2-14-37389/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-14-37389

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29.mai 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

AS Starman hagi K. V. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

255,78 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659,

asukoht Akadeemia tee 28, 12617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x,

xxxxx xxxxxxx-xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 p 7)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista K. V.’ilt Aktsiaseltsi Starman kasuks 129,22 € (ükssada kakskümmend

üheksa eurot ja 22 senti, millest 107,69 € on põhivõlg ning 21,53 € kohtuotsuse 29.05.2015

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist).

3. Välja mõista K. V.’ilt Aktsiaseltsi Starman kasuks viivis 0,05% põhivõlast (otsuse

tegemise seisuga 107,69 €) päevas iga viivitatud päeva eest alates 30.05.2015 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni, kuid koos otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega

kokku viivist mitte üle põhivõla summa.

4. Võtta vastu Aktsiaseltsi Starman loobumine 01.07.2011 arve nr NA-23543 alusel esitatud

nõudest summas 10 € ja lõpetada selles osas menetlus.

5. Menetluskuludest jätta kostja kanda hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv, 60% hageja õigusabikuludest ning kostja enda kulud. Hageja

õigusabikuludest 40% jääb hageja enda kanda.

6. Välja mõista K. V.i’lt Aktsiaseltsi Starman kasuks menetluskulude katteks 170,87 €

(ükssada seitsekümmend eurot ja 87 senti).

7. Väljamõistetud menetluskulu tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 170,87 €) on K. V.

kohustatud tasuma Aktsiaseltsile Starman viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE,

AS Starman esitas 03.12.2014 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse

avalduse K. V.ilt põhivõla 182,91 € ja viivise 114,32 € väljamõistmiseks. Kostja poolt

makseettepanekule esitatud vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle

maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.02.2015 hageja esitas kohtule oma

põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ja tasus täiendavalt riigilõivu.

Hagiavalduse hageja taotles kostjalt põhivõla 192,86 €, sissenõutavaks muutunud viivise 27,72 €

ja alates hagi esitamisest viivise protsendina põhivõlast 0,05% päevas väljamõistmist.

20.05.2015 hageja täpsustas nõuet. Hageja loobus 01.07.2011 arve nr NA-23543 alusel esitatud

kiipkaardi maksumuse 10 € nõudest, sest selle kohustuse oli kostja täitnud juba 29.06.2011, s.o

enne arve esitamist. Hageja lõplikuks nõudeks on põhivõla 182 €, alates iga arve tasumise

kuupäevale järgnevast päevast kuni kohtuotsuse 29.05.2015 teatavakstegemiseni arvestatud

sissenõutavaks muutunud viivise 21,27 € ja lisanduva viivise 0,05% põhivõlast päevas

väljamõistmise nõue. Samuti hageja palub jätta kostja kanda menetluskulud ning kostjalt hageja

kasuks välja mõista riigilõiv 75 € ja õigusabikulu 159,78 €.

Hagiavalduse ja selle 20.05.2015 täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja sõlmisid

28.05.2010 liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr L-552501, mille alusel osutati kostjale

Starman Start teenuseid: ZUUMtv kostja kodusel aadressil ning sama lepinguga rentis kostja

hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed.

Hageja on enda lepingulisi kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste

kasutamise eest. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata kostja ei ole nõutud summasid

tasunud. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 182,91 €. Nimetatud

summa ulatuses on kostja kasutanud hageja osutatud teenuseid nende eest tasumata.

Starmani üldtingimuste punkti 9.11 kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega

seotud kulutused.

Kostjal oli võlgnevus seoses tasumata arvetega, mis tõi omakorda kaasa teenuse piiramise hageja

poolt. Lepingu alusel kohustus klient kasutama Starman ZUUMtv teenust 24 kuu jooksul alates

lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused

ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne

kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt teenusele

2376 krooni (151,58 €). Hageja esitas kostjale trahviarve nr TA-21648 lepingu rikkumise eest.

Kostja sai endale tasuta hageja seadmete kasutamise võimaluse seoses ZUUMbox’i

kampaaniaga. Kliendil oli teenuse tarbimise kohustus 24 kuu jooksul. Kostja nõustus lepingu

tingimustega ja ZUUMtv kampaaniatingimustega lepingut allkirjastades. Kostja oli lepingut

sõlmides teadlik, et lepingu mittetäitmise korral kuuluvad tasumisele ka leppetrahvid. Hageja

eeldas, et kostja on klient vähemalt 24 kuu jooksul ja kostja pidi hagejaga lepingu sõlmimisel

arvestama, et leppetrahvi vältimiseks tuleb tal olla 24 kuu jooksul hageja klient ning tasuda

arveid õigeaegselt, et hageja ei piiraks kostjale teenuse osutamist. Hageja hinnangul ei ole

tegemist tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mille puhul peaks kostja tasuma

hagejale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Hageja tegutseb tulu saamise eesmärgil, kostja jäi

arvete tasumisega viivitusse, seega hageja kannatas majanduslikku kahju.

KOSTJA VASTUS

Kostja 27.02.2015 kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu: 1) nõue on aegunud; 2) hagist ei selgu,

mille eest on määratud trahv 151,85 €, 3) kostja ei ole tellinud DigiTV kaarti nr 01473073392, mille

kohta on 01.07.2011 esitatud arve nr NA 23543. Kostja esitas 09.06.2011 seadme tagastamise

nõudekirja ja selles nõutud seadme maksumuse 10 € tasumist tõendava maksekorralduse.

28.05.2015, pärast kohtu poolt selleks määratud tähtpäeva, esitas kostja täiendava seisukoha,

mille leiab, et leping kahjustab ebamõistlikult kostja huvisid, kuna leppetrahv on liiga suur. Peale

selle kasutas AS Starman topeltkaristust, piirates Zuum teenust. Kostja ei ole AS Starman

majanduslikke huve kahjustanud. Kostja palub teha õiglase otsuse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus lahendab tsiviilasja lihtsustatud menetluse reeglite järgi kirjalikus menetluses, kuna

tegemist on varalise nõudega, mille hind ei ületa 2000 €. Kohus tagas menetlusosaliste

põhiõiguste ja –vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise. Kohus juhtis menetlusosaliste

tähelepanu asja võimalikult õiguslikule lahendusele, sh nõude aegumise ja leppetrahvi

tüüptingimusena käsitamise osas, ning määras pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja avalduste

esitamiseks.

2. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 28.05.2010 sõlmitud liitumise ja teenuse

osutamise lepingust. Lepingu üldsätete punkti 1.1. kohaselt koosneb leping neljast osast:

1) kliendileping, 2) teenuste osutamise leping (ZUUMtv); 3) seadme kasutamise leping (Digi-TV

kaart) ja 4) seadme müügileping (DigiBox).

Lepinguga kohustus Starman andma kostjale üle ZUUMtv teenuse kasutamiseks vajalikud

seadmed, osutama teenust ning kostja kohustus teenuse ja seadme kasutamise eest tasuma

vastvalt hinnakirjale ja Üldtingimustele.

Kostja ei ole vaidlustanud, et tal tekkis võlgnevus hageja ees, hageja piiras kostjale teenuse

osutamist ning lõpetas teenuse osutamise, nõudes renditud DIGi-TV kaardi tagastamist või selle

maksumuse 10 € hüvitamist, mille kostja ka tasus. Kostja leiab, et nõue on aegunud ning nõutav

leppetrahv on liiga suur, mistõttu leping kahjustab kostja huve ebamõistlikult.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt

loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast

täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on

võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 võimaldavad võlausaldajal nõuda võlgnikult raha maksmisega viivitamise

eest viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.

VÕS § 186 p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2

vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

4. Kohus kirjaliku menetluse korraldamisel 06.05.2015 määruses selgitas, et hageja nõue ei ole

aegunud. Kostja oma aegumise vastuväidet täiendavalt ei põhjendanud. Kohus kordab määruses

esitatud põhjendusi, miks nõue ei ole aegunud. Hageja nõuded tulenevad pooltevahelise lepingu

alusel 30.04.2011 – 01.07.2011 esitatud arvetest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3

kohaselt juhul, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle

kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega 2011.aastal arvete esitamisega

sissenõutavaks muutunud nõude osas algab aegumine 01.01.2012 ning tehingust tulenevale nõudele

TsÜS § 146 lg –s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg lõppes seega 31.12.2014 kell 24:00.

Hageja esitas nõude esmalt 03.12.2014 maksekäsu kiirmenetluses, kostja vastuväite tõttu maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle menetlemiseks hagimenetluses. TsMS § 486 lg 2 kohaselt

loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest. Eeltoodust tulenevalt loetakse hageja nõue kohtule esitatuks 03.12.2014. Seega on hagi

esitatud enne aegumistähtaja lõppemist.

5. Kohus leiab, et hageja nõudest on põhjendatud 01.04.2011 arve nr A-16818713 summas 15,13

€ (sh 0,05 € viivist ehk viiviseõiguslik on see arve summas 15,08 €); 01.05.2011 arve nr A-

17010165 summas 14,44 € ja 01.06.2011 arve nr A-17137435 summas 1,49 €, kokku tasumata

arvete summas 31,06 €. Selles osas kohus rahuldab hagi.

6. 01.07.2011 esitatud arvega nr NA-23543 nõutud DigiTV kaardi nr 01473073392 maksumuse

10 € oli kostja hageja nõudekirja alusel tasunud juba enne arve esitamist, 29.06.2011. Selles osas

hageja 20.05.2015 avaldusega loobus nõudest. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus

võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja

loobus nõudest osaliselt, lahendab kohus selles osas menetluse lõpetamise küsimuse TsMS § 442

lg 5 alusel kohtuotsuses.

7. Järgnevalt kohus analüüsib hageja leppetrahvi nõuet. Kostja on esitanud selles osas hagile

leppetrahvi liigse suuruse ja kostjat ebamõistlikult kahjustamise vastuväited.

Vaidlusaluse lepingu tingimuste eriosas on lisainfo lahtris sätestatust nähtub, et leping on

sõlmitud tasuta ZUUMboksi kampaania raames ning et ”Starman pakub kliendile lepingus

sätestatud ZUUM-teenuse hinna sees 24 kuu jooksul ka ZUUMtv boksi (seade) kasutamise

võimalust. Kliendil on ZUUM-teenuse tarbimiskohustus vähemalt selle perioodi jooksul, mis

algab kampaaniaga liitumise kuupäevast ning lõpeb, kui lepingu sõlmimisele järgneva

kalendrikuu esimesest päevast on möödunud 24 kuud. Kui enne tarbimiskohustuse lõppu klient

lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele, vahetab ZUUM-teenuse mõne teise

teenuse vastu või ZUUM-teenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu, tasub klient AS-ile

Starman leppetrahvi summas 2376 krooni. Seadme osas sõlmivad pooled müügilepingu.

Seejuures ei kehti aga seadme suhtmes lepingu üldiste tingimuste punkti 5.1. viimane lause ning

seade jääb Starmani omandisse kuni hetkeni, mil klient on täitnud tarbimiskohustuse või

tarbimiskohustuse rikkumisel kuni hetkeni, mil klient on tasunud leppetrahvi.”

Viidatud lepingu üldsätete punkti 5.1. teises lauses, mis lisainfo kohaselt kostjaga sõlmitud

lepingule ei kohaldu, nähakse ette, et müüdud seadme omandiõigus jääb Starmanile kuni seadme

müügihinna täieliku tasumiseni kliendi poolt. Kolmas lause (see kohaldub vaidlusalusele

lepingule) sätestab, et Starman ei osta müüdud seadet tagasi.

Eeltoodust järelduvalt on kostjaga tasuta ZUUMboksi kampaania raames sõlmitud lepingus

seadme müügihind asendatud teenuse tarbimiskohustusega 24 kuu jooksul või selle kohustuse

rikkumise puhuks ettenähtud leppetrahviga.

8. Kohus jääb seisukohale, et lepingus ettenähtud leppetrahvi tingimus on tüüptingimus. VÕS §

35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja

mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes

ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Ka AS Starman 20.05.2015 nõude täpsustuses ei

vaielnud vastu, et tegemist on tüüptingimusega, kuid leidis, et tegemist ei ole tarbijat ebamõistlikult

kahjustava tüüptingimusega. Hageja põhjendab leppetrahvi sellega, et hageja tegutseb tulu saamise

eesmärgil, kostja jäi teenuste eest tasumisega viivitusse ning hageja kannatas seega majanduslikku

kahju.

9. VÕS § 42 lg 1 järgi tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult,

eelkõige siis, kui lepingutingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega

kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole

lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt loetakse tarbijaga sõlmitud lepingus ebamõistlikult kahjustavaks

tüüptingimust, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral

maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku

kahju suurust.

10. Vastavalt VÕS § 42 lg 1 kolmandale lausele hinnatakse tüüptingimuse tühisust ja sellega

seotud asjaolusid lepingu sõlmimise seisuga. Lepingu sõlmimisel nähti ette, et kostja saab

ZUUMtv teenuse kasutamiseks vajaliku digiboksi enda kasutusse tasuta, kuid kostjal on

kohustus kasutada teenust 24 kuu jooksul ning teenuse kostja poolt ennetähtaegselt lõpetamise

või kostjast tingitud põhjustel hageja poolt piiramise korral kohustus kostja tasuma leppetrahvi

151,85 € (2376 krooni). Samuti nägi leping ette, et kuigi digiboksi omandiõigus jääb hagejale,

hageja digiboksi tagasi ei osta, vaid selle omandiõigus läheb kostjale üle teenuse 24-kuulise

kasutamiskohustuse täitmise või leppetrahvi tasumise järel. Eeltoodust järeldub, et leppetrahv on

kokku lepitud teenuse tarbimiskohustuse asendamiseks, mitte selle täitmisele sundimiseks (VÕS

§ 159 lg 1 teine lause).

Kohus, analüüsinud pooltevahelist lepingut, leiab, et lepingust pooltele tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu ei ole tarbijast kostja kahjuks rikutud. Lepingust on selgelt ja üheselt

arusaadav, et kampaaniakorras tasuta antava ZUUMtv digiboksi kasutamisõigusega kaasneb

kostja kohustus kasutada hageja teenust kahe aasta vältel. Hagejal oli lepingu sõlmimisel õigus

eeldada, et kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täidab, ka hageja sidus ennast

lepingu sõlmimisel kohustusega osutada kostjale teenust vähemalt kahe aasta vältel.

Telekommunikatsiooniteenuste kasutamise tagamine eeldab hagejalt vajalikku tehnilist baasi,

selle pideva korrasoleku tagamist ja digiajastu nõuetele vastavalt regulaarselt kaasajastamist.

Seega teenuse osutamine nõuab hagejalt olulisi investeeringuid. Tavalisele mõistlikule inimesele

on arusaadav, et kasumit taotlev ettevõtja annab digiboksi tasuta kasutada üksnes eesmärgiga

kasvatada klientuuri, saada kokkulepitud perioodi jooksul teenuse eest tasu ja teenida kasumit.

Hagiavaldusele lisatud arvetest nähtuvalt ühe kuu teenuse kasutamise tasu oli 6,33 €. Lepingu

kohase täitmise ja teenuse 24 kuu jooksul kasutamise korral tulnuks kostjal seega kokku tasuda

teenuse eest 151,92 €. Arvestades lisaks lepingus märgitud digiboksi komplekti ostuhinda 1199

krooni (76,63 €), ei saa leppetrahvi suurust 2376 krooni (151,85 €) lugeda ebamõistlikuks VÕS §

42 lg lg 3 p 5 tähenduses. Eeltoodu alusel kohus leiab, et leppetrahvi tingimus lepingus on

kehtiv.

11. Kostja vastuväidetest nähtub soov vähendada nõutava leppetrahvi summat. VÕS § 162 lg 1

sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi

maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole enda majanduslikku olukorda

iseloomustanud ega esitanud enda arvamust leppetrahvi mõistliku suuruse kohta.

Hageja on teinud kulutusi kostjale tasuta üleantud digiboksi soetamiseks, selle eest loodetud tulu

on kokkulepitud kasutusperioodi kostja poolt rikkumise tagajärjel hagejal jäänud saamata. Samas

on hageja vabanenud ka teenuse osutamise kohustusest ja vähemalt osaliselt sellega seotud

kuludest. Kostjal tekkinud võlgnevuse tõttu teenuse piiramise ajaks 2011.a aprillis oli kostja

kohustuslikust 24-kuulisest perioodist teenust kasutanud 10 kuud, järelejäänud 14 kuu jooksul

tulnuks kostjal lepingu täitmise korral teenuse eest tasuda täienvalt 88,62 €. Teenuse piiramise

ajaks võlgnes kostja hagejale 15,08 €. Samuti on hageja rakendanud kostja suhtes muid

õiguskaitsevahendeid: hagejale on esitatud arve teenuse piiramise eest 9 € ja võlahaldustasu 5 €

tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et leppetrahvi vähendamine on põhjendatud

digiboksi maksumuseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 76,63

€.

12. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivise. Hageja on viivise nõude esitanud TsMS § 367

kohaselt ja taotleb kohtuotsuse tegemise seisuga viivise välja mõista summaliselt ning edasi

protsendina põhivõlast lepingus kokkulepitud määras 0,05% põhivõlast päevas.

Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuid hageja viivisearvestus ei ole õige. 20.05.2015

nõude täpsustuses on hageja viivisearvestusel eksinud hagi esitamise kuupäevaga ja viivituses

olnud päevade arvuga: on märgitud, et viivist arvestatakse hagiavalduse 16.02.2015 esitamise

kuupäevaga erinevate arvete puhul vastavalt 1387, 1356 ja 1326 päeva eest. Tegelikult on hagi

esitatud 09.02.2015 ning tabelist nähtuv viivisesumma vastabki selle kuupäeva seisuga tegelikult

võlas olnud päevade (vastavalt 1009, 979 ja 1319 päeva) eest nõutavale viivisele, v.a arve nr A-

17137435 summas 1,49 €, millelt hagiavalduse esitamisega 09.02.2015 on viivis sissenõutavaks

muutunud summas 0,98 € hageja arvutatud 0,99 € asemel.

Hageja on ka arve nr A-16818713 eest viivise arvestamisel jätnud tähelepanuta, et arve summa

15,13 € juba sisaldab 0,05 € viivist (hagiavalduses on hageja õigesti arvestanud selle arve järgi

viivist summast 15,08 €). VÕS § 113 lg 6 keelab intressilt (sh viivitusintressilt) viivise

arvestamise. Eeltoodust tulenevalt on selle arve eest hagiavalduse esitamise seisuga 1009 päeva

eest sissenõutavaks muutunud õige viivisesumma 7,61 € (15,08 x 0,05% x 1009 päeva).

Samuti kohus ei nõustu hageja poolt viivise arvutamisega selliselt, et kahe arve puhul on ühe

päeva viivis ümardatatud kahe kohani pärast koma ning selle järgi leitakse võlas olnud päevade

eest koguviivis. Kohus ümardab eurosentideni (kahe kohani pärast koma) iga arve viivisesumma.

Eeltoodud viisil arvutatuna on hagiavalduse 09.02.2015 seisuga viivis sissenõutav summas 15,66

€.

13. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise puhul hageja ei ole

arvestanud viivist leppetrahvisummalt, küll aga on pärast hagi esitamist nõutava viivise puhul

arvestatud võlgnevuse summat koos leppetrahvisummaga. Arvestades, et kohus vähendas

leppetrahvisummat, on hageja õigustatud viivist nõudma kokku põhivõlalt 107,69 €. kohtuotsuse

tegemise seisuga on seega täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 109 päeva eest summas

5,87 € (107,69 € x 0,05% x 109 päeva).

14. Kohus leiab, et kostjalt väljamõistetav viivis tuleb piirata põhivõla summaga. Hageja ei ole

põhjendanud, et tal oleks tekkinud kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu kahju, mis ületaks

põhivõla summat.

Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt lisaks põhivõlale hageja kasuks välja otsuse 29.05.2015

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 21,53 € ja edasi alates 30.05.2015

kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,05% põhivõlast 107,69 € päevas iga viivitatud päeva eest,

kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhivõla summa.

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 ja lg 4

kohaselt hageja kannab menetluskulud (sh kostja menetluskulud), kui ta loobub hagist.

Praeguses asjas kohus rahuldas hageja täpsustatud nõude 60,3% ulatuses. Võrreldes esialgselt

esitatud hagiga, millest hageja 10 € osas loobus, on hagi rahuldamise protsent 58,6%.

Nõude täpsustamine ja osaline nõudest loobumine ei mõjutanud hagi esitamisel nõutava

riigilõivu suurust. Samuti tulnuks samas suuruses riigilõivu (75 €) hagejal tasuda ka siis, kui hagi

oleks esitatud summas, milles kohus hagi rahuldas. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1

järgi tuleb 75 € riigilõivu tasuda kuni 350 € suuruse tsiviilasja hinnaga hagi esitamisel. Hageja

kohtu poole pöördumine oli põhjendatud, sest kostja ei ole siiani nõustunud võlgnevust tasuma.

Seetõttu kohus leiab, et hagi osalisele rahuldamisele vaatamata tuleb riigilõiv jätta täies ulatuses

kostja kanda.

Hageja õigusabikulud kohus jaotab menetlusosaliste vahel proportsionaalselt (ümardatuna

täisprotsendiks) vastavalt hagi rahuldamise ulatusele: 60% hageja õigusabikulust jääb kostja

kanda ja 40% hageja enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

60% hageja õigusabikulusummast 159,78 € moodustab 95,87 €. Kohus mõistab selle summa

kostjalt hageja kasuks välja, samuti riigilõivu 75 €. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel

kohus kohustab kostjat tasuma menetluskuludelt hagejale viivist alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas), hetkel kehtiv viivisemäär on 8,05%

aastas).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik