinikud, J.P.ja M.K. on andnud valeütlusi. K.R. ja M.P. korteritel puudub seinte või põrandate/lagede kaudu kokkupuude Z.G korteriga. Samas J.P.ja

M.K.korter asub vahetult Z.G korteri peal. Z.G on ise oma ütlustes kinnitanud, et tema kuuleb ülevalt trampimist. Seega on eluliselt usutav, et ka ülemisel korrusel elavad inimesed kuulevad seda, kui all on vali muusika.

Z.G sõnul olid tal 07.12.2014. a külalised, kes läksid poole 12 paiku koju, mille järel tegelesid nad perekondlike asjadega ning seejärel läks tema magama. Kusagil poole 3 paiku ärkas ta üles, kui kuulis ukse taga kloppimist. Elukaaslane kuulas kõrvaklappidega muusikat. Ta avas ukse, mille taga olid samad patrullpolitseinikud, kes juba eelnevalt olid käinud ning väitsid, et tema kuulab liiga kõvasti muusikat. See, et ta keeldus muusikat vaikseks panemast on vale, kuna muusika mängis läbi kõrvaklappide. Politsei sisenes korterisse ja võttis ära kõlarid

ning seejärel pidi tema kaasa minema politseibussi, mis oli peidetud kuuride taha. Temale õigusi ei tutvustatud, vormistati protokoll, millele ta alla ei kirjutanud.

Z.G-ga samasuguseid ütlusi andis tunnistaja R.H., kelle sõnul läksid külalised ära kohe pärast seda, kui politsei esimest korda oli käinud. Z.G läks ära magama ning tema jäi

kõrvaklappidega arvutist muusikat kuulama. Mingi aeg tuli Madli toast välja ja ütles, et ta võtaks klapid peast, keegi koputab ukse taga. Tuli politsei, kellega Madli hakkas vestlema. Põhjuseks oli korra rikkumine valju muusika kuulamise tõttu, kuigi nad muusikat ei kuulanud. Ta kuulis, kuidas politsei ütles Z.G-le, et palun keerake muusika vaiksemaks. Politsei tuli kusagil pärast kahte. Madlilt küsiti dokumenti ja viidi korteriomanikuna politseibussi ning

tema jäi sel ajal korterisse. Kui Z.G oli ütlused ära andnud, toimus politsei väitel selline intsident, et tema oli läinud tuppa tagasi ja keeranud muusika valjemaks. Ta ei ole seda teinud. Politsei tuli seejärel tuppa ja võttis kõlarid kaasa.

Kohus leiab, et Z.G ning tema elukaaslase R.H. ütlused selle kohta, mis toimus nende korteris sel ajal, kui sinna saabud teist korda politseipatrull, ei ei ole usaldusväärsed ning tuleb

tõendite kogumist kõrvale jätta. Z.G andis ennastõigustavaid ütlusi, mis ei kattu muude tõenditega, va R.H. ütlused. Kohus leiab, et R.H.e ütlused on mõjutatud. R.H. sõnul

luges ta läbi materjali, mille Z.G kirja pani ning tutvus olukorraga. Seega oli ta

eelnevalt teadlik Z.G seisukohtadest ning väidetest, samuti sellest, kuidas Z.G sõnul 08.12.2014. a öösel sündmused toimusid.

Kohus on seisukohal, et tunnistajate J. P., M.K., J.L.ja H.K.ütlustega on tõendatud, et

08.12.2014. a kella 01.50 ajal mängis XXXX asuvas korteris vali muusika, millega rikuti kolmandate isikute, s.o J.P., M.K.ja nende laste rahu. J.P., M.K. ja nende lapsed ärkasid üles lärmi tõttu. Z.G sõnul ütles J.P.varasemal ülekuulamisel, et üles ärkas ainult üks laps. Kohtul ei ole võimalik J.P.varasemaid ütlusi tõendina arvestada, kuna J.P.on kohtuistungil üle kuulatud ning tema varasemaid ütlusi, mis kinnitaksid sellise vastuolu olemasolu, ei ole avaldatud. Samas ei ole sellel, kas vali muusika äratas üles ühe või mõlemad lapsed, Z.G teole õigusliku hinnangu andmisel tähtsust.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole oluline, kas muusika pani mängima menetlusalune isik Z.G või tema elukaaslane R.H.. Z.G on korteriomanikuna vastutav tema omandis oleva korteri kasutamise ja seal toimuva eest. Asjaõigusseaduse § 68 lg

1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Z.G oleks pidanud sellisel juhul lõpetama korra rikkumise ja panema muusika kinni või vaiksemaks. Kuna Z.G seda ei teinud, ei

6

nõudnud rikkumise lõpetamist, vastutab ta korteriomanikuna teisi isikuid häiriva lärmi tekitamise eest.

KarS § 262 järgi karistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Z.G-le on süüks arvatud KorS § 56 lõikes 2 toodud nõuete rikkumine, mille kohaselt mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole

õigusrikkujaga isiklikult seotud. Samas on kohtupraktika kohaselt võimalik avaliku korra

rikkumist toime panna ka mujal kui avalikus kohas, ka kodus. Selleks, et kvalifitseerida mitteavalikus kohas asetleidnud tegusid avaliku korra rikkumisena, tuleb tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu või, et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda. Seega on võimalik avaliku korra rikkumisena käsitleda ka oma kodus muusika valju kuulamist juhul kui see häirib kõrvalisi isikuid, kelleks käesoleval juhul on sama maja teise korteri elanikud.

Vali muusika mängis ööl vastu 8. detsembrit 2014. a, s.o vastu esmaspäeva, mis on tööpäevale eelnev öö. KorS § 56 lg 2 kohaselt on sellisel ajal ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni mujal kui avalikus kohas keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Valju muusika kuulamine on fikseeritud kell 1.50, s.o ajal kui sellise müra tekitamine oli kelatud.

Z.G sõnul ei ole korduvat tegu olnud, mistõttu ei vasta rikkumine KorS § 56 lõikele 2. Esimesel korral, s.o veel 07.12.2014. a õhtul kella 11 ajal käis politsei kohal, vaatas tuppa sisse ning nägi, et kõik (tema, R.H., J.L.ja L.L.) istusid rahulikult laua taga ja ajasid juttu. Ka

R.H., J.L., L.L. ja mõlema väljakutsel käinud politseiameniku ütlused kinnitavad, et 07.12.2014. a kella 11 paiku lärmi ei olnud.

V™S § 87 võimaldab kohtul arutada väärteoasja vaid väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna väärteoprotokollist nähtuvalt ei ole Z.G-le korduvat teisi isikuid häiriva valju muusika kuulamist süüks arvatud, samuti teo toimepanemist alkoholijoobes olles, puudub alus põhjalikumalt neid väiteid käsitleda.

Samas leiab kohus, et muusika kuulamine käsitletav kestva tegevusena. Uuritud tõenditest nähtub, et J.P.kutsus politsei kell 01.35, olles juba 00.30 ajal ärganud muusika valju heli tõttu. Politseipatrull sai väljakutse 01.35 ning 01.50 tuvastasid I.L. ja H.K., et XXXX korteris nr 3 mängib muusika. Seega saab öelda, et muusika kuulamisega rikuti kestvalt kolmandate isikute rahu.

Väärteokirjelduses on Z.G-le süüks arvatud veel, et ta tekitas kella 01.50 ajal lärmi ka

valju kõnega. Kohtus uuritud tõendid seda ei kinnita. Kohus leiab, et selles osas kuulub

väärteootsus tühistamisele. Samas ei muuda see Z.G-le süüks arvatud teo kvalifikatsiooni.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Z.G rikkus KorS § 56 lg 2 nõudeid ja tema

tegu vastab teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 262 objektiivsele koosseisule ja käesoleval ajal kehtivale KarS § 262 lg-le 1.

7 Z.G on temale süüks arvatud teo toime pannud kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Lastes mängida valjul muusikal oma korteris öisel ajal pidi Z.G vähemalt möönma, et see kostub ka väljapoole tema korterit ning see võib teisi maja elanikke häirida.

Seda kinnitab asjaolu, et Z.G sõnul kostub ülakorterist pidevalt samme ja laste trampimist, mis kinnitab, et korteris toimuv on naabrile kuulda. Seega ka Z.G korteris toimuv tema ülemisele naabrile.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja Z.G süüd välistavaid asjaolusid.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha Z.G teiste kaebuses esitatud väidete osas.

Z.G sõnul on tõendid saadud ebaseaduslikult jälitustegevuse käigus. Politseipatrull parkis oma bussi nii, et seda ei oleks tema aknast näha, mille järel nad jälgisid teda pool tundi,

et tuvastada rikkumist. Sellised Z.G väited ei ole kohtus kinnitust leidnud. Nii

tunnistaja I.L. kui ka H.K. selgitasid kohtuistungil, et kohale jõudes tuvastasid nad valju muusika kuulamise, mille järel kuulasid nad J.P.tunnistajana üle. H.K.sõnul võis rikkumise tuvastamine hoovi peale jõudmisest kuni koridoris olemiseni aega võtta kusagil 6-7 minutit ning J.L.sõnul avalduse kirjutamine kusagil 10-15 minutit. Kuna rikkumine on tuvastatud kella 01.50 ajal ning Z.G sõnul on kõlarid ära võetud 02.20, siis vastab politsei ajakulu menetlustoimingute tegemise ajale.

Z.G on seisukohal, et teda kui lastetut isikut on diskrimineeritud, eelistades menetleja poolt lastega peret. Z.G ütluste kohaselt vihjati talle politseibussis, et kuna tal ei ole lapsi, on tal väiksemad õigused. Sealjuures on ta viidanud KorS § 57-le.

Kohus leiab, et Z.G väited võimaliku diskrimineerimise kohta on asjasse puutumatud, mistõttu kohus ei käsitle neid (VT ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-44-13 p 20).

Vastavalt KorS §-le 57 lähtutakse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest.

Z.G leidis, et kuna tema ei ole andnud nõusolekut oma elukohta sisenemiseks ja kõlarite äravõtmiseks, on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega.

Korrakaitseseadus sätestab olukorrad, mil politseil on õigus siseneda ilma valdaja nõusolekuta eluruumi ning võtta vallasasi hoiule. KorS § 50 lg 1 p 3 kohaselt võib politsei või seaduses

sätestatud juhul muu korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale

piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi,

väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva

korrakaitseorgani pädevuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan lõikes 1 sätestatud tingimustel siseneda valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik. Mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust. Tulenevalt KorS § 571 p-st 1 teostab avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle järelevalvet politsei.

KorS § 52 lg 1 p 1 annab politseile õiguse võtta vallasasi hoiule mh korrarikkumise kõrvaldamiseks.

8

I.L. ja H.K. selgitasid kohtuistungil, et vesteldes Z.G-ga tema korteri esikus/ukse peal, selgitati talle, et kui muusika on liiga vali, siis võib muusikat tekitava vahendi ära võtta hoiule.

Seejärel keeras Z.G elukaaslane R.H. muusika kõvemaks, mille järel võtsid politseinikud endaga kaasa kaks kõlarit ja basskõlari.

Kohus leiab, et Z.G ei teinud kõike endast olenevat, et lõpetada korrarikkumist, mistõttu tuli politseinikel rakendada meetmeid korrarikkumise lõpetamiseks, siseneda XXXX asuvasse korterisse ilma Z.G sellekohase nõusolekuta ja võtta kaasa kaks kõlarit ja ühe basskõlari. Selle kohta koostas politseiametnik vallasasja hoiulevõtmise protokolli. Kohus

leiab, et tegemist ei ole menetlusõiguse rikkumisega. Politseinike tegevus oli kooskõlas korrakaitseseaduse § 50 lg 1 p-ga 3 ja lg-ga 2 ja §-ga 52 lg 1 p 1.

Lisaks leidis Z.G, et kohtuväline menetleja ei ole võtnud arvesse vastulauses toodud

infot ning otsuses ei olnud ühtegi põhjendatud lauset tema vastulausele. Kohus sellega ei

nõustu. Kohtuväline menetleja on toonud välja tõendid, millele on tuginetud otsust tehes. Samuti on ta vastanud vastulauses toodud väidetele. Asjaolu, et menetlusalune isik ei nõustu

kohtuvälise menetleja otsusega ning otsuses toodud seisukohtadega, ei anna alust selle tühistamiseks.

Asjakohatu on Z.G väide, et teise kahe korteri omanikud ei ole huvitatud tema

karistamisest, mistõttu puudub asjas avalik huvi. Siinkohal märgib kohus, et KarS § 262 koosseis iseenesest ei nõua avaliku huvi olemasolu. Oluline on see, et menetlusaluse isiku poolt on rikutud käitumise üldnõudeid, millega on rikutud kolmandate isikute rahu. Käesoleval juhul kohus tuvastas, et Z.G korterist kostus vali muusika korterist väljapoole (akna taha, üldkoridori, ülemisse korterisse), mis häiris naabrite rahu.

Kohtu seisukoht karistuse osas

Süüteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 262 järgi oli võimalik karistuseks mõista rahatrahv

kuni 100 trahviühikut või arest. Alates 01.01.2015. a muutus KarS § 262 kahelõikeliseks, sätestades teises lõikes juriidilise isiku vastutuse. Muus osas KarS § 262 sisu ei muutunud, sh jäid samaks ka karistusraamid.

Z.G-le mõisteti karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on Z.G-le mõistnud karistuse alla sanktsiooni keskmise määra,

s.o ¼ osas. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses välja toonud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka kohus. Samuti puuduvad andmed,

et Z.G oleks varem väärteokorras karistatud. Kohtu hinnangul on kohtuvälise

menetleja poolt mõistetud karistus kooskõlas KarS § 56 lõikes 1 ettenähtud karistuse kohaldamise alustega, vastab Z.G süü suurusele ning selle muutmiseks ei ole alust.

9 Eeltoodu alusel leiab kohus, et Z.G-le Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.01.2015. a otsusega väärteoasjas nr 2780,14,005286 KarS § 262 järgi mõistetud karistus 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, tuleb jätta muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingeri Tamm kohtunik