3-15-966/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-966 Haldusasi MFV Lootus OÜ kaebus põllumajandusministri 23.03.2015 käskkirja nr tühistamiseks ning Põllumajandusministeeriumi kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 03.03.2015 kalapüügiloa taotlus Loode-Atlandi piirkonna püügirajooni 3NO pikklesta (WIT) püügivõimaluse andmiseks kalapüügiseaduse § 16 lg 33 alusel. Menetlusosalised Kaebaja – MFV Lootus OÜ (registrikood 10627467), volitatud esindaja vandeadvokaat Margus Reiland Vastustaja – Põllumajandusministeerium, volitatud esindajad Geir Veski ja Karina Torop Kolmas isik I – Reyktal AS (registrikood 10202704), volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Tamme Kolmas isik II – OÜ Tromtal (registrikood 10973873), volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Tamme Kolmas isik III – Reval Seafood OÜ Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Jätta MFV Lootus OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende enda kanda.

3. Mõista MFV Lootus OÜ-lt (registrikood 10627467) Reyktal AS ja OÜ Tromtal kasuks võrdsetes osades välja menetluskulud kokku summas 1861,20 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 29.06.2015) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.09.2014 – 26.09.2014 toimunud Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) aastakoosolekul lepiti kokku pikklesta (WIT) püügi avamine NAFO püügipiirkonnas 3NO, kus Eesti Vabariigile eraldati Euroopa Nõukogu 19.01.2015 määrusega (EL) 2015/104 (edaspidi määrus 2015/104) pikklesta (WIT) püügivõimaluseks 44 tonni.

2. Põllumajandusministri (alates 09.04.2015 maaeluminister) 23.03.2015 käskkirjaga nr 50 „Loode- Atlandi piirkonna püügirajooni 3NO pikklesta (WIT) püügivõimaluse müük enampakkumise korras“ (edaspidi käskkiri) otsustati müüa suulisel avalikul enampakkumisel 2015. aasta kutselise kalapüügi püügivõimalused pikklesta (WIT) püügiks kalalaeva kalapüügiloaga Loode-Atlandi piirkonna püügipiirkonnas 3NO.

3. 15.04.2015 saabus Tallinna Halduskohtule MFV Lootus Osaühingu kaebus käskkirja tühistamiseks ning põllumajandusministri kohustamiseks vaadata uuesti läbi tema 03.03.2015 esitatud kalapüügiloa taotlus 3NO pikklesta (WIT) püügiks ja pikklesta (WIT) kalapüügiloa andmiseks 3NO piirkonnas kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 16 lg 33 alusel. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust, mille kohus rahuldas 20.04.2015 määrusega ning peatas käskkirja täitmise kohtuotsuse tegemiseni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukohad 4.1. Kaebajale kuuluvad kalalaevad „Armastus“ ja „Madrus“ ning kaebaja püüab sihtpüügina NAFO püügirajoonis 3NO meriahvenaid (RED) ja railisi (SKA). Sihtliikide püügiga kaasneb vältimatult kaaspüük ning eelviidatud kalaliikide sihtpüügina on kaebaja ajavahemikul 2011 – 2014 kaaspüügina püüdnud ka pikklesta (WIT). 2011. aastal püüdis kaebaja pikklesta (WIT) 13 tonni, 2012. aastal 25,7 tonni, 2013. aastal 12,8 tonni ning 2014. aastal 20,44 tonni. Ükski teine Eesti kalalaev 3NO püügirajoonis pikklesta (WIT) püüdnud ei ole. 4.2.

Pikklesta (WIT) püügivõimaluste müük enampakkumise teel on õigusvastane ja enampakkumise korraldamine vastuolus KPS § 16 lg-ga 33. Pikklesta (WIT) püügivõimalus tuleb jaotada KPS § 16 lg 33 alusel (st pikklesta (WIT) püügivõimalust tuleb kaebajale anda ilma enampakkumiseta) ning ajaloolise püügiõiguse arvestamisel tuleb arvestada kaebaja kaaspüügina väljapüütud koguseid. KPS § 16 lg 33 sätestab, et kui püügivõimalust on eelnevalt kasutatud mingil muul kujul, tuleb uus püügivõimalus jaotada analoogiliselt „ajaloolise“ püügiõiguse arvestusega ja kohaldada tuleb KPS § 16 lg 3 põhimõtteid.

Esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse jaotamise korral tuleb ajalooliseks püügiõiguseks ümber arvestada igal juhul õiguspäraselt teostatud püük, sh kaaspüük. KPS § 16 lg 35 lubab enampakkumise korraldada ainult siis, kui kõnealust liiki varem õiguspäraselt püüdnud isik püügivõimalust ei taotle. Kaebaja on varasemalt pikklesta (WIT) 3NO püügipiirkonnas õiguspäraselt kaaspüügina püüdnud ning kaebaja esitas ka taotluse püügiõiguse saamiseks. 4.3. KPS § 16 lg 33 hõlmab kaaspüüki, sest selle eesmärgiks on tagada kalavarude säästlik kasutamine ja seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui kaebaja püüab ikkagi kaaspüügina pikklesta.

KPS § 16 lg-s 33 sätestatud mõiste „muul kujul“ võib hõlmata ka muid olukordi, kuid kindlasti hõlmab see kaaspüüki. Kui kala satub vältimatult kaaspüügina pardale, eeldab säästlikkuse põhimõte, et seda ka otstarbekohaselt kasutatakse. Vastupidine tähendab, et kala paisatakse tagasi merre ning püügikvoot väheneb. Kui kahte püügivormi (kaaspüük ja ajalooline püük) koheldakse ebavõrdselt on tegemist PS § 12 riivega, kuivõrd mõlemad püügivormid on õiguspärased ja vähendavad kalavaru analoogselt. 4.4. KPS § 16 lg 33 ja lg 35 eesmärgiks on stabiilsuse tagamine kalapüügil ning reaalselt ja õiguspäraselt konkreetset liiki püüdnud isikule püügi jätkamise võimaldamine olukorras, kus püügiõiguse vorm muutub. 4.5.

Kolmandad isikud tegelevad 3NO piirkonnas krevetipüügiga, mistõttu on tõenäoline, et nad soovivad püügiõiguse omandada kvoodivahetuse eesmärgil. Isegi kui püügivõimalus antakse kolmandale isikule ei muuda see olematuks tõsiasja, et kaebaja jaoks on pikklesta (WIT) traali sattumine kaaspüügina vältimatu. See võib aga tähendada, et pikklesta püütakse samast kohast kaks korda, mistõttu on keskkonnakahju suurem. Kaebaja peaks traali sattunud pikklesta tagasi ookeani heitma, mis on eriti keskkonnavaenulik. Kaevatav käskkiri ei arvesta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.12.2013 määruse nr 1380/2013 (EL) nõudeid.

EL kalanduspoliitika põhimõtteks on, et iga liikmesriik otsustab ise tema lipu all sõitvate laevade kalapüügivõimaluste üle ning viidatud määruse preambula punktist 29 tulenevalt, püügivõimaluste jaotamisel tuleb teha kõik soovimatu saagi vähendamiseks. KPS § 16 tõlgendamisel tuleks arvestada ka määruse art 16 p-i 7 ja art 17 p-i 1.

5. Vastustaja seisukohad 5.1. Antud juhul sõltub käskkirja vaidlustamise kaebeõiguse olemasolu sellest, kas kaebaja omab ajaloolist püügiõigust või mitte. Kui kaebaja ajaloolist püügiõigust ei oma, ei saaks tal olla ka kaebeõigust, sest avaliku enampakkumise korraldamine selliste püügivõimaluste müügiks, mida ükski isik avaliku subjektiivse õiguse alusel endale nõutada ei saa, ei piira kellegi subjektiivseid õigusi. 5.2. Kaebus on põhjendamata ning see tuleb jätta rahuldamata. KPS § 16 lg 32 ja lg 33 reguleerivad esmakordselt kehtestatavat püügivõimalust, kuid näevad ette erineva regulatsiooni sõltuvalt sellest, kas esmakordselt kehtestatud püügivõimalust on varem kasutatud muul kujul või mitte.

Kaebaja järeldus, et KPS § 16 lg 33 eesmärgiks on tekitada ajaloolisele püügiõigusele analoogne õigus isikule, kes on õiguspäraselt püüdnud kaaspüügina asjakohast kalaliiki asjakohasel veealal, on meelevaldne. 5.3. Ajaloolise püügiõiguse defineerib KPS § 16 lg 3, mille kohaselt on ajalooline püügiõigus isiku subjektiivne õigus nõuda kalapüügiloa andjalt taotletavaks aastaks ajaloolise püügivõimaluse määramist sellises ulatuses, mida võimaldab isiku eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste suhe teiste eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimalustesse.

Kaaspüük, sh õiguspärane kaaspüük, ei anna isikule subjektiivset õigus nõuda riigi käest selle alusel püügivõimaluse määramist. KPS § 17 lg 3 kohaselt on kaaspüük selle seaduse tähenduses püügiloaga lubatud kalaliigi kõrval püünisesse sattunud ja väljapüütud alamõõdulised kalad või teised kalaliigid. Seega tähendab kaaspüük selliste kalade püüki, kelle kohta ei ole isikule püügivõimalust jaotatud ega kalapüügiõigust antud, kuid kes satuvad püünisesse nende kalade kõrval, kelle püüdmiseks on isikul püügivõimalus ja püügiluba.

Kaaspüük ei tähenda, et isik saab eriõiguse kalapüügiloale mittekantud kalaliigi püügiks, vaid pigem on tegemist vältimatu tagajärje aktsepteerimisega. 5.4. Kalapüügilubade andmisel tuleb lähtud põhiseaduse §-st 5. Kuigi kalapüügiluba ei ole majandustegevuse luba majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsüS) tähenduses, väärib esiletoomist asjaolu, et kui tegevuslubade arvu piiratakse looduslike ressursside piiratuse tõttu, tuleb MsüS § 23 lg 2 kohaselt tagada loa andja erapooletus, taotlejate võrdsed võimalused ja valikumenetluse läbipaistvus.

Sama paragrahvi lg 4 keelab ühe taotleja eelistamise põhjusel, et ta on varem samal tegevusalal tegutsenud. 5.5. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 1380/2013 (edaspidi määrus 1380/2013) ei keela esmakordselt kehtestatud lubatud püügivõimaluste müümist enampakkumise teel. Ka nimetatud määrus rõhutab, et püügivõimaluste jaotamisel tuleb kasutada objektiivseid ja läbipaistvaid kriteeriume. 5.6. Kaaspüügina püütud ja merre tagasi heidetud kala arvelt selle kala püügikvoot ei vähene. Määruse nr 1380/2013 art 15 lg-st 1 tulenevalt arvestatakse kvoodist maja kalalaeva pardale võetud ja lossimisele kuuluv saak.

Seega on arusaamatu, kuidas kaebaja jõudis järeldusele, et kvoodist tuleks maha arvestada ka merre tagasi heidetud kala. Sama artikli lg 2 sätestab, et lossimiskohustuse sätteid kohaldatakse ilma, et see piiraks Euroopa Liidu suhtes kohalduvate rahvusvaheliste kohustuste täitmist. Kui rahvusvahelised kalandusorganisatsioonid on kehtestanud reeglid, mis teatud juhtudel nõuavad püütud kala merre tagasiheitmist, siis tuleb nendest reeglitest ka lähtuda. NAFO reeglid on üle võetud Euroopa Nõukogu määrusega (EÜ) 1386/2007 (edaspidi määrus 1386/2007), mille kohaselt ei tohi kalalaeva pardal olev kaaspüügi saak ületada kaaspüügi lubatud määra ning seda ületav kogus tuleb tagasi heita.

Sama määruse artikkel 5 sätestab kindlad käitumisjuhised kaaspüügi korral ning NAFO sooviks on esmajärjekorras soovimatu kaaspüügi vältimine.

6. Kolmandate isikute (Reyktal AS ja OÜ Tromtal) seisukohad 6.1. KPS § 16 lg-s 33 sätestab seadusandja selgelt tingimused, mille täitmisel on võimalik ka esmakordselt kehtestatud püügivõimaluste jaotamine ajaloolise püügiõiguse alusel. Sealjuures on peamiseks tingimuseks, et uus püügivõimalus on varem kasutusel olnud muul kujul, st ka varem on tegemist olnud püügivõimalusega. Seda, et seadusandja ei ole KPS § 16 lg-s 33 „muul kujul“ püügina mõistnud kaaspüüki nähtub ka eelnõu seletuskirjast. Kalapüügi seaduse muutmise seaduse 17.12.2003 eelnõu seletuskirjas märgitakse, et seaduses nähakse erisäte ette ka juhuks, mil püügivõimaluste esitusvorm muutub (kehtestatakse püügivahendi asemel tonnid või eraldatakse mitmele liigile määratud kvoodist üks liik). Samuti on seletuskirjas toodud, et kui kalapüügi reguleerimisel minnakse ühelt püügivõimaluse määramisel üle teisele ja püügivõimalused ei võimalda rahuldada taotlusi täies ulatuses, eraldatakse taotlejale püügivõimalus vastavalt KPS § 16 lg-le 3, arvestades püügivõimalused eelmiselt vormilt ümber uuele vormile. 6.2. Püügivõimaluse mõiste on sätestatud KPS § 134 lg-s 1 ning selle kohaselt on püügivõimalused ammendava loeteluna reguleeritud ning kaaspüük ei ole sellest tulenevalt püügivõimalus. Kaaspüük ei tekita isikule ajaloolist püügiõigust ega sellele tuginemise õigust. Ajalooline püügiõigus ei ole määratlemata õigusmõiste ning lähtuvalt KPS § 17 lg-st 3 ei saa juhuslikust tegevusest (sisuliselt tegevusetusest) tekkida ajaloolist püügiõigust. Kaaspüügist ei teki õiguspärast ootust.

7. Kolmas isik Reval Seafood OÜ oma seisukohta ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on kaevatava käskkirja andmisel kehtivat õigust õigesti tõlgendanud ning kehtivast õigusest tulenevalt ei saa kaevatav käskkiri rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.

9. Menetlusosalistel on vaidlus üksnes KPS § 16 lg 33 tõlgendamise üle.

Kaebaja hinnangul on sihtpüügil tekkiv kaaspüük käsitatav KPS § 16 lg-s 33 sätestatud muul kujul varem kasutatud püügivõimalusena, mistõttu ei ole pikklesta (WIT) püügivõimaluse enampakkumise korraldamine õiguspärane ning püügivõimalus tuleks jagada KPS § 16 lg 33 alusel kaebajale. Vastustaja ja kolmanda isiku hinnangul ei anna kaaspüük KPS § 16 lg 33 sätestatud eelisõigust ning see ei ole käsitatav muul kujul varem kasutatud püügivõimalusena.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 44 lg 1 alusel saab kohtusse pöörduda isik üksnes enda õiguste kaitseks. Alljärgnevaid põhjendusi aluseks võttes leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus käskkirja vaidlustamiseks, kuna kaebaja ei ole KPS § 16 lg-s 33 sätestatud pikklesta (WIT) püügivõimalust muul viisil omavaks isikuks. Kui kaebeõiguse puudumine on kindlaks tehtav asja sisulisel läbivaatamisel, siis lahendab kohus asja otsusega.

10.1. KPS § 16 lg 33 sätestab, et kui esmakordselt kehtestatud lubatud püügivõimalust on varem kasutatud muul kujul ja lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, rakendatakse püügivõimaluste jaotamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, arvestades ajaloolise püügiõiguse arvutamisel varasemal kujul kasutatud püügivõimaluse ümber uuele kujule, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 34 sätestatud juhul.

10.2. KPS-s sätestatud püügivõimalus on määratud kalapüügiloaga (KPS § 134 lg 1). Viidatud sätte kohaselt, kutselise kalapüügi luba antakse lubatud aastase väljapüügimahu, püügipäevade arvu, püügivahendite arvu või kalalaevade arvu (püügivõimalused) piires tähtajaliselt ja mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks. Kutselise kalapüügi püügivõimalus loetakse omandatuks, kui see on loale kantud ja selle eest on tasutud või see on loaga välja võetud, kui tasu maksmine ei ole nõutav (KPS § 16 lg 3). Vaidlust ei ole selles, et kaaspüüki kalapüügi loaga ei reguleerita ning seega ei ole kaaspüük käsitatav ka KPS § 134 lg-s 1 nimetatud püügivõimalusena.

10.3. KPS § 16 lg-s 33 sätestatud muul kujul püügivõimaluse varasem kasutamine ei ole samastav KPS § 17 lg-s 3 sätestatud mittesihipärase kaaspüügiga, kuna püügikeelu all oleva liigi kaaspüügina püüdmine ei ole käsitatav KPS § 134 lg-s 1 sätestatud püügivõimalusena, mida saaks varasemalt püügivõimaluse vormilt kanda üle uuele vormile (KPS § 16 lg 33). KPS § 17 lg 3 sätestab, et kaaspüük on püügiloaga lubatud kalaliigi kõrval püünisesse sattunud ja väljapüütud alamõõdulised kalad või teised kalaliigid. Seega on kaaspüük soovimatu püük, mille puhul püügiõigusega mittehõlmatud kalaliigid jäävad püügivahendisse nende kalade kõrval, kelle püüdmiseks isikule püügivõimalus ja püügiluba on antud. Kaaspüük ei anna püügiluba omavale isiku õigust püüda püügiloale kandmata liike, tegemist on üksnes vahendiga, mis muudab õiguspäraseks sihtliigi püügil püügivahendisse paratamatult sattunud kalaliikide püügi. Seega on kaaspüügi regulatsiooni eesmärgiks välistada õiguspärase kalapüügiga tegelevate isikute õigusvastane käitumine olukorras, kus püügivahendisse satuvad ka alamõõdulised kalad või teised kalaliigid. Seda aga ei saa samastada püügivõimalusega KPS mõttes, kuivõrd tegemist on kalapüügi olemusest tuleneva paratamatusega, mitte olukorraga, mida KPS-s reguleeritaks kui püügivõimalust. Ka Euroopa Komisjon 28.03.2007 teatises KOM(2007)0136 Nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Soovimatu kaaspüügi vähendamise ja saagi vette tagasi laskmise likvideerimise poliitika Euroopa kalanduses“1 ja Euroopa Parlament 31.01.2008 resolutsioonis „Soovimatu kaaspüügi vähendamise

1 Kättesaadav (20.05.2015): http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1432032392428&uri=CELEX:52007DC0136 ja saagi vette tagasi laskmise likvideerimise poliitika kohta Euroopa kalanduses (2007/2112(INI))“2 on kaaspüüki käsitanud kui soovimatut püüki, mille kohta on määruses 1386/2007 sätestatud selged piirid, et vältida kaaspüügi mõiste all ebaseadusliku sihtpüügi teostamist. Lisaks ei anna ka viidatud määruse artiklid 4-6 alust käsitada kaaspüüki kui püügivõimalust, mis peaks andma isikule eelise esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse omandamiseks.

10.4. Kui kaaspüük oleks käsitatav muul kujul püügivõimaluse varasema kasutamisena, siis võiks tekkida olukord, kus tahtmatult püügivahendisse jäänud kalaliigi puhul oleks alust väita, et püüdja on varasemalt seda liiki kaaspüügi korras püüdnud ning tema suhtes tuleks kohaldada KPS § 16 lg-t

33. See ei ole sätte kehtestamisel olnud seadusandja tahe. Vaidlusaluse sätte seletuskirja arvestades ei ole selline tõlgendus võimalik. Tegemist on püügivõimaluse jaotamise korda reguleeriva sättega, mis ei takista kalavarude säästlikku kasutamist, vaid tagab avaliku ressursi otstarbekat ja läbipaistvat jaotamist. Kohus nõustub vastustajaga, et kalavarude säästlikumaks kasutamiseks tuleb vähendada soovimatut kaaspüüki, mille vähendamise ainsa vahendina ei peaks kaebaja nägema endale eelisõiguse andmist. Samuti on vastustaja selgitanud, et kaaspüügina saadud kala tuleb vette tagasi lasta juhul kui eraldatud kvoot on ammendatud ning see vastab EL-i ja rahvusvahelisele õigusele.

10.5. Seega tuleb kohtu hinnangul tõlgendada KPS § 16 lg 33 esimest lauset selliselt, et muul kujul varem kasutatud püügivõimalus on KPS § 134 lg-s 1 nimetatud püügivõimalus, mille asemel või mille kõrvale kehtestatakse täiendavalt uus KPS § 134 lg-s 1 sätestatud püügivõimalus. Seda ilmestab väga hästi kolmandate isikute toodud näide, mille kohaselt on NAFO reguleeritaval alal 3M krevetipüük (momendil küll moratooriumi all) piiratud püügipäevadega, st püügivõimalus on püüdjale antud teatud kindla püügipäevade arvuna. Kui NAFO otsustaks reguleeritaval alal 3M krevetipüügi piiramiseks sätestatud lubatud püügipäevad asendada senini mitte lubatud aastase väljapüügi mahu järgi, siis senini kasutusel olnud püügivõimalus (püügipäevade arv) on käsitatav muul kujul varem kasutatud püügivõimalusena ning uus püügivõimalus aastase väljapüügimahu alusel on käsitatav esmakordse püügivõimalusena.

10.6. Olukorras, kus varasemat KPS § 134 lg-s 1 sätestatud püügivõimalust konkreetse liigi püüdmiseks ei ole kehtestatud, kohaldub KPS § 16 lg 32 ning see esmakordselt kehtestatud püügivõimalus tuleb müüa enampakkumisel, kui esitatud taotlused ületavad kehtestatud püügivõimalusi. Kuna KPS § 134 lg 1 mõistes pikklesta (WIT) püügiks püügivõimalusi varasemalt kehtestatud ei olnud ning kaaspüük ei ole käsitatav KPS mõistes püügivõimalusena, siis tuleb määrusega 2015/104 kehtestatud pikklesta (WIT) püügivõimalus müüa enampakkumisel (KPS § 16 lg 32). Sellega tagatakse püügivõimaluse eest suurima tasu saamine ning ettevõtjatele võrdne võimalus püügiluba saada. Kohtu hinnangul ei kahjusta see kaebaja ettevõtluse majanduslikku stabiilsust, arvestades, et tal varasemalt pikklesta püügiluba puudus ning ta püüdis pikklesta kaaspüügina selle eest eraldi kalapüügiõiguse tasu maksmata. Kohus nõustub vastustajaga, et majandustegevuse stabiilsuse sidumine kaaspüügiga on asjakohatu.

11. Seega, kuna kaebaja ei ole KPS § 16 lg-s 33 sätestatud muul viisil varasemat püügivõimalust omavaks isikuks, ei saa kaevatav käskkiri tema subjektiivseid õigusi puudutada. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. KPS-ist tulenevalt ei ole

2 Kättesaadav (20.05.2015): http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1432032392428&uri=CELEX:52008IP0034

Põllumajandusministeeriumil kohustust kaebajale püügivõimaluse eraldamiseks KPS § 16 lg-s 33 sätestatud viisil. Ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks alus puudub.

12. Kohus ei nõustu kaebaja väitega ajaloolise püügiõiguse ja kaaspüügina kala püüdnud isiku ebavõrdsest kohtlemisest, kuna tegemist ei ole võrreldavate olukordadega. Ajalooline püügiõigus on subjektiivne avalik õigus, mis tekib seaduses sätestatud eelduste täitmisel, mh eeldab investeeringute tegemist. Samas kaaspüük on püügiõiguse kasutamisega teise kalaliigi püüdmisel paratamatult kaasnev tahtmatu tegevus või teisisõnu tegevusetusest tingitud tagajärg. Kaaspüük ei tekita õiguspärast ootust kaaspüügi läbi hõivatud kalaliigi püügivõimaluse saamiseks.

13. Kaebuses viidatakse, et kolmandad isikud osalevad tõenäoliselt enampakkumisel üksnes selleks, et võõrandada omandatud õigus teistele isikutele. KPS § 134 lg 15 sätestab püügivõimaluste kasutusse andmise teistele isikutele, mistõttu ei ole õigusaktidega vastuolus olukord kui isik vahetab omandatud püügivõimaluse või annab selle tasu eest teisele isikule. See ei välista ka isikute enampakkumisel osalemist ja enampakkumisel parima pakkumise tegemist.

14. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmandad isikud osalesid haldusasja menetluses vastustaja poolel.

14.1. Põllumajandusministeerium menetluskulude hüvitamiseks taotlust ei esitanud ning kooskõlas HKMS § 109 lg 1 ls-ga 4 jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

14.2. MFV Lootus OÜ esitas 11.05.2015 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tlk 85-89) menetluskulude väljamõistmiseks summas 2984,80 eurot. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ls 1 alusel kaebaja kanda.

14.3. Samuti esitasid menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid Reyktal AS ja OÜ Tromtal (tlk 81-83). Taotluse kohaselt on kolmandate isikute õigusabikulu 1861,20 eurot. Kolmandate isikute menetluskulud jäävad kaebaja kanda HKMS § 108 lg 1 ja 8 alusel. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, et tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lg 5). Kolmandate isikute menetluskulud tasus Reyktal AS (tlk 83). Menetluskulude väljamõistmisel tuleb hinnata, kas menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Kolmandate isikute taotluse kohaselt ostutati neile õigusabi teenust 14,1 tunni ulatuses, kogusummas 1861,20 eurot. Kohtu hinnangul ei ole alust menetluskulude vähendamiseks, arvestades võrdlevalt kaebaja väljatoodud õigusabi mahtu ja kulude suurust ning hinnates vaidluse mahtu ja keerukust.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kristina Maimann