3-13-1907/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

29.05.2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1907

Haldusasi

OÜ Tenton kaebus Maksu- ja Tolliametile kohustava

ettekirjutuse tegemiseks ning 15.08.2013. a vaideotsuse

nr 6-1/1615-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Tenton

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastustaja poolt apellatsioonkaebuse lisadena esitatud maksukohustuslaste

registri infosüsteemi väljavõtted käesoleva asja materjalide juurde.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.06.2014 a otsus

muutmata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 29.06.2015 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

20.11.2012 esitas kaebaja MTA-le käibedeklaratsiooni, millel deklareeris 2012. aasta

oktoobrikuu käibemaksu enammakse summas 12 851,16 eurot.

2.

26.11.2012. a teatega alustas MTA kaebaja esitatud tagastusnõude õigsuse kontrolli. MTA

pikendas korduvalt tagastusnõude täitmise (ettemaksukontole vabastamise) tähtaega.

3.

19.03.2013 esitas MTA Tartu Halduskohtule taotluse loa andmiseks kaebaja

ettemaksukontole aresti seadmiseks summas 12 851,16 eurot. Tartu Halduskohus rahuldas

20.03.2013. a määrusega haldusasjas nr 3-13-622 MTA taotluse ning andis loa kaebaja

ettemaksukontole aresti seadmiseks summas 12 851,16 eurot. Kaebaja esitas Tartu

Halduskohtu 20.03.2013. a määruse peale määruskaebuse.

4.

20.03.2013 vabastas MTA tagastusnõude summas 12 851,16 eurot kaebaja

ettemaksukontole, kus see koheselt arestiti.

5.

20.03.2013 esitas kaebaja MTA-le ettemaksukonto vabade vahendite tagastustaotluse,

milles palus tagastada 12 851,16 eurot osaühingu pangaarvele (tl 49). 21.03.2013 MTA poolt

kaebajale saadetud e-kirjast (tl 10) nähtuvalt tühistati kaebaja 20.03.2013. a taotlus

21.03.2013 tulenevalt aresti seadmisest ettemaksukontole (tl 51).

6.

21.03.2013 esitas kaebaja MTA-le teise taotluse, milles palus tagastada 12 851,16 eurot

osaühingu pangaarvele (tl 52). MTA rahuldas 21.03.2013. a otsusega selle taotluse osaliselt

ning kaebaja pangaarvele tagastati 22,45 eurot (tl 53). Ülejäänud taotletud summa tagastamata

jätmise osas otsuses põhjendused puuduvad.

7.

17.05.2013 vabastas MTA kaebaja ettemaksukontol oleva 12 851,16 eurot aresti alt.

8.

20.05.2013 esitas kaebaja MTA-le kolmanda taotluse, milles palus tagastada tema

ettemaksukontol olev summa, sh eelnimetatud 12 851,16 eurot, osaühingu pangaarvele (tl 23).

Samal päeval rahuldas MTA selle taotluse täielikult (tl 45).

9.

21.05.2013 kandis MTA 2012. a oktoobrikuu käibemaksu enammakse summas

12 851,16 eurot kaebaja pangaarvele (tl 12).

10. 30.05.2013 väljastas MTA kaebajale teate tema suhtes algatatud kontrolli lõpetamise

kohta (tl 46), millest nähtuvalt ei tuvastatud kontrolli tulemusena käibemaksuarvestuses

puudusi ja käibemaksuarvestust ei muudetud.

11. 07.06.2013 esitas kaebaja MTA-le taotluse intresside tasumiseks tähtpäevaks tagastamata

käibemaksusummadelt (tl 47). 17.06.2013. a otsusega nr 12.2-3/12531-20 ja 12.2-3/12923-18

(tl 5-6) rahuldas MTA kaebaja 07.06.2013. a taotluse intresside tasumiseks tähtpäevaks

tagastamata käibemaksusummadelt ning arvestas kaebaja kasuks 2012. a oktoobri käibemaksu

tagastusnõude summalt 12 851,16 eurot intressi perioodi 20.12.2012 kuni 20.03.2013 eest

summas 693,96 eurot (12 851,16 eurot x 0,06% x 90 päeva).

12. 17.06.2013. a määrusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 20.03.2013. a

määruse. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei olnud antud juhul täidetud maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 kohaldamise esimene eeldus ehk puudus menetlus, mille

tagamiseks oleks saanud täitmist tagava toiminguna ettemaksukontot arestida. Tagastusnõude

tuvastamise menetlus oli enammakse ettemaksukontole vabastamisega lõppenud ja uut

kontrollimenetlust maksuhaldur alustanud ei olnud. See välistas MTA taotluse rahuldamise.

Ringkonnakohtu määrus jõustus 03.07.2013.

13. 16.07.2013 esitas kaebaja MTA 17.06.2013. a otsuse nr 12-2-3/12531-20 peale vaide (tl

7), milles leidis, et talle tuleb 2012. a oktoobri käibemaksu tagastusnõude summalt tasuda

intressi mitte kuni rahasumma kandmiseni arestitud ettemaksukontole, vaid kuni rahasumma

tegeliku tagastamiseni osaühingu pangaarvele.

14. 15.08.2013. a vaideotsusega nr 6-1/1615-2 (tl 8-9) jättis MTA kaebaja vaide rahuldamata.

MTA leidis vaideotsuses, et kuna MTA aktsepteeris 20.03.2013 enammakse summas

12 851,16 eurot ja kandis selle osaühingu ettemaksukontole, siis on enammakse tagastatud

20.03.2013.

15. 12.09.2013 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3), milles palus tühistada

MTA 15.08.2013. a vaideotsuse nr 6-1/1615-2 ning kohustada MTA-d arvestama ja tasuma

kaebajale 2012. a oktoobrikuu käibemaksu tagastusnõude summalt 12 851,16 eurot

täiendavalt intressi perioodi 21.03.2013 kuni 21.05.2013 eest.

Kaebaja leidis, et tagastusnõude täitmiseks ei saa lugeda enammakstud summa kandmist tema

ettemaksukontole, kuna samaaegselt see summa arestiti ja sisuliselt käibemaksu tagastamist ei

toimunud. Rahasumma jäi endiselt MTA valdusse. MTA teatas ise kaebajale, et tulenevalt

aresti seadmisest kaebaja ettemaksukontole on kaebaja tagastustaotlus tühistatud.

Enammakstud käibemaks summas 12 851,16 eurot tagastati kaebajale 21.05.2013, kui see

summa laekus tema pangaarvele.

16. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses ja selle täienduses (tl 17-19, 41-43) jätta

kaebuse rahuldamata.

-

Kuna MTA aktsepteeris enammakse 20.03.2013 ja kandis selle kaebaja ettemaksukontole,

siis on enammakse tagastatud 20.03.2013. Alates sellest kuupäevast on enammakse olnud

kaebaja ettemaksukontol. Kui tagastusnõue on kantud isiku ettemaksukontole, siis tuleb seda

käsitada kui tagastatut. Tegemist ei ole enam maksukorralduse seaduses sätestatud

tagastusnõudega, mille osas kuulub kohaldamisele MKS § 116 sätestatud intressi

regulatsioon. Maksuhalduril on kohustus maksta intressi alusetult sisse nõutud või

tasaarvestatud maksusummade alusel, mitte aga rahaliste vahendite arestimise või muude

tagamistoimingute alusel. Teistsuguse tõlgenduse korral tekiks olukord, kus maksuhaldur

oleks kohustatud arvestama maksumaksja kasuks fikseeritud intressi alati, kui tegemist on

isikul mingite vahendite kasutamise piiramisega, mis hiljem osutub alusetuks. Rahaliste

vahendite alusetu arestimise korral on isikul võimalus oma õigusi kaitsta riigivastutuse

seaduse alusel, kui isik tõendab kahju olemasolu.

-

Kaebaja taotlus saada intressi ajavahemiku 17.05.–21.05.2013 eest on täiendavalt

põhjendamatu seetõttu, et vaidlusaluse rahasumma faktilise kasutamise ja pangaarvele

kandmise taotluse esitamise võimalus tekkis kaebajal 17.05.2013, kui rahasumma vabastati

aresti alt. MTA ei kanna rahasummat ettemaksukontolt pangaarvele ilma isiku taotluseta.

Kaebaja esitas taotluse alles 20.05.2013.

-

Tulenevalt Tartu Halduskohtu 20.03.2013. a määrusest, mis oli kehtiv alates 20.03.2013

kuni ringkonnakohtu määruse jõustumiseni 02.07.2013, oli MTA-l kuni 02.07.2013 õigus

ettemaksukontot arestida. Teate kontrolli lõpetamise kohta saatis MTA kaebajale 30.05.2013

ning täitetoiming tuli MKS § 1361 lg 3 alusel lõpetada hiljemalt 03.06.2013. MTA kandis

12 851,16 eurot kaebaja pangaarvele juba enne seda.

17. Halduskohtus toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et esitas nii 20.03.2013,

21.03.2013 kui 20.05.2013 MTA-le taotluse ühe ja sama rahasumma, enammakstud

käibemaksu summas 12 851,16 eurot tagastamiseks osaühingu pangaarvele. 20.03.2013. a

taotlus oli esimene, varasemaid taotlusi ta selle rahasumma pangaarvele kandmise kohta ei

esitanud. Vastustaja selgitas istungil, et 21.03.2013. a otsusega kaebajale tagastatud 22,45

eurot tagastati mitte vaidlusaluse enammakstud käibemaksu, vaid muude ettemaksukontole

kogunenud rahasummade arvelt. Selle otsuse järgselt jäi kogu enammakstud käibemaks

summas 12 851,16 eurot kaebaja ettemaksukontole. 12 851,16 eurot vabastati arestist

17.05.2013, s.t enne seda, kui tühistati arestimiseks loa andnud halduskohtu määrus ning enne

seda, kui lõpetati käibemaksu arvestamise õigsuse kontroll. Tõenäoliselt leidis kontrolli läbi

viiv ametnik, et rahasumma aresti all hoidmiseks ei ole enam põhjust. Kaebajal oli võimalus

näha rahasumma vabastamist e-maksuameti kaudu. See summa kanti osaühingu pangaarvele

pärast kaebaja poolt 20.05.2013 taotluse esitamist.

18. Tartu Halduskohus rahuldas 13.06.2014. a otsusega (tl 73-76) kaebuse, tühistas MTA

15.08.2013. a vaideotsuse nr 6-1/1615-2 ning kohustas MTA-d arvestama ja maksma

kaebajale 2012. a oktoobrikuu käibemaksu tagastusnõude summalt 12 851,16 eurot intressi

perioodi 21.03.2013 kuni 21.05.2013 eest.

-

Vaideotsuse tühistamise nõue on lubatav, kuna see on esitatud koos nõudega, mis jäeti

vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata (haldusmenetluse seaduse § 87 lg 2 p 1).

-

Kohtupraktika kohaselt tuleb eristada tagastusnõude tuvastamise ja täitmise nõudeid.

Tagastusnõude tuvastamisel kontrollib maksuhaldur enammakse olemasolu ja õigsust. Kui

tagastusnõuet välistavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb maksuhalduril tagastusnõue

aktsepteerida. Aktsepteerimisega tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemasolu ning

tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase

ettemaksukontole. Tagastusnõude täitmiseks peab maksukohustuslane esitama maksuhaldurile

vastava taotluse. Maksukohustuslasel ei ole kohustust tagastusnõude täitmise taotlust esitada,

tal on õigus jätta enammakse tulevaste rahaliste kohustuste katteks. Kohus leiab, et

tagastusnõudena MKS § 116 lg 2 mõttes, s.t nõudena, mille tähtaegse täitmata jätmise korral

on maksukohustuslasel õigus saada intressi, on käsitletav nii tagastusnõude tuvastamise nõue

kui ka tagastusnõude täitmise nõue. Käesolevas asjas sisaldus tagastusnõude tuvastamise nõue

kaebaja poolt 20.11.2012 esitatud käibedeklaratsioonis ja tagastusnõude tuvastamise menetlus

lõppes enammakse kandmisega kaebaja ettemaksukontole 20.03.2013. Kuna kaebaja esitas ka

juba 20.03.2013 ja 21.03.2013 tagastusnõude täitmise taotlused (taotlused kanda enammakse

kaebaja pangaarvele), siis ei ole õige vastustaja seisukoht, et enammakse kandmisega

ettemaksukontole tuleb enammakse lugeda tagastatuks. MKS § 106 lg 2 kohaselt täidetakse

tagastusnõue viivitamata, kui maksuhaldur on varem kontrollinud tagastusnõude õigsust.

Seega oli kaebaja poolt 20.03.2013 esitatud taotluse täitmise ning soovitud rahasumma

kaebaja pangaarvele kandmise tähtaeg samuti 20.03.2013. Soovitud rahasumma laekus

kaebaja arvele aga alles 21.05.2013.

-

Kohtu hinnangul ei välista MKS § 116 lg 2 alusel kaebajale intressi maksmist see, et tema

ettemaksukonto oli 20.03.2013 kuni 17.05.2013 Tartu Halduskohtu loal arestitud. Jõustunud

Tartu Ringkonnakohtu lahendiga on tuvastatud, et ettemaksukonto arestimine ei olnud

õiguspärane. Samuti ei tuvastanud maksuhaldur kontrolli tulemusel kaebaja

käibemaksuarvestuses puudusi. Õigusaktid ei anna alust panna maksukohustuslast, kelle

tagastusnõuet maksuhaldur otsustas kontrollida, halvemasse olukorda kui maksukohustuslast,

kellele raha tagastamisega maksuhaldur viivitas mingil muul põhjusel, näiteks eksimuse tõttu.

Puudub igasugune põhjendus, miks peaks kaebaja sellises olukorras ilma igasuguse hüvitiseta

taluma seda, et tema poolt esitatud tagastusnõude täitmise nõue, mis oleks tulnud täita

20.03.2013, täideti alles 21.05.2013. Oluline ei ole see, millise kuupäevani oli ettemaksukonto

arestitud, vaid intressi tuleb MKS § 116 lg 2 kohaselt arvestada kuni enammakse tagastamise

päevani ehk kuni 21.05.2013. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et kaebajal oleks intressinõude

asemel tulnud esitada kahju hüvitamise nõue. Kuna MKS § 116 lg 2 näeb selgesõnaliselt ette

maksukohustuslase õiguse saada intressi tagastusnõude täitmisega viivitamise eest ja nõue

kanda enammakse maksukohustuslase pangaarvele on tagastusnõude täitmise nõue, siis oli

kaebajal õigus intressi nõuda.

-

MKS § 116 lg 2 ette nähtud intressi maksmine ei ole kaalutlusõiguse alusel teostatav

toiming. Sellise intressi arvestamisel on määravaks kolm eeldust: tagastusnõude täitmise

tähtpäeva saabumine, enammakse tagastamise kohustuse tekkimine ja tagastusnõude täitmata

jätmine (Riigikohtu lahend 3-3-1-79-13, p 13). Käesolevas asjas on nende eelduste täidetus

tuvastatud. Tagastusnõude täitmise tähtpäev oli 20.03.2013, ning vastustajal oli kohustus

enammakse tagastada, kuna mingeid puudusi käibemaksuarvestuses ei olnud. Tagastusnõue

täideti 21.05.2013. Seega on vastustaja kohustatud arvestama ja maksma kaebaja 2012. a

oktoobrikuu käibemaksu tagastusnõude summalt 12 851,16 eurot intressi ka perioodi

21.03.2013 kuni 21.05.2013 eest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

19. 14.07.2014 esitas vastustaja Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a otsusele

apellatsioonkaebuse (tl 85-88), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

-

Halduskohus on asunud ebaõigele seisukohale, et MKS § 116 lg 2 järgi peab maksuhaldur

maksukohustuslase kasuks intressi arvestama ka olukorras, kus maksukohustuslase

enammakse on kantud tema ettemaksukontole, kuid selle kasutamist on piiratud

ettemaksukontole aresti seadmise kaudu. Antud juhul aktsepteeris maksuhaldur kaebaja

enammakset summas 12 851,16 eurot ja kandis selle ettevõtte ettemaksukontole 20.03.2013.

Enammakse kandmisega kaebaja ettemaksukontole e-maksuametis saab lugeda tagastusnõude

täidetuks ning tagastusnõude põhjendatuse kontrollimenetluse lõppenuks. Sellest hetkest

alates on tegemist isiku rahaliste vahenditega, mille osas on isikul vaba käsutusõigus,

arvestades MKS §-st 105 tulenevaid piiranguid. Isikul on võimalik valida, kas ta soovib

vahendite kandmist oma pangakontole või soovib ta kasutada neid jooksvate maksukohutuste

katteks. Ettemaksukonto näol on tegemist isiku käsutuses oleva vahekontoga ning sellele

kantud tagastusnõuet saab käsitleda kui tagastatut. Seega ei ole ettemaksukontol olevate

rahaliste vahendite kasutamise üle otsustamisel enam tegemist MKS-s sätestatud

tagastusnõudega, mille osas kuuluks kohaldamisele MKS §-s 116 sätestatud intressi

regulatsioon.

-

MKS-is sätestatud regulatsioon maksukohustuslasele intressi tasumise kohta ei viita

arestimis- ja tagamistoimingutele, vaid räägib üksnes maksusummade sissenõudmisest ja

tasaarvestamisest. Vastustaja hinnangul tuleb MKS § 116 tõlgendada selliselt, et see hõlmab

üksnes maksusummadele kohalduva intressikohustuse ega kohaldu kõikidele maksuhalduri

toimingutele, mis isiku rahaliste ja muude vahendite kasutamist mingilgi viisil piiravad.

Sellest tulenevalt ei saa MKS § 116 hõlmata ka intressi arvestamise kohustust

ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite arestimise tõttu. Õiguslikku alust vaidlusaluses

olukorras intressi arvestamiseks ei tulene ka mujalt MKS-st ega teistest maksuseadustest.

-

Kuigi kaebaja esitas maksuhaldurile 20.03.2013 tagastustaotluse, tühistas ta selle samal

päeval, mistõttu ei saanud maksuhaldur seda taotlust lahendada. Maksuhaldur lahendas

kaebaja poolt 21.03.2013 esitatud uue tagastustaotluse. Kuna 20.03.2013 Tartu Halduskohtu

poolt antud loa alusel seatud broneeringu tõttu ei olnud kaebaja ettevõtte ettemaksukontol

vabu vahendeid rohkem kui 22,45 eurot, tagastas arvutisüsteem kaebaja pangakontole

kõnealuse broneeringuvaba 22,45 eurot. Broneering summas 12 851, 16 eurot oli

ettemaksukontol ka nähtav. Seega ei olnud MTA 21.03.2013. a otsusega nr 8-3.1/4822 kaebaja

pangakontole tagastatud 22,45 euro näol tegemist tagastusnõudest tekkinud summaga, vaid

ettevõtte enda poolt ettemaksukontole kantud summaga. Vastustaja möönab, et viimati

nimetatud otsuse sõnastuses ja põhjendustes võib esineda puudujääke ja mitmetimõistetavusi,

kuid kaebaja ei ole kõnealust otsust vaidlustanud, olles seda seega aktsepteerinud. Käesolevas

asjas tähtsust omav 12 851,16 eurot oli kaebaja ettemaksukontol broneeritud kuni selle

vabastamiseni 16.05.2013.

-

Vastustaja leiab, et lõppkokkuvõttes ei oma asjas tähtsust asjaolu, et Tartu Ringkonnakohus

tühistas Tartu Halduskohtu 20.03.2013. a määruse, sest otsus kaebaja tagastustaotluse osas

tehti 20.05.2013, Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus aga 02.07.2013. Seega oli kuni selle

hetkeni kehtiv Tartu Halduskohtu määrus, millega anti Maksu- ja Tolliametile luba kaebaja

ettemaksukontole aresti seadmiseks. Kuigi antud juhul ei kohaldunud maksusumma

arestimise tõttu MKS § 116 lg 2, ei jäänud kaebaja siiski ebaproportsionaalselt kaitseta, kuna

rahaliste vahendite alusetu arestimise korral on isikul võimalus oma õigusi kaitsta

riigivastutuse seaduse alusel. Samuti võib maksukohustuslasel esineda alus intresside

arvestamiseks võlaõigusseaduse alusel.

20. Kaebaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 95-96) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

-

Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et tagastusnõue täideti enammakse kandmisega

kaebaja ettemaksukontole, samas kui kontole oli kogu tagastatava summa ulatuses seatud

arest MTA kaudu Eesti Vabariigi kasuks. Ainetu on vastustaja väide, et sellest hetkest alates

on tegemist isiku rahaliste vahenditega, mille osas on isikul vaba käsutusõigus. Kaebaja leiab,

et 20.05.2013 esitatud kaebaja taotlus käibemaksu enammakse tagastamiseks kaebaja

pangakontole, 20.05.2013. a tagastusotsus ning 21.05.2013 enammakse kandmine kaebaja

pangakontole määravad käibemaksu tegeliku tagastamise päeva MKS § 116 lg 2 tähenduses,

milleks on 21.05.2013. Arvestades intressi olemust ja maksmise eesmärki, on selline käsitlus

maksukohustuslase suhtes mõistlik ja õiglane.

-

Kaebaja oli õigustatud saama tagasi käibemaksu enammaksu ja esitas tagastusnõude juba

20.11.2012. Raha tagastati aga alles kuus kuud hiljem. Rahaliste vahendite kasutamine ja

käsutamine on ettevõtluse (majandustegevuse) toimimise aluseks. Antud juhul oli

12 851,16 eurot kuni 21.05.2013 äriühingu käibest väljas. Seetõttu ei ole kohane vastustaja

võrdlus rahaliste vahendite arestimise ja kinnisasjale keelumärke panemisega.

-

Vastustaja esitatud uued tõendid tuleb jätta tähelepanuta, kuna vastustaja ei ole

põhjendanud, miks ei saanud neid tõendeid esitada halduskohtus.

21. 11.05.2015 esitas kaebaja ringkonnakohtule täiendavad seisukohad, milles kordab

varasemaid seisukohti ning palub jätta kaebaja esitatud taotluse täiendavalt esitatud tõendite

asja juurde mittevõtmiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebusega esitatud maksukohustuslaste

registri infosüsteemi väljavõtete esitamine apellatsioonimenetluses on põhjendatav

vaidlustatud kohtuotsuses esitatud ootamatu seisukohaga, mille kohaselt maksuhaldur ei ole

lahendanud kaebaja 20.03.2013. a tagastustaotlust. Kohtule esitatud väljavõtted aitavad

sisustada kaebaja 20.03.2013. a tagastustaotlusega seonduvaid asjaolusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

13.06.2014. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud

põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses täies ulatuses korrata

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele selgitab kohus

järgmist.

23. Esmalt leiab kohus, et vastustaja poolt apellatsioonkaebuse lisadena esitatud

maksukohustuslaste registri infosüsteemi väljavõtted tuleb võtta käesoleva asja juurde.

Nimetatud tõendid selgitavad kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud tagastusnõude täitmise

taotluste asjaolusid ning on seetõttu vajalikud asja lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3). Need

tõendid kinnitavad muu hulgas seda, et kaebaja esitas 2012. a oktoobrikuu

käibedeklaratsiooni alusel tuvastatud tagastusnõude täitmise taotluse juba 20.03.2013. Kuigi

süsteemist nähtuvalt on see taotlus järgmisel päeval tühistatud, on kaebaja selle taotluse

tühistamisega samal päeval ehk 21.03.2013 esitanud MTA-le samasisulise uue taotluse.

24. Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuses õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi

praktikale, mille kohaselt tuleb eristada tagastusnõude tuvastamise ja täitmise nõudeid.

Riigikohus on selgitanud, et tagastusnõude tuvastamise menetlus lõppeb enammakse

kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole, ning tagastusnõude täitmiseks peab

maksukohustuslane esitama uue taotluse (vt nt RKHKo 30.04.2013, 3-3-1-4-13, p-d 13-14;

RKHKm 30.04.2013, 3-3-1-8-13, p–d 1516). Seda, et tehakse vahet tagastusnõude esitamisel

ja täitmisel, rõhutatakse ka maksukorralduse seaduse kommentaarides. Kommentaaride

kohaselt peab maksumaksja tuvastatud ja maksuarvestusse kantud tagastusnõude täitmisteks

esitama 7 aasta jooksul (MKS § 106 lg 9) eraldi taotluse (MKS 106 lg 1) (L. Lehis. Eesti

maksuseaduste kommentaarid. 2013, lk 39-40). Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja

seisukohaga, et käesolevas asjas on halduskohus ilma põhjuseta palju tähelepanu pööranud

kaebaja esitatud taotlustele ettemaksukontol oleva summa kandmiseks tema pangakontole,

ning leiab, et need taotlused kujutavad endast asjas olulist tähtsust omavaid tagastusnõude

täitmise taotlusi MKS § 106 lg 1 mõttes.

25. MKS § 106 lg 1 kohaselt tuleb tagastusnõude (§ 33) täitmise taotlus maksuhaldurile

esitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis dokumendis koos maksukohustuslase pangakonto andmetega. Nimetatud sätte

sõnastus viitab selgelt sellele, et tagastusnõude täitmine eeldab tagastamisele kuuluva summa

ülekandmist maksukohustuslase enda poolt valitud pangakontole, mitte pelgalt

ettemaksukontole, millele laekunud raha jagatakse automaatselt maksukohustuslasel tekkinud

maksukohustuste vahel (MKS § 105 lg 3). Riigikohus on selgitanud „Käibedeklaratsioonis

(rahandusministri määrusega kehtestatud vorm KMD, RT I, 04.04.2012, 12) ei ole

maksukohustuslasel võimalik esitada tagastusnõude täitmise taotlust. Käibedeklaratsiooni

täitmise juhend näeb ette, et kui maksukohustuslane taotleb enammakstud käibemaksu (sh ka

eelnevate perioodide enammakstud käibemaksu) tagastamist (tagastusnõude täitmise nõue),

tuleb esitada taotlus ettemaksukontol oleva raha tagastamiseks või kandmiseks teise isiku

ettemaksukontole.“ (RKHKm 30.04.2013, 3-3-1-8-13, p 16). Ka rahandusministri

19.12.2008. a määrus nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja

kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ (kord) eristab tagastusnõude

kandmist ettemaksukontole (§ 13) ja tagastusnõude täitmist (§ 14). Korra § 14 lg 1 järgi esitab

isik tagastusnõude täitmiseks maksuhaldurile taotluse, milles on märgitud taotluse esitaja

andmed (nimi, registrikood või isikukood), tagastatava summa saaja andmed (nimi,

registrikood või isikukood, pangakonto number) ja tagastatava summa suurus. Sama

paragrahvi lg 2 järgi võib isik taotleda tagastatava summa kandmist pangakontole või teise

isiku ettemaksukontole, ning lg 3 kohaselt väljastatakse tagastusnõude osalise rahuldamise

või rahuldamata jätmise korral isikule kirjalik motiveeritud otsus. Seega kinnitavad nii

Riigikohtu praktika kui õigusaktides sätestatu, et tagastusnõuet ei saa lugeda täidetuks üksnes

tagastamisele kuuluva summa kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole.

26. Käesolevas asjas esitas kaebaja samal päeval, kui MTA aktsepteeris tema 2012. a oktoobri

käibedeklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõude ning kandis vastava summa kaebaja

ettemaksukontole, maksukohustuslaste registri infosüsteemi kaudu taotluse selle enammakse

kandmiseks tema pangakontole. Seega esitas kaebaja lisaks käibedeklaratsiooniga esitatud

tagastusnõude tuvastamise taotlusele 21.03.2013 MTA-le ka MKS § 106 lg 1 kohase taotluse

tagastusnõude täitmiseks. Selle taotluse lahendamisel tuli MTA-l järgida tagastusnõude

täitmise taotluse lahendamise tähtaegasid reguleerivaid MKS §e 106-107 ja

käibemaksuseaduse (KMS) § 34. Tulenevalt MKS § 33 lg-st 11 ja käibemaksuseaduse

KMS § 34 lg-st 4 rakendub tegelikkuses aga MKS § 106 lg 2 teine lause, mille kohaselt

täidetakse tagastusnõue viivitamata, kui maksuhaldur on varem MKS § 33 lõike 11 alusel

kontrollinud tagastusnõude õigsust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2013. a otsus

haldusasjas nr 3-10-1231, p-d 42-43). Seega, kui tagastusnõude õigsust on enne

ettemaksukontole kandmist juba kontrollitud, siis nõude täitmisel enam uut kontrolli läbi ei

viida ning raha tagastatakse viivitamatult (vt L. Lehis. Eesti maksuseaduste kommentaarid.

2013, lk 62).

27. MKS § 116 lg 2 esimese lause kohaselt on maksuhaldur juhul, kui ta ei ole täitnud

tagastusnõuet (§ 33) seadusega sätestatud tähtaja jooksul, kohustatud arvestama tähtpäevaks

tagastamata summalt intressi. Sama lõike teise lause järgi arvestatakse intressi alates päevast,

mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise

päevani, viimane kaasa arvatud. Käesolevas otsuses eelnevalt esitatud selgitustest tulenevalt

pidi kaebaja poolt 21.03.2013 taotletud enammakse tagastamine toimuma viivitamata ehk

taotluse esitamisega samal päeval (seda seisukohta toetab ka asjaolu, et maksusummad

liiguvad spetsiaalselt selleks ette nähtud arvutisüsteemi kaudu). Kuna maksuhaldur täitis

kaebaja taotluse aga alles 21.05.2013 pärast kaebaja poolt sama taotluse korduvat esitamist,

on maksuhaldur perioodil 21.03.2013 kuni 21.05.2013 tagastusnõude täitmisega viivitanud,

ning selle perioodi eest kuulub tasumisele MKS § 116 lg-s 2 sätestatud intress. Kuigi

halduskohtu antud luba arestida ettemaksukonto välistas maksukohustuslase esitatud

tagastusnõude täitmise 2013. a märtsis, ei välista see MKS § 116 lg-s 2 sätestatud intressi

maksmise kohustust. Seda seisukohta on kinnitanud ka Riigikohtu halduskolleegium, kes

selgitas, et ettemaksukonto arest ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega, ning

intressi näol on tegemist meetmega, mis peab korvama maksukohustuslasele maksuhalduri

õigusvastasest viivitusest tulenevaid tagajärgi (vt RKHKo 30.04.2013, 3-3-1-4-13, p 19).

28. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

13.06.2014. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Seetõttu jäävad apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/