1-09-11463/274 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1.juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-11463 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. aprilli 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksandr Korsunov, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 27. aprilli 2015. a määrus muutmata ning Aleksandr Korsunovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aleksandr Korsunov (endine Pukki) tunnistati Harju Maakohtu 17. märtsi 2010. a otsusega süüdi KarS § 185 lg 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust, KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, ning KarS § 136 lg 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga, mõisteti talle liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 31. jaanuari 2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 1 kuu 25 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 12 aastat 1 kuu 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16. veebruaril 2009 ja lõpeb 10. aprillil 2021. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega avanes tal 14. märtsil 2015. 2. Viru Maakohtu 27. aprilli 2015. a määrusega jäeti A. Korsunov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1

A. Korsunovi on kriminaalkorras karistatud neljal korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Käesoleval ajal kannab ta Harju Maakohtu 17. märtsi 2010. a kohtuotsuse kohaselt karistust KarS § 185 lg 3, § 121 ja § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. Seega kannab A. Korsunov karistust mh esimese raskusastme narkokuriteo eest, mis oli toime pandud alaealise suhtes. Nimetatud kuriteod on toime pandud Harju Maakohtu 31. jaanuari 2007. a otsusega kohaldatud katseajal. Selle otsusega karistati

A. Korsunovi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, s.o samuti esimese raskusastme narkokuriteo eest. Varasema käitumiskontrolli ajal on esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. 2.2 Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Korsunovil kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks on määratud töötamisest keeldumise eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006. a määrusele asjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Arvestades A. Korsunovi poolt toime pandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei vastaks tema käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühiskonna ja kannatanu õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks seega ennatlik. Soodusteguriteks A. Korsunovi poolt kuritegude toimepanemisel on olnud nii grupi mõju kui ka sõltuvusainete tarbimine. Iseloomustusest nähtuvalt on isikul narkoprobleemid, varasemad kuriteod on pandud toime narkojoobes või on need olnud seotud narkootikumide käitlemisega. Kinnipeetava suhtlusringis on kuritegeliku minevikuga inimesed. Nii nähtub vangla iseloomustusest, et vangistuses olles suhtleb kinnipeetav telefoni teel käesoleva kuriteo kaasosalise Aleksandr Suhotskiga. 2.3 Positiivne on A. Korsunovi puhul see, et tal on vabaduses kindel elukoht ja garanteeritud töökoht ning teda materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased. Samuti on positiivne asjaolu, et isikul puuduvad võlgnevused. Samas kindel elukoht, samuti moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond olid tal olemas ka enne kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. 3.

A. Korsunov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega ta vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 3.1

A. Korsunovi hinnangul keskendus maakohus liigselt tema minevikule ega arvestanud seda, et ta kahetseb toimepandud kuritegusid. Ta on vangistuses viibinud kuus aastat, mis on piisavalt pikk aeg, et oma väärtushinnanguid ümber hinnata. A. Korsunov soovib saada võimalust ennast realiseerida. Kinnipeetaval on 72-aastane isa, keda ta soovib aidata põllumajandusega tegeleva ettevõtte juhtimisel. Samuti on tema abikaasa lapseootel.

A. Korsunov soovib abikaasale toeks olla ning võtta osa lapse kasvatamisest. A. Korsunov tunnistab, et on teinud elus valesid otsuseid, mida ta siiralt kahetseb. Ta lubab jätkata õiguskuulekat elu oma lähedaste ringis. A. Korsunov soovib vabaneda kriminaalhoolduse alla, et selle toel kohaneda eluga vabaduses. Ühiskonnale on kindlasti turvalisem ja odavam, kui ta vabaneb koos kriminaalhoolduse kohaldamisega, kui see, et ta kannab vangistuse lõpuni. 3.2

A. Korsunovi hinnangul on kinnipeetava varasem elukäik üks kriteeriume, mida isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ja eneserakendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ja kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Argumendid, millega maakohus motiveeris A. Korsunovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist, ei lange ära ka karistusaja lõpuni kandmisel.

Vabanemisel on A. Korsunovil olemas elukoht, vastutusrikas töökoht ning perekonna toetus.

A. Korsunovil on olemas reaalselt teostatavad tulevikuplaanid. Ta on loonud perekonna, kelle nimel on valmis pingutama. Ta on 43-aastane ega soovi oma ülejäänud elu raisata.

A. Korsunov abiellus vangistuses ja võttis sellega vastutuse oma abikaasa ees asuda elama õiguskuulekat elu. Ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja omandab alates 1. septembrist 2014 abikoka eriala. Süüdimõistetu palub kohtult võimalust tõestada, et ta on end muutnud ning on võimeline raskustele vaatamata elama seaduskuulekalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Korsunovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat. 5. Määruskaebuses

rõhutab

A. Korsunov

oma

edusamme

vangistuses, sotsiaalprogrammide läbimist ja abikoka eriala omandama asumist ning võimalusi vabaduses, sh garanteeritud töökoha olemasolu ja perekonna toetust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõigi nende asjaoludega arvestanud, ent põhjendatult leidnud, et need ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus ei saa tugineda üksnes kinnipeetavat positiivselt iseloomustavatele asjaoludele, vaid peab arvestama kõiki KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolusid nende kogumis. Just selliselt on maakohus

A. Korsunovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jättes ka toiminud. 6.

A. Korsunovi on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Ka reaalset vangistust ei kanna isik esmakordselt, vaid viibib kinnipidamisasutuses teist korda. Karistust kannab

A. Korsunov KarS § 185 lg 3, § 121 ja § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. Harju Maakohtu 17. märtsi 2010. a otsuse kohaselt karistati A. Korsunovi aasta jooksul korduvalt nooremale kui kaheksateistaastasele isikule suures koguses narkootilise aine üleandmises. Sellise tegevuse eesmärgiks oli alaealise kihutamine narkootilise aine edasimüümisele. Edasimüügi katkestamisel ja varalise kasu mitteteenimise korral kasutati kõnealuse alaealise suhtes korduvalt vägivalda. Sealhulgas löödi kannatanut metalltoruga pähe ning rusikaga näkku, sõidutati ta metsatukas olevale tühermaale, kus teda löödi rusikatega näkku ja metalltoruga ribidesse ning peksti jalgadega kogu keha ja pea piirkonda. Sellise tegevusega tekitati kannatanule lisaks peahaavale füüsilist valu ja muid kergemaid kehavigastusi. Varem on A. Korsunovi karistatud väljapressimise eest, mis oli seotud elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Järelikult on A. Korsunovil märkimisväärne kuritegelik minevik. Süüdimõistetu on varasematele karistustele, sh reaalsele vangistusele, vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist. Lisaks ei ole A. Korsunov ka vanglas suutnud käituda õiguskuulekalt, omades kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodud asjaolud ei võimalda kohtul asuda seisukohale, et kantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks vajalikud järeldused teinud. Sellise veendumuse puudumisel ei saa kohus isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et A. Korsunov on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides ja asunud omandama abikoka eriala. Nendest edusammudest jääb aga tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks väheks. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Korsunovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetul on veel kanda märkimisväärselt pikk aeg, s.o veidi vähem kui kuus aastat vangistust. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks ilma elektroonilise valveta avaneb tal 23. märtsil 2017. Selle ajani on A. Korsunovil võimalik näidata, et positiivsed muutused tema mõtlemises ja käitumises on püsivad. Samuti on süüdimõistetul edasise vangistuse kandmise jooksul võimalik osaleda täiendavates taasühiskonnastavates tegevustes, et vähendada uue kuriteo toimepanemise riske ja kindlustata edasist seaduskuulekat käitumist. 8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus