3-15-503/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.06.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-503

Haldusasi

AS Eesti Keskkonnateenused kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni

17.02.2015

otsuse

nr

11-

15/158617 ja 17.02.2015 otsuse nr 12-15/158618

osaliseks tühistamiseks, MTÜ Harjumaa Ühisteenuste

Keskus

riigihangete

nr

158617

ja

158618

hankedokumentide p-de 1.10, 10.2-10.8, lisa 2

„Teenuse kirjeldus“ p-de 8, 9, 14-18, 20-22, 24-27, 34-

40, 42, lisa 3 „Lepingu projekt“ p-de 5.1-5.8, 5.10,

5.11, 6.1, 6.5-6.9, 6.12-6.14, 6.17, 6.19, 6.21-6.27 ja

7.2 tühistamiseks ning MTÜ Harjumaa Ühisteenuste

Keskus

kohustamiseks

viia

hankedokumendid

õigusaktide nõuetega kooskõlla

AS Eesti Keskkonnateenused kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni

27.03.2015

otsuse

nr

13-

15/158621 ja 27.03.2015 otsuse nr 14-15/158622

osaliseks tühistamiseks; MTÜ Harjumaa Ühisteenuste

Keskus riigihanke nr 158621 hankedokumentide p-de

1.10, 10.2-10.8, lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ p-de 8, 9,

14-18, 20-22, 24-27, 34-40, 42, lisa 3 „Lepingu

projekt“ p-de 5.1-5.8, 5.10, 5.11, 6.1, 6.5-6.9, 6.12-

6.14, 6.17, 6.19, 6.21-6.27, 7.2, riigihanke nr 158622

hankedokumentide p-de 1.9, 10.2-10.8, lisa 2 „Teenuse

kirjeldus“ p-de 8, 9, 14-18, 20-22, 24-27, 34-40, 42,

lisa 3 „Lepingu projekt“ p-de 5.1-5.8, 5.10, 5.11, 6.1,

6.5-6.9,

6.12-6.14,

6.17,

6.19,

6.21-6.27,

7.2

tühistamiseks ning MTÜ Harjumaa Ühisteenuste

Keskus

kohustamiseks

viia

hankedokumendid

õigusaktide nõuetega kooskõlla

AS Eesti Keskkonnateenused kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni

27.03.2015

otsuse

nr

15-

15/158626 ja 27.03.2015 otsuse nr 16-15/158627

osaliseks tühistamiseks; MTÜ Harjumaa Ühisteenuste

Keskus riigihanke nr 158626 hankedokumentide p-de

1.10, 10.2-10.4, lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ p-de 8, 9,

3-15-503

2(10)

13-16, 24-29, lisa 3 „Lepingu projekt“ p-de 5.1-5.4,

5.6, 5.7, 6.1, 6.5-6.8, 6.11, 6.12, 6.13, 6.16-6.20, 6.21,

7.2, riigihanke nr 158627 hankedokumentide p-de

1.10, 10.2-10.4, lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ p-de 9, 10,

14-17, 24-29, lisa 3 „Lepingu projekt“ p-de 5.1-5.4,

5.6, 5.7, 6.1, 6.5-6.8, 6.11, 6.12, 6.16-6.19, 6.22, 7.2

tühistamiseks ning MTÜ Harjumaa Ühisteenuste

Keskus

kohustamiseks

viia

hanketingimused

õigusaktide nõuetega kooskõlla

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Eesti Keskkonnateenused,

volitatud esindaja v.adv Toomas Pikamäe

Vastustaja (hankija) – MTÜ Harjumaa Ühisteenuste

Keskus, volitatud esindaja Margus Kingisepp

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 17.04.2015 ja 07.05.2015

otsused

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Eesti Keskkonnateenused apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Eesti Keskkonnateenused apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 17.04.2015 kohtuotsus haldusasjas nr 3-15-503 ja 07.05.2015

kohtuotsus haldusasjas nr 3-15-872 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 11.06.2015 (HKMS §

278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib

Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus avaldas 06.01.2015 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidavate riigihangete nr 158617, 158618, 158621, 158622, 158626 ja

158627 hanketeated (HT). Riigihangetega soovitakse leida jäätmeveoteenuse osutaja Anija,

Harku, Kernu, Kose, Nissi, Jõelähtme, Kiili ja Raasiku valla veopiirkonnas.

2. AS Eesti Keskkonnateenused esitas 28.01.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustused hangete nr 158617, 158618, 158621, 158622, 158626 ja 158627

hankedokumentidele (HD).

3. VAKO 17.02.2015 otsustega nr 11-15/158617 ja 12-15/158618 rahuldati vaidlustused

osaliselt ning kohustati MTÜ-d Harjumaa Ühisteenuste Keskus viima hangete nr 158617 ja

3-15-503

3(10)

158618 HD lisa 3 „Lepingu projekt“ p-d 5.9 ja 7.2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud

nõuetega.

4. VAKO 27.03.2015 otsustega nr 13-15/158621, nr 14-15/158622, nr 15-15/158626 ja nr

16-15/158627 jäeti vaidlustus riigihangete seaduse (RHS) § 122 lg 3 p 5 alusel HD lisa 3

„Lepingu projekt“ p-de 5.9 ja 7.2 osas läbi vaatamata ning muus osas jäeti vaidlustused

rahuldamata.

5. AS Eesti Keskkonnateenused esitas 27.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse

riigihangete nr 158617 ja 158618 HD ning VAKO 17.02.2015 otsuste nr 11-15/158617 ja 12-

15/158618 osaliseks tühistamiseks ning MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus kohustamiseks

viia mõlema hanke HD-d kooskõlla õigusaktide nõuetega (haldusasi nr 3-15-503).

AS Eesti Keskkonnateenused esitas 06.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete

nr 158621 ja 158622 HD ning VAKO 27.03.2015 otsuste nr 15-15/158621 ja nr 14-

15/158622 osaliseks tühistamiseks ning MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus kohustamiseks

viia mõlema hanke HD-d kooskõlla õigusaktide nõuetega (haldusasi nr 3-15-870).

AS Eesti Keskkonnateenused esitas 06.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete

nr 158626 ja 158627 HD ning VAKO 27.03.2015 otsuste nr 15-15/158626 ja nr 16-

15/158627 osaliseks tühistamiseks ning MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus kohustamiseks

viia mõlema hanke HD-d kooskõlla õigusaktide nõuetega (haldusasi nr 3-15-872).

Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad nr 3-15-870 ja 3-15-872 ühte menetlusse, jättes

liidetud asja numbriks 3-15-872.

Kaebuste põhjendused olid järgmised.

1)

HD lisa 2 („Teenuse kirjeldus“) ning lisa 3 („Lepingu projekt“) vaidlustatud punktid

toovad kaasa olukorra, kus jäätmeveo teenuse tellijaks ja jäätmevedajale tasu maksjaks ei ole

mitte jäätmevaldaja, vaid hankija. Kui hankija ei ole teenuse tellijaks ja selle eest maksjaks,

puuduks vajadus näha HD-s ette, et jäätmevedaja ei tohi jäätmeid ümber laadida,

jäätmevedaja peab jäätmed andma jäätmekäitluskohta kogumisega samal päeval ning

jäätmevedaja tohib jäätmekäitluskohta üle anda üksnes neid jäätmeid, mis on lepinguga

hõlmatud. Samuti puuduks vajadus näha ette, et korraldatud jäätmeveo küsimusi otsustab

hankija. HD vaidlustatud punktide aluseks on jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 11.

2)

Hankija kuritarvitas Riigikohtu 06.01.2015 otsuse nr 3-4-1-34-14 kuulutamise ja

jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumise (07.01.2015) vahele jäänud aega selleks, et

astuda õigussuhtesse jäätmevaldajatega ning teenida lisatulu. HT-de esitamine ei olnud

tingitud hankija vajadusest tellida jäätmeveo teenust, vaid soovist saada eelis perioodist, mil

jäätmeseaduse muutmise seadus ei olnud jõustunud. Sellele viitab asjaolu, et pakkumuste

esitamiseks on antud üheksa või kümme kuud HT avaldamisest ning jäätmeveo teenuse

osutamine ei alga hangetes nr 158617, 158618, 158626 ja 158627 enne 2016. aastat. Lisaks ei

ole hangetes nr 158617 ja 158618 HD juurde lisatud mõlema hanke HD lisa 2 p-s 4 nimetatud

andmeid. Põhjendamatu on alustada hangetega ajal, kui on teada, et HD-le ei saa lisada

pakkumuse koostamiseks vajalikke andmeid ning neid saab igal juhul enne pakkumuste

esitamist muuta või täiendada.

3)

Riigihangete registri veebilehelt nähtub, et hankija avaldas HT-d 06.01.2015 pärast

Riigikohtu 06.01.2015 otsuse avalikustamist. Ka nimetatud asjaolu kinnitab järeldust, et

hangete väljakuulutamine 06.01.2015 ei olnud tingitud vajadusest tellida korraldatud

jäätmeveo teenust, vaid soovist kohaldada JäätS § 66 lg-t 11. Hankemenetlust JäätS § 66 lg 11

alusel võib läbi viia üksnes juhul, kui tegemist on poolelioleva hankemenetlusega. Üksnes HT

avaldamine riigihangete registris ja sellele viitenumbri saamine ei tähenda, et tegemist oleks

3-15-503

4(10)

poolelioleva hankemenetlusega jäätmeseaduse muutmise seaduse § 1 p 7 mõttes (analoogia

Riigikohtu 16.11.2011 otsuse nr 3-3-1-65-11 p-s 12 tooduga).

4)

HD vaidlustatud punktid on vastuolus seadusandja eesmärgiga JäätS § 66 lg 11

kehtetuks tunnistamisel. Jäätmeseaduse muutmise seadus, millega tunnistati JäätS § 66 lg 11

kehtetuks, võeti vastu 19.06.2014 ning avaldati Riigi Teatajas 08.07.2014. 06.01.2015 otsuses

asjas nr 3-4-1-34-14 leidis Riigikohus, et JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamine on olnud

põhjendatud ja õiguspärane. Seadusandja eesmärgiks rakendussätte kehtestamisel oli

võimaldada 01.10.2014 seisuga JäätS § 66 lg 11 alusel toimuvad ja pooleliolevad

hankemenetlused selle sätte alusel lõpuni viia. Seadusandja eesmärgiks ei olnud see, et

viimasel päeval enne jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumist algatatakse JäätS § 66 lg 11

alusel uued hankemenetlused ning pikendatakse JäätS § 66 lg 11 mõju. Kuna HD vaidlustatud

punktid on otseses vastuolus seadusandja eesmärgiga JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamisel

ja JäätS § 1368 kehtestamisel, siis on hankija teostanud HD nende punktide osas

kaalutlusõigust vastuolus haldusmenetluse seaduse § 4 lg-ga 2. Seetõttu on HD-d vaidlustatud

osas õigusvastased, olles vastuolus jäätmeseaduse muutmise seaduse § 1 p-dega 1 ja 7.

5)

HD vaidlustatud punktid rikuvad kaebaja ettevõtlusvabadust, sh jäätmevedaja õigust

astuda jäätmevaldajatega õigussuhtesse.

6)

Hankija pädevus riigihangete nr 158621, 158622, 158626 ja 158627 läbiviimiseks

tuleneb tema ning Kernu, Nissi, Kose ja Anija valla vahel sõlmitud halduslepingutest.

Kõnealused halduslepingud on Riigi Teatajas avaldamata ja seega tühised, mistõttu on tühised

ka vaidlustatud HD-d.

6. MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus vaidles kaebustele vastu ja palus jätta need

rahuldamata.

1)

Kuna vastustaja on alustanud hankemenetlust enne JäätS § 66 lg 11 kehtetuks

tunnistamist, ei oma vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust kaebuses toodud seadusandja

eesmärgid JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamisel. Vaidlustatud HD punktide sisu oleks

õiguspärane ka siis, kui vastustajal puudunuks õigus hankemenetluse läbiviimiseks JäätS § 66

lg 11 alusel. Riigikohtu 06.01.2015 otsusest nr 3-4-1-34-14 lähtudes on omavalitsusüksuse

volitatud MTÜ-l õigus ka JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamisel sätestada hanketingimused

selliselt, et jäätmevedajalt tellib teenuse ja selle eest tasub MTÜ.

2)

Vaidlustatud HD punktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Tartu Ringkonnakohtu

02.09.2014 otsuse 3-13-1811 p-s 18 asuti seisukohale, et vedajal ei saa olla õiguspärast

ootust, et talle peaks teenuse eest tasuma jäätmevaldaja, mitte vastustaja. Kaebaja

ettevõtlusvabadust ei saa riivata see, kui vastustaja korraldatavate riigihangete HD tingimused

vastavad hanke väljakuulutamise ajal kehtinud JäätS nõuetele.

3)

Vastustaja ei ole hankemenetlusi algatanud selleks, et astuda õigussuhtesse

jäätmevaldajatega ning teenida lisatulu. Vaidluse lahendamisel ei oma õiguslikku tähendust

kaebaja oletused selle kohta, miks vastustaja HT-d esitas. Vastustaja toimingud riigihanke

läbiviimisel lähtusid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-st 2 ning JäätS

sätetest, mis panevad kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse korraldada jäätmete

kogumine ja vedu.

4)

Kaebuses ei ole nimetatud, millisel õiguslikul alusel võib lugeda vastustaja tegevust

riigihangete väljakuulutamisel kuritarvituseks. Praeguse vaidluse puhul ei ole asjakohane

Riigikohtu 16.11.2011 otsuse nr 3-3-1-65-11 p-s 12 märgitu, kuivõrd vastustaja ei vii sama

eseme suhtes läbi kahte paralleelset hankemenetlust.

5)

Kaebaja kuritarvitab oma menetlusõigusi, vaidlustades hankija poolt välja kuulutatud

hankeid eesmärgiga takistada vastustajal neid hankeid lõpuni viia.

3-15-503

5(10)

7. Tallinna Halduskohus jättis 17.04.2015 otsusega haldusasjas nr 3-15-503 ning

07.05.2015 otsusega haldusasjas nr 3-15-872 AS Eesti Keskkonnateenused kaebused

rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

1)

Kuni 07.01.2015 kehtis JäätS § 66 lg 11, mille järgi võis jäätmeveo korraldada selliselt,

et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku

omavalitsuse üksus või tema volitatud mittetulundusühing. Kohaliku omavalitsuse üksus või

tema volitatud mittetulundusühing tellis JäätS § 66 lg 11 alusel jäätmete veoteenuse,

vahendades teenuse osutamist jäätmevaldajale. Teenuse vahendamiseks JäätS § 66 lg 11 alusel

korraldas kohaliku omavalitsuse üksus või tema volitatud mittetulundusühing riigihanke

jäätmete veoks, lõi haldamiskeskuse ja kehtestas osutatud teenuse eest hinna, mis tuli

jäätmetekitajal tasuda omavalitsusüksusele või selle volitatud mittetulundusühingule.

Jäätmetekitajal oli sellisel juhul kohustus tasuda omavalitsusüksusele või selle volitatud

mittetulundusühingule jäätmekäitluse eest. JäätS § 66 lg 11 järgi oli omavalitsusüksusel või

selle volitatud mittetulundusühingul õigus astuda jäätmevedaja asemel jäätmetekitajaga

õigussuhtesse ning seeläbi piirata jäätmetekitajate ja jäätmevedajate vabadust sõlmida

omavahel jäätmeveoleping. Seevastu JäätS § 66 lg 1 puhul sõlmib jäätmetekitaja otse

riigihanke võitnud jäätmevedajaga lepingu ning omavalitsusüksus ei kehtesta jäätmetekitajale

jäätmekäitluse eest teenustasu hinda.

2)

19.06.2014 vastu võetud jäätmeseaduse muutmise seadus, mille § 1 p-ga 1 tunnistati

kehtetuks JäätS § 66 lg 11, oleks seaduse jõustumist edasilükkava Riigikohtu 25.09.2014

määruseta asjas nr 3-4-1-34-14 jõustunud 01.10.2014. Riigikohtu otsus viidatud asjas jõustus

selle kuulutamisest 06.01.2015 kell 10.16. Jäätmeseaduse muutmise seadus jõustus Riigikohtu

otsuse p 53 alusel 07.01.2015. HT-d hangetes nr 158617 ja 158618 avaldati riigihangete

registris 06.01.2015 kell 15.00 ning hangetes nr 158621, 158622, 158626 ja 158627 samal

päeval kell 16.49. Seega oli ajal, mil vaidlusalused HT-d riigihangete registris avaldati, kehtiv

ja jõus JäätS § 66 lg 11 ning hankijal oli võimalik sellest sättest lähtuda.

3)

Kaebaja väited, et hankija kuritarvitas Riigikohtu otsuse kuulutamise ja jäätmeseaduse

muutmise seaduse jõustumise vahele jäävat aega, on vastuolulised. Ühelt poolt proovib

kaebaja näidata, et hankija tegelik tahe ei olegi suunatud hankelepingute sõlmimisele, teisalt

aga süüdistab kaebaja hankijat lisatulu teenimise soovis. Kohtu hinnangul ei näita ükski asjas

kogutud tõend seda, et hankija tegelikuks sooviks ei ole hankelepingute sõlmimine, mistõttu

ei ole asjakohane ka kaebaja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-65-11. Arvestades

jäätmeveolepingute lõppemise aega (juuli 2015 kuni mai 2016), ei saa hangetega alustamist

06.01.2015 pidada ebamõistlikuks. Kuritarvitusele ei viita ka asjaolu, et pakkumuste esitamise

tähtajad jäävad vahemikku 01.09.2015 kuni 30.10.2015. Seadus ei sätesta, kui pikk võib olla

pakkumuste esitamise tähtaeg.

4)

Kaebaja väide, et hankija tegevus on seotud sooviga teenida lisatulu, on spekulatiivne.

Kui HT avaldamise hetkel kehtiv seadus lubab hankijal kasutada hankemudelit, kus tal on

võimalik kasutada juba varasemalt väljatöötatud struktuure (haldamiskeskus) ja jäätmekäitlus-

keskusi, ei pruugi tegemist olla lisatulu teenimise võimalusega, vaid kulude kokkuhoidmisega

ja hankija jaoks oluliselt mugavama sissetöötatud lahenduse kasutamisega. Asjas ei ole

esitatud reaalseid arvestusi või argumente, millest lähtudes saaks väita, et JäätS § 66 lg 11

alusel läbiviidava hanke hind kujuneks konkreetsel juhul tarbija jaoks kallimaks kui JäätS §

66 lg 1 alusel läbiviidava hanke hind.

5)

Asjas ei oma tähtsust see, mis põhjustel jõustus jäätmeseaduse muutmise seadus

07.01.2015, vaid see, et kuni 07.01.2015 oli jõus JäätS vana redaktsioon. HT-de avaldamise

ajal 06.01.2015 oli jõus JäätS § 66 lg 11 ja järelikult pidi ka seadusandja tahe sellel ajahetkel

olema selline, mis vastas nimetatud sätte sisule. Kuna puudub vaidlus, et vaidlustatud HD ja

3-15-503

6(10)

nende lisade punktid on kooskõlas JäätS § 66 lg-ga 11, HT-d avaldati 06.01.2015 kell 15.00 ja

16.49 ning sel ajal oli jõus ja kehtiv JäätS § 66 lg 11, tuleb lugeda, et seadusandja tahe vastas

HT-de avaldamise ajal JäätS § 66 lg-le 11 ning seega ei ole vaidlustatud HD punktid

seadusandja tahtega vastuolus. Kuna JäätS § 66 lg 11 oli HT-de avaldamise ajal kehtiv ja jõus,

võib vastustaja hanke jäätmeseaduse muutmise seaduse § 1 p-st 7 tulenevalt läbi viia, lähtudes

JäätS § 66 lg-st 11 isegi juhul, kui see säte on pakkuja lepinguvabaduse ja ettevõtlusvabaduse

osas piiravam kui JäätS § 66 lg 1.

6)

Halduslepingud jäätmehooldusega seotud ülesannete täitmise üleandmiseks MTÜ-le

Harjumaa Ühisteenuste Keskus on kehtivad (Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2014 määrus

haldusasjas nr 3-14-51592, p 15).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. AS

Eesti

Keskkonnateenused

esitas

27.04.2015

Tallinna

Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 17.04.2015 otsusele haldusasjas nr 3-15-503 ning

18.05.2015 apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 07.05.2015 otsusele haldusasjas nr 3-

15-872. Tallinna Ringkonnakohus liitis haldusasjad nr 3-15-503 ja 3-15-872 ühte menetlusse,

jättes liidetud haldusasja numbriks 3-15-503. AS Eesti Keskkonnateenused palub halduskohtu

otsused tühistada ja teha asjades uus otsus, millega tema kaebused rahuldada.

1)

Vaidlusalused hanked ei ole pooleliolevad hankemenetlused JäätS § 1368 mõttes, vaid

uued riigihanked, mille alustamine on keelatud. Vastustaja kuulutas hanked välja vahetult

enne jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumist selleks, et kasutada võimalust viia läbi

korraldatud jäätmeveo hanked JäätS § 66 lg 11 alusel. Sellele viitab mh ka asjaolu, et hangetes

nr 158621, 158622, 158626 ja 158627 muutis hankija pärast HT-de avaldamist hangete

tingimusi (muutis pakkumuste esitamise ja teenuse osutamise alustamise tähtaega ja hanke

objektiks olevate jäätmete liiki, samuti lühendas arve tasumiseks ette nähtud tähtaega).

06.01.2015 avaldas hankija riigihangete registris poolikud ning nõuetele mittevastavad HD-d.

2)

Seadusandja eesmärk JäätS § 1368 kehtestamisel oli võimaldada lõpule viia need JäätS

§ 66 lg 11 alusel alustatud hankemenetlused, mis on pooleli 01.10.2014 (või äärmisel juhul –

arvestades jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumise edasi lükkumist – 06.01.2015)

seisuga. Ilmselgelt ei olnud seadusandja eesmärgiks olukord, kus viimasel päeval enne

jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumist algatatakse uued JäätS § 66 lg 11 alusel toimuvad

hankemenetlused ning pikendatakse seeläbi viidatud sätte mõju.

3)

Hankija kuritarvitas hangete väljakuulutamisega Riigikohtu 06.01.2015 otsuse

jõustumise ja jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumise vahele jäävat ühepäevast

ajavahemikku. Hangete algatamine oli küll formaalselt kooskõlas JäätS § 66 lõikega 11, kuid

HT-de avaldamine ei vastanud seadusandja eesmärgile. Kaebaja viitab Euroopa Kohtu

lahendile asjas nr C-110/99 (p-d 52-54), kus on selgitatud, et kuritarvituse tuvastamine nõuab

esiteks objektiivsete asjaolude kogumit, mille põhjal saab järeldada, et hoolimata

õigusnormidest formaalselt kinnipidamisest ei ole järgitud nende normide eesmärki, ning

teiseks subjektiivset elementi, mille sisuks on kavatsus saada õigusnormidest tulenevaid

eeliseid vastavate tingimuste kunstliku loomise teel. Halduskohtu seisukoht, et asjas ei oma

tähtsust, mis põhjusel jõustus jäätmeseaduse muutmise seadus, on ebaõige ja vastuolus

Riigikohtu praktikaga. Arvestades, et hankija avaldas HT-d siis, kui oli teada, et järgmisel

päeval kaotab JäätS § 66 lg 11 kehtivuse, oli hangete väljakuulutamise peamine põhjus tellida

korraldatud

jäätmevedu

konkreetsel

kujul,

mis

võimaldab

astuda

õigussuhtesse

jäätmevaldjatega ning teenida lisatulu. Kaebaja ei näe muud mõistlikku põhjust sellel, et

pakkumused tuleb esitada ca üheksa kuud pärast HT-de avaldamist ning teenuse osutamine

3-15-503

7(10)

algab hangetes nr 158617, 158618, 158626 ja 158627 aasta kuni poolteist aastat pärast HT

avaldamist.

4)

Hankija tegutseb Riigi Teatajas avaldamata ja seega tühiste halduslepingute alusel.

Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-51592 avaldatud

seisukoht on vastuolus seadusandja tahtega Riigi Teataja seaduse kehtestamisel ja seetõttu

ebaõige.

9. MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning palub

jätta need rahuldamata ja halduskohtu otsused muutmata.

1)

Riigihangete väljakuulutamisel ei läinud vastustaja õigusaktidega vastuollu. Kuna

vastustaja algatas hankemenetlused enne JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamist, ei oma

vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust apellatsioonkaebuses toodud seadusandja

eesmärgid JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamisel.

2)

Apellant on apellatsioonkaebuses toonud välja uue asjaolu, leides, et hanked ei ole

pooleliolevad hankemenetlused. Sellele väitele apellant vaidlustuses ega kaebuses ei

tuginenud, mistõttu tuleb see vaidluse lahendamisel tähelepanuta jätta. Apellant on seejuures

ka vääralt tõlgendanud JäätS § 1368 sisu, kvalifitseerides vastustaja hanked uuteks

riigihangeteks. Apellant ei ole selgitanud, milliste kriteeriumite alusel saab hankeid jagada

pooleliolevateks ja uuteks riigihangeteks. Vastustaja on seisukohal, et enne jäätmeseaduse

muutmise seaduse jõustumist (07.01.2015) välja kuulutatud riigihankeid tuleb lugeda

pooleliolevateks riigihangeteks.

3)

Vastustaja ei ole kuritarvitanud Riigikohtu 06.01.2015 otsuse jõustumise ja

jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumise vahele jäävat ühepäevast ajavahemikku.

Apellant ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, millisel õiguslikul alusel võib lugeda

vastustaja tegevust hangete väljakuulutamisel kuritarvituseks. Apellant ei ole ka selgitanud,

milles seisnes vastustaja poolt vastavate tingimuste kunstlik loomine ning milliseid

õigusnormidest tulenevaid eeliseid kavatses vastustaja seeläbi saada. Vaidluse lahendamisel ei

oma õiguslikku tähendust see, mis põhjusel vastustaja hanked välja kuulutas.

4)

Vastustajale jääb arusaamatuks apellandi väide, et vastustaja sooviks ei ole mitte

jäätmeveo teenuse tellimine, vaid JäätS § 66 lg-s 11 sätestatud võimaluse kasutamine astuda

õigussuhtesse jäätmevaldajatega ning teenida lisatulu. Kohalik omavalitsus vastutab

põhiseaduse ja KOKS kohaselt jäätmekäitluse toimimise eest oma territooriumil. Kernu ja

Nissi vallas lõpeb korraldatud jäätmeveo leping 2015. aasta juulis; Jõelähtme, Kiili ja Raasiku

vallas 2015. aasta lõpus; Harku vallas 31.05.2016. Anija ja Kose vallas kehtib jäätmeveo

vabaturg.

Vaidlustatud

riigihangete

eesmärk

on

leida

konkursi

korras

vedaja

jäätmeveoteenuste osutamiseks nimetatud valdades.

5)

Vaidlustatud hangete läbiviimise aluseks olevad halduslepingud on kehtivad. Vastustaja

nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2014 määruse p-s 15 esitatud seisukohtadega.

Halduskohtul ei ole õigust ilma eraldi tuvastusnõude esitamiseta võtta seisukohta vastustajaga

sõlmitud halduslepingute kehtivuse osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud ja need tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsused on seaduslikud ja põhjendatud ning nende

muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuste

põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks kõiki

halduskohtu põhjendusi üle korrata.

3-15-503

8(10)

11. Apellant on vaidlustanud HD-d riigihangetes nr 158617, 158618, 158621, 158622,

158626 ja 158627 põhjusel, et hankija on hangetes juhindunud kuni 07.01.2015 kehtinud

JäätS § 66 lg-st 11. JäätS § 66 lg-st 11 kohaselt võis jäätmeveo korraldada selliselt, et jäätmeid

vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus

või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle

arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või

viimase volitatud mittetulundusühingul.

12. Riigikogu võttis 19.06.2014 vastu jäätmeseaduse muutmise seaduse (RT I, 08.07.2014, 2),

mille § 1 p-ga 1 tunnistati JäätS § 66 lg 11 kehtetuks. Jäätmeseaduse muutmise seadusega

lisati JäätS-sse § 1368, mis sätestab, et pooleliolevad riigihankemenetlused ning lepingute

menetlused JäätS kuni 01.10.2014 kehtinud § 66 lg 11 rakendamiseks viiakse lõpuni ja nendes

menetlustes sõlmitud lepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni. Jäätmeseaduse muutmise

seaduse § 2 kohaselt pidi see seadus jõustuma 01.10.2014.

13. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peatas 25.09.2014 määrusega asjas

nr 3-4-1-34-14 jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumise kuni asjas tehtava Riigikohtu

otsuse jõustumiseni. Riigikohus jättis 06.01.2015 otsusega asjas nr 3-4-1-34-14 rahuldamata

Tallinna Linnavolikogu ja Haljala, Harku, Kadrina, Kernu, Kose, Nissi, Paikuse, Rakvere,

Rägavere, Sõmeru, Vaivara ning Vinni vallavolikogude taotlused tunnistada jäätmeseaduse

muutmise seadus põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Nimetatud otsuse p-s 53 märgitakse, et

otsus jõustub põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 58 lg 2 alusel

kuulutamisest 06.01.2015 ning jäätmeseaduse muutmise seadus jõustub seega 07.01.2015.

14. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja avaldas riigihangete registris HT-d hangetes nr 158617

ja 158618 06.01.2015 kell 15.00 ning hangetes nr 158621, 158622, 158626 ja 158627 samal

päeval kell 16.49, s.o enne jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumist. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole praegusel juhul määrav, mis oli seadusandja eesmärk jäätmeseaduse

muutmise seaduse kehtestamise ajal. Riigikohtu poolt nimetatud muudatusseaduse jõustumise

peatamisega tekkis uus, seadusandja poolt mitteplaneeritud õiguslik olukord, kus

jäätmeseaduse muutmise seadus ei jõustunud mitte esialgselt määratud ajal 01.10.2014, vaid

pärast Riigikohtu otsuse asjas nr 3-4-1-34-14 jõustumist. Sellest tulenevalt on asjakohatu

apellandi väide, et JäätS § 1368 kehtestamisel oli seadusandja eesmärk võimaldada lõpule viia

JäätS § 66 lg 11 alusel alustatud hankemenetlused, mis on pooleli 01.10.2014 või äärmisel

juhul 06.01.2015 seisuga. Riigihanked viitenumbritega 158617, 158618, 158621, 158622,

158626 ja 158627 olid jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumise ajal pooleliolevad

hankemenetlused ning vastustajal on õigus nendes hangetes hankelepingute sõlmimisel

lähtuda kuni 07.01.2015 kehtinud JäätS § 66 lg-st 11. Ringkonnakohus siiski märgib, et kuna

JäätS § 1368 kehtestamise eesmärk oli arvestada õiguskindluse põhimõttega nende kohalike

omavalitsuste osas, kes korraldavad jäätmevedu JäätS § 66 lg 11 kohaselt, on kaebaja

seisukoht ka sisuliselt põhjendamatu. Kui vastustaja oleks vastavad riigihanked algatanud

näiteks 30.09.2014, ei oleks olukord praegusest mingil moel erinev. Jäätmeseaduse muutmise

seadus ei välistanud mistahes moel hanke väljakuulutamist JäätS § 66 lg 11 alusel selle sätte

kehtivuse viimasel päeval.

15. Eeltoodut arvestades on asjakohatud ja ka põhjendamatud kaebaja väited, et hankija

kuritarvitas Riigikohtu 06.01.2015 otsuse jõustumise ja jäätmeseaduse muutmise seaduse

jõustumise vahele jäävat ühepäevast ajavahemikku ning avaldas HT-d 06.01.2015 üksnes

eesmärgiga viia läbi riigihange JäätS § 66 lg 11 alusel. JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamine

ei tähenda, et selle sätte alusel hangete läbiviimises oleks midagi taunitavat, ebaeetilist või

õigusvastast. Asjaolu, et riigihangete nr 158617, 158618, 158626 ja 158627 alusel hakatakse

teenust osutama alles 2016. aastal ning see, et pakkumuste esitamise tähtajad jäävad

vahemikku 01.09.2015 kuni 30.10.2015, ei viita eraldivõetult kuritarvitusele. Anija ja Kose

3-15-503

9(10)

vallas kehtib jäätmeveo vabaturg ning nende osas on apellandi argumendid asjakohatud.

Sõltumata asjaolust, et teistes valdades lõppevad senised lepingud osaliselt erinevatel aegadel,

on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik, et vastustaja korraldab konkursid üheaegselt ja piisava

ajavaruga. Arvestades hankeasjades esitatavaid sagedasi vaidlustusi, on igati mõistlik

kuulutada hange välja aegsasti enne kehtiva teenuse osutamise lepingu lõppemist, et

võimalikud vaidlused saaksid enne uue hankelepingu sõlmimist lahenduse.

16. Kaebaja väidab, et MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus ning Kernu, Nissi, Kose ja Anija

valla vahel sõlmitud halduslepingud on tühised, kuna neid ei ole avaldatud Riigi Teatajas.

18.08.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-51592 märkis ringkonnakohus, et HMS § 101 lg 4

kohaselt jõustub piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping määruse jõustumiseks

ettenähtud korras. HMS § 93 lg 2 järgi hakkab määrus üldjuhul kehtima (jõustub) kolmandal

päeval pärast kehtivas korras avaldamist. KOKS § 7 lg 5 järgi avaldatakse volikogu ja

valitsuse määrused Riigi Teatajas. Sama näeb ette Riigi Teataja seaduse (RTS) § 2 lg 5.

KOKS § 23 lg 1 teisest lausest tulenevalt avaldatakse volikogu määrus Riigi Teatajas ja see

jõustub reeglina kolmandal päeval pärast avaldamist. Halduskoostöö seaduse § 9 kohaselt

otsustab kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise volikogu, kes volitab

halduslepingut sõlmima valla- või linnavalitsuse.

Kaebaja esitatud halduslepingutes (III kd, tl 45-46p, 48-56) on nende sõlmimise alustena

viidatud vastavalt Kose Vallavolikogu 20.06.2013 otsusele nr 201 „Haldusülesande täitmise

volitamine ja lepingu sõlmimiseks volituste andmine“ (III kd, tl 57), Kernu Vallavolikogu

19.09.2013 otsusele nr 30 „Mittetulundusühingu Harjumaa Ühisteenuste Keskus volitamine

korraldatud jäätmeveo riigihangetega seonduvate ülesannete täitmiseks“ (III kd, tl 58), Nissi

Vallavolikogu 19.09.2013 otsusele nr 24 „Mittetulundusühingu Harjumaa Ühisteenuste

Keskus volitamine korraldatud jäätmeveo riigihangetega seonduvate ülesannete täitmiseks“

(III kd, tl 59) ning Anija Vallavolikogu 22.08.2013 otsusele nr 264 „Haldusülesande täitmise

volitamine ja lepingu sõlmimiseks volituste andmine“ (III kd, tl 47).

Olukorras, kus halduslepingu sõlmib vallavalitsus, tuleb selle jõustumise osas lähtuda mitte

kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, vaid valitsuse määruse jõustumist reguleerivatest

sätetest, kusjuures KOKS § 31 lg 4 näeb ette erandi HMS § 93 lg-s 2 toodud

üldregulatsioonist. Nimelt tuleb KOKS § 7 lg 5 ja § 31 lg 1 teise lause järgi Riigi Teatajas

avaldada ka valitsuse määrused, kuid KOKS § 31 lg 4 seab valitsuse määruse jõustumise

sõltuvusse mitte selle Riigi Teatajas avaldamisest, vaid määruse avalikustamisest vastavalt

KOKS § 31 lg 1 esimesele lausele ja kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärusele. Kaebaja ei

ole ära näidanud, et kõnealuseid halduslepinguid ei oleks avalikustatud Kose, Anija, Kernu ja

Nissi vallavalitsuste määruste avalikustamiseks ettenähtud korras, mistõttu ei ole põhjendatud

tema väide, et tegemist ei ole kehtivate lepingutega.

Ringkonnakohus märkis viidatud määruses täiendavalt, et kõnealuste halduslepingute Riigi

Teatajas avaldamine ei ole õigusaktidest tulenevalt ka kohustuslik. Ainuüksi asjaolu, et

vastavad lepingud jõustuvad vallavalitsuste määruste suhtes sätestatud korras, ei muuda

kõnealuseid halduslepinguid veel iseenesest määrusteks, mistõttu ei ole nende suhtes

kohaldatavad ka KOKS § 31 lg 1 teine lause ja RTS § 2 lg 5. Sellele viitab muu hulgas seegi,

et RTS § 2 lg 2 p-s 6 on riigi haldusülesande täitmiseks sõlmitud piiritlemata arvu juhtumeid

reguleerivate halduslepingute Riigi Teatajas avaldamine eraldi reguleeritud. RTS § 2 lg 6

kohaselt avaldatakse RTS § 2 lg-tes 2-5 nimetamata akte Riigi Teatajas üksnes Riigikogu,

Vabariigi Valitsuse või Riigi Teataja väljaandja otsusel.

Ringkonnakohus jääb eeltoodud seisukohtade juurde. Arvestades, et halduslepingute näol ei

ole tegemist kohaliku omavalitsuse antud määrustega, on ekslik kaebaja seisukoht, et

ringkonnakohtu 18.08.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-51592 märgitu on vastuolus

3-15-503

10(10)

seadusandja tahtega Riigi Teataja seaduse kehtestamisel. Halduskohus on oma otsuses

kõnealusele ringkonnakohtu lahendile asjakohaselt viidanud ning sellest juhindudes õigesti

lugenud halduslepingud kehtivateks.

17. Eelneva põhjal jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

17.04.2015 ja 07.05.2015 otsused muutmata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellandi apellatsiooniastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda

kanda. Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust ega kuludokumente

menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad tema menetluskulud HKMS § 109 lg 1

alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

Jõustus Riigikohtu 03.09.2015 lahendis toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Eesti Keskkonnateenused kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2015. a otsuse resolutsioon asjas nr 3-15-503

muutmata. Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Arvata kautsjon riigituludesse.