3-15-1377/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-15-1377, 3-15-1378

Määruse kuupäev

1. juuni 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlused Sharanjit Singh’i ja

Partap Singh’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks

Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse

Istungil osalenud isikud

Politsei- ja Piirivalveameti esindaja – Eero Mango

Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XX, (sündinud

XXXX, Indias)

Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – X X (sündinud XXXX

Indias)

Juures olid istungisekretär Vilve Raud ja tõlk Deepak

Ahmluwalia

Resolutsioon

Anda luba XX’i ja X X’i paigutamiseks Politsei- ja

Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse alates 1. juunist

2015 kuni nende väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid

mitte

kauemaks

kui

kaheks

kuuks.

Kuni

kinnipidamiskeskusesse

transportimiseni

paigutada

isikud arestimajja.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul, määruse kättetoimetamisest arvates

Asjaolud

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuur esitas 1. juunil 2015 Tartu Halduskohtule

taotlused XX’i ja X X’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema

väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

2. Piirivalvurid tabasid 31. mail 2015 kell 16.51 Võru maakonnas Meremäe vallas Jaanimäe küla

Kõomäe talus kaks meessoost isikut, kellel puudusid dokumendid. Isikute enda sõnade kohaselt

on nad XXXX. ja XXXX. aastal sündinud India Vabariigi kodanikud. Piirivalvurid hinnangul

esines alus arvata, et tegu on ebaseaduslikult ajutise kontrolljoone ületanud isikutega, mistõttu

isikud PPA ametiruumidesse.

Ajavahemikul kella 17.15-st kuni 18.58-ni kontrolliti teenistuskoeraga VPT312-VPT302

vaheline ala, kuid ajutise kontrolljoone ületusele viitavaid jälgi leida ei õnnestunud, kuna

ilmastiku olud kehvenesid.

3. Edasise uurimise käigus nimetas üks isikutest ennast India Vabariigi kodanikuks XX’iks,

sündinud XXXX, Indias, abielus, kaks tütart, 7-klassiline haridus, emakeeleks on punjabi keel,

eukoht XXXX. Kodumaal töötas põlluharijana talus.

Teine kinnipeetud isik nimetas ennast India Vabariigi kodanikuks X X’iks, sündinud XXXX,

Indias, abielus, kaks tütart, 10-klassiline haridus, emakeeleks punjabi keel, räägib algtasemel

inglise keelt, elukoht XXXX, India. Isik töötas kodumaal lüpsjana.

Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 31. mail 2015 enne kella 16.45, seni tuvastamata

ajavahemikus ületasid XX ja XX grupis ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa

Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont suunaga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Võru

maakonnas, Meremäe vallas, Võmmorski küla, Vene Föderatsiooni piiritähiste nr 305 ja 307

vahelisel alal suunaga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Sellise nende poolse tegevusega

panid isikud toime grupiviisilise ebaseadusliku ajutise kontrolljoone ületuse, milles ilmnevad

karistusseadustiku (KarS) järgi § 258 p 2 kvalifitseeritava kuriteo tunnused s.o Eesti Vabariigi

riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine, kui see on toime pandud grupi poolt.

4. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja

Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja

Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused.

XX’i ja XX’i on välismaalased ja neil puudus seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja

puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks.

Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 15 lg 2 p

1 ja 3 ning 19 lg 1 alusel peeti XX ja XX 31. mail 2015 kell 16:51 kuni 48-tunniks kinni. 1.

juunil 2015 võeti XX ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ning vormistati ettekirjutus Eestist

lahkumiseks nr 1032267553 ja kohaldati sissesõidukeeld viieks aastaks isiku lahkumiskohustuse

täitmise päevast alates. Samal kuupäeval võeti XX ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ning

vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1032267560 ja kohaldati sissesõidukeeld viieks

aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. VSS § 14 lg 1 kohaselt saadetakse

välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. VSS § 18 lg 1

kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.

5. XX selgitas tõlgi vahendusel, et lahkus Indiast 16. aprillil 2015 lennukiga marsruudil Delhi-

Moskva. Reisi lõppeesmärgiks oli jõuda Saksamaale, et seal töö leida. Passi, viisa ja lennupiletid

muretses India poolne agent, mille eest pidi maksma 250 00 ruupiat. Indiast Venemaale lendas

isikuga kaasa ka agent, kellega koos ööbiti Venemaal erinevates hotellides. Venemaal liitus uus

agent. Isik seletas, et dokumendid jäid agendi sugulase kätte, kes väidetavalt toimetas need

kusagile, et saada passi Schengeni viisa. Agent väitis, et Saksamaale saab sõita peale lennuki ka

bussi või rongiga ja paar päeva tagasi sõitis isik koos agendi ja praeguse teekaaslasega taksoga

bussijaama. Bussiga sõideti edasi ühte linna, ööbiti seal ühe öö ja siis jälle edasi järgmisesse

linna. XX selgituste kohaselt pandi ta lõpuks koos kaaslasega metsa äärde maha. Kolmekesi koos

agendiga suunduti metsa, kus liiguti umbes 6-7 tundi, teejuhiks oli agent, kes kasutas

orienteerumiseks tahvelarvutit. Agent tegi telefonikõne ja seejärel käskis XX’il ja tema kaaslasel

liikuda umbes kaks tundi käega näidatud suunas, peale mida pidid nad välja jõudma ühele teele,

kus pakistani kodanik pidi nad peale võtma ja autoga Leetu toimetama. Leedus pidi ootama agent

koos dokumentidega ja sealt oleks pidanud liikuma bussiga Poola Vabariiki, seejärel rongiga

Saksamaale. XX jõudis koos kaaslasega asfaltteeni ja ühe majani, kus otsustas juua küsida ja

uurida palju maksab taksosõit lähimasse linna.

6. XX selgitas tõlgi vahendusel, et lahkus Indiast umbes 6 kuud tagasi, sooviga sõita Saksamaale

tööle. Indias maksis Jivan Singh´ile, kes oli ka ühtlasi isikule agendiks, 1000000 ruupiat reisi

korraldamise eest, algul 500000 ruupiat sissemakseks ning kui sõitu alustati maksis veel 500000

ruupiat. Sõit pidi sisaldama viisasid, töölubasid ja kogu reisi kulutusi kuni Saksamaani.

XX ei mäleta, millal täpselt sõitu alustas. Reisi alustati New Delhi lennujaamast, kust lendas koos

agendiga Moskvasse. Seal elas XX kokku kahes korteris (asukohta ei tea). Esimeses korteris elas

koos temaga vähemalt 9-10 inimest, kes kõik olid pärit Sri Lankalt või Indiast. Selles korteris

elas vähemalt neli kuud. Korteris isikud vahetusid selle aja jooksul mitu korda. Mingil hetkel

teatas agent Jivan Singh, et sellest korterist tuleb lahkuda ja toimetas XX teise korterisse. Ka

selles korteris oli 9-10 inimest, kuid seal vahetusid isikud tihedamini. Elutingimused olid

mõlemas korteris normaalsed. Söögiks vajamineva tooraine tõi agent kohale, söögi valmistas

isik. Pesemisega probleeme ei olnud. Korterist väljas ei tohtinud käia, sest kui seal oleks midagi

juhtunud ei suutvat agent enam aidata.

Päev tagasi alustati sõitu neljakesi Moskvast piirile. XX märkis, et temaga oli kaasas Jivan, XX

ja autojuht. Sõit kestis 13-14 tundi. Autos olnud isikud autojuhiga ei suhelnud, suhtlesid vaid

Jivan ja juht, kes rääkisid arusaamatus keeles. Sõidu ajal tehti kolm peatust – kaks peatust

tankimiseks ja üks tee joomiseks. Millistest linnadest läbi sõideti või kuhu jõuti isik ei tea. XX

märkis, et auto sõitis piirile nii lähedale, et sinna jäi kõndida alla kilomeetri. Autost väljusid kõik

peale autojuhi. XX’ile joonistati peopesale kaart ja neile XX’iga näidati suund kätte. Isikutel

kästi liikuda näidatud suunas. Jivan teatas, et liikuge näidatud suunas ja küll ma teid ülesse leian.

Isikud kõndisid umbes 5-6 tundi, misjärel jõuti lõpuks välja maanteele, mida mööda asuti edasi

liikuma. Peale mõningast kõndimist nägd maja, kust otsustasime juua küsida. Majani jõudes

küsisime vett ja taksot, tüdruk kes seal oli helistas meie juuresolekul. Mõne hetke möödudes

saabus, aga politsei kes nad kinni pidas.

XX selgitas, et tema eesmärk on välja jõuda Saksamaale, kus soovis tööd leida lüpsjana võis siis

muu lihttöölisena. Isik selgitas veel, et ta muutis enne Indiast lahkumist oma välimust, ajades

maha habeme ja juuksed. Isik selgitas, et muutuse tegi selle pärast, et vähem silma jääda. Kui

isiku käest küsiti kui vana ta on ei osanud isik täpset vanust öelda, öeldes, et on umbes 36 aastane

või siis vanusevahes 32-36.

7. PPA osutab, et XX’i ja XX’i ei olnud koheselt võimalik saata tagasi Venemaa Föderatsiooni,

sest vene pool ebaseadusliku piiriületust Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki ei ole tunnistanud.

Samuti ei ole suudetud Eesti piirivalve poolt üles leida piiriületusele viitavaid jälgi ka Eesti

Vabariigi poolel. Tagasipöördumiseks kodumaale puuduvad XX’il ja XX’il reisidokumendid,

isikud on tuvastatud endi sõnade kohaselt. Lennureisi jaoks vajalikud dokumendid ning nende

hankimine ja lennureisi korraldamine võtab rohkem aega kui 48 tundi. Seega ei ole PPA-l

võimalik XX’i ja XX’i väljasaatmist lõpuni viia 48 tunni jooksul kinnipidamisest alates.

VSS § 10 lg 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole käesoleval juhul piisavad muuhulgas, kuna

XX’il ja XX’il puudub Eestis igasugune teadaolev viibimiskoht või seos Eestiga, samuti

puuduvad neil Eestis lähedased või lähisugulased. Järelevalvemeetmed saavad asendada

kinnipidamiskeskusesse paigutamist eelkõige siis, kui väljasaadetav on Eestis mõnda aega

elanud isik.

8. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks ning puudub

põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks. VSS § 68 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise

oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti Vabariigi ebaseadusliku ületamise tõttu ning

ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, XX

ja XX ületasid grupis ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise

kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. XX ja X X on välismaalased ja

neil puudus seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja puudub seaduslik alus Eestis

viibimiseks. Isikute sihtriigiks oli Saksamaa Liitvabariik, kus lootsid leida tööd. PPA hinnangul

järeldub eeltoodust, et XX ja XX vabaduses viibides ei ole välistatud, et isikud põgenevad Eesti

Vabariigist Saksamaa Liitvabariiki, lisaks on isikud jätkuvalt seisukohal, et soovivad minna edasi

tööle Saksamaale.

XX’id ja XX’id ei ole võimalik koheselt saata tagasi kodakondsusjärgsesse riiki ja neid ei ole

õnnestunud ka saata tagasi Venemaa Föderatsiooni, kust nad Eestisse saabusid. PPA osutab, et

XX ja XX on käesoleval hetkel kriminaalmenetluse raames kahtlustatavateks.

XX ja XX on väljasaadetavad ja PPA-l ei ole alust pidada nende isikute väljasaatmist

perspektiivituks. PPA kinnipidamiskeskuses viibimise ajal vormistatakse isikutele kehtivad

reisidokumendid ning muretsetakse lennupiletid ja korraldatakse väljasaatmiseks ka ülejäänud

vajalikud toimingud.

PPA seisukohal, et XX ja XX paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse, kuni nende

väljasaatmiseni Eesti Vabariigist India Vabariiki on proportsionaalne meede.

9. Arvestades asjaolu, et XX’i ja X X’i väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul,

palub PPA vastavalt VSS § 23 lg 1 anda luba paigutada XX’i ja XX’i kinnipidamiskeskusesse

kuni nende Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

10. 1. juunil 2015 toimunud kohtuistungil märkis XX, et tahtis jõuda Saksamaale. Eesti Vabariiki

ei tulnud seaduslikult, kuna usaldas agenti, kelle kätte ta andis passi ja raha. Isik, ei olnud teadlik,

et lahkus Venemaalt ja saabus Eesti Vabariiki. Talle oli teada, et kui kõnnib edasi 7-8 km, siis

seal tullakse vastu, kust minnakse edasi Leetu ja sealt Poolasse ja edasi Saksamaale. Eestis ei

tunne kedagi, ei ole kohta, kus ööbida. Isik märkis, et kui peaks vabadusse pääsema, siis otsiks

tööd, teeniks raha ja läheks Indiasse.

XX märkis 1. juunil 2015 toimunud kohtuistungil, et sattus Eestisse, kuna soovis minna

Saksamaale tööle. Maksis, et saada Saksmaa tööviisa, seejärel toodi Vene piirini, kus teda peteti

ning anti valida, kas ületab piiri või jääb kogu rahast ilma. Isik selgitas, et piiripunktist ei läinud

läbi, kuna oli raha juba ära maksnud ning kuulas agenti, kes lubas tulla teisele pool vastu. Agent

andis suuna kätte, kust agent pidi peale võtma ja viima läbi Poola Saksamaale. Isik ei teadnud,

kuhu riiki sisenesid. Selle sai teada siis, kui läksid ühe maja juurde vett küsima. Isik märgib, et

ei põgeneks, tal oleks hea meel, kui antaks aastane tööluba, et saaks siin tööd teha. Eestis ei ole

tuttavaid ega võimalust ööbimiseks.

Kohtu seisukoht

11. Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis

ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise

Eestis viibimise seaduslikud alused.

Kuna XX’il ja XX’il puuduvad Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa, siis puudub

tal ka Eestis viibimiseks õiguslik alus.

Arvestades asjaolu, et XX’i ja XX’i väljasaatmist nende kodakondsusjärgsesse riiki ei ole

võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, palub Lõuna Prefektuur vastavalt VSS § 23 lg 1 anda luba

XX’i ja XX’i paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks

kuuks.

12. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub

seisukohale, et taotlus kuulub rahuldamisele.

VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase

kinnipidamisest arvates. Toimiku materjalidest nähtuvalt peeti 31. mail 2015 48-tunniks kinni

XX ja X X. 1. juunil 2015 on XX’i suhtes tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1032267553

ning XX’i suhtes tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1032267560. Lahkumisettekirjutused

on koheselt sundtäidetavad. Seega on XX ja XX väljasaadetavad.

13. VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja

lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja

Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 11 sätestab, et

halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse

kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud

põhimõtted.

14. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alusel,

kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine

peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal

üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast

võib kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga

lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase

põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist

viibib.

Toimiku materjalidest nähtuvalt viibivad XX ja XX Eestis seadusliku aluseta. VMS § 43 lõike 1

kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus, mis

eeltoodud isikutel puudub. Kohus leiab, et kuna XX’il ja XX’il puuduvad reisidokumendid, siis

ei ole 48 tunni jooksul võimalik korraldada nende kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saatmist,

sest dokumentide vormistamine ja reisi korraldamine võtab enam aega. Ka isikute väljasaatmist

Vene Föderatsiooni ei ole ettenähtud tähtaja jooksul võimalik korraldada, kuna vene võimud ei

tunnista XX ja XX piiriületamist ja seega ka kohustust isikud tagasi võtta. Seetõttu on

põhjendatud paigutada isikud kinnipidamiskeskusesse. XX ja XX kinnipidamine on õigustatud

väljasaatmisdokumentide vormistamiseks.

Asjas esineb ka VSS § 15 lg 2 punktis 1 sätestatud kinnipidamise alus ehk välismaalase

põgenemise oht, kuna kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas siis, kui

välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud

luba või õigust Eestis viibida. Käesolevates asjades ei ole vaidlust, et XX ja XX lahkusid Indiast

eesmärgiga jõuda Saksamaale, kus leida tööd. Arvestades VSS § 68 p-s 8 nimetatud asjaolude

esinemist, isikute kavatsust reisida Saksamaale ning elu- ja töökoha, samuti muude sidemete

puudumist Eestis, tuleb XX ja XX põgenemise ohtu pidada võimalikuks.

Seega nõustub kohus PPA-ga, et käesolevaks ajaks on selge, et XX’i ja XX’i väljasaatmist ei ole

võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul ning esineb nimetatud isikute põgenemise oht VSS mõttes.

Kohtu hinnangul on seetõttu XX’i ja XX’i paigutamine kinnipidamiskeskusse arvestades PPA

toodud argumente põhjendatud, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise. VSS § 10 lõikes 2

sätestatud järelevalvemeetmed ei oleks käesoleval juhul piisavad muuhulgas seetõttu, et isikutel

puudub Eestis igasugune viibimiskoht. Kuigi asjaolu, et XX’il ja XX’il ei oleks Eestis kuhugi

minna, ei saa olla neilt vabaduse võtmise aluseks, takistaks see ilmselgelt järelevalvemeetmete

kohaldamist, kuna VSS § 10 lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmed on oma iseloomult valdavalt

niisugused, mis eeldavad püsiva elukoha olemasolu Eestis.

Kohus peab XX’i ja XX’i väljasaatmist võimalikuks, kuna isikud on senimaani teinud PPA-ga

koostööd. XX’i ja XX’i paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kuna

puuduvad muud võimalused nende üle efektiivse järelevalve teostamiseks. Aktiivse koostööga

PPA-ga isiku väljasaatmise teostamiseks saavad isikud ise lühendada kinnipidamiskeskuses

viibimise aega. Seega on kohus seisukohal, et VSS § 23 lõikes 1 sätestatud eeldused on täidetud.

15. Arvestades eeltoodut ja juhindudes HKMS § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1 rahuldab kohus PPA

Lõuna Prefektuuri taotluse ja annab loa XX’i ja XX’i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

alates 1. juunist 2015, kuid mitte kauemaks, kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik