2-15-4022/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

(Õigeksvõtmisel põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juuni 2015, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-4022 Tsiviilasi XXX ja XXX Ltd hagid ASi Eesti Krediidipank vastu aktsionäride 16.12.2014 üldkoosoleku otsuste (päevakorrapunkt 3) tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks Tsiviilasja hind 7000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: XXX(registrikood XXX) Hageja I esindajad: vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Martin Mäesalu (Advokaadibüroo Raidla Lejins&Norcous, Roosikrantsi 2, 10119 Tallin; e-post toomas.vaher@rln.ee, martin.maesalu@rln.ee) Hageja II: XXX Ltd (registrikood XXX, XXX) Hageja II esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson (Advokaadibüroo Kasak&Missik, P. Süda 3a-4, 10118 Tallinn; e-post kasak@kasak.ee) Kostja: AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, Narva mnt 4, 15014 Tallinn) Kostja esindaja: Aase XXX (e-post aase.XXX@krediidipank.ee) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Rahuldada XXXja XXX Ltd hagid ASi Eesti Krediidipank vastu aktsionäride 16.12.2014 üldkoosoleku otsuste (päevakorrapunkt 3) tühisuse tuvastamiseks.

2. Tuvastada ASi Eesti Krediidipank aktsionäride 16.12.2014 üldkoosoleku otsuste (päevakorrapunkt 3) punktid 3.1, millega kohustati juhatust valmistama ette AS-i Eesti Krediidipank aktsiakapitali suurendamise otsus, et viia AS Eesti Krediidipank vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes nr 648/2012 ja nr 575/2013 toodud kapitali nõuetega, lähtudes AS-i Eesti Krediidipank vähemalt järgmise 3 aasta vajadustest ja huvidest ning 3.2, millega kohustati juhatust võtma AS-i Eesti Krediidipank aktsiakapitali suurendamise otsus AS-i Eesti Krediidipank järgmise korralise üldkoosoleku päevakorda, järgides seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumisele kehtestatud teabe esitamise nõudeid - tühisus.

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav.

2

4. Jätta menetluskulud kostja AS-i Eesti Krediidipank kanda.

5. Välja mõista AS-ilt Eesti Krediidipank menetluskulud 1500 (üks tuhat viissada) eurot XXX kasuks.

6. Kohustada AS-i Eesti Krediidipank tasuma RLS Finance SA-le viivist menetluskuludelt (1500 eur) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (menetluskulude tasumiseni).

7. Välja mõista AS-ilt Eesti Krediidipank menetluskulud 1242,50 (üks tuhat kakssada nelikümmend kaks eur ja 50 s) eurot XXX Ltd kasuks.

8. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik Hageja I esitas 13.03.2015 Harju Maakohtule hagi kostja vastu aktsionäride 16.12.2014 üldkoosoleku otsuste (päevakorrapunkt 3) tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 23.03.2015 määrusega ning tagas hagi 23.03.2013 määrusega. Hageja II esitas 16.03.2015 kohtule hagiavalduse kostja vastu samade nõuetega. Kohus võttis hagi menetlusse ja liitis tsiviilasjad ühte menetlusse 31.03.2015 määrusega.

Kostja esitas kohtule 28.04.2015 kirjaliku vastuse, milles võtab hagid õigeks tuginedes TsMS § 206 lg 1 ja § 394 lg 2 p 2. Hagidele esitatud vastuses palub kostja menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel lähtuda TsMS § 168 lg-st 6. Põhikirja järgi juhib kostja üldkoosolekut aktsionär (kõnesoleval juhul Moskva Pank), kostja võimuses ei olnud hagiavaldustes toodud õigusrikkumiste ärahoidmine.

Menetluskulud Hageja I taotleb menetluskulude suuruse kindlaks määramist ja väljamõistmist kostjalt 1984,85 euro suuruses ning menetluskuludelt viivise maksmiseks kostja kohustamist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja I menetluskuludeks on riigilõivud hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt 350 eurot ja tasu advokaadi õigusabi eest 11, 9 tunni ulatuses 1634,85 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on hageja I kandnud seoses tsiviilasja nr 2-15-4022 menetlusega. Õigusabi osutasid hagejale I esindajad alljärgnevalt: 1) Hagiavalduse ettevalmistamine, lisade koostamine ning dokumentide kohtule esitamine – ajakulu 4,7 tundi; 2) Õiguslik analüüs – hagi tagamise õiguslikud võimalused – ajakulu 0,5 tundi; 3) Suhtlus kohtuga seoses hagi tagamise üle otsustatava kohtuistungiga – ajakulu 0,2 tundi; 4) Kohtuistungiks valmistumine (seoses hagi tagamisega, 19.03.2015) – ajakulu 1 tund; 5) 20.03.2015 kohtuistungil osalemine – ajakulu 1,4 tundi; 6) 23.03.2015 kohtumääruse analüüs – ajakulu 0,4 tundi; 7) Dokumendi ettevalmistamine: kohtumääruse tõlkimine – 3,7 tundi. Koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega esitas hageja I 07.04.2015 hagejale adresseeritud arve, milles kajastub menetluskulu 1984,85 (1634,85+350) eurot ning arve lisa, millest nähtub 10%line (e 181,65 eurot) hinnaalandus. Hageja I ei nõustu kostjaga, et menetluskulud tuleks jätta kostjalt välja mõistmata TsMS § 168 lg

3 6 alusel. Hageja nõustub, et kostjal puuduvad meetmed takistamaks Moskva Panga ja /või tema esindaja õigusvastase tegevuse takistamiseks. Samas TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks, mis omakorda tingis hageja vajaduse hagi esitada kostja aktsionäride üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse, mis võeti vastu ainult Moskva Panga häältega, vaidlustamiseks. Hagejal puuduvad õiguslikud võimalused nõude esitamiseks (õigusabi kulude hüvitamiseks) Moskva Panga ja/või tema esindaja vastu. Küll aga saab kostja nõuda talle menetlusega tekkinud kahju Moskva Pangalt ja/või tema esindajalt seoses nende õigusvastase tegevusega, mille tõttu kostjale tekkis kahju.

Hageja II esitas kohtule menetluskulude nimekirja, milles taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ja kostjalt 1292,50 euro väljamõistmist. Hageja II menetluskuludeks on riigilõivud hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt 350 eurot ning õigusabikulud 942,50 eurot. Õigusabi osutas hagejale II esindaja tunnitasumääraga 130 eurot alljärgnevalt: 1) 12.03.2015 - materjalidega tutvumine ja analüüs seoses hagiavalduse esitamisega – ajakulu 0,75 tundi, hind 97,50; 2) 12.03.2015 – hagiavalduse koostamine – ajakulu 6,25 tundi, hind 812,50; 3) 30.04.2015 – kostja vastuse ja kohtu 30.04.2015 e-kirjaga tutvumine ja analüüs – ajakulu 0,25 tundi, hind 32,50. Kostja seisukoha osas TsMS § 168 lg 6 kohaldamise kohta leiab hageja II, et kostja võttis kohe hagi õigeks, kuid kostja väide, et ta oma käitumisega hagi esitamiseks põhjust ei andnud, ei ole korrektne. TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on üldkoosolek eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganiks ning lg 5 järgi loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Üldkoosoleku juhataja tegevus üldkoosoleku juhtimisel tuleb vastavalt TsÜS § 31 lg-le 5 lugeda kostja enda tegevuseks. Hagiavalduse esitamine oli hageja jaoks ainus võimalus saavutada üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamine. Otsuses nr 3-2-1-36-13 pidas Riigikohus põhjendamatuks TsMS § 168 lg 6 kohaldamist olukorras, kus hagi esitamine oli ainuvõimalik viis eesmärgi saavutamiseks. Vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamist ega kehtetuks tunnistamist ei olnud võimalik saavutada muul viisil kui kohtu kaudu.

Kostja hagejate menetluskulude nimekirjade ja suuruse kohta seisukohta ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused Hagi kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Kooskõlas TsMS § 444 lg 4 kohus otsust ei põhjenda, kuna kostja võttis hagi õigeks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Tulenevalt TsMS § 132 on tsiviilasja hind 7000 eurot (2x 3500).

TsMS § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul andis põhjust hagi esitamiseks mitte kostja, vaid kostja aktsionär. Arvestades, aga et TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 5 kohaselt juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks, tuleb TsMS menetluskulude regulatsiooni alusel jätta hagejate menetluskulud kostja kanda. Õige on hageja II seisukoht, et hagiga saavutatav eesmärk oli võimalik saavutada vaid kohtule hagi esitamisega, mistõttu tulenevalt Riigikohtu seisukohast lahendis nr 3-2-1-36-13 (p 13) TsMS § 168 lg 6 kohaldamisele ei kuulu.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

4 Juhindudes § 1741 lg 1 mõistab kohus hagejate taotlustel, kelle kasuks on otsus tehtud, kostjalt hagejate kasuks välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud – hagejate poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivud ja õigusabikulud vajalikus ja põhjendatud suuruses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tõlgikulu on asja läbivaatamise kulu (TsMS § 143 p 1). Kostja taotleb hagejalt oma esindaja kulude (tõlgikulu sisaldub esindajakulus) suuruse kindlaksmääramist. TsMS mõttes on menetlusosalise esindaja kuluks kulu, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga. Kostja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. See nähtub ka menetluskulude avalduse toimingute nimekirjast.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus kontrollima, et lepingulise esindaja kulude suurus oleks vajalik ja põhjendatud.

Hageja I menetluskulude suuruse määratlemisel arvestab kohus, et asjas kohtuistungit ei toimunud, kohus määras enne hagi tagamise otsustamist kostja ärakuulamise. Ärakuulamisel küsitles kohus ka hagejat. See tähendab, et ärakuulamisest tekkis hagejale I vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohtu arvates puudus aga hagejal I vajadus ärakuulamiseks valmistuda 1 tund. Küsimused, mida kohus hageja esindajatele esitas, piirdusid hagiavalduses sisalduva täpsustamisega. Kohus loeb hageja poolt näidatud ajakulu 2,4 tundi ülearuseks. Menetluskuluna, mis tuleks kostjalt välja mõista ei arvesta kohus hagi tagamise määruse tõlkimise ajakulu 3,7 tunni ulatuses. Hageja, mis on välisriigi äriühing, võttis esindajaks Eesti advokaadid, kohtu arvates olnuks piisav, kui esindajad oleksid teinud hagejale hagi tagamise määrusest lühikokkuvõtte (kohus lahendas hagi tagamise hageja kasuks). Kuna hageja I ei ole tunnitasu määra alusel menetluskulusid arvestanud, vaid on seda teinud koguse järgi (lk 90 arve kliendile – tasu osutatud õigusteenuse eest: kogus 1, summa 2826,50 miinus allahindlus 10%), loeb kohus hageja I põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks ülalmärgitut arvestades 1500 eurot (sh riigilõivud 350 eurot). Hageja I taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 määrab kohus kostjale kohustuse tasuda hagejale I viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hageja II on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et menetluskulud on kantud tsiviilasjas nr 2- 15-4022. Hageja II menetluskuluna ei tule kostjalt välja mõista hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu. Kohus jättis hageja II hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kohus vähendab hageja II menetluskulu 50 euro võrra ning mõistab kostjalt välja menetluskulu 1242,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik