4-15-1550/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-15-1550

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

1. juuni 2015.a, kell 16.00, Võru kohtumaja

Väärteoasja nr

4-15-1550

Kohtunik

Heiki Kolk

Sekretär

Kerli Mikson

Väärteoasi Henri Provotorovi kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna patrullitalituse 06.03.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2860,15,000292.

Kaebuse esitaja Henri Provotorov (isikukood 39601296514; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, Kreutzwaldi Gümnaasuimi õpilane, e-post henriprovo@gmil.com).

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur

Kohtuistungi toimumise

25.05.2015.a, kell 10.00 aeg ja osalejad

menetlusalune isik Henri Provotorov kohtuvälise menetleja esindaja Tarmo Tammesoo RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132-135, kohus o t s u s t a s :

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna patrullitalituse 06.03.2015.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2860,15,000292 ja lõpetada menetlus Henri Provotorovi väärteoasjas liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord VTMS § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

2 (6) VTMS § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VTMS § 156 lg 1, VTMS § 135 lg 4 p 3, lg 5, VTMS § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul, kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobumise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna patrullitalituse 06.03.2015.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2860,15,000292 määrati Henri Provotorovile karistuseks Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60 eurot. Väärteo kirjelduse kohaselt Henri Provotorov 06.03.2015.a kella 15.46 ajal Võru maakonnas Võru linnas F. R. Kreutzwaldi tn juhtis mootorsõidukit M. B. xxxxxx reg.nr xxxxxx ja ei olnud kinnitatud turvavööga. Sellise tegevusega rikkus Henri Provotorov Liiklusseaduse § 33 lg 3 sätet, mis on kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi.

2. Henri Provotorov esitas 09.03.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kaebuse, milles soovib rahatrahvi vähendamist, kuna on gümnaasiumi õpilane ega oma sissetulekut. On rikkumisest aru saanud ja kahetseb tehtut. Palub arvestada karistust kergendava asjaoluna varasemate õigusrikkumiste puudumist. Kohtuistungil osaleda ei soovi.

3. Kohtuväline menetleja on kirjalikus vastuses seisukohal, et Henri Provotorovile LS § 33 lg

3 nõuete rikkumise eest LS § 239 lg 1 alusel määratud rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata. Henri Provotorovile määratud karistus jääb sanktsioonis ette nähtud maksimaalsest rahatrahvist alla keskmise sanktsioonimäära.

3.1 Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli Henri Provotorov nõus kiirmenetlusega ning on kinnitanud seda oma allkirjaga. Henri Provotorovi allkiri on ka kohas, kus ta kinnitab, et talle on tutvustatud Väärteomenetluse seadustiku § 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi ning selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Väärteomenetluse seadustik § 19 õigusi ja kohustusi oli Henri Provotorovile ette lugenud ka Raul Sikkuga koos patrullis olnud välijuht Taisto Paju ning Henri Provotorovil ei olnud mingeid taotlusi õiguste koha pealt.

3.2 Raul Sikk ja Taisto Paju väidavad, et nägid rikkumist hästi, sest nende patrullauto sõidukiirus ei olnud suur. Henri Provotorovil oli seljas punast värvi riietus, mille järgi oli hea tuvastada, et juhil puudus turvavöö. Seda, et Henri Provotorov juhtis mootorsõidukit olles nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata tunnistab ta ka ise ning kahetseb juhtunut. Samuti avaldas Henri Provotorov, et soovib rahatrahvi maksta osade kaupa. Seda talle ka võimaldati. Vaadates kiirmenetluse otsuse protokolli, on näha, et otsuse tegemisel on arvestatud süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning määratud rahatrahv on sanktsioonis ette nähtud maksimaalsest rahatrahvist alla keskmise määra.

3 (6)

3.3 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et turvavöö eesmärk sõidukis on juhi ja kaasliiklejate ohutuse suurendamine. Kuna liiklusõnnetused toimuvad ka väikestel kiirustel, siis peab turvavöö olema alati kinnitatud ning isegi siis, kui liigutakse väikeseid vahemaid, sest ega õnnetus ei hüüa tulles. Euroopa komisjoni soovituse kohaselt on turvavarustuse mittekasutamine, mootorsõiduki joobes juhtimine ja lubatud sõidukiiruse ületamine kolm kõige rängemat liiklusnõuete eiramist, mille tõttu hukkub Euroopa Liidus igal aastal ca 40 000 liiklejat. Politseiamet on pöördunud meediasse, kus teatas, et politsei on karmistanud selliste liiklusalaste rikkumiste karistusi, mille tagajärjel põhiliselt liiklusõnnetused toimuvad. Sellisteks rikkumisteks on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine, turvavarustuse mittenõuetekohane kasutamine, sõidukiiruse ületamine ja kergliiklejate rikkumised.

3.4 Politsei-ja Piirivalveamet taotleb, et kohtuistungile tuleb kutsuda vahetult väärteo tehiolusid tajunud ning kiirmenetluse otsuse koostanud politseiametnik Raul Sikk, sest tema saab anda tunnistajana ütlusi tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Politsei-ja Piirivalveamet ei ole nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

5. Väärteo kirjelduse kohaselt Henri Provotorov 06.03.2015.a kella 15.46 ajal Võru maakonnas Võru linnas F. R. Kreutzwaldi tänavas juhtis mootorsõidukit M. B. reg.nr xxxxxx ja ei olnud kinnitatud turvavööga. Kohtuvälise menetleja poolt on antud väärteoasjas kohaldatud kiirmenetlust. VTMS § 55 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

6. Esmalt kontrollib kohus, kas kohtuvälisel menetlejal oli alust kohaldada kiirmenetlust, st kas väärteo toimepanemise asjaolud olid selged.

6.1 Tunnistaja Raul Sikk (politseiametnik) ütluste kohaselt teostas 03.03.2015.a koos Taisto Pajuga Võru linnas Jaama tn ja Kraavi tn vahel liiklusjärelevalvet. Soo tn ristmikul tahtis vasakpööret sooritada Mercedese juht. Oli näha, et juhil ei olnud peal turvavööd. Turvavöö rippus kõrval. Ei olnud kohe võimalik autole järele sõita. Taisto Paju sõitis üle Kraavi tänava autole vastu, auto sõitis xxxxxxxxxx juurde ja sealsamas peatasid auto kinni. Juhile selgitati, et ta juhtis ilma turvavööta autot ja kutsusid isiku politseisõidukisse, et kontrollida isikut ja rikkumisi. Isik ütles, et tuli metsast jooksmast, keha oli higine ja ei tahtnud seepärast vööd peale panna, kahetses oma tegu. Koostas isikule kiirmenetluse otsuse. Tunnistaja Taisto Paju (politseiametnik) andis ütlusi, mille kohaselt kevadel, võis olla 03.03.2015.a teostasid patrulli Võru linnas, liikusid mööda Kreutzwaldi tn Kubja poolt linna poole. Soo tn ristmiku juurest tuli vastu Mercedes, mille juhil oli turvavöö kinnitamata. Mercedes asus ootama vasakpöörde võimalust. Kuna kohe ei olnud võimalik liikluses seisma jääda, et otsa ringi keerata, siis sõitsid ümber Soo tn koolimaja. Kohale jõudes oli isik juba Soo tn alguses, sõitsid autole kõrvale. Kutsusid isiku enda sõidukisse, et asjaolud selgeks teha. Isik tunnistas, et turvavöö oli kinnitamata, kuna käis jooksmas ja riided olid higised, ei tahtnud turvavööd märgade riiete peale panna. Raul Sikk asus koostama kiirmenetluse otsust.

4 (6) Menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt tol hetkel, kui autot juhtis ja politsei vastu sõitis, ei olnud turvavööd peal. Tunnistas seda. Tuli jooksmast, keeras ära, tahtis koju sõita, kodu oli 100 meetri kaugusel. Vaatas, et politsei tuli vastu. Kui politsei möödus, pani turvavöö peale. Politsei tuli järele, vilkureid ega midagi tööle ei pannud. Sõitis koju ja parkis auto ära, hakkas välja tulema ja vaatas, et politsei peatus tema kõrval. Kutsuti autosse, tegi nii nagu öeldi, kirjutas allkirja sinna, kuhu näidati. Siis määrati trahv.

6.2 Nii tunnistajate kui ka menetlusaluse isiku ütluste kohaselt juhtis Henri Provotorov märtsikuus 2015.a Võru maakonnas Võru linnas F. R. Kreutzwaldi tänavas mootorsõidukit M.

B. ja ei olnud kinnitatud turvavööga. Seega on kohtu hinnangul väärteo toimepanemise asjaolud selged.

7. Järgnevalt kontrollib kohus, kas menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud VTMS §-s 19 ja milline toiming peab eelnema kiirmenetluse kohaldamisele.

7.1 Kohtuvälise menetleja poolt kohtule edastatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et sellel puudub Henri Provotorovi allkiri talle VTMS §-s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste selgitamise kohta (väärteotoimiku lk 2 pöördel). Tunnistaja Raul Sikk ütluste kohaselt koostas tema kiirmenetluse otsuse. Enne menetluse alustamist tutvustas isikule õigusi ja kohustusi, lasi lugeda kiirmenetluse otsuse tagant õigusi ja kohustusi, Taisto Paju vist isegi selgitas isikule suusõnaliselt õigusi ja kohustusi. Kui õigused ja kohustused oli ära tutvustanud, lasi allkirjad alla panna. Tema meelest pani isik kollasele poolele allkirja, aga ei kontrollinud, kas sinisele lehele ka pani. Isik pani sinna allkirja, kus on koht, et ta on tutvunud õiguste ja kohustustega. Ja isik omakäeliselt kirjutas seletuse rikkumise kohta. Palus isikul õigused ja kohustused läbi lugeda, aga ei kontrollinud, kas isik pani sinisele poolele allkirja, aga eespool on koht, kus on kirjas, et on tutvunud õiguste ja kohustustega, sinna on isik pannud allkirja. Tunnistaja Taisto Paju andis ütlusi, mille kohaselt koostas kiirmenetluse otsuse Raul Sikk. Kiirmenetluse otsuse põhjal tutvustas suuliselt aga tema ise menetlusalusele isikule õigusi ja kohustusi. Näitas ette, kuhu isikul tuleb allkiri panna. Selles ei veendunud, kas isik need oleks sinna pannud. Isik andis ühel hetkel materjali ette tagasi. Kuna tema ei koostanud kiirmenetluse otsust, siis ei hakanud ise veenduma, kas isik pani kõik allkirjad. Sõrmega need kohad näitas isikule ette. Menetlusalune isik andis istungil ütlusi, mille kohaselt luges läbi selle, mis ette näidati ning sinna pani allkirja ka. Oleks alla kirjutanud, kui oleks näidatud, et siia kirjuta alla. Ei mäleta, kas tutvustati õigusi ja kohustusi, samuti ei mäleta, et oleks lugenud õiguste ja kohustuste kohta. Kui allkirja õiguste ja kohustuste all ei ole, ju siis ei näidatud talle neid.

7.2 Riigikohtu 02.05.2007.a otsuse nr 3-1-1-6-07 p 6 kohaselt on menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine ausa menetluse üks eeldusi. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Õiguste selgitamine süüteomenetluses tähendab esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule ning õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Üldjuhul tuleb õigusteja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Tunnistajate ütluste kohaselt tutvustati menetlusalusele isikule õigusi ja kohustusi nii kirjalikult kui ka suuliselt, kuid menetlusaluse isiku ütluste kohaselt luges ta kiirmenetluse otsuses läbi selle, mis talle ette näidati ning kirjutas sinna alla, kuhu näidati. Kui allkirja õiguste ja kohustuste all ei ole, siis ei näidatud talle neid.

5 (6) Kuna kiirmenetluse otsuse pöördel, kus on õiguste ja kohustuste tekst, puudub Henri Provotorovi allkiri ning tema enda ütluste kohaselt kirjutas ta alla sinna, mis kohad talle ette näidati, ei saa käesolevas asjas lõplikult tuvastada, kas menetlusalusele isikule kiirmenetlust kohaldades selgitati VTMS §-s 19 sätestatut. Süüteomenetluse üldpõhimõtte kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Menetlusaluse isiku allkirja puudumist menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste all tuleb tõlgendada selliselt, et õigusi ja kohustusi Henri Provotorovile ei tutvustatud ning seega puudus seaduses sätestatud eeldus kiirmenetluse läbiviimiseks.

8. Kohus märgib, et kiirmenetluse otsuses (väärteotoimiku lk 2) lahtrisse „allkirjad“ on märgitud järgmine sõnastus: „Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Olen teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust“. Tunnistaja Raul Sikk ütluste kohaselt on kiirmenetluse otsuses eelpool toodud lause kirjas seetõttu, et see on nii koostatud. Inimene peab ikka selgitama oma tegu. Isikul on õigus anda ütlusi. Tunnistaja Taisto Paju ütluste kohaselt tuleneb menetlusaluse isiku kohustus anda ütlusi väärteomenetluse seadustikust. Äkki õigus siiski, mitte kohustus. Kohustus ja õigus on erinevad.

8.1 Kohus peab vajalikuks viidata asjaolule, et süüteomenetluses ei ole isiku kohustuseks anda ütlusi enda vastu, seda mitte ka väärteo kiirmenetluses. VTMS § 19 lg 4 p 1-2 sätestab menetlusaluse isiku kohustused, milleks on kohustus menetleja kutsel ilmuda, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud ning kohustus täita menetleja seaduslikke korraldusi. VTMS § 19 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi. Seega tulenevalt VTMS § 19 lg 1 p-st 4 ei ole menetlusalusel isikul kohustust ütlusi anda. Nimetatud sõnastuse kasutamine ülekuulamise protokollis eksitab menetlusalust isikut ega ole kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga

4. Riigikohtu 20.03.2002.a otsuse 3-1-1-25-02 p 10 kohaselt tuleb isikut teavitada tema põhiõigusest keelduda ütluste andmisest. Kui teavitamiskohustus on jäänud täitmata, ei saa isiku poolt antud ütlusi lugeda lubatavateks tõenditeks. Seetõttu tuleks kõnealust teavitamiskohustuse täitmata jätmist käsitada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena. Õiguste selgitamine tunnistajale KrMK § 132 lg 2 mõttes tähendab vastavate menetlusõiguse sätete suulist avaldamist ning nende sätete sisu lahtimõtestamist uurija poolt. Õiguste selgitamiseks ei saa lugeda üksnes allkirja võtmist kriminaalmenetluskoodeksi paragrahvide loetelule ega ka mitte ülekuulatavale võimaluse andmist lugeda iseseisvalt menetluskoodeksi vastavaid paragrahve. Kohus leiab, et kuna kiirmenetluse otsuses puudub Henri Provotorovi allkiri talle VTMS §-s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste selgitamise kohta ning menetlusalune isik on viidud eksitusse, kohustades teda väärteo kohta ütlusi andma, on Henri Provotorovi suhtes rikutud ausa menetluse põhimõtet.

8.2 Kohus märgib, et vastuolulised on ka kiirmenetluse otsuse (väärteotoimiku lk 2) lahtrid „allkirjad“, milles on märgitud, et menetlusalusel isikul on kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning „allkiri“, milles on märgitud, et mulle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi. Ka selline erineva sõnastuse kasutamine rikub ausa menetluse põhimõtet. Jääb selgusetuks, kas menetluslausel isikul on „kohustus“ või „õigus“ anda ütlusi.

9. Riigikohtu 10.10.2008.a otsuse nr 3-1-1-53-08 p 5 kohaselt ei kujuta menetlusõiguse oluline rikkumine endast VTMS § 29 lg 1 kohaselt iseseisvat väärteomenetluse lõpetamise alust. Oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks ainult juhul, kui seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist.

6 (6) Kohtueelses menetluses on teostatud kiirmenetlust, kohus tuvastas, et ei ole täidetud VTMS §

55 sätestatud kiirmenetluse läbiviimise eeldused (ei ole tutvustatud õigusi ja kohustusi). Väärteoprotokolli antud asjas koostatud ei ole. Lisaks eeltoodule on kiirmenetluse otsuses kasutatud eksitavat sõnastust, kus on menetlusalust isikut kohustatud ütlusi andma, mis on aga otseses vastuolus VTMS § 19 lg 1 p-ga 4. Kohus leiab, et nimetatud rikkumisi ei ole kohtumenetluses võimalik kõrvaldada. Väärteo kohtulikku menetlust takistab väärteoprotokolli puudumine. Kohus leiab, et kirjeldatud rikkumised on VTMS § 150 lg 2 järgi väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised, mis on antud juhul kaasa toonud ebaseadusliku kiirmenetluse otsuse, menetluse puudusi ei ole kohtumenetluses võimalik kõrvaldada.

10. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna patrullitalituse 06.03.2015.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2860,15,000292 tuleb tühistada ning väärteomenetlus Henri Provotorovi suhtes lõpetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik