1-14-9423/40 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-14-9423

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

2. juunil 2015 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-14-9423 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Svetlana Hamaza , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne D.U tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 02.06.2015 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu D.U, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras:

Jätta D.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päev ast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 21.05.2015 Viru Maakohtule materja kinnipeetava lid D.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

D.U tunnistati süüdi KarS §

Viru Maakohtu 06.02.2015 kohtuotsusega

199 lg 2 p 7,8,9 ja KarS

5 lg 2 kohaldamisega karistati vangistusega 1 aasta 11 kuud 27 § 6 , § 68 lg 1 päeva. Karistuse kandmise algus 13.05.2014 09.05.2016. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.05.2015.

Kinnipidamisasutusest D.U sest nähtub, et kohta koostatud iseloomustu

kinnipeetaval ei ole kehtiva distsiplinaarkaristusi. id Ennetähtaegse vabanemise korral soovib

elama asuda isa juurde xxx. Tegemist on 2-toalise ga korteriga, kus puudub , ahikütte

pesemisvõimalus ja on ühiskasutuses Individuaalne täitmiskava on koostatud alles veeklosett .

20.04.2015, mistõttu planeeritud tegevusi ei ole veel jõutud läbi viia. Süüdimõistetu on omandanud põhihariduse Süüdimõistetul xxx. Riigikeele tase B1. xxx, vabaduses sai xxx.

Viimased viis aastat oli töötu, enne seda töötas viis aastat ehitusel ja kaheksa aastat metsatöödel metsaveotraktoriga. Viimane töökoht oli aednikuna. Täitise andmetel on võlgnevusi ca 3250 eurot,

2(4) millele lisanduvad kohtutäituri kulud. Isik suhtleb isaga tihti, endise elukaaslase ja lastega harva.

Enne vangistust suhtles ja elas koos inimestega, kellega pani koos kuritegusid toime. Süüdimõistetu on rikkunud katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vangla meditsiiniosakond on diagnoosinud narkosõltuvuse. Kinnipeetaval on diagnoositud xxx, kuid erikohtlemist ei vaja. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 5 Uue vägivaldse

8 %.

kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 0%. Viru Vangla toetab D.U ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetul lähedastest isa, kes on nõus poega võimaluste piires toetama. Isa sõnul on süüdimõistetul kolm alaealist last, kuid kelle kasvatamises süüdimõistetu ei osale. Süüdimõistetu suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega koos pani ta toime süstemaatilisi kuritegusid. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise, rahuldavas seisukorras, ahiküttega korteriga. Korter kuulub kinnipeetava isale. Elamispinnal puuduvad pesemisvõimalused, wc on ühiskasutuses. Isikule ei ole vabanemisel töökohta garanteeritud.

Kriminaalhooldaja märgib, et varasem kriminaalhooldus lõppes tähtajaliselt, kuid isik rikkus lisakohustuse, alkoholi tarvitamise keeldu ja katseaega pikendati. Riskikäitumist vabaduses suurendab sõltuvusainete kuritarvitamine.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, nõustun eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt

18.05.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei seisa vastu Viru

Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav D.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses to

odud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta.

D.U selgitas, et ta tahaks juba oma pere juurde ja ei hakkaks enam narkootilisi aineid tarvitama.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalik D.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega ku arvamust, leiab, et

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine . põhjendatud

KarS § 76 lg atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

4 alusel, k

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumist kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepan emisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on omandanud põhihariduse . Viimased viis aastat enne vangistust oli töötu, xxx

enne seda töötas viis aastat ehitusel ja kaheksa aastat metsatöödel metsaveotraktoriga. Vangla iseloomustuse kohaselt oli viimane töökoht aednikuna.

Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud üheksa korda (kehtivaid kriminaalkaristusi on kaks), vanglakaristust kannab teist korda. Varem on isikut karistatud varguse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, mis on toime pandud grupi poolt, mis on toime pandud sissetungimisega, mis on toime pandud süstemaatiliselt; alaealise kaasatõmbamise eest kuritegevusele; omavoli eest; orsõiduki juhi moot

3(4)

poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest. Isik on viibinud viiel korral kriminaalhooldusel. , mis on Käesoleval hetkel kannab isik karistust süstemaatilise varguse eest toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 29-33) nähtub, et isik pani toime paljuepisoodilisi varguseid. Sealjuures pani ta toime varguseid väga eriilmelistest kohtadest, varastades jalgratta spordihalli jalgrattahoidlast, jalgratta linnastaadioni jalgrattahoidlast, püüdis varastada viljakuivatist elektrimootoreid, RMK puupalke, toidupoest olmetarbeid, ehituspoest tööriistu. Väärteokorras on süüdimõistetu karistatud kokku vaid väärteokaristusi on 9-l korral, kehti 5: Liiklusseaduse alusel 3-l korral; 1- ) l korral KarS § 218 lg 1 alusel (väheväärtusliku asja vargus . 1- . l korral ühistranspordiseaduse alusel

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine käitumi sarnane varasemale sele, kuriteod on liigiti jäänud samaks ja raskusaste pole muutunud. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine.

Kohus leiab, et isiku varasemad karistuse d ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Isik on järjepidevalt toime pannud varguseid. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus täitnud eesmärki, kuna ta pole neist Kohus on endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Samas tuleb positiivseks lugeda, e isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused t .

Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel

(RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinni kule pidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isi distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju.

Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Kohus peab samas vajalikuks märkida, et ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalus enda isikut tõendada kinnipidamisõiendiga, mistõttu dokumentide puudumine ei ole takistuseks isiku ennetähtaegsel vabanemisel.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on

2- kuulub kinnipeetava isale. Korteris p toalise, ahiküttega korteriga, uudub pesemisvõimalus ja

veeklosett

on ühiskasutuses. Isikule puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Isiku suhtlusvõrgustiku moodustab peaasjalikult isa, endise abikaasa ja lastega suheldakse harva. Tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid.

Arvestades poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik süüdimõistetu varastas süstemaatiliselt

erinevatest kohtadest eriliigilisi esemeid, sh puitu, mootoreid, olmetarbeid), korduvaid karistusi (isik on kokku al korral kriminaalkorras karistatud, enamjaolt varguste eest, kuid ka alaealise üheks

kaasatõmbamise eest kuritegevusele, omavoli eest ning mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest; väärteokorras karistatud kokku 9-l korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt, korduvalt süüdimõistetu, kellel on määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et talle on korduvalt asendatud reaalne vangistus tingimusliku karistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Viru Vangla iseloomustusest

4(4)

nähtub, et isikul on välja kujunenud kriminaalne eluviis, mida järjepidev iseloomustab varguste

toimepanemine sissetungimisega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises.

Kinnipeetav 09.05.2016 miseks on veel natuk aasta, mis on a karistusaeg lõpeb , ärakand e alla ühe

piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Puuduvad andmed, et isikul oleks kindel töökoht, kuid isikul on olulises mahus täitmata nõudeid. Vangistuse lõpuni jääva aja jooksul oleks süüdimõistetul võimalus asuda tööle majandustöödel ja vähendada tema vastu esitatud nõudeid. Lisaks nähtub vangla esi võrgustik tatud iseloomustusest, et isiku suhtlus koosneb peale isa paljuski

kriminaalse mõtteviisiga isikutest, mida kohtu hinnangul võib pidada üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hinda positiivselt, et süüdimõistetu käitumine vanglas on hea, tal on kindel vabanemisjärgne elukoht ja lähedase toetud ning peab seda kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav . Isik, ega kaalu üles kõiki teisi asjaolusid, mis tema käitumist iseloomustavad kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldustele, le tingimisi ilmestab see asjaolu, et isik ei võta tal mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt.

Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

D.U

kohtuotsustega mõistetud temale Viru Maakohtu Viru Maakohtu 06.02.2015 vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik