3-14-50486/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated3-14-50486/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-50486 Haldusasi Ü.L.i kaebus Maksuja Tolliameti 05.12.2013 vastutusotsuse nr 13-7/283-14 ja 31.01.2014 vaideotsuse nr 6-1/1948-2 tühistamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – Ü.L.; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Marika Salmistu RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kaebus osaliselt; 2. Tühistada Maksuja Tolliameti 05.12.2013 vastutusotsus nr 13-7/283-14 osas, millega Ü.L.it kohustati Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 18.06.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2506-22 alusel tasuma OÜ Marakame maksuvõlga seonduvalt sõiduki ning telefonide kasutamise kuludelt arvestatud sisendkäibemaksuga summas 78 eurot ja 44 senti; 3. Tühistada Maksuja Tolliameti 31.01.2014 vaideotsus nr 6-1/1948-2 osas, millega jäeti Ü.L.i vaie Maksuja Tolliameti 05.12.2013 vastutusotsuse nr 13-7/283-14 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata selles osas, mis seostus OÜ Marakame maksuvõla tasumise kohustamisega seonduvalt sõiduki ning telefonide kasutamise kuludelt arvestatud sisendkäibemaksuga summas 78 eurot ja 44 senti; 4. Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata; 5. Jätta menetluskulud protsessiosaliste endi kanda
2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 29.05.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksuja Tolliameti (edaspidi ka MTA) 05.12.2013 vastutusotsusega nr 13-7/283-14 kohustati Ü.L.it tasuma OÜ Marakame maksuvõlga summas 7927 eurot ja 03 senti (tl 11-21). Eelnimetatud vastutusotsuse peale esitas Ü.L. vaide, mis jäeti Maksuja Tolliameti 31.01.2014 vaideotsusega nr 6- 1/1948-2 rahuldamata (tl 23-25).
2. Ü.L. esitas 10.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 05.12.2013 vastutusotsuse nr 13-7/283-14 ja 31.01.2014 vaideotsuse nr 6-1/1948-2 tühistamise nõudes. Kaebuses märkis Ü.L., et sai vaideotsuse kätte 10.03.2014.
3. Tallinna Halduskohtu 17.04.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 27). Kaebajal tuli selgitada kaebetähtajaga seonduvat ning kaebuse juurde kindlaksjäämise korral taotleda vajaduse korral tähtaja ennistamist.
4. Ü.L. vastas kohtumäärusele 29.04.2014 ja selgitas, et sai vaideotsuse tegelikult kätte alles 13.03.2014 (tl 30-31).
5. Tallinna Halduskohtu 30.04.2014 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 36). Vastustaja vastas kaebusele 04.06.2014 (tl 41-45).
6. Tallinna Halduskohtu 11.03.2015 kohtunõudes (tl 178) paluti vastustajal täiendavalt selgitada, millest koosneb vastutusotsusega määratud võlg ja kas OÜ Marakame on maksuotsuste alusel määratud võlgnevust omal algatusel enne vastutusotsuse tegemist likvideerinud. Maksuja Tolliamet vastas kohtunõudele 20.03.2015 (tl 180-182).
7. Tallinna Halduskohtu 23.03.2015 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 185).
8. Ü. L. esitas täiendava seisukoha 20.04.2015 (tl 192), millele vastustaja omakorda vastas 11.05.2015 (tl 194-195).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9. Ü.L. leiab, et Maksuja Tolliameti poolt koostatud vastutusotsus on täis ebaõigeid ja paljasõnalisi väiteid, väärtõlgendusi, vasturääkivusi ning faktivigu. Tõendatud ei ole kaebaja süüd või tahtlust OÜ Marakame maksuvõla tekkimisel või selle maksmata jätmisel, samuti põhjuslikku seost OÜ Marakame maksuvõla ja Ü.L.’i tegevuse vahel. Kaebaja ei tunnista vastutusotsuses sisalduvaid viiteid ja järeldusi ning leiab, et need on tervikuna alusetud.
10. Kaebaja nõustub seose olemasoluga OÜ Marakame maksuvõla ja OÜ Agal Kinnisvarad tegevuse vahel. Küll aga on need seosed hoopis teised, kui väidab Maksuja Tolliamet. OÜ Marakame maksuvõlg on tekkinud OÜ Agal Kinnisvarad poolsest tegevusest, kuivõrd OÜ Agal Kinnisvarad jättis täitmata oma kohustused OÜ Marakame ees. Maksuja Tolliameti selgitused ja järeldused OÜ Agal Kinnisvarad tegevuse osas sisaldavad faktivigu ning on vasturääkivad. Kaebaja on korduvalt
3 selgitanud, et OÜ Agal Kinnisvarad poolt maksuhaldurile antud selgitused ning tsiviilasjas nr 2-13- 15761 kohtule antud selgitused erinevad teineteisest peaaegu 100%. Maksuja Tolliamet on jätnud kaebaja poolt antud vastuväited tähelepanuta ning lähtunud OÜ Agal Kinnisvarad poolt antud selgitustest, mistõttu lähevad vastuollu ka Maksuja Tolliameti enda järeldused ja tegevus.
11. Maksuja Tolliamet on käsitlenud OÜ Marakame telefoninumbrite teemat ning teinud nende osas järelduse, millise kohaselt ei kasutatud vastavaid telefoninumbreid OÜ Marakame majandustegevuse tarbeks. Kaebaja hinnangul on tegemist üksnes Maksuja Tolliameti oletusega, mis läheb suures osas lahku OÜ Marakame ja teiste isikute poolt antud selgitustest.
12. Maksuja Tolliamet on käsitlenud tehinguid OÜ-ga Mego Ehitusgrupp ja nagu eelnimetatud juhtudel, on ka antud situatsioonis tuginenud oma seisukohtade põhistamisel oletustele. Maksuja Tolliamet on üritanud panna Marakame OÜ-le kohustusi, mida seaduste ja Riigikohtu praktika kohaselt teha ei tohiks. Kaebaja leiab, et Maksuja Tolliamet ei saa oma suvalise tahte järgi panna OÜ-le Marakame kontrollimise kohustust, mida seadusandja ette pole näinud.
13. Vastutusotsuses puuduvad otsesed viited faktilistele alustele ja konkreetsetele kaalutlustele. Maksuja Tolliamet on üksnes kajastanud menetlemisel kogutud andmeid ning teinud seejärel otsuse. Ühtegi selgitust või viidet, mida üks või teine asjaolu otseselt tõendab või kuidas tekib seos asjaolude ja järelduste vahel, Maksuja Tolliamet ei esitanud. Järelduste tegemisel on vastustaja selgitanud lakooniliselt, et otsus tehakse tõendeid kogumis hinnates.
14. Sarnaselt vastutusotsusega jättis Maksuja Tolliamet ka vaideotsuses otsesed viited faktilistele alustele ja konkreetsetele kaalutlustele tegemata. Vaideotsuses on korduvalt on selgitatud, et vajalikud viited esinevad vastutusotsuses, mistõttu ei pea Maksuja Tolliamet vajalikuks neid vaideotsuses veelkord puudutada. Kaebaja hinnangul ei sisalda vastutusotsus vajalikke viiteid. Maksuja Tolliamet on jätnud teadlikult tähelepanuta kõik kaebaja poolt antud selgitused OÜ Marakame makseraskuste tekkimise kohta. Maksuja Tolliamet selgitab vaideotsuses üksnes seda, et kuivõrd Ü.L. on OÜ Marakame ainus vastutav seaduslik esindaja, siis sellises olukorras Ü.L. mitte üksnes ei taga esindatava kohustuse nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise. Kaebajale jääb arusaamatuks, kas sellise väitega loeb Maksuja Tolliamet täidetuks ja tõendatuks eeldused, mida Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-23-12 antud seisukohas pidanud vastutuse tekkimise alusteks. Vastutusotsuses ja vaideotsuses pole vähimalgi määral üritatud tõendada tahtliku käitumise või raske hooletuse esinemist, on üksnes tõdemus, et Ü.L. on OÜ Marakame juhatuse liige ning seega isiklikult vastutav OÜ Marakame maksuvõla tasumise eest.
15. Täiendavas 20.04.2015 seisukohas märkis kaebaja, et jääb kaebuse juurde ning vastutusotsuse ja vaideotsuse tühistamist palub seetõttu, et need baseeruvad järeldustel, mis ei ole objektiivsed ega arvesta tegelike asjaoludega ja seda põhjusel, et maksuhaldurile on antud pädevus teha kergekäeliselt raskete tagajärgedega otsuseid, kuid neil puudub oma järelduste tõendamiskohustus ja reaalne vastutus ebaprofessionaalse töö eest.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
16. Maksuja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et kaebuses toodud seisukohad ja väited ei anna alust Maksuja Tolliameti 05.12.2013 vastutusotsuse nr 13-7/283-7 ja 31.01.2014 vaideotsuse nr 6-1/1948-2 tühistamiseks. Vastustaja märgib, et kuna kaebaja on esitanud kaebuses samad vastuväited, mis esitati 29.11.2013 vastuväidetes vastutusotsuse projektile ja 16.01.2014 esitatud vaides, siis jääb ka vastustaja oma põhjenduste juurde, mis on toodud MTA vastutusotsuses ja vaideotsuses ja ei pea otstarbekaks vastutusotsuses ja vaideotsuses väljendatud seisukohti korrata, kuid peab vajalikuks esile tuua järgmist.
4 17. Kaebaja viitab jätkuvalt faktivigadele, millistele kaebaja on varasemates vastuväidetes viidanud ja mis jäid vastutusmenetluses ja vaidemenetluses kõrvaldamata, kuid ei konkretiseeri, millised faktivead siis kõrvaldamata jäid. Ka eriarvamuses ja vaides ei täpsustanud kaebaja, millised need faktivead on ega esitanud ka tõendeid, mis lükkaksid ümber vastutusotsuse projektis ja hilisemas vastutusotsuses kajastatud seisukohti. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema kaebuses toodud väiteid. Kaebaja väidab järjekindlalt, et OÜ Agal Kinnisvarad poolt maksuhaldurile antud selgitused ning tsiviilasjas nr 2-13-15761 kohtule antud selgitused erinevad teineteisest peaaegu 100%, kuid taaskord ei esita kaebaja oma väidet tõendavaid dokumente. Vastustaja rõhutab, et Marakame OÜ ja Agal Kinnisvarad OÜ vahel toimuv tsiviilõiguslik vaidlus ei saa mõjutada vastutusotsuse koostamist ja maksuvõla sissenõudmist. Vastustajal puudub õigus ja vajadus sekkuda pooltevahelisse tsiviilõiguslikku vaidlusse. Maksukohustuse tasumise kohustus ei ole sõltuvuses sellest, kas Marakame OÜ tehingupartnerid tasuvad talle või ei.
18. Kaebaja etteheited vastustajale, et vastutusotsuses puuduvad konkreetsed kaalutlused ja et haldusakt ei vasta HMS § 56 lg 3 nõuetele, on kohatud. Maksuvõlgade sissenõudmine on maksuhalduri seadusest tulenev kohustus. Vastustajal puudub kaalutlusõiguse rakendamiseks seadusest tulenev volitus. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Vastustaja leiab, et vastutusotsuse andmise eeldused olid täidetud. Vastutusotsuse p 3.3 ja vaideotsuse p-des 34jj on piisava põhjalikkusega põhjendatud, kuidas juhatuse liige on oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja on analüüsitud Marakame OÜ juhatuse liikme Ü.L.i tegevust äriühingu juhtimisel ning maksuhaldur on tuvastanud, et kõik juhatuse liikme vastutuse eeldused on täidetud. Kui Ü.L. Marakame OÜ seadusliku esindajana ei oleks 22.02.2010 kreeditarvet nr 408, ettevõtlusega mitteseotud kulutusi telefoniarvete ja OÜ Mego Ehitusgrupp nimel väljastatud arveid raamatupidamisja maksuarvestuses (käibedeklaratsioonides) kajastanud, siis ei oleks OÜ-l Marakame maksuvõlga tekkinud ning maksuhalduril ei oleks alust Ü.L.ilt maksuvõlga sisse nõuda. Vaidlus puudub selle üle, et Ü.L. oli Marakame OÜ ainus vastutav seaduslik esindaja maksustamisperioodidel, mida maksukontrollid hõlmasid. Sellises olukorras seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise. Seega on Ü.L. isikuks, kes Marakame OÜ maksustamisperioodidel november ja detsember 2008 ning veebruar 2010 tekkinud maksuvõla eest vastutab.
19. Vastustaja edastas AS-ile SEB Pank 21.09.2010 korralduse Marakame OÜ pangakonto arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksuja Tolliameti pangakontole, sest Marakame OÜ ei olnud tasunud 18.06.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2506-22 määratud maksusummasid ning 15.12.2010 korralduse Marakame OÜ pangakonto arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksuja Tolliameti pangakontole, sest Marakame OÜ ei olnud tasunud 20.04.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/3058-2 määratud maksusummat. Seega on vastustaja täitnud kõik seaduses sätestatud nõuded vastutusotsuse andmiseks.
20. Vastustaja märgib, et 20.04.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/3058-2 tuvastatud asjaolud ja tehtud järeldused on kajastatud vastutusotsuse p 1.1 ja vaideotsuse p-des 28-31. Kaebaja ei ole esitanud uusi tõendeid ja seisukohti, mis muudaks maksuotsuses öeldut. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebaja on erinevate menetluste käigus esitanud maksuhaldurile erinevaid kreeditarveid. Vastutusmenetluse raames esitas kaebaja 22.02.2010 kreeditarve nr 408 (tl 148), mis ei ühti varasemalt maksumenetluses (tl 67) ja 10.05.2010 taotlusega (tl 52-53) esitatud kreeditarvetest. Kui 10.05.2010 esitatud kreeditarve oli kaebaja poolt parandatud – nõuetekohaseks vormistatud, siis vastutusmenetluse raames esitatu erines sellest, mis vastustaja arvates näitab ilmekalt seda, et kaebaja kreeditarve esitamise põhjuseks saigi olla üksnes tasumisele kuuluva käibemaksusumma vähendamine ja mingit reaalset põhjust/vajadust selleks ei olnud, sest teenus oli osutatud nagu on kinnitanud ka Agal Kinnisvara OÜ (tl 73-74; 174). 18.06.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2506-22 määrati Marakame OÜ-
5 le tasumiseks kokku 222 352 krooni (14 210,88 eurot). 18.06.2010 maksuotsuses, mis on ka vaidlustatud vastutusotsuse aluseks, leiti kõiki tõendeid kogumis hinnates, et Marakame OÜ ei ole soetanud kaupu ja teenuseid OÜ-lt Mego Ehitusgrupp ja Marakame OÜ tasus telefoniarveid ettevõtlusega mitteseotud kõnede eest. 18.06.2010 maksuotsuses tuvastatud asjaolud ja tehtud järeldused on kajastatud vastutusotsuse p 1.2 ja vaideotsuse p-des 26, 27 ja 33. Kaebuse esitaja ei ole esitanud uusi tõendeid ja seisukohti, mis muudaks 18.06.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/2506-22 öeldut.
21. Kaebaja nõue maksuhalduri 31.01.2014 vaideotsuse nr 6-1/1948-2 tühistamiseks on alusetu. Ü. L. ei ole oma kaebuses välja toonud ühtegi põhjendust, kuidas rikuti vaideotsusega tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumata. Vaideotsuses on kaebaja vaidemenetluses esitatud argumentide kohta seisukohad toodud. Vaideotsuses on põhjendatud, miks leitakse, et vastutusotsus on seaduslik ja põhjendatud ning miks selle kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Kaebaja väidab, et MTA on vaideotsuses avaldanud väite, mille kohaselt ei saa vaideotsuse peale kaebuse esitamisel nõuda vastutusotsuse tühistamist ning selles esines selge vastuolu HMS § 57 mõttega. Vastustaja ei leia kaebaja poolt viidatud väidet vaideotsusest. Vaideotsuses on MTA juhtinud kaebaja tähelepanu üksnes sellele, et reeglina esitatakse kaebus kohtusse vaidemenetluses vaidlustatud haldusakti või toimingu peale. Antud juhtumil siis vastutusotsuse peale. Lisatud on veel, et vaideotsuse enda tühistamist saab nõuda vaid MKS § 151 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud juhtudel. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb vaideotsuses toodud vaidlustamisviite vastuolu HMS §-ga 57. Kaebaja märgib üksnes, et viide oli eksitav ja kaebajat kahjustav. Kuidas vaidlustamisviide kaebajat kahjustas seda selgitatud ei ole.
22. Täiendavas 20.03.2015 seisukohas (tl 180-182) selgitab vastustaja, et vastutusotsusega määratud summa 7927,03 eurot koosneb 20.04.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/3058-2 määratud ja tasumata käibemaksusummast 3184 eurot ja 85 senti ja 18.06.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2506-22 määratud ja tasumata käbemaksusummast 4742 eurot ja 18 senti. OÜ Marakame ei ole maksuotsustega määratud maksusummasid enne vastutusotsuse tegemist tasunud ega ole maksuotsustega määratud maksusummasid tasunud ka peale Ü.L.ile vastutusotsuse koostamist. Vastustaja selgitab, et juhul kui toimub tasumine, siis maksusummade tasumise ja tasaarvestamise kord on sätestatud MKS § 105. Maksuotsusega määratud maksusumma tasumisel peab kindlasti olema märgitud konkreetne maksuotsuses toodud viitenumber. Kui maksukohustuslane seda maksuotsuses toodud viitenumbrit ei märgi, siis läheb tasutud summa ettemaksukontole ja sealt toimub kohustuste tasumine ja tasaarvlemine MKS § 105 lg 6 sätestatud järjekorras. Viitenumbri märkimisel arvestatakse tasutud summa maksuotsusega määratud maksusummade katteks maksuvõla tekkimise järjekorras. See kehtib ka osalise tasumise korral. Maksuhalduri praktikas on tavapärane, et vastutusotsusega määratud summa ei pruugi kattuda maksuotsusega määratud summadega. Maksu määramine äriühingule võib küll olla õigustatud, kuid see ei tähenda, et täidetud on kõik eeldused nende summade sissenõudmiseks juhatuse liikmelt. MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse üheks eelduseks temalt maksuvõla sissenõudmisel on, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Vastustaja on juhatuse liikme süü vormina „tahtluse“ tuvastanud maksuotsustes kajastatud asjaolusid ja maksumenetluses kogutud tõendeid silmas pidades üksnes käibemaksu osas. Lisaks arvestas maksuhaldur vastutusotsuse koostamisel ka hilisema kohtupraktika muudatustega, mille kohaselt tuleb kaupade olemasolul ja teatud juhtudel ka teenuste puhul, määrata tulumaks hindamise teel.
23. Vastustaja on 11.05.2015 täiendavas vastuses (tl 194-195) selgitanud, et kaebajal puudus KMS § 29 lõikest 7 ja § 11 lõikest 1 tulenevalt seaduslik alus 2007. ja 2008. aastal osutatud, kuid teenuse saaja poolt tasumata jäetud teenuste arvetele kreeditarve väljastamiseks. Kaebaja suhtes on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2013 määrus haldusasjas nr 3-12-2469, millega jäeti rahuldamata Ü.L.i kaebus Tallinna Halduskohtu 27.11.2012 määruse tühistamiseks haldusasjas nr 3-12-2469, millega lubati vastustajal seada kohtulik hüpoteek kaebaja kinnistule ja keelumärked kaebaja sõiduautodele ja mootorpaadile. Pangakontode arestimise korral ei kuulu MKS § 131 lg 3 kohaselt
6 füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Arestimata summa ulatuses on kaebajal võimalik tehinguid teha. Ka arestitud pangakontolt on võimalik maksuhalduri loal teha väljamakseid.
KOHTU PÕHJENDUSED
24. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksuja Tolliameti 05.12.2013 vastutusotsust nr 13- 7/283-14, mis on koostatud lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 40 lõikest 1 ja § 96 lõikest 1 Ü.L.ile kui maksuvõlgnikust osaühingu juhatuse liikmele. Vaidlustatud haldusaktiga kohustati Ü.L.it tasuma OÜ Marakame maksuvõlga summas 7927 eurot ja 3 senti. Maksukorralduse seaduse § 96 lõikes 1 on sätestatud, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Nähtuvalt vaidlustatud haldusakti punktist 3.3. oli Ü.L. vastutusotsuse koostamise ajahetke seisuga osaühingu Marakame juhatuse liige, milles ei ole ka vaidlust, ning seda alates 03.10.2003. Vaidlustatud vastutusotsusega kohustati kaebajat kui OÜ Marakame juhatuse liiget tasuma eelnimetatud osaühingule Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 20.04.2010 maksuotsusega nr 12.2- 3/3058-2 ja 18.06.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2506-22 määratud maksukohustusi. Vastutusotsuse koostamise ajaks oli OÜ Marakame maksuvõlg kokku 58 533 eurot ja 70 senti, mis oli kujunenud nii osaühingu enda poolt deklareeritud, kuid tasumata summadest kui ka 20.04.2010 ja 18.06.2010 maksuotsustega määratud maksusummadest. Nimetatud 58 533 euro ja 70 sendi suurusest summast oli põhivõlga 30 003 eurot ja 13 senti, kuid vastutusmenetluse raames nõuab maksuhaldur üksnes nende kahe maksuotsusega kindlaks tehtud maksuvõla tasumist ja seda vaid käibemaksu puudutavas osas. Vastav kokkuvõte on vastutusotsuse punktis 5 tabeli kujul (tl 19) ka esitatud. Vastutusotsuse punktis 1 on maksuhaldur selgitanud ja seostanud eelnimetatut sellega, et nimelt käibemaksu osas tuvastati juhatuse liikme süü vormina tahtlus. Maksukorralduse seaduse § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega siis, kui ta rikub eelnimetatud seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. MKS § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise ja et rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Perioodid, mille raames maksuhaldur OÜ Marakame maksude tasumise ja arvestamise õigsust kontrollis ja mille pinnalt osaühingu täiendav maksukohustus kindlaks tehti oli ajavahemik 2008. aasta novembrist detsembrini ning 2010. aasta veebruarikuu. Maksuhalduri hinnangul tegutses kaebaja OÜ Marakame maksuarvestuse kajastamisel tahtlusega ning on Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 20.04.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/3058-2 ja 18.06.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2506-22 määratud maksusumma tasumise eest vastutav solidaarselt eelnimetatud osaühinguga.
25. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 20.04.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/3058-2, mis on haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 49-51) määrati osaühingule Marakame tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 85 666 krooni, mis tasaarveldati 35 834 krooni suuruse enammaksega. Seega kohustati osaühingut Marakame tasuma käibemaksu summas 49 832 krooni. Eurodes on see 3184,85. Nimetatud summa kajastubki vastutusotsuse kaheksateistkümnendal leheküljel olevas tabelis ning selle tasumist nõutakse kaebajalt vastutusmenetluse tulemusel antud haldusaktiga. Nähtuvalt 20.04.2010 maksuotsusest nr 12.2-3/3058-2 ei aktsepteerinud maksuhaldur osaühingu Marakame poolt 22.02.2010 osaühingule Agal Kinnisvarad esitatud kreeditarvet summas 428 333 krooni ja 35 senti, millele lisandus vastav käibemaks summas 85 666 krooni ja 67 senti. OÜ Marakame oli esitanud osaühingule Agal Kinnisvarad kreeditarve seetõttu, et viimane jättis tööde teostamise eest esitatud arve osaliselt tasumata. Vastustaja asus seisukohale, et tulenevalt käibemaksuseaduse § 11 lõikest 1 ja § 29 lõikest 7 ei olnud äriühingul seaduslikku alust 2007. aastal osutatud, kuid teenuse saaja poolt tasumata
7 jäetud teenuste osas kreeditarvet väljastada. Käibemaksuseaduse § 11 lg 1 kohaselt on käive tekkinud või teenus saadus päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevatest toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimisvõi kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Kreeditarve esitamise ajal kehtinud käibemaksuseaduse § 29 lõikes 7 sätestati, et kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis ja et kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 20.04.2010 maksuotsus nr 12.2-3/3058-2 tehti muutva tingimusega ning osaühingul Marakame võimaldati esitada täiendavaid tõendeid. Nähtuvalt vastutusotsuse punktist 1.1 esitas OÜ Marakame maksuotsuse muutva tingimuse kehtivusajal parandatud kreeditarve viitega esialgsele arvele (tl 148) ja ka esialgselt väljastatud arve nr 261. Nimetatud maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotluse menetlemise raames esitati veel OÜ Agal Kinnisvarad ja OÜ Marakame vaheline ehituse töövõtuleping ja 2008. aasta jaanuaris koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 55-61). Maksuhaldur nõudis OÜ Marakame 22.02.2010 kreeditarve nr 408 kohta selgitusi veel ka osaühingult Agal Kinnisvarad. Eelnimetatud äriühingu vastusest (tl 73) selgus, et nemad OÜ Marakame 22.02.2010 kreeditarvet nr 408 saanud ei olnud. OÜ Agal Kinnisvarad juhatuse liige selgitas, et OÜ Marakame 12.11.2007 arvet nr 261 ei tasutud täies ulatuses, sest ehituses kasutatud paneelid ei vastanud nõuetele ja töö oli ebakvaliteetne. See on kokkuvõtlik seisukoht, mis 28.05.2010 vastusest nähtub (tl 73). Tööde osalise teostamise ja nende eest osalise tasumise kohta vaidlust olla ei saa. See nähtub haldusasja materjalist ning eelnevalt osundatud tõenditest. Lähtuvalt eeltoodust tuleb ühtlasi nõustuda ka vastustaja seisukohaga selles, et tulenevalt käibemaksuseaduse § 11 lõikest 1 ja § 29 lõikest 7 ei olnud osaühingul Marakame seaduslikku alust 2007. aastal osutatud, kuid teenuse saaja poolt tasumata jäetud teenuste osas kreeditarvet väljastada. Käive oli tekkinud ning OÜ Agal Kinnisvarad ei ole vastavaid muudatusi arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis kajastanud. Maksuhaldur on kirjeldanud vastutusotsuse punktis 1.1 OÜ Agal Kinnisvarad seisukohti ka põhjalikumalt, millest ilmneb, et viimane oli ühtlasi esitanud osaühingule Marakame tööettevõtulepingu (tl 55) ülesütlemise avalduse ja leppetrahvi nõude ning vastavaid nõudeid ka tasaarveldanud. Siinkohal tuleb nõustuda maksuhalduriga, et OÜ Marakame ja OÜ Agal Kinnivarad vahelised erimeelsused tööde teostamise kvaliteedist ja sellega seonduv tsiviilõiguslik vaidlus ei mõjuta OÜ Marakame maksukohustust ega vastutusotsuse koostamist ja maksuvõla sissenõudmist. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et osaühingul Marakame oli tulenevalt Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 20.04.2010 maksuotsusest nr 12.2-3/3058-2 ja 16.06.2010 otsusest nr 12.2-3/3058-6, millega jäeti 20.04.2010 maksuotsus jõusse (tl 62-66), vastav maksukohustus olemas ja ühtlasi ka maksuvõlg, mis tähendab seda, et vastutusotsuse koostamise faktiline alus oli olemas. Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 40 lõikest 1 eeldab juhatuse liikme solidaarne vastutus süülist tegevust, mis peab väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis. Maksuhaldur asus seisukohale, et 428 333 krooni suuruse kreeditarve, millelt arvestati 85 666 krooni 67 sendi suurust käibemaksu, alusetu esitamise puhul oli tegemist tahtliku tegevusega, millega püüti maksukohustust vähendada. Kohus nõustub selle seisukohaga.
26. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 18.06.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2506-22, mis on haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 95-110) kohustati osaühingut Marakame tasuma maksusid kogusummas 222 352 krooni, millest käibemaks moodustas 74 199 krooni. Eurodes on see summa 4742,18. Nimetatud summa kajastubki vastutusotsuse kaheksateistkümnendal leheküljel olevas tabelis ning selle tasumist nõutakse kaebajalt vastutusmenetluse tulemusel antud haldusaktiga.
8 Nähtuvalt 18.06.2010 maksuotsusest nr 12.2-3/2506-22 ei aktsepteerinud maksuhaldur sõiduautole Peugeot 407 tehtud kulutustelt käibemaksu maha arvamist ning sisendkäibemaksu arvestamist Tele2 Eesti AS arvete alusel erinevate mobiiltelefonide kasutamise eest, samuti Mego Ehitusgrupp OÜ nimel väljastatud arvetelt (034/08, 51/08, 053/08, 055/08, 58/08), mis seondusid töödega Kaera 10 ja Laki 5a objektidel Tallinnas ning Pärnus, Riia mnt 233a asuval objektil. Põhilises osas määrati osaühingule Marakame täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu sellelt pinnalt, et OÜ Mego Ehitusgrupp arveid ei aktsepteeritud ning summaliselt oli see 72 972 krooni. Vastustaja asus seisukohale, et OÜ Mego Ehitusgrupp nimel vormistatud arvete alusel ei ole tegelikult teenust osutatud ega kaupu müüdud. Maksuhaldur on sellekohased põhjendused 18.06.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2506-22 punktides 1.2.2., 1.2.2.1. ja 1.2.2.2. ja 1.2.2.3. vastavate objektide kaupa ka välja toonud. Samasisuliselt, kuid mõnevõrra kokkuvõtlikumalt on see esitatud ka vastutusotsuse punktis 1.2.2. Hinnapakkumised, aktid ja muud tõendid, mis nende objektidega seonduvad, on haldusasja materjali juurde esitatud (tl 135- 147). Kaebaja ei ole vastustaja seisukohti ümber lükanud, kuid maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus nõustub 18.06.2010 maksuotsuse nr 12.2- 3/2506-22 punktides 1.2.2., 1.2.2.1. ja 1.2.2.2. ja 1.2.2.3. ning 05.12.2013 vastutusotsuse punktis 1.2.2 antud hinnangutega tõenditele ja nendes punktides väljendatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 enam detailselt üle korrata, sest selles osas jääb kaebus rahuldamata. Lisaks maksuhalduri poolt esile toodud väiksematele vastuoludele võib pidada küllaltki oluliseks asjaolu, et väidetav müüja OÜ Mego Ehitusgrupp ei olnud kontrolliperioodil deklareerinud töötajatele tehtud väljamakseid, et nimetatud äriühingu pangakontode väljavõtetelt ei ilmnenud töötasu maksmist töötajatele või tasumist teistele äriühingutele ega muid majandustegevuse toimumist kinnitavaid kulutusi ja et alates 20.07.2009 on osaühing ettevõtluse alase tegevuse puudumise tõttu üldse käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Samuti räägib maksuhalduri kasuks selgelt asjaolu, et hinnapakkumistel, lepingutel ja aktidel olevad allkirjad ei osutunud kontrollimisel OÜ Mego Ehitusgrupp väidetava töödejuhataja allkirjadeks, mis tähendab seda, et need olid võltsitud. Selle kohta on haldusasja materjalide hulgas ka Maksuja Tolliameti 10.12.2009 ekspertiisiakt nr KE-14/11.3-1 (tl 145-147). Lähtuvalt eeltoodust pidi kaebaja teadma, et OÜ Mego Ehitusgrupp arvetel kajastatud tehingupartner ei saanud olla tegelik kauba müüja ja teenuse osutaja ning 72 972 krooni suuruse sisendkäibemaksu maha arvamine oli põhjendamatu. Seega nõustub kohus vastutusotsuse punktis 3.3. välja toodud motiividega ka selles osas, mis puudutavad maksukorralduse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud eelduse täidetavust, sest sisendkäibemaksu arvestamine sellise äriühingu arvete pinnalt, kes tegelikult teenust ei osutanud, saab olla vaid tahtlik tegevus.
27. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 18.06.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2506-22 määrati osaühingule Marakame täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu ka seoses sellega, et äriühing arvas sõiduautole Peugeot 407 tehtud kulutustelt maha käibemaksu ning arvestas Tele2 Eesti AS arvete alusel sisendkäibemaksu erinevate mobiiltelefonide kasutamise eest. Maksuhaldur asus seisukohale, et mobiiltelefonidelt tehtud kõnedel ei olnud otsest seost OÜ Marakame ettevõtlusega, mistõttu vähendati kahe arve alusel maha arvatud sisendkäibemaksu kokku summas 616 krooni ja 87 senti ja et autoga tehti ka erasõite, mis omakorda tähendas 610 krooni suuruse käibemaksu lisandumist. Kohus nõustub sellekohase maksukohustuse kindlaksmääramisega osaühingule Marakame, sest maksuhalduri seisukoht jäi osaühingul vastava maksumenetluse käigus ümber lükkamata, kuid siinkohal tekib küsimus vastutusotsuse koostamise eeldusena vaadeldava tahtluse või raske hooletuse olemasolust või puudumisest maksukorralduse seaduse § 40 lg 1 tähenduses. Seonduvalt sõiduauto omatarbega ei ole 18.06.2010 maksuotsuses tahtluse või raske hooletuse aspekti otseselt motiveeritud. Vastutusotsuses ei ole aga üldse sõiduki omatarbega seonduvat alajaotust. 18.06.2010 maksuotsuse punktis 1.1.1. on viidatud kaebaja vastuolulistele ütlustele, mis kokkuvõttes ei veennud maksuhaldurit selles, et sõidukit kasutati üksnes OÜ Marakame ettevõtluse tarbeks. Eraldivõetuna on mõned
9 18.06.2010 maksuotsuse punktis 1.1.1 välja toodud etteheited üldse küsitavad, kuid kohus sellel pikemalt ei peatu, sest kokkuvõttes jäi osaühingul maksuhalduri koondseisukoht ümber lükkamata. Olukorras, kus kaebaja ei suuda oma positsiooni piisavalt kaitsta ja tõendada, et sõidukiga erasõite üldse ei tehtud, ei saa siiski asuda seisukohale, et vastava käibemaksu maha arvamisel oli tegemist tahtliku kõrvalehoidumisega maksukohustuse täitmisest. Antud juhul ei ole põhjust eirata ka võimalust, et maksukohustuslane oli hooletu. Taolisel juhul võib kohustada äriühingut vastavat maksu täiendavalt tasuma, kuid sellest ei järeldu ilmtingimata juhatuse liikme tahtlikku tegevust ja samasisulise vastutusotsuse koostamise eeldust. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et 610 krooni suuruse käibe deklareerimata jätmise eest ei olnud vastutusotsuse koostamise eeldus täidetud. Vastutusotsuse koostamise eeldus ei olnud täidetud ka selles osas, mis puudutab sisendkäibemaksu arvestamist mobiiltelefonide kasutamise eest esitatud Tele2 Eesti AS arvete alusel summas 616 krooni ja 87 senti. Nähtuvalt 18.06.2010 maksuotsuse punktist 1.2.1. möönab kaebaja, et ta ei suuda tõendada, et erinevate isikute käes olnud telefonidelt tehti kõik kõned seoses OÜ Marakame ettevõtlusega. Samas ei ole vaidlust selles, et telefonidelt tehti ka töökõnesid. Asjaolust, et maksuhaldur tuvastas selgelt mõnede erakõnede tegemise, ei saa siiski teha järeldust, et kaebaja pidi olema kõikidest erakõnedest teadlik ja et soovis põhjendamatult maksukohustust vähendada. Üldjuhul ei saa eeldada, et ettevõte annab oma telefonid kasutada isikutele, kellel ei ole ettevõtluse alase tegevusega mingisugust seost ning maksab selle eest aktsiaseltsile Tele2 Eesti käibemaksust suuremaid summasid lihtsalt seetõttu, et käibemaksukohustust vähendada. Ilmselt ei ole taolistes situatsioonides väga erandlikud ka olukorrad, kus kellelegi jääb telefon peale äriühingus töötamise lõpetamist mingisuguseks ajaks veel kätte, kuid sellest ei saa samuti juhatuse liikme tahtlust tuletada. Ka selles osas ei ole ei ole põhjust eirata võimalust, et maksukohustuslane oli hooletu. Seega tuleb vastutusotsus tühistada selles osas, mis seostub 1226 krooni ja 87 sendi suuruse käibemaksukohustusega ja mis on eurodes 78,44.
28. Vastutusotsuse koostamise ajal kehtinud maksukorralduse seaduse § 96 lg 5 esimese lause kohaselt võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Maksukorralduse seaduse § 98 lg-s 1 on sätestatud, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Antud juhul kontrolliti OÜ Marakame maksude tasumise ja arvestamise õigsust 2008. aasta novembrist detsembrini ja 2010. aasta veebruaris. Sellest järeldub, et 05.12.2013 vastutusotsuse koostamise ajal ei olnud maksusumma määramise tähtaeg veel möödas selles osas, mille puhul oli tegemist rahaliste kohustuste tahtliku rikkumisega ning vastutusotsuse koostamise eelduste täidetavusega.
29. Vastutusotsuse koostamise ajal kehtinud maksukorralduse seaduse § 96 lõike 5 teise lausega sätestati, et eelnimetatud seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Vastutusotsuse punktis 2 on maksuhaldur kirjeldanud maksuvõla sissenõudmiseks tehtud toiminguid. Sellest nähtub, et 21.09.2010 ja 15.12.2010 edastati aktsiaseltsile SEB Pank korraldused OÜ Marakame pangakontode arestimiseks ja rahaliste vahendite ülekandmiseks maksuhalduri kontole, sest äriühing ei tasunud Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 20.04.2010 maksuotsusest nr 12.2-3/3058-2 ja 18.06.2010 maksuotsusest nr 12.2-3/2506-22 tulenevat maksuvõlga. OÜ Marakame maksevõimelisuse analüüsi käigus on veel vastavate päringute alusel e-kinnistusraamatusse ja ehitisregistrisse selgunud, et eelnimetatud osaühingul ei ole registervara, mille arvelt maksuvõlgnevust katta. Nimetatud asjaolude kui selliste osas ei ole vaidlust ka olnud. Seega ei saa olla vaidlust selles, et alates sissenõudmise alustamisest ei õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Kaebaja ei ole
10 vastupidist tõendanud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et 7848 euro ja 59 sendi suuruse summa osas vastutusotsuse tegemise eelduste puudumist haldusasja materjalist ei nähtu, mis ühtlasi tähendab seda, et selles osas ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamiseks alust.
30. Kaebaja on vaidlustanud ka Maksuja Tolliameti 31.01.2014 vaideotsust nr 6-1/1948-2 ning taotlenud selle tühistamist. Maksukorralduse seaduse § 151 lg 3 punktide 1 ja 2 kohaselt võib halduskohtule esitatud kaebuses nõuda vaideotsuse tühistamist koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata või siis, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. Arvestades asjaolu, et vastutusotsus tuleb ühes osas tühistada, on vaja õigusselguse huvides tühistada ka vaideotsus selles osas, millega jäeti vaie seonduvalt sõiduki omatarbe ja telefoniarvetega 78 euro ja 44 sendi suuruses summas rahuldamata. Vaideotsuse tervikuna tühistamiseks ei ole alust, sest kaebaja õiguste rikkumist vaidemenetluse esemest sõltumata haldusasja materjalist ei nähtu. Selles osas nõustub kohus vastustaja seisukohaga.
31. Menetluskulude hüvitamise taotlusi ei ole protsessiosalised esitanud, seega jäävad võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Enno Loonurm Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 15.juuni 2016 a. kohtuotsuse RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata Ü. L.’i taotlus küsida Euroopa Kohtult eelotsust.
2.Rahuldada Ü. L’i apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna halduskohtu 29.mai 2015.a. otsus osas, milles halduskohus jättis Ü. L’i kaebuse rahuldamata Maksu-ja Tolliameti 05.12.2013 vastutusotsuse tühistamiseks seonduvalt OÜ-le Marakame 20.04.2010 maksuotsusega tasumisele määratud käibemaksuga summas 3184,85 eurot. Rahuldada selles osas kaebus ja tühistada Maksuja Tolliameti 05.12.2013 vastutusotsus osas, Ü.L.t kohustati tasuma OÜ Marakame 20.04.2010 maksuotsusega tasumisele määratud käibemaksu summas 3184,85 eurot.
3.Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Mõista Maksuja Tolliametilt Ü.L’i kasuks välja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud summas 97,50 eurot . Jätta Maksuja Tolliameti menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Oliver Kask Kaire Pikamäe