2-11-9680/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-9680

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

01. juuni 2015.a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-9680

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Reio Koppel ja OÜ Branco Trading vastu

7 874,40 euro nõudes

Swedbank AS hagi Kristjan Pikk ja Teet Tali vastu 7 874,40

euro nõudes

Hagihind

4 881,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8,

15040 Tallinn), lepinguline esindaja Kaarel Teras (e-post

kaarel.teras@swedbank.ee)

Kostja 1 Reio Koppel (isikukood 36505132740)

Kostja 2 Branco Trading OÜ (registrikood 11378925, registrist

kustutatud)

Kostja 3 Kristjan Pikk (isikukood 38112145719, elukoht XXX)

Kostja 4 Teet Tali (isikukood 38706216539)

Kohtuistungi toimumise aeg

24. november 2014.a

RESOLUTSIOON

1. Kostjate Reio Koppel ja Teet Tali osas rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kostja Kristjan Pikk

osas rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjatelt Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali´lt solidaarselt hageja Swedbank AS

kasuks välja 2 993,17 eurot tagastamata laenusumma katteks ning intress summas 837,4

eurot, kokku 3 830 (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend) eurot ja 57 senti.

3. Mõista kostjalt Reio Koppel ja Teet Tali solidaarselt hageja kasuks välja 15.09.2010 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis summas 4 043,83 eurot ning kostjalt Kristjan Pikk sellest

solidaarselt kostjatega Reio Koppel ja Teet Tali viivis summas 2 993,17 eurot.

4. OÜ Branco Trading osas lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel otsust tegemata.

5. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud solidaarselt Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali kanda.

2. Välja mõista kostjatelt Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali solidaarselt hageja Swedbank

AS kasuks menetluskulu summas 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot ja 11 senti

(riigilõiv).

3. Välja mõista kostjatelt Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali solidaarselt hageja Swedbank

AS kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Kostjale Reio Koppel on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue avalikult kätte toimetatud

dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametilikud Teadaanded 12.06.2013 (tl 64-65, 68).

TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale R. Koppel avalikult

kättetoimetatuks. Kostjale Teet Tali on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue saadetud aadressil

XXX, mis oli T. Tali elukoht nii rahvastikuregistri kui ka Maksu- ja Tolliameti andmetel.

Dokumendid on 14.06.2013 vastu võtnud tema ema (tl 71) ning 10.09.2013 tema isa (tl 72). TsMS §

322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale T. Tali kättetoimetatuks kättetoimetamisega tema

vanematele. Kostjad R. Koppel ja T. Tali, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja,

ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohtukutsed 24.11.2014.a toimunud kohtuistungile on kostjatele

R. Koppel ja T. Tali kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 09.10.2014 (tl 119-120). Kostjad R. Koppel ja T. Tali istungile ei ilmunud.

Kostjad R. Koppel ja T. Tali võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või

tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja ja kostja K. Pikk võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

26.09.2007 sõlmisid Swedbank AS (hageja) OÜ Branco Trading laenulepingu nr 07-175578-JI,

mille kohaselt hageja andis laenusaajale laenu summas 120 000 krooni. Hageja ja Kristjan Pikk

sõlmisid käenduslepingu nr 07-175578-KÄ1, hageja ja Reio Koppel käenduslepingu nr 07-175578-

KÄ2, hageja ja Teet Tali käenduslepingu nr 07-175578-KÄ3. Käenduslepingute alusel võtsid

Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Branco Trading

laenulepingust nr 07-175578-JI tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Vastutuse

maksimumsummana lepiti iga käenduslepingu p-s 1 kokku 139 200 krooni. Käenduslepingu p 4

kohaselt oli käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks iga lepingujärgse makse tasumise tähtpäev.

Lepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub

ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad.

Laenulepingu punktide 2.6 ja 7 järgi kohustus laenusaaja tasuma hagejale igakuiselt intressi lepingus

fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt laenulepingu punktile 2.6 oli intressimäär 16% aastas. OÜ

Branco Trading ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tal tekkis hageja ees

võlgnevus. Enne laenulepingu ülesütlemist on tasumata põhiosa laenumaksed alates 15.07.2009 ning

intressimaksed alates 15.03.2009. Viivist põhiosalt on arvestatud alates 15.03.2009.

Kuna laenusaaja ei täitnud kohaselt laenulepingutest tulenevat laenumaksete tasumise kohustust,

saatis hageja laenusaajale 01.06.2009 teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles andis

laenusaajale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks ning teavitas laenusaajat, et võlgnevuste

mittetasumisel loeb hageja laenulepingud ennetähtaegselt üles öelduks. Kuna laenusaaja ei

likvideerinud võlgnevusi, luges hageja laenulepingu üles öelduks alates 15.09.2010. 01.06.2009 ja

16.09.2010 on hageja saatnud laenusaajale ja käendajatele teatised, milles teavitas laenusaajat ja

käendajaid võlgnevusest ja palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda.

Seoses

laenulepingu

ennetähtaegse

ülesütlemisega

hageja

poolt

15.09.2010

moodustab

laenulepingust nr 07-175578-JI tulenev võlgnevus kokku 7 874,4 eurot, mis koosneb põhiosa

võlgnevusest summas 2 993,17 eurot, intressist summas 837,4 eurot, laenu põhiosalt arvestatud

viivistest summas 4 043,83 eurot. Hageja palub võlgnevus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

mõista.

Kostja Kristjan Pikk vastus hagile

Kostja K. Pikk hinnangul on nõue TsÜS § 146 ja 147 kohaselt aegunud. Hageja on saatnud lepingu

ülesütlemise teavituse 01.06.2009, mille kohaselt on hageja lepingu lõpetanud alates 16.06.2009.

Teadet lepingu ülesütlemise kohta ei ole õigeaegselt kostjale K. Pikk kätte toimetatud ega teavitatud

ülesütlemisest ka muul moel. Hageja tegevusetus on tinginud olukorra, kus laenu saanud ettevõte on

äriregistrist kustutanud ning ei ole täitnud oma kohustusi.

Hageja tegevusetust näitab ka hagiavalduse esitamine 16.005.2012. Hageja väidab, et lõpetas

laenulepingu ühepoolselt alles 15.09.2010, üle aasta hiljem kui oli laenulepingu ülesütlemise

avalduses, lastes omakasupüüdlikult intressil ja viivisel lisanduda. Hageja ei ole kasutanud võimalusi

alustamaks läbirääkimisi tollal veel likviidse juriidilise isikuga, kes oli nõude aluseks oleva

väikelaenu sihtotstarbeline kasutaja. Kostja K. Pikk palub lõpetada menetlus nõude aegumise tõttu.

Hageja täiendavad seisukohad

Hageja ütles lepingu üles alates 15.09.2010.a. Hageja esitas kohtule hagi 16.05.2012.a, seega ei

olnud nõue hagi esitamise ajaks aegunud. K. Pikk hinnangul tuleb lepingu ülesütlemise kuupäevaks

lugeda 16.06.2009. Nimetatud kuupäevaks ootas hageja, et nii laenusaaja kui ka käendajad täidaksid

neile lepingust tulenevad kohustused. Kui nimetatud kuupäevaks kohustusi ei täideta, tekkinuks

hagejal õigus leping üles öelda. K. Pikk on olnud hageja laenuhalduriga ühenduses ja lubas

käendajana kohustused täita 30.06.2009.a, millest tulenevalt oli hageja nõus lepingut mitte üles

ütlema. 13.07.2009 tasus K. Pikk võlgnevus katteks 19 420 krooni, millest laenu põhiosa katteks

arvestati 16 792,74 krooni ja intresside katteks 2 627,26 krooni. Seda laekumist arvesse võttes ei

olnud hagejal põhjust lepingut üles öelda. Leping öeldi üles 15.09.2010, kui oli üheselt selge, et ei

laenusaaja ega käendajad ei reageeri hageja teatistele ja palvetele tekkinud võlgnevused likvideerida.

Kuigi leping öeldi üles 15.09.2010, ei oleks hageja nõue hagi esitamise seisuga aegunud ka juhul kui

leping oleks üles öeldud 16.06.2009.

01.06.2009 ja täiendavalt 16.09.2010 on hageja saatnud laenusaajale ja kostjatele (sh K. Pikk ja T.

Tali) teatised, milles teavitas laenusaajat ja kostjaid võlgnevusest ja palus lepingust tulenev

võlgnevus tasuda. Samuti on hageja laenuhaldur olnud kontaktis kostjaga K. Pikk ning poolte vahel

toimusid läbirääkimised laenukohustuse ümbervormistamiseks K. Pikk nimele. K. Pikk katkestas

läbirääkimised ja muutus hagejale kättesaamatuks. Seega ei ole tõesed K. Pikk väited, mille kohaselt

ei ole teda tekkinud olukorrast teavitatud ega pakutud probleemi lahendamiseks lahendusi.

Kohtuistung 14.11.2014

Kostja K. Pikk on nõus kompromissi sõlmima, menetlus on kestnud juba aastaid ning viivised

ületavad põhinõude suuruse. Hageja esindaja selgituste kohaselt oli viivis 0,15% päevas ning kostja

K. Pikk andis hagejale põhjust uskuda, et pooled võivad jõuda kokkuleppele. Pooled on pidanud

kohtuväliseid läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks summas 6 000 eurot. Kohus annab pooltele

tähtaja kompromissi sõlmimiseks ning lõppseisukohtade esitamiseks.

Hageja lõppseisukohad

Hageja jääb menetluse kestel esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul rahuldada esitatud hagi

täies ulatuses kostjate Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi kostjate OÜ Branco Trading, Kristjan

Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali vastu hageja ja OÜ Branco Trading vahel 26.09.2007

sõlmitud laenulepingu nr 07-175578-JI alusel tekkinud võlgnevuse nõudes. Kostjatelt K.

Pikk, R. Koppel ja T. Tali nõuab hageja võlgnevuse tasumist käenduslepingute nr 07-

175578-KÄ1, 07-175578-KÄ2, 07-175578-KÄ3 alusel.

2. Äriregistrist nähtuvalt on OÜ Branco Trading (registrikood 11378925) registrist kustutatud

12.12.2012. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas

pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Kuna juriidiline isik on lõppenud

õigusjärgluseta, siis lõpetab kohus menetluse tsiviilasjas OÜ Branco Trading suhtes TsMS

§ 428 lg 1 p 5 alusel otsust tegemata.

3. Kohus leiab, et VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda

isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS §

145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 1

kohaselt vastutab käendaja kohustuse täitmise eest täies ulatuses. vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest

vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus

neid kulusid vältida. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele

kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on

vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis,

kui põhivõlgnik neist loobus.

4. Kostja K. Pikk on esitanud nõudele aegumise vastuväite. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse OÜ Branco Trading, Kristjan Pikk, Teet Tali ja Reio Koppel vastu

08.03.2011. Kostja K. Pikk hinnangul ütles hageja laenulepingu üles alates 16.06.2009.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg

nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal

on õigus nõuda kohustuse täitmist. Isegi kui lugeda laenuleping üles öelduks alates

16.06.2009, ei saanud nõue hagi esitamise ajaks aegunud olla. TsMS § 486 lg 2 kohaselt

loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest.

5. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 7 874,4 eurot, mis koosneb

põhiosa võlgnevusest summas 2 993,17 eurot, intressist summas 837,4 eurot, laenu põhiosalt

arvestatud viivistest summas 4 043,83 eurot (15.09.2010 seisuga).VÕS § 396 lg 1 kohaselt

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma

või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja andis 26.09.2007

sõlmitud laenulepingu alusel OÜ-le Branco Trading laenu summas 120 000 krooni (7669,40

eurot), millest on tagastamata 2 993,17 eurot. Lepingu p 2.3 kohaselt oli laenu taastamise

lõpptähtaeg 15.09.2010. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või

kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi

maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Swedbank AS on

andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise

intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu

kehtivuse ajaks. Laenulepingu punktide 2.6 ja 7 järgi kohustus laenusaaja tasuma hagejale

igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt laenulepingu punktile

2.6 oli intressimäär 16% aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda

rahalise kohustuse täitmise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Hagiavaldusest nähtuvalt on viivist põhiosalt arvestatud alates 15.03.2009.

Laenulepingu p 2.8 kohaselt oli viivisemäär 0,15% päevas. Hageja on esitanud viivisenõude

summas 4 043,83 eurot (16.05.2012 seisuga).

6. Kostja K. Pikk on oma seisukohtades välja toonud, et hageja on tegevusetus on toonud kaasa

olukorra, et põhivõlgnik on registrist kustutatud ning viivitanud lepingu lõpetamisega, lastes

omakasupüüdlikult intressil ja viivisel lisanduda. Seega kohtu hinnangul viitab kostja K. Pikk

sellele, et viivisenõue võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 järgi tuleb

õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole

lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele

isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise

suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei kohaldata

võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest

lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab aegumistähtaja jooksul nõude

maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt

Riigikohtu 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11). Eelkõige peaks selliseks

erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje,

et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (vt nt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, p 15). Selliseid erandlikke asjaolusid kohtu hinnangul käesoleval

juhul ei esine. Hageja selgitustest nähtuvalt on lepingu ülesütlemisega viivitatud seetõttu, et

kostjaga K. Pikk on peetud läbirääkimisi kohustuse ülevõtmise osas ning K. Pikk on

võlgnevust osaliselt tasunud (30.07.2009).

7. Kohus leiab, et sisuliselt on K. Pikk soovinud viivise vähendamist – K. Pikk on kohtuistungil

välja toonud, et viivised ületavad põhinõude suuruse ning pakkunud kompromissi summas

6 000 eurot. Pooled on ka kohtuväliselt pidanud läbirääkimisi samas summas kokkuleppe

sõlmimiseks. Kohus käsitleb kostja K. Pikk seisukohta taotlusena viivise vähendamiseks.

VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust

tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha kohaselt tuleb rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab

viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul

peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18, Riigikohtu 26. oktoobri otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p

12). Hageja on esitanud viivisenõude summas 4 043,83 eurot, seega esitatud viivisenõue

ületab esitatud põhivõlgnevuse nõuet (2 993,17 eurot). Kohtu hinnangul on põhjendatud

mõista kostjalt K. Pikk välja viivis summas 2 993,17 eurot.

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt K. Pikk, R. Koppel ja T. Tali solidaarselt hageja kasuks

välja mõista 2 993,17 eurot tagastamata laenusumma katteks ning intress summas 837,4

eurot. Kostjalt R. Koppel ja T. Tali tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 15.09.2010

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 4 043,83 eurot, kostjalt K. Pikk tuleb sellest

solidaarselt kostjatega R. Koppel ja T. Tali välja mõista 2 993,17 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kasuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse

osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib

kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei

nõustunud. Kostja K. Pikk on soovinud kohtuistungil kompromissi sõlmida ning on olnud nõus

tegema kohe (nädala jooksul) 30% ulatuses sissemakse. Kohus tegi ettepaneku sõlmida kompromiss,

mille kohaselt kostja tasub 6 500 eurot ja pool riigilõivust ning tasub nädala jooksul sissemakse 30%

ulatuses. Kostja sissemakset ei tasunud ning hagejaga ühendust ei võtnud. Arvestades hagi

rahuldamist kostjate R. Koppel ja T. Tali suhtes ning asjaolu, et kostja K. Pikk hagejaga

kompromissi osas ühendust ei võtnud ning ettemaksu ei tasunud, on kohtu hinnangul põhjendatud

jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Hageja on 28.08.2013 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja

menetluskuluks on riigilõiv summas 639,11 eurot, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja

mõista. Ühtlasi palub hageja kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määras. Hagejal ei ole täiendavaid menetluskulusid tekkinud. Enam tasutud riigilõivu

tagastab kohus eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik