1-14-4485/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 432 kohtunik m

ä ä r a s:

Kriminaalhooldusametniku taotlus ru maakohtu 4.08.2014 T.J-ile Vi kohtuotsusega mõistetud kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks ja rahuldada ning

(viis) kuud ja 27 ( pöörata karistuse ärakandmata osa, 5 kakskümmend seitse . ) päeva vangistust, täitmisele. Saata süüdimõistetu karistust kandma

KrMS § 414 lg 2 alusel lug T.J-i eda vangistuse kandmise algus alates

karistuse kandmisele asumisest.

Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates sellest teada saamisest.

ASJAOLUD

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule kandmata jäänud ristus täitmisele, kuna T.J ei täida kohtu määratud ka kohustust ning rikub ko ja kohustusi. talle kohtu poolt määratud ntrolnõudeid

Erakorraline ettekanne

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-14-4485 Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2015, kohtumajas Jõhvi Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär, tõlk Kristine Kriisk, ina Palmi Ri Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna 8.05.2015 erakorraline ettekanne Viru T.J-ile maakohtu 4.08.2014 kohtuotsusega mõistetud ning kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks

Süüdimõistetu T.J, isikukood xxx, xxx Kohtuistungi aeg 29.05.2015

T.J on määratud kriminaalhooldusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega 04.08.2014 nr 1-14-4485, millega temale mõistetud lõplik karistus 5 kuud 27 päeva vangistust jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et T.J 18

-kuulise katseaja jooksul täidab KarS § 75

1 kontrollnõudeid ja §

lg

75 lg 2 toodud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Esmakohtumine T.J-iga toimus kriminaalhooldustalituses 27.08.2014, mille käigus talle selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, räägiti üle lisakohustuse tähendus ja samuti tagajärjed, mis kaasnevad rikkumistega, peale mida T.J kinnitas oma talle arusaadavad. Katseaja alguses elas allkirjaga, et õigused ja kohustused on

T.J õele kuuluvas korteris aadressil xxx. 16.10.2014 sai ta endale eraldi korteri asukohaga xxx. 21.10.2014 võttis T.J enda arvele Eesti Töötukassas. Alates 24.11.2014 oli

T.J suunatud tööharjutusele.

Katseaja kestel jättis T.J registreerimisele tulemata 10.12.2014, kuna antud kuupäeval käis Tallinnas ning 11.12.2014 ei olnud tal bussisõiduraha ning 15.12.2014 registreerimise kohta ei saanud ta kätte kutset.

22.12.2014 teostati T.J-i elukohta aadressil kodukülastus xxx ning teostati kohtu poolt määratud kohustuse, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume kontroll. T.J oli kaine.

2015.a. jaanuaris ei ilmunud T.J registreerimisele selgitades, et ta ei saa liikuda,kuna jalg on haige. Jaanuaris, 21.01.2015 teostati tema elukohta, ette hoiatamata kontroll. T.J oli kaine. 26.01.2015 T.J kodukülastusel kodus ei olnud. Registreerimistele mitte ilmumiste kohta koostati talle kirjalik hoiatus.

11.02.2015 kontrolliti kell13:48 Jõhvi talituses aadressil: Kooli 2a, Jõhvi, enne registreerimist

T.J-i alkoholijoovet. Kontrolli käigus tuvastati T.J

ALCOTECTOR mark WAT - 892 C2H5OH abil alkoholijoove 1,557 mg/l. 25.02.2015

T.J selgitas, et tarvitas 2 liitrit õlut. T.J kinnitas, et teab katseaja algusest, et ta ei tohi tarvitada alkoholi ja narkootikume. T.J palus kohtul mitte saata teda kinnipidamiskohta, vaid anda võimalus näidata, et ta on võimeline järgima katseaja tingimusi. T.J palus kohtul määrata kohustus läbida

-

a

lkoholivastane võõrutusravi hiljemalt 15.04.2015 Viru Maakohtu kohtumäärusega

12.03.2015 määrati T.J-ile kohustus läbida alkoholivastane võõrutusravi -

hiljemalt 15.aprilliks 2015 T.J kinnitas registreerimistel toimunud vestlustel, et on kohtumääruse kätte saanud, täidab kohustuse.

8.04.2015 selgitas T.J, et 01.04.2015 ei ilmunud registreerimisele, kuna käis perearsti juures, teab nüüdsest, mis tema tervisel tegelikult viga on. Selgitas, et seoses tervisliku seisundiga ei tehta talle alkoholivastast süsti. Selgitasin, et alkoholivastast ravi võimalik läbida teisel viisil, statsionaarselt, lisaks olemas litsensiga arstid, kes ravivad, kasutamata selleks veenisisest süsti. Viimase kohta selgitas T.J

, et teab seda. T.J selgitas, et perearst pöördumise kohta dokumenti ei väljastanud.

13.04.2015 registreerimisel toimunud vestluses selgitas T.J , et läheb alkoholivastasele ravile Narva, samas ei tea, mis kuupäeval.

15.04.2015 saabus perearsti dr.xx xx ei ole arstitõend, milles on kirjas, et T.J

olnud perearsti vastuvõtul 2015.a. märtsi ja aprilli jooksul, viimane perearsti kontroll oli 2011.a.

16.04.2015 saabus xxx

tõend, milles on öeldud, et T.J ei ole pöördunud antud asutusse xx abi saamiseks.

05.05.2015 selgitas T.J registreerimisel, et ei soovinud läbida alkoholivastast ravi,

seepärast arsti poole ei pöördunud. T.J-ini enda sõnul otsustas ta enda jaoks, et võib ise alkoholiprobleemiga toime tulla.

Kriminaalhooldusametnik palus p juhindudes K öörata karistus täitmisele rHS § 31 lg 1 ja

KarS § 74 lg 4. T.J ei ole teinud vastavasisulisi järeldusi talle kohtu poolt määratud karistusest, ta on katseajal hoidunud teadlikult kõrvale talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisest

Kohtuistungil

T.J selgitas, et rikkus teistkordselt alkoholi tarvitamise keeldu, mõjuvat põhjust selle kohta ei ole, kostitati ja võttiski 200 gr õlut. Sõltuvusravi läbimisest ei keeldu, kuid praegu selleks ei ole raha. Jõhvis maksab see 30 eurot. Praegu üürib korterit, saab toetust. Sõltuvusraviks nõusoleku andmisel oli teadlik, et see ravi on tasuline, kuid lootis saada raha sugulastelt, aga ei saanud. xxx kuid see ei ole ametlikult vormistatud. Tunnistab, et valetas kriminaalhooldusametnikule arstide poole pöördumise kohta. Tegelikult ei käinud arstide juures

. Palus anda veel ühe võimaluse ja lubas läbida võõrutusravi.

Kriminaalhooldusametnik

jäi oma ettekandes esitatud taotluse juurde.

Prokurör Natalja Firsova toetas kriminaalhooldusametniku arvamuse ning leidis, et käitumiskontroll ja katseaeg süüdimõistetu suhtes on ebaõnnestunud ning karistus tuleb pöörata täitmisele.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning

, ära kuulanud süüdimõistetu kriminaalhooldusametniku ja prokuröri arvamuse leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on kuulub rahuldamisele. põhjendatud ja

Koh

on rikkunud

us loeb tõendatuks, et T.J temale kohtuotsusega määratud kontrolnõudeid ja kohustusi ning ei täida kohtu määratud täiendavat kohustust alkoholivastase võõrutusravi läbimiseks. Seda kinnitavad nii toimiku materjalid kui ka süüdimõistetu seletused.

Määratud alkoholivastane ravi jäi süüdimõistetu poolt äbimata l , kuigi eelnevalt andis ta

selleks oma nõusoleku vabatahtlikult – tl 148. Oma 27.04.2015 seletuses kirjutab T.J

, et perearst olevat 2015.a märtsikuus avastanud tema veres kõrgendatud suhkru sisalduse ning seetõttu keeldus psühhiaater rakendada T.J-i suhtes alkoholivastast xx

ravi. Plaanis on minna ravile Narva, kus ravitakse hüpnoosiga, on registreeritud arstile 1.05.2015 (tl 194).

Need süüdistatava seletused on vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega. Perearst tõend xx x kinnitab, et T.J ei käinud 2015.a kestel perearstil (tl 188). Samuti ei pöördunud T.J xxx (tl 193). Kohtuistungil seletas T.J , et valetas

kriminaalhooldusametnikule. Seega ei ole süüdimõistetu seletused usaldusväärsed. T.J kinnitas, et raviks nõusoleku andmisel teadis ravi tasulisest iseloomust. T.J-i enda seletuste järgi maksab see 30 eurot ning kohus peab eluliselt ebausutavaks, et olukorras, kui T.J on olemas vahendid korteri üürimiseks (kuigi 27.10.2014 avalduses kirjutas ta omakäeliselt, et ostis – xxx tl 109) ei suutnud ta leida 30 eurot ravi eest maksmiseks. Kohus leiab, et tegelikult puudub T.J tahe kohtu määratud täiendava kohustuse täitmiseks ja alkoholivastase võõrutusravi läbimiseks. Seda kinnitab ka tema 5.05.2015 seletus, milles T.J sisuliselt keeldub selle kohustuse täitmisest, kuna ei pea seda vajalikuks ja leiab, et saab alkoholiprobleemiga ise hakkama (tl 197).

Süüdimõistetu käitumine ja kriminaalhoolduse käik näitab vastupidist. Olles k senine atseajal

rikkus T.J korduvalt kohtu määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mis oli tuvastatud eelnevalt 11.02.2015 (tl 146) ja viimati 5.05.2015 (tl 195). T.J ka ise tunnistab korduvat alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ning ei suuda esitada rikkumise kohta mõjuvaid põhjendusi.

Seega oma

T.J-i karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine ei täitnud eesmärki. Ta ei suutnud esitada põhjendusi toimepandud rikkumiste kohta. Varem T.J-i suhtes juba esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande 9.03.2015 (tl 98) seoses alkoholi – tarvitamise keelu rikkumisega ning vastavalt kriminaalhooldaja ettepanekule andis kohus

12.03.2015 määrusega (tl 156) T.J-ile veel ühe võimaluse karistuse kandmiseks vabaduses, määrates temale täiendavaks kohustuseks läbida alkoholivastane ravi hiljemalt

15.04.2015. T.J jättis ka selle võimaluse kasutamata, mistõttu ei pea kohus vajalikuks vaid leiab, et süüdimõistetule täiendavate kohustuste panemist määratud tingimisi karistus tuleb pöörata täitmisele.

T.J-ile

5 kuud 2 Alates 1.01.2015 oli KarS § 121 alusel mõistetud vangistus

7 päeva. vastab tema tegu KarS § 121 lg- 1. le

Eeltoodu alusel ning

69 lg 6

KarS § järgi tuleb täitmisele pöörata T.J-ile mõistetud ärakandmata karistus päeva.

- vangistus 5 kuud 27 Karistuse kandmise algus on alates karistuse kandmisele asumisest. süüdimõistetu

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov