4-15-2393/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-2393

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.mai 2015, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2393 Kohtunik Sekterär Leo Kunman Katrin Lopsik Väärteoasi

T.K kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 20.03.2015 otsusele väärteoasjas nr 2303,15,000219. Kvalifikatsioon: LS § 201 lg 2 Toimepanemise aeg ja koht: 24.02.2015 kell 22:29, Lootsi tn 13, Tallinn Kaebuse esitaja T.K (isikukood XXX, elukoht: XXX Kohtuväline menetleja

Kohtuistungi aeg ja koht

Istungil osalenud isikud

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus 11.05.2015, Liivalaia kohtumaja

Kaebuse esitaja T.K Kaebuse esitaja kaitsja Häli Jürimäe Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.03.2015 otsus väärteoasjas nr 2303,15,000219 muutmata.

2. Rahatrahv tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.03.2015

otsuses väärteoasjas nr 2303,15,000219 näidatud arvele SEB Pank

EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Danske

pangas arvele EE403300333416110002 või №rdea pangas arvele nr

EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155049317 rahatrahv“, väärteoasi nr4-15-2393, T.K ja selgitusse „ .

3. Kaitsja tasu jätta hüvitamata.

2

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

20.03.2015 Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 2303,15,000219 karistati T.K liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 (nelisada) eurot. Otsuse kohaselt juhtis T.K 24.02.2015 kell 22:29

BE-kategooria autorongi omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 02.04.2015 laekus Harju Maakohtule T.K kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.03.2015 otsusele väärteoasjas nr 2303,15,000219. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel jätnud tuvastamata tegu koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja sellest tuleneva isiku süü. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja peatas kinni 24.02.2015 Soomest saabunud laevalt sõitnud autorongi, mida ei juhtinud ja mille roolis ei olnud T.K.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja kontrollis sõidukit juhtinud XXX,

veendus tema juhtimisõiguse olemasolus, nõudis seejärel juhi kõrvalistmel istunud T.K

juhilube ja otsustas koostada T.K-le väärteoprotokolli põhjendusel, et politsei oli näinud, kuidas T.K oli laevalt maha sõitnud (laeva mahasõidu sillalt). Menetlusalune isik on seisukohal, et Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri andmetel leidis, T.K-le omistatud väärtegu aset sadamakai osal, mis tee koosseisu ei kuulu ja isegi kui ta sellel alal sõiduki juhtis, ei ole võimalik teda selle eest karistada. V™S § 31 lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse

sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate eristustega. Kaebuse esitaja leiab, et konkreetses asjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et T.K on väärteo toime pannud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsustes korduvalt rõhutanud asjaolu,

et kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just

viimasel väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab see kolleegiumi hinnangul muuhulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik endast oleneva tõendite kogumiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.09.2003 otsus kohtuasjas nr 3-1-1-101-03, p 6.1, 19.05.2005 otsus kohtuasjas nr 3-1-1-43- 05, p 7, 05.04.2007 otsus kohtuasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1, 22.09.2008 otsus kohtuasjas nr 3-1-1- 48-08 p 9). Kohtukolleegiumi seisukoha kohaselt hõlmab see kohustus nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid. Vastav kohustus tuleneb V™S § 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest, millest tulenevalt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama.

Kohtuistung Kohtuistungil jäid T.K ning kaitsja Häli Jürimäe esitatud kaebuse juurde. Kaebaja ütluste kohaselt käis ta koos XXXSoomes. Roolis oli XXX. 24.10.2015 saabusid nad laevaga Tallinnasse. Autod olid pargitud tihedalt, laeva korraldaja ütles, et laevast tuleb ettevaatlikult välja sõita ning viipas, et meesterahvas, st T.K, võib rooli istuda. Kaebaja nõustus, sõitis laevalt välja ja peatus sadamakail. Seejärel vahetasid nad XXX kohad ära. T.K

puuduv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Politsei peatas auto, kontrollis dokumente ning koostas T.K-le väärteoprotokolli. Kaebaja leiab, et ei ole sõidukit sõidualal juhtinud.

3 Tunnistaja XXXütluste kohaselt töötab ta Lootsi 13 sadamas. 24.oktoobril tuli Baltic Queen´ilt maha järelhaagisega mootorsõiduk. Tunnistaja kinnitas, et nägi, kuidas juhid vahetasid kohad

ära. Kontrollimisel selgus, et meesterahval puudus vastav kategooria juhtimisõigus, naisterahval oli dokumentidega kõik korras. Tunnistaja küsimusele, miks T.K ise laeva pealt maha sõitis, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, vastas T.K, et naisterahvas ei julgenud laeva pealt maha sõita. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt käis ta oma ülemuse T.K-ga Soomes. Roolis oli tunnistaja. Juhikogemus on 1998. aastast, C-kategooria sai oktoobris 2014. Tallinnasse laevaga saabudes hoiatati neid, et tuleb ettevaatlikult välja sõita, seepärast istuski T.K rooli. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebus rahuldamata. Leiab, et rikkumine on

tõendatud tunnistajate ütlustega, T.K enda ütlustega ja kogutud materjalidega. T.K puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Õigusabikulud on põhjendamatult suured.

Kohtuotsuse põhjendused Maakohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kaitsja ning kohtuvälise

menetleja seisukohad, samuti tunnistajate ütlused ning hinnanud kõiki kogutud ja uuritud

tõendeid kogumis, leiab, et T.K kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.03.2015

otsusele väärteoasjas nr 2303,15,000219 tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse

piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt V™S § 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kaebajat on karistatud LS § 201 lg 2 rikkumise eest. Vastavalt LS § 201 lg 2 sätetele karistatakse juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest, kui juhtimisõigus on peatatud või peatunud,

kehtetukstunnistatud või juhtimisõigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Väärteoprotokolli kohaselt (VT tl 1) 24.02.2015 kell 22:29 juhtis T.K Tallinnas

Lootsi tn 13 BE-kategooria autorongi Toyota Landcruiser/Respo 3502 reg märgiga

XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 90 lg 1 p 1,3 ning pani toime LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava rikkumise. Menetlusprotokoll vastab V™S § 49 sätestatule. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (VT toim lk 4) kohaselt on näha, et 24.02.2015 kõrvaldati T.K sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 91 lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (VT toim lk 6) kohaselt on näha, et 06.05.2010 kõrvaldati T.K sõiduki juhtimiselt LS § 20

1 lg 2 alusel kuna tal puudub vastava kategooria

sõiduki või trammi juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte (VT tl 5) kohaselt T.K puudub BE- kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (isikule on väljastatud ABC kategooriad). T.K kaitsja on 10.03.2015 esitanud vastulause (VT tl 7-13), milles selgitas juhtunu asjaolusid.

4

LS § 1 p 81 kohaselt tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku

poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldusja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks.

Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoonvõi muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruusvõi killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsavõi muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. Teeseaduse § 2 lg 1 kohaselt tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teeseaduse § 2 lg 2 p 1 kohaselt liiklemiseks kasutatavad : sõidutee ning sellega külgnevale alale järgmised rajatised

sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhke koht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki

peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrollija tollikontrollirajatis; teepeenar. Teeseaduse § 2 lg 2 p 2 kohaselt muud rajatised: kraav, haljasala ning eraldusvõi haljasriba;

tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistusja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis. Antud juhul tegemist on sõidukite liiklemiseks ettenähtud alaga (rajatisega) ning seega kehtivad seal ka kõik liiklusreeglid.

Kohus leiab, et puudub alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et T.K käitumine LS § 201 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud kaebaja, tunnistajate ütlustega, väärteoasjas kogutud materjalidega ning

väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatisest (VT tl 18-21) nähtub kaebajal kehtivate karistuste olemasolu mitmete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest.

Vastavalt V™S § 23 hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu üksnes väärteomenetluse lõpetamise korral vaid V™S § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse kogu ulatuses muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata ning väärteomenetlust V™S § 29 alusel ei lõpetata, jätab kohus rahuldamata ka kaebaja taotluse talle menetluskulude hüvitamiseks.

Leo Kunman Kohtunik