2-14-19801/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-19801

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi Ene Seppa vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

303,35 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. novembri 2014 otsus (täiendav otsus

12. detsember 2014)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Placet Group OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Placet Group OÜ (registrikood 11198910),

esindaja Merike Lätt

Vastustaja

(hageja):

Ene

Seppa

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Maakohtu 10. novembri 2014 otsuse

(täiendav otsus 12. detsember 2012) põhjendusi. Muus osas

jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

Placet Group OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Placet Group OÜ (hageja) esitas 16. septembril 2014 hagi Ene Seppa (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 190 eurot, intressid 48 eurot,

sissenõudekulud 38 eurot, seisuga 16.09.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 11,80 eurot ja

viivise alates 17.09.2014 põhinõudelt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 18.12.2012 SMS kiirlaenulepingu, mille alusel

laenas kostja hagejalt 900 eurot. Laenu tagamise tähtajaks oli 13.12.2013. Laen tuli tagastada

maksegraafiku alusel koos intressi ja lepingutasuga, kokku summas 1428 eurot. Kostja tasus

perioodil 14.01.2013 – 04.11.2013 kokku 1190 eurot. Tasumata jäi põhiosa summas 190 eurot ja

intressid 48 eurot.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 10. novembri 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Tartu Maakohus tegi 12. detsembril 2014 täiendava otsuse.

Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35

lg 1 tähenduses. Maakohus viitas VÕS § 42 lg-le 1 ja § 42 lg 3 p-le 5. Tarbijakrediidilepingutes

tuleb pidada lubatavaks arvestada intressi krediidisaaja kasutusse antud krediidisumma jäägilt ning

kokkulepe, mille kohaselt arvestatakse intressi krediidisummalt, on tühine, kui ei esine erandlikke

asjaolusid.

Maksegraafikust

nähtuvalt

on

intressi

arvestatud

krediidisummalt,

mitte

krediidisumma jäägilt, seega kahjustab see ilmselgelt kostjat kui tarbijast krediidivõtjat ja on

hageja kui krediidiandja huvides eesmärgiga teenida varjatult suuremat intressi. Poolte õigused ja

kohustused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (TsÜS § 86 lg 1, lg 2 p-de 1 ja 2).

Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole põhjendatud põhivõlgnevuse 190 euro, intressi 48 euro,

sissenõudekulu 38 euro ja seisuga 16.09.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 11,80 eurot osas.

Kuivõrd lepingust tulenev intressimäär ei ole kokku lepitud, on intressimäär tühine ning lähtudes

poolte vahel sõlmitud laenulepingust, tuleb kostja poolt tasutud võlgnevus 1190 eurot lugeda

tasutuks võlgnevuse katteks, s.o põhivõlgnevus 900 eurot ja intress seadusjärgses määras,

s.o 2,27 eurot (17.01.2013 – 13.12.2013).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Placet Group OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. detsembri 2014

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme. 12. detsembri 2014 otsuse resolutsioonist ei

nähtu edasikaebamise kord ja tähtaeg; kohus, kuhu kaebus tuleb esitada, ning viide, et kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Otsusest ei nähtu, et tegemist on tagaseljaotsusega. Kirjeldavast ja põhjendavast osas ei nähtu,

millal kostja sai hagimaterjalid kätte. Resolutsioonist ei nähtu, et otsuse peale on kostjal õigus

esitada kaja. Kirjeldavas osas ei ole maakohus märkinud, millised on esitatud tõendid. Otsuse

lk-l 2 on ebaõiged viited hageja väidetele;

2) on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Apellant viitab Riigikohtu lahendi

nr 3-2-1-120-08 p-le 12. Apellant ei ole esitanud viivise nõuet lähtudes VÕS § 113 lg 1 kolmandas

lauses sätestatud määrast, vaid teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Maakohus on jätnud

TsÜS § 86 kohaldamise eeldused analüüsimata.

3) on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja ei ole kõiki tõendeid analüüsinud. Otsus on

üllatuslik;

4) on maakohus rikkunud selgitamiskohustust ja ei ole andnud hagejale võimalust oma nõuet

täpsustada ja põhjendada;

5) ei ole maakohus tuvastanud, et kostja on teinud tehingu sundolukorras, erakorralisest vajadusest

tulenevalt.

5. Ene Seppa vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja on maakohtu otsusega rahul ja loeb

maksegraafikut endale pealesunnituks. Ta ei ole võimeline seda täitma, sest tal on muid kohustusi

ja ta saab oma pensionist kätte alla 160 euro. Abikaasa saab 147 eurot. Nimetatud summadest tuleb

maksta ka kommunaalmaksed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb Tartu

Maakohtu 10. novembri 2014 otsuse (täiendav otsus 12. detsember 2012) põhjendusi. Muus osas

tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.

7. Nähtuvalt Tartu Maakohtu 25. septembri 2014 määrusest on maakohus määranud lahendada

käesolev tsiviilasi lihtmenetluses. Seega on Tartu Maakohtu 10. novembri 2014 otsus

lihtmenetluses tehtud otsus, mitte aga tagaseljaotsus, nagu on ekslikult leidnud apellant. Kuna ei

ole tegemist tagaseljaotsusega, siis on asjakohatu apellandi väide, et maakohus on rikkunud TsMS

§ 442 lg-t 6, jättes märkimata kaja esitamise õiguse. Maakohtu otsus vastab osaliselt TsMS § 442

lg-le 6, sest resolutsiooni juures on märgitud otsuse edasikaebamise kord ja tähtaeg, kuid

märkimata on kohus, kuhu kaebus tuleb esitada, ning viide, et kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Samas kohtu (kuhu

kaebus tuleb esitada) märkimata jätmine ning selgituse puudumine kaebuse lahendamisest

kirjalikus menetluses ei ole takistanud apellanti kaebust esitamast ning seetõttu ei ole see asjaolu

vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

Samuti on õige apellandi viide sellele, et maakohus on kohtuotsuse kirjeldavas osas, mis käsitleb

hageja nõuet (kohtuotsuse lk-d 2 ja 3 esimene lõik), ebaõigesti kajastanud hagi aluseks olevaid

asjaolusid, kuid ka selline maakohtu eksimus ei ole viinud asjas ebaõige lahendi tegemisele.

8. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Sama paragrahvi lg 2 järgi käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja –vabaduste ning oluliste

menetlusõiguste järgimise.

Tulenevalt eelviidatud sätetest lihtmenetluses võib kohus menetleda hagi lihtsustatud korras, kuid

seejuures peab kohus järgima üldisi menetluspõhimõtteid.

Antud juhul on kohus rikkunud asja menetlemisel lihtmenetluses üldisi menetluspõhimõtteid.

Asjaolu, et TsMS § 405 lg 1 p 7 lubab lihtmenetluses hagi menetlemisel loobuda kirjalikust

eelmenetlusest, ei anna alust kohtul jätma täitmata seadusest tulenevat selgitamiskohustust.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 329

lg 4, § 392 lg 1 p-d 1-4). Selgitamiskohustuse täitmisena ei ole käsitletav tsiviilasja menetlusse

võtmise määruses märgitud järgmine lause „Menetlusosalisi tuleb teavitada asja menetlusse

võtmisest ning neilt nõuda asja õigeks ja kiireks lahendamiseks vajalikke andmeid ja seisukohti.“

Milliste asjaolude kohta menetlusosalised peaksid oma seisukohti esitama, määrusest ei selgu.

Samas ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud maakohtu pooled menetlusnormide rikkumised ei

too kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist.

9. Hageja väitel on maakohus rikkunud selgitamiskohustust sellega, et ei ole andnud talle

võimalust oma nõuet täpsustada ja põhjendada. Samuti on hageja hinnangul maakohtu otsus

üllatuslik, sest kohus ei jaganud menetluse kestel mitte ühtegi selgitust ning jättis esitatud tõendid

piisava põhjalikkusega hindamata.

Ringkonnakohtu arvates ei saa hageja väited iseenesest anda alust maakohtu otsuse tühistamiseks,

sest mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei kujuta endast ka menetlusõiguse normi olulist

rikkumist, mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete

rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, siis saavad

hageja viidatud rikkumised olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis

mõjutada asja lahendamise tulemust (TsMS § 656 lg 2). Kui menetlusosaline leiab, et maakohus

on eelmenetluse nõudeid rikkudes teinud üllatusliku otsuse ning see võis mõjutada asja

lahendamise tulemust, on menetlusosalisel võimalik menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõendamiseks esitada asjaolusid ja tõendeid ka ringkonnakohtus (TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 5).

Praegusel juhul ei esitanud hageja ringkonnakohtule tõendeid, näitamaks, et ta oleks kohtu

selgitamise tulemusel saanud oma nõuet täiendavalt ja usaldusväärselt tõendada. Seega ei ole

maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumine ja üllatusliku otsuse tegemine mõjutanud asja

lahendamise tulemust.

10. Apellandi väitel on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi seetõttu, et on

vaidlustatud otsuse selgituste p-s 3.8 viidanud VÕS §-de 415 lg-le 1 ja 113 lg-le 1.

Ringkonnakohus arvates maakohtu vaidlustatud otsuse „Selgitused otsusele“ p 3.8 on asjakohatu.

Samuti on asjakohatud p-d 3.9 ja 3.10. Nähtuvalt maakohtu otsuse põhjendustest ei ole kohus

põhjendavas osas märkinud, et kohaldamisele kuuluvad „Selgitused otsusele“ p-des 3.8, 3.9 ja

3.10 viidatud sätted, s.o kohus ei ole märkinud, et ta nimetatud sätteid kohaldab. Seega on

arusaamatu viidatud punktide tähendus. Samas ei mõjuta nimetatud otsuse selgituse punktid asjas

tehtud otsust.

11. Asja materjalide kohaselt sõlmisid pooled 18.12.2012 SMS kiirlaenulepingu, mille alusel

laenas kostja hagejalt 900 eurot. Laenu tagamise tähtajaks oli 13.12.2013. Laen tuli tagastada

maksegraafiku alusel koos intressi ja lepingutasuga, kokku summas 1428 eurot. Hageja on

esitanud hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 190 eurot, intresside 48 eurot, sissenõudekulude

38 eurot, seisuga 16.09.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 11,80 eurot ja viivise alates

17.09.2014 põhinõudelt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

väljamõistmiseks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud asja lahendamisel VÕS § 408 lg-t 4.

VÕS § 408 lg 4 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed

intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt

krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta,

loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad

andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid.

VÕS § 408 lg 2 järgi käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

VÕS § 404 lg 2 p 2 alusel tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 1-11 nimetatud andmed. VÕS § 4031 lg 1 p 8 kohaselt

tuleb anda tarbijale võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse

võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping ning selleks peab krediidiandja esitama tarbijale

mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival

andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele

lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele

tuginedes muuhulgas intressimäära aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused.

12. Antud juhul ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks enne lepingu sõlmimist esitanud

kostjale teabe intressimäära ja selle kohaldamise tingimuste kohta. Andmed intressimäära kohta

puuduvad ka laenulepingu üldtingimustes ning lisades I (laenu tagastamise maksegraafik), II

(laenu tagastamise tähtpäeva pikendamise tasud) ja III (kampaania laenu tagastamine vastavalt

üldtingimustele), s.o puudub poolte kokkulepe intressimäära kohta üldse. Intressimäära kohta

andmete puudumist ei heasta asjaolu, et kostja on tasunud 10 osamakset. Antud asjas kohaldub

VÕS § 408 lg 4, s.o tarbija on saanud laenu kätte ja krediidileping on kehtiv, kuid kuna puuduvad

andmed intressimäära kohta, siis tuleb lugeda intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär.

VÕS § 408 lg 4 viimasest lausest tuleneb hagejale kohustus määrata uuesti tagasimaksed

intressimäära vähendamist arvestades. Lähtudes eeltoodust on õige maakohtu seisukoht, et kuna

kostja on tasunud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks 1190 eurot, kuid põhivõlgnevus

oli 900 eurot ning seadusjärgne intress 4,96 eurot (intressinõue 17. jaanuarist 2013 kuni 30. juunini

2013, s.o 165 päeva eest, 2,97 eurot; intressinõue 1. juulist 2013 kuni 13. detsembrini 2013,

s.o 166 päeva eest, 1,99 eurot; kokku 4,96 eurot), siis on kostja oma laenulepingust tuleneva

kohustuse täitnud. Hageja nõue sissenõudekulude 38 eurot väljamõistmiseks kostjalt ei ole

põhjendatud, sest hageja ei ole määranud uuesti tagasimakseid arvestades intressimäära

vähendamist ning seetõttu ei saa rääkida tähtaegselt tasumata maksetest, mis oleksid nõudnud

võlgnevuse kohta teate saatmist.

13. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et laenulepingu üldtingimuste lisas I märgitud on

krediidi kulukuse määr 149,90%, laenu andmise ajal oli Eesti Panga andmetel eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 37,21%, seega vaidlusaluse laenulepingu puhul märgitud krediidi

kulukuse määr ületab enam kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.

TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 3 kehtib eeldus, et lepingupoolte vastastikused kohustused on

ebaproportsionaalsed ning ühtlasi eeldus, et laenuandja pidi teise poole rasketest asjaoludest

teadlik olema. Kui neid eeldusi ümber ei lükata, saab lugeda tehingu tühiseks. Hageja ei ole

tõendanud, et konkreetsel juhul ei ole vastastikuste kohustuste väärtus, vaatamata kõrgele krediidi

kulukuse määrale, heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, arvestades kõiki muid lepingu

tingimusi ja lepingu tegemise asjaolusid.

TsÜS § 86 lg 4 kohaselt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu

tühine, siis on intressi või muu sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma

kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi

laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest

maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.

Sisuliselt tähendab TsÜS § 86 lg-s 4 sätestatu seda, et laenuleping on küll tühine, kuid laenu

põhiosa tagasimaksmise osas on samahästi kui kehtiv, aga tühine on intresside osas. Seega ka

TsÜS § 86 lg 3 ja 4 kohaldamine tooks kaasa selle, et hageja nõue kostja vastu laenulepingust

tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes

kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt

kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud

menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja

jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks

sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

Kuna antud asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude rahalisel

kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson