3-14-50324/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.06.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50324

Haldusasi

Narva linna kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

28.10.2013 otsuse nr 1.1-5.1/2567 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Narva linn, volitatud esindaja vandeadvo-

kaadi abi Andrei Matvejev

Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volita-

tud esindaja Olavi Malla

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 25.07.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Narva linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt 21.10.2014 esitatud e-kir-

javahetus Narva linnaga ning ekraanitõmmis riigihangete registrist.

2. Jätta Narva linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

25.07.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50324 muutmata.

3. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.07.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-50324

2(10)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva linn esitas 09.08.2008 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) rahastamistaot-

luse projektile EU33481 „Narva Kadastiku 39 tööstusala taaskasutusele võtmise ettevalmista-

mine, I etapp: juurdepääsutee (Kadastiku tn) ja tänavavalgustuse rajamine“, mis EAS

06.05.2010 otsusega nr 1.1-5.1/10/1943 rahuldati ja tunnistati toetuse saamiseks vastavaks.

2. Narva linn avaldas 17.06.2010 riigihangete registris teate (kd II, tl 4-6 pöördel) riigihanke

„Narva Kadastiku 39 tööstusala taaskasutusele võtmise ettevalmistamine, I etapp: juurdepääsu-

tee (Kadastiku tn) ja tänavavalgustuse rajamine“ (viitenumber 119341) läbiviimisest, mille

lõpptulemusena sõlmiti 24.08.2010 ehitustööde töövõtuleping AS-ga N&V (kd I, tl 107-111

pöördel).

3. EAS tegi 07.02.2013 otsuse nr 1.1-5.1/13/227, millega luges mitteabikõlblikuks kuluks

57 995,30 eurot ja nõudis Narva linnalt tagasi 49 296 eurot. Tagasinõutav summa moodustas

5% abikõlblikest kuludest (1 159 906,07 x 5% = 57 995,30 eurot), millest on lahutatud mitte-

abikõlblik omafinantseering (8699,29 eurot).

4. Narva linn vaidlustas EAS 07.02.2013 otsuse vaidemenetluse korras. Vaie rahuldati

27.05.2013 vaideotsusega ning EAS 07.02.2013 otsus tühistati.

5. EAS tegi 28.10.2013 otsuse nr 1.1-5.1/13/2567 (kd I, tl 46-52), millega luges mitteabi-

kõlblikuks kuluks 61 221,56 eurot ja nõudis Narva linnalt tagasi 52 038,33 eurot. Tagasinõutav

summa moodustab 5% abikõlblikest kuludest (1 224 431,14 x 5% = 61 221,56 eurot), millest

on lahutatud mitteabikõlblik omafinantseering (9183,23). Tagasinõutava summa suurus muutus

eelmise otsusega võrreldes põhjusel, et EAS eksis algse otsuse tegemisel abikõlblikuks loetava

summa suuruses. Tagasinõude põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja muutis pärast pakkumuste esi-

tamist hankedokumentide koosseisus olevat hankelepingut, rikkudes seejuures riigihangete sea-

duse (RHS) § 36 lg-s 1 ja § 58 lg-s 3 sätestatud nõudeid.

6. Narva linn esitas EAS 28.10.2013 otsusele 19.12.2013 vaide, mis jäeti regionaalministri

12.02.2014 vaideotsusega nr 14-1.2/677-4 (kd I, lk 11-14) rahuldamata.

7. Narva linn esitas 14.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS 28.10.2013 otsuse tü-

histamiseks.

1) EAS otsuse ajend ja alus on üllatuslik, ettenägematu ja ülekohtune. Põhjendamata on otsu-

ses esitatud väide, et hankemenetluses rikuti võrdsuse ja läbipaistvuse põhimõtet. Kaebaja ei

ole RHS § 58 lg 3 ja § 36 lg 1 mõttes muutnud hanketeates või hankedokumentides avaldatud

tingimusi ega pidanud hanke- ja lepingutingimuste üle keelatud läbirääkimisi. Hanketoimingud,

sh hankelepingu sõlmimine, olid õiguspärased ega rikkunud RHS sätteid, kuna EAS andis loa

sõlmida hankeleping selliselt, et ehitustöödega alustatakse hankelepingu sõlmimisele järgneval

tööpäeval (s.o 25.08.2010) ning lepingus märgitakse tööde lõpukuupäevaks 15.12.2010.

2) Pakkumuste esitamisega ja hanketeate tingimustega nõustumisel esitasid pakkujad ka nõus-

oleku ehitustööde perioodi alg- ja lõppkuupäevade muutmiseks ning kaebaja kasutas seda õi-

gust. See aga ei tähenda läbirääkimiste pidamist hanketeate või pakkumuse muutmiseks, kuna

läbirääkimised eeldavad pakkuja pakkumuse muutmise kooskõlastamist hankija ja pakkuja

3-14-50324

3(10)

poolt. Kuna kaebaja jättis endale õiguse esitada parimaks tunnistatud pakkujale nõude alustada

ja lõpetada tööd kuupäevadel, mis erinevad hankelepingu projektis määratud kuupäevadest, siis

ei saa seda käsitada hankelepingu projekti muutmisena, kuna selle variatiivsus oli ette nähtud

juba hanketeate avaldamisel. Seega reserveeris kaebaja endale õiguse lepingu sõlmimisel täp-

sustada tööde teostamise alguse ja lõpu tähtajad, lähtudes faktilistest asjaoludest.

3) Alusetu on väita, et hankelepingu projekti p-des 8.1.1 ja 8.1.2 märgitud kuupäevad olid

lõplikud ning neid ei saanud enne hankelepingu sõlmimist muuta. Hanketeate II osa p-s 3 ja

hankedokumentide p-s 4.2 sisaldunud tööde alustamise ja lõpetamise kuupäevad olid esialgselt

eelduslikud ning sellepärast ei olnud need sõnastatud imperatiivselt ja siduvalt. Kuna pakku-

mused pidid olema jõus 90 päeva, siis tuli pakkujatel arvestada, et konkreetsed tööde alustamise

ja lõpetamise kuupäevad võivad edasi lükkuda vähemalt pakkumuste jõusoleku tähtaja piires.

Vastupidine võtnuks pakkumuste jõusolekult õigusliku sisu ja tähenduse.

4) Riigihanke alusdokumentide sõnastusest lähtuvalt tuleks oluliseks (sisuliseks) hanketingi-

museks lugeda mitte tööde algus- ja lõpukuupäevi, vaid ehitustööde teostamise periood. Kuna

hanketingimuseks oli ehitustööde teostamise ajaline kestus (periood), ei kanna hanketeates ja

hankedokumentides märgitud orienteeruvate kuupäevade edasilükkumine endas riigihanke

alusdokumendi muutmise kvaliteeti. Samuti ei rikutud sellega riigihanke läbipaistvuse ja võrdse

kohtlemise reegleid. Seega ei olnud tegemist keelatud läbirääkimiste pidamisega, vaid eduka

pakkumuse objektiivselt vajaliku ja õiguspärase viimistlemisega.

5) Kaebajal puudus võimalus eeldada hanketeate avaldamisel hankemenetluse läbiviimise

lõpptähtaega, kuivõrd see võib edasi lükkuda vaidlustega, pakkumustes esitatud andmete välja-

selgitamisega jne. Kuna tähtajad olid määratud märkega „kavandatavad“, siis pidid pakkujad

pakkumusi esitades lähtuma asjaoludest, et hankelepingu projektis määratud tööde alustamise

ja lõpetamise kuupäevad võivad muutuda. Seega olid pakkumuste esitajad võrdsetes tingimus-

tes, kuna nendele esitatud informatsioon oli sarnane.

8. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus palus 20.06.2014 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebaja pidas parima pakkujaga lubamatult läbirääkimisi ning hankeleping tuli sõlmida

samade kuupäevadega, mis olid välja toodud hanketeates. Asjaolu, et kaebaja esitas EAS-le

kooskõlastamiseks muudetud hankedokumendid, kus p-s 4.2 oli sätestatud „orienteeruv“ han-

kelepingu täitmise tähtaeg, ei ole oluline, kuna kohaldada tuleb hanketeates toodud tähtaegu.

RHS § 58 lg 3 alusel lubamatute läbirääkimiste pidamist on kinnitanud kaebaja 23.08.2010

kirjas EAS-le ning seda tuvastas ka Siseministeerium vaideotsuses. EAS-i nõusolekut hankele-

pingu täitmise tähtaegade muutmiseks ei saa tuleneda EAS 14.06.2010 kooskõlastustest, samuti

ei saa see tuleneda EAS 07.09.2010 otsusest (kd I, tl 121 pöördel-122 pöördel), kuna hankele-

ping sõlmiti enne EAS 07.09.2010 otsust.

2) Hanketeates toodud sõna „kavandatav“ tähendab mõistlikule inimesele, et selles ajavahe-

mikus ka reaalne ehitustöö toimub. Sõna „kavandatav“ analüüsis riigihangete vaidlustuskomis-

jon oma 23.08.2013 otsuse nr 193-13/139462 p-s 8, mille kohaselt on hanketeates toodud „ka-

vandatavad“ kuupäevad pakkujatele siduvad ning hanketööde algus- ja lõppkuupäevad on olu-

line tingimus, mis võis mõjutada potentsiaalsete pakkujate käitumist (oma pakkumus esitada

või esitamata jätta). Sama seisukohta on väljendatud ka 27.05.2013 vaideotsuses. Riigihangete

registris avaldatud hanketeate osa II p-s 3 esitatav sõna „kavandatav“ on riigihangete registri

vormi põhine ning hankija ei saa seda muuta. Hankedokumentide lisaks oleva hankelepingu

projekti p-de 8.1.1 ja 8.1.2 kohaselt pidid tööd algama hiljemalt 01.08.2010 ning lõppema hil-

jemalt 19.11.2010.

3-14-50324

4(10)

3) Hankelepingu tingimuste muutmise piiramise eesmärgiks on riigihanke läbipaistvuse ja

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte tagamine. RHS § 36 lg 1 kohaselt võib hankija muuta

hanketeadet või hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva.

Kuna pakkumuste esitamise tähtpäev oli 14.07.2010, siis ei saanud kaebaja 24.08.2010 enam

hankedokumente ja hanketeadet muuta. Lisaks, kui pakkuja oleks esitanud pakkumuse hanke-

teates sätestatud hankelepingu täitmise kuupäevadest erinevate hankelepingu täitmise kuupäe-

vadega, siis oleks tulnud pakkuja pakkumus tagasi lükata, kuna see ei vasta sisuliselt hanketea-

tele.

4) Eristada tuleb hankemenetluses sätestatud tööde algus- ja lõpptähtaega ning projekti abi-

kõlblike kulude tähtaega. Väär on kaebaja arusaam, et ehitustööde algus- ja lõpukuupäeva ni-

hutamiseks palus EAS teha kaebajal rahastamisotsuse muutmistaotluse. Muutmistaotluse tege-

mine oli vajalik selleks, et saaks muuta tööde abikõlblikkuse lõpptähtpäeva, kuna väljaspool

seda tähtpäeva tehtud kulud on mitteabikõlblikud ning neid ei oleks saanud rahastada. Seega ei

olnud lõpptähtpäeva muutmine tingitud sellest, et EAS oleks kaebaja hankedokumendi muut-

mist ja läbirääkimiste pidamist õigustanud. Muutmine oli tingitud sellest, et tööd oleks kokku-

võttes abikõlblikud.

5) Asjaolu, et kaebaja ei arvestanud riigihanke läbiviimise aega õigesti ning muuta tuli han-

kelepingut, ei saa lugeda muudatust lubavaks põhjuseks. Riigihankes määratud tähtaegade eest

vastutab üksnes kaebaja. Hankelepingus tööde tähtaegade muutmine võis tekitada pakkujate

seas ebavõrdse olukorra, mistõttu oli see lubamatu ning kaebaja tegevus ei vastanud seetõttu

RHS § 36 lg-le 1 ja RHS § 3 üldpõhimõtetele. Hankelepingu projektis olnud tingimuste muut-

mist pärast pakkumuste esitamist saab käsitada nii pakkujate kui huvitatud isikute huvide kit-

sendamise ja konkurentsi moonutamisena. Kui kaebaja oleks soovinud pakkujatele ja huvitatud

isikutele anda ette hankelepingu kestuse ilma siduvate kuupäevadeta, oleks pidanud seda han-

keteates ja hankedokumentides selgesõnaliselt ka välja tooma, määrates ära ehitustööde tähtaja

(näiteks: ehitustööde tähtaeg 200 päeva alates lepingu sõlmimisest). Sellisel juhul ei teki olu-

korda, kus pakkumuste jõusoleku ajal, vaidemenetluse või muu takistava olukorra puhul poleks

võimalik lepingut sõlmida.

9. Tallinna Halduskohus jättis 25.07.2014 otsusega Narva linna kaebuse rahuldamata.

1) Vaidlus on selles, kas hankijal oli õigus muuta hankelepingu tingimusi tööde teostamise

tähtaja osas ning kas hankelepingu muutmine enne lepingu sõlmimist on käsitatav keelatud lä-

birääkimiste pidamisena, mis toob endaga kaasa toetuse vähendamise. RHS § 69 lg 3 näeb han-

kelepingu muutmise eeldusena ette kaks samaaegselt esinevat tingimust. RHS § 58 lg 3 sätestab,

et hankijal on hankemenetluse käigus keelatud pidada läbirääkimisi. Avatud hankemenetluses

võib hankija pärast pakkumuste esitamist nõuda RHS § 56 lg 3 alusel pakkujatelt pakkumuses

esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Igasugused muud tegevu-

sed või kokkulepped seoses esitatud pakkumustega hankija ja pakkujate vahel, mis on suunatud

hankelepingu tingimuste muutmisele võrreldes hankedokumentides, hanketeates ja pakkumu-

ses esitatud tingimustega, on keelatud. Seega olukorras, kus hankija ja pakkuja on sõlminud

riigihanke tulemusena hankelepingu, mille tingimused erinevad riigihanke korraldamisel han-

kedokumentides ja hanketeates sisaldunud tingimustest, tuleb eeldada, et hankija ja pakkuja on

pidanud läbirääkimisi. Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga (C-496/99 ja C-454/06) tuleb olu-

korras, kus hankedokumentides ei ole riigihanke tingimuste muutmise võimalikkust sõnaselgelt

sätestatud, pidada läbirääkimisi keelatud läbirääkimisteks.

2) Kaebaja ei tõendanud, et ta jättis endale hankedokumentides õiguse hankelepingu tingi-

muste muutmiseks. Hankedokumentide punktis 1.10 (kd II, tl 39) märgitakse, et pakkumust

3-14-50324

5(10)

esitades kinnitab pakkuja kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõt-

mist. Hankedokumentide lisa 1 (kd II, tl 56-57) kohaselt kinnitasid pakkujad, et nõustuvad pak-

kumuse edukaks tunnistamise korral tingimusteta muutmata kujul alla kirjutama hankedoku-

mentide lisa 3 kohase hankelepingu. Seega ei saa välistada, et riigihankes võis jääda pakkumus

esitamata justnimelt seetõttu, et võimalikul pakkujal ei olnud võimalik alustada hankelepingu

täitmist 01.08.2010 ja lõpetada hiljemalt 19.11.2010, kuid 25.08.2010-15.12.2010 oleks olnud

võimalik seda teha.

3) Läbirääkimiste pidamist möönab kaebaja 23.08.2010 e-kirjas EAS-le (kd I, lk 95). Hanke-

lepingu täitmise tähtaegade muutmine on oluline muudatus hankelepingus. Kohus nõustub vas-

tustajaga ja tema poolt viidatud VAKO 23.08.2013 otsuse nr 193-13/139462 p-s 9 väljendatud

seisukohaga, et riigihangete registris on sõna „kavandatav“ hanketeate vormi põhine ning kae-

baja ei saanud seda muuta. Seega ei saa hanketeatest järeldada, et kaebaja ei soovinud sõlmida

hankelepingut alates 01.08.2010. Samuti ei saa seda järeldada hankedokumentidest ja selle li-

saks olevast hankelepingu projektist.

4) Hankedokumentide lisaks olevast hankelepingu projektist (kd II, tl 47 pöördel) nähtub, et

kaebaja määras hankelepingus konkreetsed tähtajad (01.08.2010-19.11.2010) ning tähtajad olid

määratud „alustamise aeg hiljemalt“ ja „lõpetamise aeg hiljemalt“. Seega ei saa lugeda, et sõna

„orienteeruv“ hankedokumentide p-s 4.2 võiks olla nimetatud kuupäevadest edasiulatuva mõ-

juga. Pigem võib järeldada, et tööde teostamine võis alata enne 01.08.2010 ning lõppeda enne

19.11.2014. Seega ei ole kaebaja endale hankedokumentides ning hanketeates reserveerinud

õigust täiendada või muuta hanketingimusi, mistõttu ei saa nendel alustel pidada läbirääkimiste

pidamist eduka pakkujaga lubatavaks.

5) Riigihanke läbiviimise viibimine ei ole objektiivseks asjaoluks, mis annab õiguse hankele-

pingu muutmiseks või läbirääkimiste pidamiseks. Hankija (kaebaja) ülesandeks on määrata pak-

kumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad, lähtuvalt hankelepingu

esemest, kusjuures minimaalsed tähtajad sätestab RHS (RHS § 35). Seega pidi kaebaja suutma

hinnata riigihanke hankemenetluse läbiviimisele kuluvat aega.

6) Seda, et hankemenetluses on läbirääkimiste pidamine oluliseks rikkumiseks, kinnitab Va-

bariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning

toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“

(määrus nr 278) § 111 lg 3 p 8 ning Euroopa Komisjoni suunise „Hankemenetluse eeskirjade

eiramise korral struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatavate kulutuste suhtes teh-

tavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramise suunised“ (suunis) tabeli p 9, mis määratlevad

läbirääkimiste pidamise lepingu sõlmimise ajal eraldi rikkumisena, mille eest on õigus nõuda

saadud toetus osaliselt tagasi.

7) Tagasinõude otsuse tegemine on reguleeritud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste sea-

duse (STS) § 26 lg-s 2 ning selle p-s 7, mille kohaselt on tagasinõude otsuse tegemine lubatud,

kui toetuse saaja ei ole täitnud talle STS-ga või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohus-

tusi. Seega on STS-s ette nähtud toetuse tagasinõudmise regulatsioon, mistõttu ei saa lugeda

otsuse tegemist üllatuslikuks või ettenägematuks. Seega ei saa teotuse saajal (kaebajal) olla

ootust, et tema suhtes tagasinõude otsust ei tehta, kui riigihangete läbiviimise korda on rikutud.

Otsuse üllatuslikkuse või ettenägematuse välistab ka asjaolu, et tegelikkuses tegi EAS esma-

kordse tagasinõude otsuse 31.01.2013 kuupäeva kandvas otsuses (kd I, tl 33-36), mis vaideme-

netluses motiveerimatuse tõttu (kd I, tl 12 keskel) kehtetuks tunnistati.

8) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et EAS andis 07.09.2010 otsusega nõusoleku sõlmida

hankeleping teistel tingimustel, kui hanketeates ja hankedokumentides välja toodud. Asjaolu,

3-14-50324

6(10)

et EAS pikendas projekti abikõlblikkuse tähtaega, ei tähenda seda, et EAS andis nõusoleku

hankelepingu sõlmimiseks teistel tingimustel.

9) Samuti ei saa nõustuda kaebajaga, et otsus oleks ülekohtune (ebaproportsionaalne). Kuigi

kaebaja ei selgita kaebuses, milles seisneb otsuse ülekohus, tuleb märkida, et keelatud läbirää-

kimiste korral on tagastusnõude summa nii määruse nr 278 § 111 lg 3 kui ka suunise kohaselt

25% toetuse summast, mida võib vähendada 5%-ni (määruse § 111 lg 4 ja suunis). 5%-lise ta-

gastusnõude tegemine ei ole vastuolus õiguse üldpõhimõtetega ning see ei ületa EAS-le antud

diskretsioonipiire. Otsuses toodud EAS arutlus tagastusnõude protsendi määramisel on selgelt

põhjendatud ning see on arusaadav ja kooskõlas volituse eesmärgiga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. Narva linn palub 25.08.2014 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada.

1) Kaebaja ei ole nõus kohtu järeldusega, et riigihanke viibimine ei ole objektiivseks as-

jaoluks, mis annab õiguse hankelepingu muutmiseks või läbirääkimiste pidamiseks. Seda eriti

juhul, kui hankelepingu rahastamine toimub erinevatest rahaallikatest. Samuti on tõenäoline, et

juhul kui hankelepingu rahastamine toimub STS arvel, siis raskused ja venimised tekivad ka

kooskõlastuste saamisel rakendusüksustega.

2) Kohus tegi järelduse läbirääkimise pidamise fakti kohta sellele viidates, et see on tõenäo-

line. Antud järeldus on põhjendamatu. Tööde alustamise ja lõpetamise tähtaegu muutis kaebaja

omal algatusel, kuna tööde teostamise algkuupäeva möödumisega sai selgeks, et tööde teosta-

mine hankedokumentatsioonis määratud tähtajaks pole võimalik. Tööde teostamise tähtaja

muutmata jätmine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet. Pakkumusi esitades lähtusid pakkujad

sellest tööde teostamise kestusest, mis oli määratud hankedokumentatsioonis. See tähendab

muu hulgas seda, et juhul, kui pakkuja, kelle pakkumus oli tunnistatud parimaks, teostaks tööd

esialgselt määratud tähtaja jooksul, siis faktiliselt pidanuks ta töid teostama lühema aja jooksul.

On tõenäoline, et tööde teostamine lühema aja jooksul nõuab suuremaid kulutusi. Selles mõttes

pannakse AS N&V ebavõrdsesse olukorda. Seoses sellega oli tööde teostamise aja muutmine

ka võrdsuse tagamise huvides.

3) Hankedokumendid koosnevad erinevatest osadest. Mõnedes osades kasutas kaebaja termi-

neid, millest on võimalik järeldada, et tööde teostamise kuupäevad on indikatiivsed ja neid tuleb

käsitada tööde teostamise ajalise kestuse kirjeldusena, mitte konkreetsete tööde teostamise kuu-

päevadena. Hankedokumentatsiooni põhielemendiks on hanketeade ning hanketeates on selgelt

rõhutatud, et kuupäevad on „kavandatavad“. Lisaks sellele on hankedokumentide p-s 4.2 toodud

kuupäevad välja orienteeruva ajana.

4) Kaebaja ei ole nõus sellega, et ta ei reserveerinud endale õigust muuta tööde teostamise

alg- ja lõppkuupäevi (jättes muutmata tööde kestuse). Narva Linnavalitsus kinnitas 16.06.2010

korraldusega hankemenetluse tingimused ja andis enda ametile käsu korraldada hankemenetlus.

Ameti ametnikud avastasid riigihangete e-keskkonda hanketeadet sisestades, et töid pole või-

malik algatada kuupäeval, mis on määratud linnavalitsuse poolt kinnitatud dokumentides ja oma

kaalutlusõiguse raames täiendasid hanke tingimusi selle märkusega, et tööde alg- ja lõppkuu-

päevad on indikatiivsed. RHS § 29 lg 1 kehtestab hanketeate primaarsuse, võrreldes teiste han-

kedokumentidega. Arvestades, et hanketeates on selgelt sõnastatud, et hankija käsitleb teates

nimetatud kuupäevi indikatiivsetena, tuleb asuda seisukohale, et hankija soovis algselt reser-

veerida võimaluse muuta tulevikus tööde teostamise alg- ja lõppkuupäevi, jättes muutmata

tööde kestuse.

3-14-50324

7(10)

5) Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja rikkus seaduse nõudeid, siis tagasinõude summa

määramisel tuleb lähtuda mitte ainult protsentidest, vaid ka summast. Samuti tuleb võtta arvesse

rikkumise iseloomu, raskust ja muid asjaolusid. Juhul kui rikkumine oli, siis on tõenäoline, et

antud rikkumine oli hädaabinõu. Hankijal puudus võimalus korraldada tööde täitmist lühema

aja jooksul. Juhul kui hankija jätab hankelepingu sõlmimata, jäävad linna arendamiseks vajali-

kud ehitised välja ehitamata. Tuleb võtta arvesse ka seda, et linn ei ole saanud antud rikkumisest

mitte mingit kasu.

11. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus palub 21.10.2014 vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

1) Siduvaid tähtaegu hankedokumentatsioonis ei muuda läbiräägitavateks asjaolu, et pakku-

jatel on näiteks õigus hankemenetluses tehtud otsuseid vaidlustada. Sellise riskiga peab hankija

alati arvestama, kui korraldab riigihankemenetlust. Ühtlasi peab hankija arvestama muude fak-

toritega, mis võivad põhjustada ajakulu. Ka riigihangete juhis toob välja, et ajakava koostamine

on hankeprotsessi oluline etapp. Olenemata välja töötatud juhistest hangete korraldamiseks, tu-

leneb seaduse üldpõhimõtetest hankijale kohustus mitte kohelda pakkujaid ebavõrdselt ja disk-

rimineerivalt. Ühtlasi on riigihanke eesmärk läbipaistev hankelepingu täitmine. Hanke alusdo-

kumente on võimalik läbipaistvalt muuta üksnes RHS § 36 sätestatud korras.

2) Hankelepingu rahastamine ei toimunud STS arvel, vaid EAS menetleb hankemenetluse tu-

lemusel esitatud kuludokumente ning toetuse saajate esitatud maksetaotlusi. Erinevatest rahas-

tuse allikatest hankelepingu rahastamine ei saa olla objektiivseks asjaoluks hanketeate tingi-

muste õigusvastasel muutmisel või seadusega keelatud läbirääkimiste pidamisel. Kohus ei ole

teinud otsust läbirääkimiste kohta, pidades seda tõenäoliseks. EAS tõendas läbirääkimiste pida-

mist.

3) Kaebaja ei oleks tohtinud anda nõusolekut läbirääkimiste pidamiseks ja lepingutingimuste

muutmiseks. Kuivõrd pärast lepingu sõlmimist on poolte vahel kehtiv leping, millele kohalda-

takse võlaõigusseadusest (VÕS) tulenevaid sätteid, siis on võlausaldajal õigus aktsepteerida ka

lepingu täitmist lepingus sätestatud tähtaegadest erinevatel tähtaegadel. Poolte vahel on ülimus-

lik hea usu põhimõte VÕS §-st 6 tulenevalt. Heas usus saavad pooled lepingut täita nii, et selle

lõpp oleks tulemuslik. Lepingu muutmine ning selle jaoks läbirääkimiste pidamine on õigus-

vastane.

4) Mingit mõistlikku põhjust, miks huvitatud isikud oleks pidanud lähtuma tööde teostamise

kestusest, mitte konkreetsetest tähtaegadest, ei ole, ning kaebaja ei ole seda ka tõendanud. Üht-

lasi ei riku see võrdse kohtlemise põhimõtet. Muutmata jätmine vastupidiselt kaebuses väidetule

kaitseb huvitatud isikute võrdset kohtlemist.

5) Erinevate terminite kasutamisega hankedokumentides ei ole võimalik teha ühest järeldust,

et tööde teostamise kuupäevad saaksid olla indikatiivsed. Hanketeates reguleeritud tähtajad pea-

vad olema kõikidele huvitatud isikutele üheselt mõistetavad ja avaldatud. Kaebaja koostatud

hanketeatest ei saa järeldada, et kaebaja ei soovinud sõlmida hankelepingut alates 01.08.2010.

Samuti ei saa seda järeldada hankedokumentidest ega selle lisaks olevast hankelepingu projek-

tist.

6) Hankedokumentide p-s 4.2 sätestatud sõna „orienteeruv“ ei saa olla edasiulatuva mõjuga

sätestatud tähtaegade osas. Sõna „kavandatav“ hanketeates tuleb tõlgendada kooskõlas VAKO

23.08.2013 otsuse nr 193-13/139462 p-ga 8: kuna hanketeates ei ole välistatud olukorda, mil

tööde teostamise algus- ja lõpukuupäevad langevad „kavandatavate kuupäevadega“ kokku, pi-

did potentsiaalsed pakkujad nimetatud võimaliku tingimusega arvestama. Kaebaja pidi teadma,

3-14-50324

8(10)

et hanketeates lepingu täitmise tähtaegade sätestamisega võtab ta endale ka kohustuse selle tin-

gimusega hankeleping sõlmida eduka pakkujaga. Riigihangete registri hanketeate täidetava

vormi kohaselt tuleb hankijal valida üks kolmest alternatiivist: hankelepingu kestus kuudes;

hankelepingu kestus päevades või algus- ja lõpptähtpäev. Järelikult ei ole võimalik, et kaebaja

kehtestas hanketeate koostamisega hankelepingu täitmise tähtajad enda jaoks indikatiivsena või

et kaebaja soovis reserveerida võimaluse muuta tulevikus tööde teostamise alg- ja lõppkuu-

päevi. Järelikult ei ole sõlmitud leping kooskõlas hanke alusdokumentidega. Euroopa Kohtu

praktikast tuleneb, et juhul, kui hankija soovib säilitada võimaluse pärast pakkumise võitja väl-

jaselgitamist hanke tingimusi muuta, tuleb selline võimalus koos vastavate detailsete reeglitega

pakkumiskutse dokumentides selgesõnaliselt ette näha (C-496/99).

7) Hankelepingu tingimuste muutmise piiramise (RHS § 69 lg 3) eesmärgiks on riigihanke

läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtete tagamine. Hankelepingu sõlmimine

hilisemal perioodil rikub neid põhimõtteid olulisel määral. Riigihangete registris avaldatud han-

keteates esitatav sõna „kavandatav“ on riigihangete registri vormi põhine ning hankija ei saa

seda muuta. Kuivõrd välja kuulutatud hankedokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti p-

d 8.1.1 ja 8.1.2 nägid ette alustamise ajana hiljemalt 01.08.2010 ja lõpetamise ajana hiljemalt

19.11.2010, siis ei saanud ükski pakkuja seda mõista teisiti. Kuivõrd hanketeates olid sätestatud

tööde teostamise kavandatavad kuupäevad, siis hankedokumentide p 4.2 ja hankelepingu pro-

jekti p 8.1 koosmõjus pidi hankija teadma, et nendel kuupäevadel tuleb ehitustööd teostada.

8) Euroopa Kohus on liidetud kohtuasjades C-383/06-C-385/06 leidnud, et kui toetuse saaja

ei järgi toetuse kasutamise tingimusi, siis tal ei saa tekkida ootust saada toetust täiel määral.

Seega, kui projekti järelkontrolli käigus avastatakse, et toetuse saaja ei ole täitnud STS kohus-

tusi, siis rikkumisega seotud kulu osas väheneb abikõlblike kulude eelarve ning enamsaadud

toetus nõutakse tagasi. Vaidlustatud otsuses toodud EAS arutlus tagastusnõude protsendi mää-

ramisel on selgelt põhjendatud ning see on arusaadav ja kooskõlas volituse eesmärgiga. 5% on

vähim tagasinõude suurus, mida saab tagasinõudmise otsusega nõuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt küsimuse üle, kas hankemenetluse lõppe-

mise järgselt on kaebaja poolt toimunud hanke võitjaga keelatud läbirääkimiste pidamine ja

selle tulemusena hanketingimuste (tööde teostamise tähtaeg) muutmine. Ringkonnakohus nõus-

tub halduskohtu lõppjäreldustega, lisades vastusena apellatsioonkaebusele järgmist.

13. Vaidlusaluse riigihanke hanketeate p II.3 „Hankelepingu või dünaamilise hankesüsteemi

kestus“ koosneb kolmest tingimusest: kestus päevades 110, kavandatav alguskuupäev

01.08.2010 ning kavandatav lõppkuupäev 19.11.2010. Seega oli hankelepingu kestus regulee-

ritud viisil, mis eeldas hankelepingu sõlmimist enne 01.08.2010 (teoreetiliselt oli see ka võima-

lik, arvestades, et pakkumuste esitamise ja avamise tähtpäevaks oli 14.07.2010). Kui hankele-

pingut ei sõlmita enne kavandatavat alguskuupäeva, ei saa realiseeruda üks kahest ülejäänud

kriteeriumist (kestus päevades ei saa olla 110 või siis ei saa lõppkuupäevaks jääda 19.11.2010).

Käesoleval juhul tekkiski viidatud olukord, sest hankemenetluse tulemused kinnitati Narva Lin-

navalitsuse poolt alles 28.07.2010 korraldusega (kd I, tl 139) ning RHS § 69 lg-st 1 tulenevalt

ei saanud hankelepingut sõlmida enne 12.08.2010 (reaalselt sõlmiti leping 24.08.2010 – kd I, tl

107). Samas ei saanud (potentsiaalsed) hankel osalejad ringkonnakohtu hinnangul eeldada, et

kavandatav lõppkuupäev on läbiräägitav ja muudetav, isegi kui hankelepingut enne 01.08.2010

ei sõlmita. Kavandatava lõppkuupäeva puhul (mis kajastus ka hankedokumentide osaks olevas

hankelepingu projektis) on tegemist kohustusliku hanketingimusega, mille muutmise võimalust

3-14-50324

9(10)

pakkumuste esitamise tähtpäeva järgselt RHS ette ei näe (selline võimalus ei tulene RHS § 36

lg-st 1 ega ka § 69 lg-st 3).

14. Olgugi, et hanketeate vorm kajastab sõlmitava hankelepingu kestust „kavandatavate“ kuu-

päevadena, ei anna see alust eeldada, et vastavaid kuupäevi ei pea hankel osalemisel ja hanke-

lepingu sõlmimisel aluseks võtma. Vastupidi, kavandatavate kuupäevade osas tuleb eeldada või

vähemalt arvestada võimalusega, et leping sõlmitakse samade kuupäevadega (seda enam, kui

samu kuupäevi sisaldab ka hankedokumentide hulgas kajastuv hankelepingu projekt). Seejuures

on oluline, et riigihangete registris avaldatud hanketeate osa II p-s 3 esitatav sõna „kavandatav“

on hanketeates vormipõhine ning hankija ei saa seda muuta. Seega ei saa sõna „kavandatav“

väljendada hankija soovi jätta tööde teostamise alg- ja lõppkuupäev läbiräägitavaks (hankele-

pingu kestus on võimalik näha hanketingimustes ette ka ilma alg- ja lõppkuupäevata, s.o väl-

jendades kestust kuudes või päevades, seega tuleb lahtise alg- ja lõppkuupäeva soovi korral

kasutada nimetatud lahendust). Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kui hankija soovib säili-

tada võimaluse pärast pakkumise võitja väljaselgitamist hanke tingimusi muuta, tuleb selline

võimalus koos vastavate detailsete reeglitega pakkumiskutse dokumentides selgesõnaliselt ette

näha (C-496/99, p 118). Eeltoodud seisukohtadega on vastavuses ka VAKO 23.08.2013 otsus

nr 193-13/139462 (p-d 8 ja 9).

15. Käesoleval juhul ei ole kaebaja näinud hanketingimustes selgelt ja detailselt ette võimalust

tööde teostamise tähtaega hankemenetluse lõppemise järgselt muuta. Seega tulenes hanketingi-

mustest, et kaebaja oli kohustatud sõlmima hankelepingu hanketingimustes näidatud lõpptäht-

päevaga. Samuti tähendas hankel pakkumuse esitamine ja hanketingimustele vastavuse kinni-

tamine, et hankel osaleja kinnitas enda võimekust teostada tööd hanketeates kajastatud kavan-

datavaks lõppkuupäevaks. Lähtudes eelnevast, tuleb nõustuda vastustaja ja halduskohtu järel-

dusega, et hanketeates ja hankedokumentides ette nähtud piiratud tähtaeg tööde teostamiseks

(kohustus lõpetada tööd 19.11.2010) võis avaldada mõju potentsiaalsete pakkujate hankel osa-

lemise kaalutlustele. Seega on hankemenetluse lõppemise järgselt hanketingimuste osas läbi-

rääkimisega ja hanketingimuste muutmisega (RHS § 36 lg 1 ja § 58 lg 3 rikkumine) riivatud

hankemenetluse võrdsuse ja läbipaistvuse põhimõtet. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et

hankemenetluses läbirääkimiste pidamine, mille tulemusena muudetakse hanketingimusi, on

oluline rikkumine, mille eest on õigus nõuda saadud toetus osaliselt tagasi.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, kus hankija ja pakkuja on sõlminud

riigihanke tulemusena hankelepingu, mille tingimused erinevad riigihanke korraldamisel han-

kedokumentides ja hanketeates sisaldunud tingimustest, tuleb eeldada, et hankija ja pakkuja on

pidanud läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamist on kaebaja ka möönnud 23.08.2010 e-kirjas

EAS-le (kd I, tl 95).

17. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et riigihanke viibimine on objektiivseks asjaoluks,

mis välistab toetuse osalise tagasinõudmise põhjendatuse. Riigihanke läbiviimise korraldus, sh

planeeritud tähtajad, lähtuvad hankija subjektiivsetest kaalutlustest ja võimekusest. Seega ei saa

planeeritud tähtaegade ületamine olla käsitletav objektiivse takistusena. Kaebaja ei ole esile

toonud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et hankemenetluse läbiviimisel ilmnesid takis-

tused, mida ei olnud mõistlikult võimalik hankemenetluse kestuse planeerimisel ette näha. Tei-

seks on oluline, et RHS § 69 lg 3 ei näe ette võimalust hanketingimuste (hanketeate ja hanke-

dokumentide) muutmiseks objektiivsete takistuste ilmnemisel, vaid sõlmitud hankelepingu

muutmiseks sellistel asjaoludel. Hetkel ei ole aga vaidluse esemeks sõlmitud hankelepingu

muutmine. Kohtutoimikust nähtuvalt on küll ka hankelepingut tööde lõppkuupäeva osas kordu-

valt muudetud (lepingu lisad - kd I, tl 113, 116), kuid antud asjaolusid käesolev vaidlus ei hõlma.

3-14-50324

10(10)

18. Toetuse tagasinõudmine on toimunud minimaalses seaduses ettenähtud ulatuses, s.o 5%

lepingu abikõlbliku kogumaksumuse väljamakstud toetusest (määruse nr 278 § 111 lg 3 p 8 ja

lg 4 kuni 29.08.2014 kehtinud redaktsioonis). Rikkumise iseloomu arvestades tuleb seda lugeda

proportsionaalseks. Tagasinõude määra otsustamisel tagasinõude protsendi asemel hankele-

pingu summa suurusest lähtumist õigusaktid ette ei näe.

19. Ringkonnakohus võtab asja juurde vastustaja poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud

09.10.2012-26.11.2012 e-kirjavahetuse EAS-i ja Narva linna vahel. Viidatud kirjavahetuses on

Narva linn esitanud omapoolse põhjenduse seoses EAS-i küsimusega hankelepingu p-de 8.1.1

ja 8.1.2 (tööde algus- ja lõppkuupäev) muutmisega enne hankelepingu sõlmimist. Seega seon-

dub see käesoleva asja vaidlusküsimusega ning on asja õigemaks lahendamiseks vajalik. Kirja-

vahetusest nähtuvalt vastas Narva linn EAS-i päringule 26.11.2012, et eelduslikult oli tegemist

hankija tähelepanematusega kuupäevade määramisel hankedokumentidele lisatud lepingu pro-

jektis. Nimetatu ei toeta kaebaja poolt kohtuvaidluses esitatud seisukohta, et hanketeate tingi-

mused ja hankedokumendid nägid ette tähtaja muutmise võimaluse.

Samuti võtab ringkonnakohus asja juurde vastustaja poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud

ekraanitõmmise riigihangete registri hanketeate koostamise lehelt, millelt nähtub, et hankele-

pingu kestus on võimalik hanke korraldajal määratleda kolmel viisil: kestus kuudes, kestus päe-

vades ning algus- ja lõpptähtpäev. Algus- ja lõpptähtpäeva kasuks valiku tegemine ei toeta kae-

baja seisukohta, et hanke korraldamisel sooviti lähtuda tööperioodi kestusest, mitte algus- ja

lõppkuupäevadest.

Tõendite vastuvõtmine ei tingi menetlustähtaegade pikenemist ning kaebaja ei ole tõendite vas-

tuvõtmisele vastu vaielnud.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (apellatsioonime-

netluses riigilõiv 750 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menet-

luskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109

lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets